lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-107161/5

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 04.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-107161/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1026
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 3. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-25-107161

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi H.M-i vastu 241 euro 71 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest (rahvusvaheline kohtualluvus)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Rediem Capital AB (registreeritud Rootsi Kuningriigi äriregistris, registrikood 559310-4697, asukoht Lilla Brogatan 6, Borås 50330, Västra, Rootsi), lepinguline esindaja Alar Liivamägi (e-post [email protected])

keeldumine

Kostja H.M (isikukood XXX, elukoht xxxx , täpne viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Rediem Capital AB 05.05.2025 hagi H.M-i vastu 241 euro 71 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks, sest asi ei allu Eesti kohtule.
2.Jätta menetluskulud Rediem Capital AB kanda.
3.Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada käesoleva määruse peale kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 06.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.M-i (kostja) vastu 422 euro 88 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 10.03.2025 määrusega kostjale makseettepaneku ning proovis seda korduvalt kostjale kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 28.03.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja menetlemiseks üle Tartu Maakohtule TsMS § 486 lg 1 p 2 kohaselt, sest tal ei õnnestunud

makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus tõi välja, et ta proovis kostjale makseettepanekut kätte toimetada järgmiselt:  10.03.2025 aadressil xxxxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud  13.03.2025 aadressil xxxxxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud  17.03.2025 aadressil xxxxxxxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud  19.03.2025 aadressil xxxxxxxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud. Kohus märkis, et varasemas menetluses on kostja ema 21.02.2024 kinnitanud, et kostja ei ela aadressidel xxxxxx egaxxxxxx. Ema sõnul elab kostjaxxxxx, kostja täpset aadressi ta ei tea. Kostja ema kinnitas veelkord ka 25.03.202, et kostja elab jätkuvalt xxxxx ning tal puuduvad kostja kontaktid. Google otsing samuti tulemusi ei andnud.

3.Tartu Maakohus jättis 04.04.2025 määrusega hagi TsMS § 487 lg 1 kohaselt käiguta ning andis hagejale tähtaja, et esitada nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Sealjuures selgitas kohus, et hagiavalduses tuleb TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt märkida kostja tegelik aadress ja sidevahendite andmed või välja tuua, mida on hageja kostja andmete teada saamiseks teinud, samuti põhjendama kohtualluvust.
4.Hageja esitas 05.05.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlg 241 eurot 70 senti, sissenõudmiskulud 5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 43 eurot 19 senti ja edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt. Hagiavalduse kohaselt sõlmis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (krediidiandja) kostjaga 01.11.2022 järelmaksulepingu nr 12986139 (leping), mille järgi sai kostja kauba eest tasumiseks krediiti 479 eurot 52 senti. Kostja pidi laenu tagasi maksma 12 osamaksena, intressimäär oli 9,68%, viivisemäär 16,90% aastas ja krediidi kulukuse määr oli 27,74% aastas, lepingutasu oli 9 eurot 99 senti. Kuna kostja jäi osamaksete tasumisega viivitusse, ütles krediidiandja 23.08.2023 lepingu üles ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 06.09.2024 hagejale. Hageja märkis, et kuivõrd tal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, on ta kohtule nõude esitanud lähtudes sellest, et leping lõppes viimase maksetähtpäeva möödumisel 10.11.2023. Hageja leidis hagiavalduses, et asi allub Tartu Maakohtule TsMS § 79 lg 2 kohaselt, sest kostja viimane teadaolev elukoht on Tartus.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 75 ja § 371 lg 1 p 2 kohaselt keelduda, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus kontrollib TsMS § 75 lg 1 kohaselt esiteks, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib esitada hagi Eesti kohtule. Kohus leiab, et kohtualluvust ei reguleeri TsMS § 79 lg 2, millele tugines hageja väites, et hagi on esitatud Tartu Maakohtule, sest Tartus on kostja viimane teadaolev elukoht. Kohus leiab, et kuivõrd asjas esineb välismaine element, tuleb kohtualluvust kontrollida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse nr 1215/2012 järgi kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) (määrus) kohaselt.
6.Kohus leiab, et kohtualluvust reguleerib käesolevas asjas määruse art 18 lg 2, mille järgi võib tarbija vastu üldreeglina menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tema harilik viibimiskoht. Kostja sõlmis osamaksetega müügilepingu tarbijana oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, seega tuleb kohtualluvust määruse 2

art 17 lg 1 järgi kontrollida määruse neljanda jao kohaselt. Määruse art 18 lg 2 kohasest kohtualluvuse üldreeglist on art 19 järgi erandiks kohtualluvuse kokkulepped, mis on siiski määruse art 19 järgi lubatud vaid piiratud juhtudel. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vastusena puuduste kõrvaldamise määrusele tuginenud sellele, et krediidiandja oleks sõlminud kostjaga kohtualluvuse kokkuleppe ning kohtualluvuse kokkulepe ei nähtu ka lepingust. Laenuandja on küll üldtingimuste p-s 10.3 kohtualluvust eraldi reguleerinud, kuid mitte tarbijalepingute puhul. Laenuandja üldtingimuste p 10.3 kohaselt lahendatakse vaidlus kokkulepete mittesaavutamise korral Eesti Vabariigi kohtutes, esmalt Harju Maakohtus, kui imperatiivsest kohtualluvuse regulatsioonist ei tulene teisiti.

7.Eeltoodut arvestades tuleb kohtualluvust kontrollida määruse üldreegli järgi art 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus hindab seda, kas kostja harilik viibimiskoht on Eestis määruse art 62 lg 1 kohaselt siseriikliku materiaalõiguse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Hageja on märkinud kostja viimaseks teadaolevaks elukohaksxxxxx. Samas on maksekäsu menetlustes kostja ema kinnitanud juba pooltest aastat tagasi, et kostja ei ela aadressidel xxxx i egaxxxxxx, vaid elabxxxx. Kuigi ema konkreetset aadressi ei tea, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et kostja viimane elukoht on Eestis. Maksekäsu kiirmenetluses on varasemaks menetluses juba 2024. aasta veebruaris kostja ema avaldanud, et kostja elabxxxxx. Ka käesolevas maksekäsu kiirmenetluses on kostja ema 25.03.2025 kinnitanud, et kostja on jätkuvaltxxxxx. Seega ei ole kostjal Eestis kehtivat elukoha-aadressi olnud juba vähemalt poolteist aastat. Kohus leiab, et kostjal puudub Eestis harilik viibimiskoht, seega ei allu kohtuasja lahendamine Eesti kohtule.
8.Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 kohaselt menetlusse võtmata, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja