Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Menetluse käik ja asjaolud
1.Hageja Osaühing Hexanor Haldus esitas 18.11.2019 Harju Maakohtule hagi kostja Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp vastu nõude tunnustamiseks Osaühing Hexanor
(pankrotis) pankrotimenetluses. Kuna 19.03.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas võlgniku pankrotihaldur vastuväite hageja nõudeavaldusele, palus hageja tunnustada hageja nõuet OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses summas 3 111 321,92 eurot II järgu nõudena, millest tingimuslikult tunnustada üüri ettemaksust 1 350 000 eurot ja intressi nõudest 1 761 321,92 eurot. Samuti palus hageja tunnustada hageja nõuet OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses summas 4 843 903,86 eurot II järgu nõudena. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.20.11.2019 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus koos hagimaterjalidega toimetati kostjale veebikeskkonnas www.e-toimik.ee kätte 21.11.2019. Vastuse esitamise tähtaeg oli 11.12.2019. Kostja kohtule hagivastust ei esitanud.
3.17.12.2019 kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) rahuldas kohus hagi.
4.06.01.2020 esitas kostja 17.12.2019 tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja palub rahuldada kaja ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18049 ning menetluse taastamisel jätta hagi läbi vaatamata. Hagiavalduse läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata jätmisel lugeda käesoleva tsiviilasja menetlus peatunuks kuni kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseni tsiviilasjas nr 2-19-6185 ja nende hüvitamiseni hageja poolt. Kostja hinnangul ei võinud maakohus praeguses asjas tagaseljaotsust teha tulenevalt TsMS § 407 lg 5 p-st 22, kuna kohus oli võtnud hagi ebaõigesti menetlusse, samuti kuna tagaseljaotsuse tegemisel esinesid hagi läbi vaatamata jätmise aluseks olevad asjaolud ning lisaks oli kostjal TsMS § 426 lg-st 2 tulenev õigus jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata. Kostja on seisukohal, et maakohus võttis hagi ebaõigesti menetlusse ega võinud seda tagaseljaotsusega rahuldada, kuivõrd hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt oli see esitatud pärast seaduses sätestatud menetlustähtaja (õigust lõpetava tähtaja) möödumist. Hagiavalduse kohaselt toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek võlgniku OÜ Hexanor pankrotimenetluses 19.03.2019, kuid hagi sellel koosolekul kaitsmata jäänud nõude tunnustamiseks esitas hageja käesolevas asjas alles 18.11.2019, s.o 8 kuud pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist. Kuna praegusel juhul langes eelnimetatud 1-kuulise tähtaja viimane päev riigipühale (19.04.2019), millele järgnes nädalavahetus, pidanuks hageja vastavalt TsÜS § 136 lg-le 8 esitama nõude tunnustamise hagi järgmisel tööpäeval, milleks oli 22.04.2019. Sellel päeval esitas hageja nõude tunnustamise hagi tsiviilasjas nr 2-19-6185. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul üksnes ennistada. Hageja ei esitanud 18.11.2019 hagiavalduses taotlust hagi esitamise tähtaja ennistamiseks TsMS § 67 alusel ega tasunud ka selliselt taotluselt TsMS § 142 järgi tasumisele kuuluvat kautsjoni. Maakohus ei ole tsiviilasja nr 2-19-18049 menetluses (sh tagaseljaotsuses) hagi esitamise tähtaega ennistanud ning sellena ei saa käsitleda ka hageja uue hagi menetlusse võtmist maakohtu poolt. Kostja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud hageja uue hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduma, mistõttu ei võinud maakohus TsMS § 407 lg 5 p 22 kohaselt ka hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja leiab, et maakohus ei võinud hagi tagaseljaotsusega rahuldada ka põhjusel, et tsiviilasja nr 219-6185 menetlus ei ole lõppenud, st kohtu menetluses on endiselt hageja poolt varasemalt sama esemega ja samal alusel esitatud hagi kostja vastu. TsMS § 426 lg 2 kohaselt, kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Sellises olukorras on menetlus peatunud (TsMS § 426 lg 3). Tsiviilasjas nr 2-19-6185 esitatud hagi läbi vaatamata jätmisel 24.10.2019 määrusega jättis maakohus kõik selle tsiviilasja menetluskulud hageja kanda märkides, et kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale määruse jõustumist. Hageja esitas käesolevas asjas uuesti sama hagi, mille maakohus oli jätnud tsiviilasjas nr 2-19-6185 läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 2 oli kostjal seega õigus jätta käesolevale hagile vastamata ja menetluses osalemata seni, kuni ei ole määratud kindlaks hageja poolt kostjale hüvitamisele
kuuluvate tsiviilasja nr 2-19-6185 menetluskulude rahalist suurust ning hageja ei ole vastavat summat kostjale tasunud. Olukorras, kus kostjal on vastavalt seadusele õigus jätta hagile vastamata, ei või kohus ilmselgelt teha tagaseljaotsust põhjendusega, et kostja ei ole hagile vastanud vastupidise tõlgenduse korral oleks TsMS § 426 lg 2 sisutu. Seega ei võinud maakohus teha praeguses asjas tagaseljaotsust ka sellel põhjusel. Menetluse taastamise korral leiab kostja, et kui kohus asub siiski seisukohale, et käesolev hagi on võetud õigesti menetlusse ning puudub alus selle läbi vaatamata jätmiseks, on kostjal TsMS § 426 lg 2 järgi õigus jätta hagile vastamata ja menetluses mitte osaleda seni, kuni kohus ei ole määranud kindlaks tsiviilasja nr 2-19-6185 menetluskulusid ning hageja ei ole neid kostjale hüvitanud. Sellisel juhul tuleb käesoleva tsiviilasja menetlus lugeda TsMS § 426 lg 3 alusel peatunuks kuni peatumise tinginud asjaolude äralangemiseni.
