Julianus Inkasso OÜ hagi R S vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1 171,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Krista Arraste (e-post [email protected]) Kostja R S (isikukood xxxx, e-post xxxx, xxxx)
2.Välja mõista R Selt Julianus Inkasso OÜ kasuks õppeteenustasu maksmise kohustuse täitmata jätmisel tekkinud põhivõlgnevus 840 eurot ja perioodi 21.02.201811.12.2018 eest sissenõutavaks muutunud viivis 147,67 eurot, kokku 987,67 eurot.
3.Välja mõista R Selt Julianus Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevuselt (840 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.Välja mõista R Selt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 352,50 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 552,50 eurot (ilma käibemaksuta).
6.Välja mõista R Selt Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-18-127714 Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 02.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Se (kostja) vastu, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis 29.11.2018 kohtumäärusega nõude üle hagimenetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas 11.12.2018 kohtule hagiavalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 840 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 147,67 eurot. Kokku 987,67 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,06% põhinõudelt hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt asus kostja 24.08.2017 korraldusega õppima Xxxx (Xxxx) 2017/2018.a xxxx õppekava tasuta ehk riigieelarvelisele õppekohale. Kostja registreeris ennast 2017/2018 sügissemestris 7 ainele kokku 33 EAP (ainepunkti). Kostja õppekava kohaselt ei täitnud. Kostja läbis õppeaineid 3 EAP ulatuses, mis tähendab et nominaalkoormusest jäi kostjal täitmata 27 EAP-d. Kostjal tuli õppeteenustasu tasuda üle 6 EAP puudu jäänud ainepunktide eest. Kuna kostjal oli nominaalkoormusest (30 EAP) puudu 27 EAP-d miinus 6 EAP-d, kohustus kostja tasuma õppeteenustasu 21 EAP eest. Õppeteenustasu xxxx õppekavadele on 40 eurot 1 EAP eest. Kostja nominaalkoormuse mittetäitmise tõttu esitati kostjale 06.02.2018 tasumiseks arve kogusummas 840 eurot tasumise tähtajaga 20.02.2018. Kostja arvet ei tasunud. Õppeprorektori 14.02.2018 korraldusega eksmatrikuleeriti kostja xxxx.
3.Hageja ja Xxxx vahel 01.03.2016 sõlmitud lepingu nr K170187 alusel loovutas Xxxx 22.10.2018 kostja ja Xxxx vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega hagejale. Hageja saatis kostjale sellekohase võlateatise ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud.
4.Hageja märkis vastuseks kostja vastusele, et tasuta õppimise kohta on Xxxx kodulehel eraldi info, kus on välja toodud ka asjaolu, kui nominaalkoormusest jäävad EAP-d puudu, tuleb puuduvate ainepunktide eest maksta tasu. Kostjale kohaldusid õppima asumisel Xxxx õppekorralduslikud reeglid. Kohustuste täitmisest ei saa vabaneda viitega teadmatusele seadusest tulenevatest reeglitest. Kostja tasumiskohustus tuleneb seadusest ja õppekorralduseeskirjadest. Õppekohtade arv õppekavadele on piiratud. Olukorras, kus kostja on asunud tasuta õppekohale ja seda mitte täitnud on sellega koht hõivatud. Poole õppeaasta pealt ei saa uut õpilast õppekohale võtta.
Tsiviilasi nr 2-18-127714
Kostja vastuväited
5.Kostja on 29.03.2019 esitatud vastuses asunud seisukohale, et hagiavalduses on esitatud vale informatsioon. Kostja ei ole võla tasumisega teadlikult viivitanud, kuna kostja ei olnud võla olemasolust üldse teadlik. Õppima asumisel ei ole kostjat sellest piisavalt informeeritud. Pärast väidetava võla tekkimist ei ole kostjaga ühendust võetud. Võlg loovutati inkassole. Inkasso esitas koheselt mingeid absurdseid ja põhjendamata nõudeid, millele kostja ei pidanud vajalikuks vastata. Inkasso on eraettevõte, kellel puudub seaduslik õigus võlgade määramiseks ning sissenõudmiseks. Sellest tulenevalt ei nõustu kostja mitte ühegi inkasso poolse lisakulu nõudega. Samuti ei ole hagiavalduses esitatud paragrahvid (mille alusel võlga nõutakse) vastavuses nende paragrahvide seaduses oleva seletusega. Lisaks eelpool mainitule leiab kostja, et antud nõude esitamine on ka moraalselt põhjendamatu ja vale, kuna kusagil elektroonilises nimekirjas eksisteerimine ei tekita mingeid varalisi lisakulutusi. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus hagi lihtmenetluses. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: - Kostja asus 24.08.2017 korraldusega õppima xxxx 2017/2018.a xxxx õppekava riigieelarvelisele õppekohale. - Kostja registreeris end 2017/2018 aasta sügissemestris 7 ainele kokku 33 EAP ulatuses. - Kostja läbis õppeaineid 3 EAP ulatuses. - Kostja eksmatrikuleeriti õppeprorektori 14.02.2018 korraldusega. - Õppeteenustasu xxxx õppekavadele on 40 eurot ühe ainepunkti kohta. - Xxxx on nõude loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le 22.10.2018 hageja ja Xxxx vahel 01.03.2016 sõlmitud lepingu nr K170187 alusel. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks ja tõendatuks hagiavaldusele lisatud immatrikuleerimise korraldusega nr 715/s, õpingukavaga, õpisoorituste tõendiga, Xxxx 14.02.2018 korraldusega nr 234/s ja Xxxx nõukogu otsusega nr 73.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hüvitada ülikoolile rahaliselt nende ainepunktide eest, mille võrra täitis kostja õppe nominaalmahtu vähem, st 21 ainepunkti eest (27-6=21) ja kas kostjat on ainepunktide hüvitamise kohustuse tekkimisest teavitatud.
