Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 10.06.2019, Tallinn 2-19-6184 Endover Seebi OÜ hagi AKTSIASELTS TALLINNA VESI vastu tüüptingimuse tühisuse tuvastamise nõudes 3500 eurot Hageja: Endover Seebi OÜ (registrikood 14098793, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Ervin Nurmela (Nurmela & Co Law Firm, e-post: [email protected]) Kostja: AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326, asukoht Ädala tn 10, 10614 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: AKTSIASELTS TALLINNA VESI jurist Merli Liivik, e-post [email protected] 04.06.2019 Hageja lepinguline esindaja: Ervin Nurmela Kostja lepinguline esindaja: Merli Liivik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tuvastada, et AKTSIASELTS TALLINNA VESI ja Endover Seebi OÜ vahel sõlmitud liitumislepingu nr L16666 üldtingimuste punktid 2.1.1 ja 2.1.3 on tühised tüüptingimused.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 993 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses
2-19-6184 sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Endover Seebi OÜ (hageja) esitas 22.04.2019 Harju Maakohtule hagi AKTSIASELTS TALLINNA VESI vastu tüüptingimuse tühisuse tuvastamise nõudes. Hagi kohaselt hageja pöördus AS Tallinna Vesi (kostja) poole sooviga liita hagejale kuuluv xxxx asuv kinnistu ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Hageja esitas Tallinna Vesile ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamise hinnapakkumise, mille tegi Xxxx AS. Xxxx AS’ga saavutatud kokkuleppe kohaselt oli ehitustööde eest tasumise tähtajaks 60 päeva tööde valmimisest. Hagejale teadaolevalt on Tallinna Vesi valinud ehitustööde teostajaks Xxxx AS.
2.Hageja palus Tallinna Vesi 15.01.2019 e-kirjaga edastada liitumisleping xxxx kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Taotluses märkis hageja, et palub liitumislepingus märkida maksetingimuseks ettemaks 10% ning ülejäänud osa tasumine vastavalt tööde teostamisele pärast teostatud tööde vastuvõtmise akti teostamist /allkirjastamist 60 kalendripäeva. 60 päeva maksetingimus on kokkulepitud tööde teostajaga. Tallinna Vesi vastas 29.01.2019, et Tallinna Vesi ei pea võimalikuks liitumistasu osade kaupa tasumist. Liitumistasu tasumise korda reguleerivad Liitumislepingu üldtingimused (kinnitatud 04.04.2017). Selle kohaselt tasub Liituja 10 kalendripäeva jooksul peale Lepingu sõlmimist Vee-ettevõtjale 100% liitumistasu Lepingu punktis 4 toodud summas, vastavalt Vee-ettevõtja poolt esitatavale arvele.
3.Hageja esitas Tallinna Vesi 22.02.2019 kuupäevaga pöördumise, milles leidis, et Tallinna Vesi üldtingimuste (tüüptingimused) nõue, mis nõuab liitumistasu tasumist 100% ulatuses 10 päeva jooksul liitumislepingu sõlmimisest, on vastuolus õigusaktidega ning seega tühine ning palus veelkord kaaluda liitumistasu tasumist osade kaupa vastavalt pakkuja poolt antud maksetingimustele. Tallinna Vesi vastas hagejale 05.03.2019 kirjaga, millega keeldus oma tüüptingimuse muutmisest ja jäi seisukohale, et hagejal tuleb liitumistasu 100% ette tasuda. Hageja ja Tallinna Vesi sõlmisid 29.03.2019 liitumislepingu nr L16666 Tallinna Vesi nõutud tingimustel.