5.Hageja esitas 23.03.2020 kohtule seisukoha kajale ning taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks. Hageja ei pea kaja põhjendatuks ning on seisukohal, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja tugineb kajas TsMS § 415 lg 1 p-le 3, mille kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Hageja ei nõustu kostjaga, et kostjal on õigus esitada kaja, tuginedes TsMS § 415 lg 1 p-le 3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt on kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega hagile vastamata jätmise korral. Kostja väide, et tal oli õigus jätta hagile vastamata TsMS § 426 lg 2 alusel, on väär ega anna alust kaja rahuldamiseks. Hageja on seisukohal, et TsMS § 426 lg 2 ei ole kohaldatav. Esiteks eeldab nimetatud sätte kohaldamine, et oleks kehtiv kohtulahend kostja menetluskulude osas, mis on hageja poolt jäänud tähtaegselt tasumata. Kostja väidab, et tema menetluskulude nõue hageja vastu tuleneb asjas 2-19-6185 tehtud lahendist, kuid Harju Maakohtu 24.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-196185 jäeti menetluskulud hageja kanda, kuid kostja menetluskulude rahalist suurist ei ole 23.03.2020 seisuga kindlaks määratud. Asjaomane määrus ei ole ka jõustunud. Seega puudub kostjal käesoleval hetkel menetluskulude nõue hageja vastu. Teiseks näeb TsMS § 426 lg 2 teine lause ette, et kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama1 ega saa teatamata jätmisel sellele asjaolule hiljem tugineda. Käesolevas asjas võttis kohus hagi menetlusse 20.11.2019. Seega juhul, kui kostja soovis tugineda TsMS § 462 lg-le 2, tulnuks kostjal mõistliku aja jooksul kohtule sellest teada anda. Mõistlik aeg möödus kindlasti sellel päeval, kui oli hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei vastanud selleks tähtajaks kohtule ega viidanud soovile TsMS § 426 lg-s 2 märgitud õigust kasutada. Kuivõrd hagejal puudub kostja ees menetluskuludest tulene ja sissenõutavaks muutunud kohustus ning kuna kostja ei teavitanud kohut viivitamatult sellise väidetava kohustuse olemasolust, ei ole kostjal õigust tugineda TsMS § 426 lg-le 2. Kostjale oli hagi kätte toimetatud ja antud vastamiseks tähtaeg, mille jooksul kostja kohtule ei vastanud. Käesoleva tsiviilaja 20.11.2019 kohtumääruses oli ka kostjale selgitus hagile vastamata jätmise tagajärgede kohta. Hageja teatas maakohtule, et on nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Puuduvad seaduslikud alused, mis annaks põhjust väita, et hagi ei olnud õigesti menetlusse võetud. Kostja ei teatanud enne tagaseljaotsust mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hageja on seisukohal, et Harju Maakohtu 17.12.2019 tagaseljaotsus on õiguspärane ning puuduvad seaduslikud alused kostja kaja menetlemiseks ja tsiviilasja nr 2-19-18049 menetluse taastamiseks. Juhul, kui kohus peab võimalikuks kaja menetlusse võtta, tuleb hageja hinnangul jätta see rahuldamata. Kostja ei ole kajas esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta jättis kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagiavalusele vastamata. Kostja on viidanud üksnes TsMS § 426 lg-le 2, mis ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest kostja ei ole täitnud TsMS § 426 lg-ga 2 kaasnevat teavitamiskohustust. Käesoleval juhul kostja hagile tähtaegselt ei vastanud, kuigi oli kohtumenetlusest ning esitatud hagimaterjalidest teadlik ja menetlusse võtmise määruse kätte saanud. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule asjaolusid selle kohta, et tal oli hagiavaldusele vastuse hilinenult esitamiseks mõjuv põhjus. Kostja olid teadlik, et tema suhtes on algatatud kohtumenetlus ning ta oli teadlik, et ta on kohustatud hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitama. Kuivõrd kostja oli nimetatud asjaolust teadlik, oleks kostja saanud kohut teavitada, et ta ei vasta hagiavaldusele TsMS
§ 426 lg 2 alusel seni, kuni hageja on oma kohustuse kostja ees täitnud. Sellist teavitust aga kostja teinud ei ole. Seega ei ole hagile tähtaegselt mittevastamine ning kaja esitamine menetlusõiguste heauskne kasutamine ega ka mõjuv põhjus kaja rahuldamiseks. Lisaks on hageja esitanud taotluse tsiviilasja nr 2-19-18049 menetluse peatamiseks. Tsiviilasja nr 219-6185 menetluses on hageja hagi Hexanori pankrotihalduri Martin Kurpi (Krupp) vastu nõude tunnustamiseks Hexanori pankrotimenetluses. Hageja hagi jäeti 24.10.2019 määrusega läbivaatamata. 22.11.2019 esitas hageja määruskaebuse 24.10.2019 määrusele koos tähtaja ennistamise taotlusega. Kuigi maakohus jättis 16.12.2019 määrusega hageja taotluse rahuldamata, ei ole see lahendi jõustunud, sest hageja esitas sellele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus ei ole 23.03.2020 seisuga hageja määruskaebust lahendanud. Pole välistatud, et Tallinna Ringkonnakohus leiab, et tähtaja ennistamine on põhjendatud ning hagi tuleb läbi vaadata. Eeltoodust nähtub, et tsiviilasja 2-19-6185 menetlus ei ole lõppenud. Kostja on kajas avaldanud, et käesolevat tsiviilasja ei ole võimalik menetleda, sest tsiviilasja nr 2-19-6185 menetlus ei ole veel lõppenud. Kostja hinnangul on tsiviilasja nr 2- 19-6185 ja tsiviilasja 2-19-18049 samade nõuetega hagiavaldused. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Juhul, kui hageja 02.01.2020 määruskaebust tsiviilasjas nr 2-19-6184 ei rahuldata, on tsiviilasjas nr 2-19-6185 menetlus lõppenud 24.10.2019, mil hageja hagi jäeti läbivaatamata ning tsiviilasjas nr 2-19-18049 esitatud hagiavaldus on õiguspäraselt menetlusse võetud, sest samas asjas ei ole pooleolevat kohtuvaidlust. Enne kui kohus kostja kaja käesolevas tsiviilasjas lahendab, on vajalik selgitada välja, millal lõppes tsiviilasja nr 219-6185 menetlus. Seni kuni tsiviilasja nr 2-19- 6185 menetluses olevat määruskaebust pole lahendatud, ei ole võimalik tuvastada, kas käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi osas on pooleli mõni teine kohtumenetlus või mitte. Selleks, et tuvastada, kas käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude osas on mõni pooleliolev vaidlus või mitte, on vajalik oodata ära tsiviilasjas nr 2-19-6185 tehtav lahend ja selle jõustumine. Eeltoodust tulenevalt palub hageja peatada tsiviilasja nr 2-19-18049 menetlus kuni tsiviilasjas 2-19-6185 lõpliku lahendi jõustumiseni.
6.Kostja palub oma 03.04.2020 seisukohas jätta hageja 23.03.2020 taotlused rahuldamata. Kostja on seisukohal, et puudub alus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-196185 tehtava lahendi jõustumiseni. Kostja arvates ei ole TsMS § 356 lg-s 1 sätestatud tingimused menetluse peatamiseks täidetud. Kostja hinnangul tuleb kaja lahendamise kontekstis seda, kas kohtu menetluses on mõni muu sama hagi aluse ja esemega hagi, hinnata tagaseljaotsuse tegemise aja seisuga. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles osas, et tsiviilasja nr 2-19-6185 menetlus ei olnud tagaseljaotsuse tegemise ajaks lõplikult läbi (hageja esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlusest ja määruskaebusest tulenevalt). Seda asjaolu ei saa muuta ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt hageja 02.01.2020 määruskaebuse osas tehtav lahend tsiviilasjas nr 2-19-6185, mistõttu ei ole käesoleva tsiviilasja menetluse peatamine kuni hageja poolt tsiviilasjas nr 2-19-6185 esitatud määruskaebuse lahendamiseni põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud esitatud kajaga, leiab, et kostja poolt 06.01.2020 kohtule esitatud kaja tuleb rahuldada ning käesolevas tsiviilasjas menetlus taastada.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 1 lahendab kohus kaja määrusega. Vajaduse korral lahendatakse kaja kohtuistungil. TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille
tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
9.Kostja on seisukohal, et kohus ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna kohus on hagi ebaõigesti menetlusse võtnud. Hageja leiab, et 17.12.2019 tagaseljaotsus on õiguspärane ning puuduvad seaduslikud alused kaja menetlemiseks ja menetluse taastamiseks.
10.Käesolevas menetluses on hageja esitanud kohtule pankrotiseaduse § 106 lg-st 1 tuleneva nõude. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
11.Võlgniku Osaühing Hexanor (pankrotis) võlausaldajate koosolek toimus 19.03.2019. Hageja nõudele esitas vastuväite kostja. Käesolevas menetluses on hageja hagi nõude tunnustamiseks kohtule esitanud 18.11.2019, s.o ligi 8 kuud peale nõuete kaitsmise koosolekut. Hageja märkis hagiavalduses, et esitas Harju Maakohtule 22.04.2019 hagiavalduse nõuete tunnustamiseks ning see oli tsiviilasjas nr 2-19-6185 kohtu menetluses kuni 15.11.2019, mil jõustus hagi läbivaatamata jätmise määrus. Hageja leidis, et hageja nõude aegumine peatus hageja poolt tsiviilasjas nr 2-196185 esitatud hagiavalduse esitamisega kohtule ning oli peatunud kuni 15.11.2019. Kostja vaidles kajas hagi menetlusse võtmisele vastu.
12.Riigikohus on oma 17.10.2012 lahendis nr 3-2-1-81-12 leidnud, et PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, st see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
13.Käesoleval juhul ei ole hageja koos hagiavaldusega esitanud TsMS § 67 lg-s 1 sätestatud tähtaja ennistamise taotlust. Samuti oli hagiavalduse esitamise hetkeks möödunud ka TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud kuue kuu tähtaeg, mistõttu on kohus seisukoha, et kohus on võtnud käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ebaõigesti menetlusse kuivõrd hageja on mööda lasknud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja ning TsMS § 407 lg 5 p 22 tulenevalt ei oleks kohus võinud tagaseljaotsust teha. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja kaja rahuldada ning käesolevas tsiviilajas menetlus taastada.
14.TsMS § 418 lg 1 sätestab, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
15.Kostja on esitanud kohtule taotluse kaja rahuldamise korral jätta hageja hagi läbi vaatamata.
16.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS §
423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
17.Kohus on käesolevas määruses tuvastanud, et kohus on hageja hagiavalduse ebaõigesti menetlusse võtnud, kuivõrd PanrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja näo ei ole tegemist aegumistähtajaga, mis hagiavalduse esitamisel kohtusse peatuks, ning hageja ei ole koos hagiavaldusega esitanud tähtaja ennistamise taotlust ja möödunud on ka TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud kuue kuuline tähtaeg. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja hagi kostja vastu nõude tunnustamiseks Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Muuhulgas puudub poolte vahel vaidlus, et tsiviilasja nr 2-19-6185 menetlus ei olnud tagaseljaotsuse tegemise ajaks lõplikult läbi, mistõttu on kohtumenetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, mis ei ole lahendatud jõustunud kohtulahendiga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi läbi vaatamata.
18.Hageja on esitanud taotluse käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 219-6185 menetluse lõppemiseni, kuivõrd enne kui kohus kostja kaja käesolevas tsiviilasjas lahendab, on hageja hinnangul vajalik selgitada välja, millel lõppes tsiviilasjas nr 2-19-6185 menetlus. TsMS § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus on käesolevas määruses leidnud, et esinevad alused hageja hagi läbivaatamata jätmiseks, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja taotlus menetluse peatamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
20.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ning § 168 lõigetest 3-5 ei tulene erisusi. Käesoleval juhul ei esine TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erisusi ning seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
21.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus juhindudes TsMS § 177 lg l p 2 ja lg 2 kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.