10.Seoses nõude loovutamisega on Julianus Inkasso OÜ asunud kooskõlas VÕS § 164 lg 2 senise võlausaldaja xxxx asemele ning tal on võlgnevuse sissenõudmisel kõik senise võlausaldaja õigused. Nõude loovutamisest on kostjale teatatud 23.10.2018 võlateatise saatmisega.
Tsiviilasi nr 2-18-127714
11.Ülikooliseadus (ÜKS) § 133 lg 2 p 1 sätestab, et ülikoolil on õigus, juhul kui tegevustoetuse eraldamisel ei ole kokku lepitud teisiti, nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu. ÜKS § 133 lg 4 kohaselt ülikooli astuva isiku õppekulude osalise hüvitamise määra ja tingimused kehtestab ülikooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust ning lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kõrgharidustaseme õppe õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad ainepunktidele kõrgharidusastmete kaupa. ÜKS § 15 lõigete 1-3 kohaselt võtab ülikooli nõukogu oma pädevuse piires vastu määrusi ja otsuseid; ülikooli nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena, millele kirjutavad alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja ülikooli nõukogu sekretär, ning see tehakse teatavaks ülikooli töötajatele ning üliõpilastele; ülikooli nõukogu seisukoht üksikküsimustes vormistatakse otsustena, millele kirjutab alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja nõukogu sekretär.
12.Xxxx nõukogu poolt on 18.04.2017 määrusega nr 7 kinnitatud „Õppekorralduse eeskiri“. Eeskirja § 5 lg 1 kohaselt on nominaalkoormus semestri kohta ehk õppekava kohaselt semestris täitmisele kuuluv õppe maht 30 EAP-d. Sama paragrahvilõike 2 kohaselt määrab üliõpilane Xxxx-sse immatrikuleerimisel või taasimmatrikuleerimisel oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal.
13.Eeskirja § 8 lg 1 sätestab, et eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppivad üliõpilased, hüvitavad õppekulud juhul, kui õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast semestrite õppemahust on kumulatiivselt iga õppetööst osavõtu semestri lõpu seisuga täitmata rohkem kui 6 ainepunkti (EAP) mahus. Õppeteenustasu makstakse iga eelmistel semestritel üle 6 EAP puudu jäänud ainepunkti eest, arvestusega, et õppe maht on 30 EAP-d semestris ja 60 EAP-d õppeaastas ning ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt.
14.Õpingukavast nähtuvalt registreeris kostja end 2017/2018.a sügissemestriks seitsmele ainele kokku 33 ainepunkti ulatuses (3 EAP-d nominaalkoormusest enam). Õpisoorituste tõendi kohaselt läbis kostja õppeaineid kokku kolme EAP ulatuses. 30 ainepunktisest nominaalkoormusest jäi kostjal seega läbimata õppeaineid 27 EAP ulatuses. Lähtudes tasu arvestamise alustest, mille kohaselt õppeteenustasu makstakse alates seitsmendast ainepunktist, mis jäi puudu nominaalkoormusest, tekkis kostjal kohustus tasuda õppeteenustasu 21 EAP eest (30-3-6=21).