4.Hageja esitas hagi, tuvastamaks, et Tallinna Vesi poolt liitumislepingus kasutatavad tüüptingimused, mis nõuavad liitumistasu tervikuna tasumist 10 kalendripäeva jooksul liitumislepingu sõlmimisest ja/või ehitusmaksumuse lisa sõlmimisest (liitumislepingu üldtingimuste punktid 2.1.1 ja 2.1.3) (edaspidi nimetatud kui Tüüptingimused) on vastuolus õigusaktidega ning tegemist on tühiste Tüüptingimustega võlaõigusseaduse mõttes. Hageja märgib, et TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on õiguslik huvi tuvastada Tallinna Vesi poolt kasutatavate tüüptingimuste tühisus, kuivõrd Tallinna Vesi tüüptingimuste rakendamise tõttu on hageja sunnitud tasuma Tallinna Vesile liitumistasu ettemaksena, mis on vastuolus õigusaktides liitujale sätestatud õigusega tasuda liitumistasu jooksvalt ning märgitud tüütptingimuste kasutamine kahjustab hagejat. Kuivõrd hageja on kinnisvaraarenduse ettevõte ja Tallinna Vesi poolt rakendatavad Tüüptingimused rakenduvad mitte üksnes konkreetsele liitumislepingule, vaid Tallinna Vesi kasutab samu Tüüptingimusi ka kõigi teiste sh hagejaga tulevikus sõlmitavate liitumislepingute puhul, siis on hagejal õiguslik huvi tuvastada Tüüptingimuste tühisus muuhulgas põhjusel, et vältida tulevikus samasuguse õigusvastase liitumistasu tasumise kohustusega liitumislepingute sõlmimist.
2-19-6184
5.Tallinna Vesi puhul on tegemist monopoolset seisundit omava Tallinna piirkonnas tegutseva vee-ettevõtjaga. Hagejal puudub võimalus valida, kas ta sõlmib Tallinna Vesi liitumislepingu või mitte. Liitujate kaitseks on nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatud õigusaktid. Tallinna Vesi poolt kasutatav liitumisleping on tüüpleping, mis koosneb tüüptingimustest. Liitumislepingu tingimused on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüpses liitumislepingus. Nagu on näidanud käesolev juhtum, siis puudub liitujal võimalus mõjutada Tallinna Vesi poolt eelnevalt välja töötatud liitumislepingu tingimusi. Seega on Tallinna Vesi poolt kasutatav liitumisleping tüüptingimustest koosnev leping.
6.ÜVVKS 6 lg 1 ja 9, kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Liitumistasu võib võtta vaid vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus sätestab seega üheselt, et liitumistasu võib võtta tehtud kulutuste ulatuses. Seadus ei näe ette liitumistasu ette võtmist, st liitumistasu tasumist enne kui vee-ettevõtja on kulutused teinud. ÜVVKS § 5 lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel ning lg 21 kohaselt sõlmitakse lõikes 2 nimetatud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Eeskiri peab mh sisaldama liitumistasu tasumise korda. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000 määrusega nr 24 kinnitatud „Tallinna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise eeskirja“ (edaspidi nimetatud Eeskiri) punkti 8.2 kohaselt tasub liituja (va kui kokku ei ole lepitud teisiti) 10% liitumistasust 14 päeva jooksul peale liitumislepingu sõlmimist ning 90% liitumistasust pärast liitumislepingu järgsete ehitustööde vastuvõtmist, tööde kestvusel üle 30 päeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestvuse jooksul.
7.Vastavalt pakkuja (AS Xxxx) poolt Tallinna Vesi esitatud pakkumusele kestavad tööd Xxxx kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 100 päeva ja hageja oli AS-ga Xxxx leppinud kokku tasumise tingimuseks 60 kalendripäeva pärast tööde valmimist. Eelnevast tuleneb, et Tallinna Vesi poolt esitatud nõue tasuda liitumistasu 100% ulatuses 10 kalendripäeva jooksul peale Lepingu sõlmimist on vastuolus ÜVVKS § 6 lg 9 (Liitumistasu võib võtta tehtud kulutuste ulatuses) ja Eeskirja punktiga 8.2.2 (tööde kestvusel üle 30 päeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestvuse jooksul). Hageja ei soovinud Tallinna Veega kokku leppida enda jaoks õigusaktidega sätestatust kahjulikumat liitumistasu tasumise korda, kuid Tallinna Vesi nõudis vaatamata hageja selgitustele liitumistasu tasumist 10 kalendripäeva jooksul liitumislepingu sõlmimisest, viitades liitumislepingu tüüptingimustele.
8.Xxxx liitumiseks vajalikud ehitustööd kestavad üle 30 päeva, järelikult tulnuks vastavas olukorras liitumise eest tasuda tööde kestvuse jooksul (Eeskirja punkt 8.2.2). Liitumistasu võib ÜVVKS kohaselt võtta tehtud kulutuste ulatuses. Kulutused tehakse siis kui Tallinna Vesi tasub tööde teostajale. AS Xxxx on olnud nõus maksetingimusega 60 kalendripäeva tööde vastuvõtuakti sõlmimisest. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
9.Hageja hinnangul on Tallinna Vesi poolt rakendatavad Tüüptingimused, millised sisalduvad
2-19-6184 hageja ja Tallinna Vesi vahelises Xxxx liitumislepingus tühised, kuivõrd Tüüptingimustega, mis nõuavad liitumistasu 100% ette tasumist, kaldutakse kõrvale õigusaktides sätestatud regulatsioonist liituja (käesoleval juhul hageja) kahjuks, sundides hagejat tasuma liitumistasu oluliselt varem kui Hageja oleks õigusaktidest tulenevalt kohustatud liitumistasu tasuma. Tallinna Vesi ei olnud nõus Tallinna Vesi majandustegevuses kasutatavaid Tüüptingimusi läbirääkimiste käigus muutma. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb eeldada hageja ebamõistlikku kahjustamist, kuna Tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest (VÕS § 42 lg 1).
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja esitas 20.05.2019 vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et tõele ei vasta hageja väide, nagu oleks töövõtja Xxxx AS-ga saavutatud kokkuleppe kohaselt töövõtjale ehitustööde eest tasumise tähtajaks 60 päeva tööde valmimisest.
11.Hagejal põhistab tüüptingimuste tühisust sellega, et ta on sunnitud tasuma kostjale liitumistasu ettemaksena, mis on vastuolus õigusaktidega ning märgitud tüüptingimuste kasutamine kahjustab hagejat. Hageja ei märgi kuidas liitumislepingu tingimus, tasuda liitumistasu 10 kalendripäeva jooksul liitumislepingu sõlmimisest või selle lisa sõlmimisest kahjustab hagejat.
12.Hageja viitab ÜVVKS 6 lg 1 ja 9 ning leiab, et vee-ettevõtja võib liitumistasu võtta vaid juba tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Samas annab ÜVVKS § 5 lg 2 ja 21 selgituse, et liitumisleping liituja ja vee-ettevõtja vahel sõlmitakse kohaliku omavalituse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Eeskiri peab mh sisaldama liitumistasu tasumise korda. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000 määrusega nr 24 on kinnitatud „Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ (edaspidi eeskiri). Eeskirja punkt 5.10 kohaselt määratakse liitumislepingus kindlaks liitumistingimused, liitumistasu suurus, selle tasumise kord, liitumise tähtaeg ning vajadusel muud nõuded liitumisele. Kostja on määranud liitumislepingus kindlaks liitumistasu suuruse ja ka selle tasumise korra (liitumislepingu punktid 2.1.1 ja 2.1.3). Eeskirja punkt 8.1 kohaselt maksab liituja liitumistasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel. Eeskirja punkt 8.2. sätestab olukorra, kus liituja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti, ehk liitumislepingus ei ole määratud kindlaks liitumistasu tasumise korda. Sellisel juhul tasub liituja eeskirjast lähtuvalt: 10% liitumistasust 14 päeva jooksul peale liitumislepingu sõlmimist (punkt 8.2.1); ja 90% liitumistasust pärast liitumislepingu järgsete ehitustööde vastuvõtmist, tööde kestvusel üle 30 päeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestvuse jooksul (punkt 8.2.2). Eeskirja punkt 8.2.2. sätestab, et ehitustööde kestvusel üle 30 päeva tasutakse maksegraafiku alusel tööde kestvuse jooksul.