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 kohaselt võib võlasuhe tekkida muust seadusest tulenevast alusest. Käesoleval juhul on võlasuhe, mille kohaselt kostja peab hüvitama õppekulud nominaalkoormusest puudujäävas mahus, tekkinud ülikooliseaduse ja „Xxxx õppekorralduse eeskirja“ alusel. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus, et kostja asus õppima xxxx ning seetõttu kohaldusid kostja suhtes ka xxxx õppekorralduslikud reeglid, sh „Xxxx õppekorralduse eeskiri“. Õppima asumisega xxxx riigieelarvelisele õppekohale võttis kostja endale kohustuse täita õppekava ettenähtud korras Kohus on seisukohal, et kohustuste täitmisest ei saa vabaneda viitega teadmatusele seadusest tulenevatest reeglitest. Antud juhul volitab ÜKS § 133 lg 4 ülikooli ise täpsustavalt reguleerima osalise hüvitamise määra ja tingimused. Xxxx on 20.12.2016 otsusega nr 73 kinnitanud õppekulude hüvitamise tasumäärade üliõpilastele ja eksternidele 2017/2018 õppeaastaks. Sama otsuse punkti 9 alapunktis 9.1 on sätestatud ka õppeasutuse õigus nõuda õppeteenustasu maksmisega viivitamisel üliõpilaselt viivist 0,06% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud
Tsiviilasi nr 2-18-127714 kalendripäeva eest ja alapunktis 9.2 õigus õppeteenustasudest tulenevate nõuete loovutamiseks kolmandale isikule.
16.Kõnealuse õppekorralduse eeskirjaga on inseneriteaduskonna õppekava ainepunkti maksumus 40 eurot ja on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 18.10.2012 vastu võetud määrusega nr 85 „Kõrgharidustaseme õppe õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad ainepunktidele“.
17.Kohtule ei ole veenvad kostja väited selle kohta, et kostja ei ole võla tasumisega teadlikult viivitanud, kostja ei olnud võla olemasolust teadlik ja õppima asumisel ei ole kostjat õppetasu maksmise kohustuse tekkimisest piisavalt informeeritud. Õppekorralduseeskiri on nähtav ülikooli kodulehel. Õppekorralduseeskiri sätestab muu hulgas ka õppekoormuse jmt õppekorraldusega seonduvat. Lisaks sätestab õppekorralduseeskiri ka selle, et õppeinfosüsteem (ÕIS) on Xxxx ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond. Kostja on ÕIS-i kaudu registreerinud end õppekava täitmisele. Kohus on seisukohal, et asjakohane teave on olnud kostjale kättesaadav.
18.Kostja on väitnud, et pärast väidetava võla tekkimist ei ole kostjaga ühendust võetud. Kohus märgib, et ülikool on kostja elukoha aadressil saatnud 06.02.2018 kuupäevaga arve võlgnevuse tasumiseks tähtajaga 20.02.2018. Samale aadressile 23.10.2018 saatnud hageja ka võlateatise, millele kostja ei reageerinud. Seega on põhjendamata kostja väide tema teavitamata jätmisest võlakohustuse tekkimisel. Nagu ülalpool märgitud, oli hagejal õigus kostja vastu nõuet esitada tulenevalt nõude loovutamisest hagejale.
19.Kohus selgitab kostjale, et õppetasu hüvitamiskohustus ei ole oma olemuselt trahv või karistus eksmatrikuleerimise eest, vaid hüvitamiskohustus tekib olukorras, kus isik pole täitnud nominaalset õppemahtu. Seega on õppetasu hüvitamiskohustuse tekkimine ülikooliseaduse ja ülikooli kehtestatud eeskirjade kohaselt sõltuvuses üksnes nominaalse õppemahu täitmisest või mittetäitmisest.
20.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja pole vabanenud õppekulude hüvitamise kohustusest nominaalkoormusest puudujääva mahu osas. Lähtudes VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6 ja § 113 lg 1 on hagejal õigus nõuda õppekulude hüvitamist nominaalkoormusest puudujäävas mahus ja selle kohustuse täitmise viivitamisel viivist. Hageja nõuab puuduva 21 ainepunkti hüvitamist summas 840 eurot arvestusega, et ühe ainepunkti maksumus on 40 eurot. Lisaks nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodi 21.02.201811.12.2018 eest seadusjärgses määras (0.06%) summas 147,67 eurot ja alates 12.12.2018 jooksvaid viiviseid TsMS § 367 mõttes samuti seadusjärgses määras.
21.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
22.Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Tsiviilasi nr 2-18-127714
24.Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot ning lepingulise esindaja kulud 352,50 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on märkinud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
26.Kohus leiab, hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidatud ajakulu 4,5 tundi ja toimingud on põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Seega määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks summas 552,50 eurot. Kohus mõistab nimetatud summas menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.