13.Xxxx AS-i hinnapakkumusest (punkt 5) nähtub, et töövõtja on hinnanud tööde kestvuseks 100 päeva ehk siis ehitustööd kestavad üle 30 päeva ja liitumistasu tuleks tasuda tööde jooksul graafiku alusel. Isegi kui jätta tähelepanuta, et liitumislepingus on sätestatud vastavalt eeskirja punktile 8.1 liitumistasu tasumise kord, saaks antud juhul kohaldada eeskirja punkti 8.8.2 teist lause poolt ning 90% liitumistasust tulnuks tasuda ehitustööde jooksul graafiku alusel. Hageja soovis tasuda liitumistasu pärast teostatud ehitustööde vastuvõtmist ning hiljem taotles liitumistasu tasumist osade kaupa vastavalt pakkuja poolt antud maksetingimustele. Pakkuja ei ole pakkumuses maksetingimusi andnud.
Hageja jätab täpsustamata kuidas liitumistasu tasumine enne ehitustöid, st 10 päeva jooksul
2-19-6184 liitumislepingu sõlmimisest, kahjustab hagejat ebamõistlikult. Hageja tugineb haginõude põhistamisel liitumislepingu tingimuste vastuolule ÜVVKS § 6 lg 9 (liitumistasu võib võtta tehtud kulutuste ulatuses) ja eeskirja punktiga 8.2.2 (tööde kestvusel üle 30 päeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestvuse jooksul) ehk siis on kõrvale kaldutud seaduse olulisest põhimõttest. Hageja ei põhista, milles seisneb ÜVVKS § 6 lg 9 olulisus just liitumistasu maksmise tähtaja määramise osas. Nimetatud säte olulisus ja eesmärk seisneb selles, et vee-ettevõtja ei tohi võtta liitumistasu rohkem kui on liitumiseks tehtavad tegelikud kulutused. Liitumistasu koosneb peamiselt liitumiseks vajalikke torustike ehituse kuludest ja see on määratud antud juhul töövõtja poolt esitatud hinnapakkumusega ning liitumisega seotud täpsed kulud on teada.
15.Kostja ei saa ega tohi saada liitumistasudest mingit tulu, mis on ÜVVKS § 6 lg 9 oluline põhimõte. Liitumiseks vajalike tööde teostamiseks töövõtjaga lepingu sõlmides, on kostja juba sisuliselt võtnud endale kohustuse töövõtja ees kulu kanda ja tasuda tööde eest. Liitumine toimub liituja ehk siis hageja huvides. Kostjal ei ole huvi ehitada liitumiseks vajalikku torustikku ning kohustust teha sellega seotud kulutusi. Seda enam, antud juhul puudutab liitumine torustiku osa ehitamist, mis on vajalik üksnes juba olemasoleva ühistorustiku ja Xxxx kinnistu torustiku ühendamiseks ja ehitatakse üksnes hageja huvides. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tehtavate tööde finantseerimise kohustus on liitujal, st hagejal ning maksetingimust ainuüksi ei saa pidada hagejat ebamõistlikult kahjustavaks.
16.Arvestades liitumislepingu eesmärki ja ka liituja poolt liitumistoimingute finantseerimise kohustust, ei oleks liitumislepingu maksetingimus tasuda liitumistasu enne vajalikke ehitustöid ebamõistlikult lepingupoolt, ehk liitujat (hagejat) kahjustav isegi siis kui nimetatu oleks kõrvale kaldumine seaduse olulisest põhimõttest. Seadusest tuleneva olulisest põhimõttest kõrvalekaldumine võib olla õigustatud arvestades konkreetseid lepingulisi asjaolusid ja lepingu eesmärki ning ka näiteks kehtivat praktikat. Siinkohal toob kostja näite praktikast ehk teise veeettevõtja tingimustest liitumistasu tasumise osas, st liitumistasu tasumine toimub pärast liitumislepingu sõlmimist mitte aga võimalike ehitustööde valmimist või ehitustööde jooksul: Liitumistasu tuleb tasuda kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul alates liitumislepingu sõlmimise kuupäevast Strantumi arveldusarvele vastavalt esitatud arvele. (https://www.strantum.ee/liitumislepingu-solmimine).
17.Arvestades eeltoodut palub kostja Aktsiaselts Tallinna Vesi jätta hageja hagi liitumislepingu tüüptingimuse tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Hagi on põhjendamata. Hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja enda kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole.
18.Oma 31.05.2019 menetlusdokumendis selgitab kostja, et hageja esitas 30.01.2019 AS-i Xxxx hinnapakkumise, mis on esitatud Xxxx. Hinnapakkumisest nähtub maksetähtaeg 60 päeva pärast tööde lõpetamist. Nimetatud tõend ei ole asjakohane, kuna see on esitatu Xxxx, mitte aga AS-le Tallinna Vesi ega ka hagejale. Hageja on allkirjastanud kostjaga liitumislepingu nr L16666, mille lisaks on AS-i Xxxx pakkumus AS-le Tallinna Vesi, mille punkt 7 tulenevalt sõlmitakse hankeleping lihthanke nr 181652 “AS Tallinna Vesi liitumispunktide ehitus” tulemusel sõlmitud Raamlepingu alusel. Hankega seotud lepingud, sealsed tingimused ja muud dokumendid on avalikult kättesaadavad Riigihangete Registrist (hange nr 181652) ning hagejal on võimalik nendega tutvuda sh tutvuda AS Tallinna Vesi ja liitumispunkti ehitajaga kokkulepitud makstingimustes.
19.Kostja esitab siiski ostutellimuse nr O005692 kuupäevaga 10.04.2019, mille punktide 1 ja 2 alusel on AS Tallinna Vesi sõlminud AS-ga Xxxx Xxxx, Tallinn liitumispunktide ehituseks töövõtulepingu (hankelepingu). Ostutellimusest nähtub kostja kohustus tasuda lepingu täitmisel AS-le Xxxx 73225,00 eurot (käibemaksuta) ning maksetingimuseks on 28 päeva (arve alusel, töö
2-19-6184 peab olema lõplikult teostatud ja vastu võetud). Seega on 10.04.2019 kostja võtnud endale kohustuse tasuda Xxxx, Tallinn liitumiseks vajalike ehitustööde eest töövõtjale AS Xxxx 73225,00 eurot (käibemaksuta). Liitumistasu maksis hageja kostjale 09.04.2019 ning kostja on viivitamata sõlminud pärast liitumistasu laekumist töövõtulepingu.
20.Kostja märgib, et töövõtulepingu ja liitumislepingu tasudega seotud põhimõtted on praktikas erinevad, st töövõtulepingu alusel tasutakse töövõtjale teostatud tööde ees üldjuhul hiljem (hageja poolt esitatud Xxxx esitatud pakkumusest nähtub, et maksetähtaeg võib olla isegi 60 päeva pärast tööde teostamist ja vastuvõtmist). Liitumislepingute puhul on praktikas liitumise eelnev finantseerimise kohustus liitujal, kui liitumisega seotud kulutuste ulatus on teada. Liitumistasu võib koosneda ka juba ajaliselt eelnevalt tehtud kulutustest (näiteks väljaehitatud peatorustikuga seotud kulu) ning alles tehtavatest täpselt teada olevatest kuludest (ehitatava ühendustoru, liitumispunktiga seotud kulud).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. 04.06.2019 kohtuistungil ei olnud pooltel vaidlust, et AS Tallinna Vesi ja Endover Seebi OÜ vahel sõlmitud liitumislepingu nr L16666 üldtingimuste punktid 2.1.1 ja 2.1.3 on tüüptingimused (vt tl 11 pöördel, tl 50). Seega lähtub ka kohus sellest, et vaidlusalused üldtingimuste punktid on tüüptingimused.
22.Samuti leiab kohus, et hagejal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 alusel õiguslik huvi esitada tuvastushagi nimetatud tüüptingimuste vaidlustamiseks, sest kostja kinnitusel on tegemist tüüptingimustega, mida kasutatakse kõikide klientide puhul. Kuna hageja on kinnisvaraarenduse ettevõte ning kostja kasutab samu tüüptingimusi eelduslikult ka hagejaga tulevikus sõlmitavate liitumislepingute puhul, siis on hagejal õiguslik huvi tuvastada tüüptingimuste tühisus muuhulgas põhjusel, et vältida tulevikus samasuguse liitumistasu tasumise kohustusega liitumislepingute sõlmimist. Kohus nõustub hageja argumente arvestades sellega, et arvestades n-ö raha hinda ja intressikulu ei ole hageja kui äriühingu huvides maksta liitumistasu 100% ulatuses ettemaksuna. Samuti on põhjendatud hageja argument, et kui kostja poolt ei ole kinni peetud õigusaktidega kehtestatud liitumistasu maksmise korrast, siis ei pea hageja leppima enda jaoks õigusaktidega sätestatust kahjulikumat liitumistasu tasumise korda. Oluline on ka asjaolu, et kostja puhul on tegemist monopoolset seisundit omava Tallinna piirkonnas tegutseva vee-ettevõtjaga, mistõttu hagejal puudub võimalus valida, kas ta sõlmib kostjaga liitumislepingu või mitte. Kohtuistungil kinnitas kostja, et selles osas on hagejal õigus, kostja omab Tallinnas torustikke ja ilmselt poleks hagejal teist alternatiivi olnud (vt tl 49 pöördel).
23.Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja on sõlminud liitumislepingu nr L16666, mille üldtingimuste punktidest 2.1.1 ja 2.1.3 tulenes hagejale kohustus tasuda ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu 100% ulatuses ettemaksuna 10 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist või peale lepingu lisa 2 sõlmimist. Samuti puudub vaidlus selles, et hagejale kuuluva Xxxx kinnistu ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks tehtavad tööd kestavad üle 30 päeva ning kostja tasub tööde eest Aktsiaseltsile Xxxx maksetingimusega 28 päeva pärast töö lõplikku teostamist ja vastuvõtmist. Seejuures tööde teostamise tähtajaks on kokku lepitud 19.07.2019 (vt ka tl 44-45). Kohtuistungil kinnitas kostja, et kostja pole Xxxx veel midagi maksnud. Samas maksis hageja kostjale liitumistasu 100% ulatuses ettemaksuna juba 09.04.2019 (vt tl 44 pöördel).
2-19-6184
24.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 5 lg 21 kohaselt sõlmitakse liitumisleping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ning see peab sisaldama mh liitumistasu tasumise korda. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000 määrusega nr 24 kinnitatud „Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja“ (Eeskiri) punktis 8.2 on sätestatud, et kui liituja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti, siis maksab liituja: 8.2.1 10% liitumistasust 14 päeva jooksul peale liitumislepingu sõlmimist; 8.2.2 90% liitumistasust pärast liitumislepingu järgsete ehitustööde vastuvõtmist, tööde kestvusel üle 30 päeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestvuse jooksul.
25.Kohus leiab eeltoodud asjaolusid arvestades, et kostja poolt oma tüüptingimuste alusel hagejalt liitumistasu 100% ulatuses ettemaksu nõudmine ei vasta Eeskirja punktile 8.2. Eeskiri ei näe kostjale ühelgi juhul ette liitumistasu eest 100% ulatuses ettemaksu nõudmist, sõltumata isegi ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks tehtavate tööde kestvusest. Kostjal on lubatud liitumistasu ettemaksu küsida üksnes 10% ulatuses 14 päeva jooksul peale liitumislepingu sõlmimist. Kohus leiab seetõttu, et vaidlusaluse liitumislepingu üldtingimuste punktid 2.1.1 ja 2.1.3, millest tulenes hagejale kohustus tasuda ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu 100% ulatuses ettemaksuna 10 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist või peale lepingu lisa 2 sõlmimist, on tühised tüüptingimused. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
26.Kohus leiab, et antud juhul on võrreldes Eeskirja punktiga 8.2. vaidlusaluse liitumislepingu üldtingimuste punktidega 2.1.1 ja 2.1.3 lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks oluliselt rikutud ning nimetatud üldtingimuste punktid kahjustavad hagejat ebamõistlikult. Kuigi Eeskirja punkti 8.1. kohaselt maksab liituja liitumistasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel, on kohtu hinnangul Eeskirja punktiga 8.2. kehtestatud erisätted liitumistasu osas, millest AS-l Tallinna Vesi on lubatud kõrvale kalduda vaid juhul, kui sellega on vabatahtlikult nõus ka liitumislepingu teine pool (kelleks käesoleval juhul on hageja). Eeskirja punkt 8.2. sõnastus „...kui liituja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti“ saab kohtu hinnangul kehtida vaid eeldusel, et selline kokkulepe oleks kahe oma otsustes vaba võrdse lepingupoole ühine tahe. Vastasel korral puuduks Eeskirja p-l 8.2. igasugune sisuline tähendus, sest monopoolses seisundis ettevõte võiks alati tüüptingimuse rakendamise kaudu teisele lepingupoolele oma tahte peale suruda, nimetades seda „kokkuleppeks.“ Käesolevas asjas ei ole hageja ja kostja poolt liitumistasu maksmisel ilmselgelt vabatahtlikku kokkulepet saavutatud. Vaidlus puudub selles, et Xxxx peatöövõtja on palunud liitumislepingus märkida maksetingimuseks ettemaks 10% (vt tl 5) ning ka 22.02.2019 pöördumises oli hageja selgelt seisukohal, et kostja üldtingimuste nõue liitumistasu tasumiseks 100% ettemaksuna on õigusaktidega vastuolus ja tühine (tl 7-8). Nagu kostja oma vastuses kinnitab, on kostja liitumislepingu üldtingimuste punktides 2.1.1 ja 2.1.3 sõltumata hageja soovidest määranud liitumislepingus liitumistasu maksmise korra nii, et hageja peab tasuma liitumistasu 100% ettemaksuna (vt tl 26 pöördel).
Hageja valikuvabaduse puudumise tõttu ei saa pidada poolte vabatahtlikuks kokkuleppeks
2-19-6184 seda, et hageja oli kostja poolt tüüptingimuste rakendamise tõttu sunnitud tasuma kostjale liitumistasu 100% ulatuses ettemaksena. Kostja näol on tegemist monopoolset seisundit omava Tallinna piirkonnas tegutseva vee-ettevõtjaga, kostja omab Tallinnas torustikke ja kohtu ette toodud asjaolude kohaselt poleks hagejal olnud teist alternatiivi liitumislepingu sõlmiseks.
28.Kohus leiab, et vaidlusaluse liitumislepingu üldtingimuste punktide 2.1.1 ja 2.1.3 näol on tegemist hagejat ebamõistlikult kahjustavate ja tühiste tüüptingimustega ka tulenevalt § 42 lg 3 p 21 ja § 44 regulatsioonist. Nimetatud sätetest tuleneb eeldus, et ebamõistlikult kahjustav on tüüptingimus, millega nähakse ette teise lepingupoole kohustus tasuda ebamõistlikult suur ettemaks enne seda, kui tingimuse kasutaja oma kohustuse täidab. Kohus märgib, et suuremat kui 100% ettemaksu ei olegi võimalik nõuda (s.t. tegemist on maksimaalselt suure ettemaksuga), seega ei ole kohtu jaoks veenev kostja argument, justkui ei oleks tüüptingimusena nõutav 100% ettemaks ebamõistlik. Asjakohased ei ole ka kostja põhjendused sellest, et ettemaks aitab kostjal oma riske maandada (nt liitumisest loobumise risk, soov vältida asjatute toimingute tegemist). Kostjal on oma väidetavate riskide maandamiseks võimalik leida erinevaid regulatsioone, kuid kehtivatest õigusaktidest ei tulene monopoolsele ettevõttele õigust panna kõik oma riskid klientide kanda. Eelduslikult on iga ettevõtja n-ö unistuste olukord saada mistahes tööde või teenuste eest 100% ulatuses ettemaksu, kuid normaalselt toimival turul ei oleks see reeglina võimalik. Asjakohatud on ka kostja väited selles, et liitumine toimub liituja ehk siis hageja huvides ning kostjal ei olevat huvi ehitada liitumiseks vajalikku torustikku. Kostja kui monopoolne ettevõte peab käituma vastavalt seaduses ja Eeskirjas ette nähtud normidele sõltumata sellest, millisena kostja ise oma huve näeb.
29.Arvestades eeltoodut kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr L16666 üldtingimuste punktid 2.1.1 ja 2.1.3 on tühised tüüptingimused. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Muuhulgas ei pea kohus menetlusökonoomia kaalutlustel oluliseks anda hinnangut sellele, mis on ÜVVKS § 6 lg 9 oluline põhimõte. Asja õigeks lahendamiseks ei oma tähtsust ka see, milline on teiste vee-ettevõtjate praktika liitumistasu nõudmise osas.
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja taotleb käesolevas asjas menetluskuludena kokku 1216,30 euro hüvitamist, millest 916,30 eurot on hagejale osutatud õigusabi 8,33 tunni eest tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta) ning 300 eurot riigilõiv (tl 53). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 300 eurot.
31.Kostja märkis oma 06.06.2019 seisukohas, et hageja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ning juhul kui kohus mõistab menetluskulud kostjalt välja, palub kostja taotletud menetluskulude summat vähendada. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja on tutvunud liitumislepinguga kaks tundi. Kostja leiab, et nimetatu ei ole ajaliselt põhjendatud. Liitumisleping koosneb kahest lehest, millest üldtingimused ning lepingu sisuline osa asub ühel A4 lehel, millega tutvumine kaks tundi ei ole ajaliselt põhjendatud. Samuti leiab kostja, et hageja tõendite väljanõudmise taotlus ja kostja seisukohaga tutvumine ei ole asjakohased ja põhjendatud esindaja tegevused. Liitumislepingu ja selle lisadega tutvudes oleks hageja pidanud aru saama, milline on kostja poolt liitumispunkti ehitajale kokkulepitud tasu maksmise tähtaeg. Seega leiab kostja, et hageja esindaja ajakulu tuleks vähendada vähemalt kolme tunni võrra.
2-19-6184
32.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse lepingulise esindaja kulude osas kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot/tund (ilma käibemaksuta) ei ole ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks. Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 6,3 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 110 eurot arvestades vastab summale 693 eurot. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja poolt näidatud ajakulu liitumislepinguga tutvumiseks ja analüüsiks ei ole põhjendatud. Kohus märgib seoses hageja menetluskulude nimekirjas enne hagiavalduse koostamist näidatud kirjega „liitumislepinguga tutvumine, analüüs“ ajalises mahus 2 h, et Riigikohtu 11.11.2014 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-7714 p-s 12 selgitas Riigikohus, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Seega leiab kohus, et liitumislepinguga tutvumine ja analüüs ei kuulu käesolevas asjas menetluskuluna hüvitamisele, kuivõrd tegemist on enne hagiavalduse koostamist tehtud kuluga. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et nimetatud menetluskulu ei ole sisuliselt põhjendatud. Liitumislepingu põhitingimused olid hagejale teada ja kohtu arvates ei olnud käesolevas asjas hagi esitamist vajalik neid tingimusi veel põhjalikult analüüsida. Samas leiab kohus, et kostja ajakulu seoses hagejalt tõendi väljanõudmisega ning seejärel hageja vastusega tutvumisega olid vajalikud, sest kohtu hinnangul oli kostja poolt edastatud täiendav info (tl 44-45) asja õigeks lahendamiseks vajalik.
33.Kohus mõistab eelnevat arvestades kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku summas 993 eurot, sealhulgas riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 693 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksu kohuslane, siis hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud on ilma käibemaksuta ja käibemaksu neile lisada ei saa.
34.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.