Tsiviilasi nr 2-19-2721
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
10. juuni 2019, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-2721
Tsiviilasi
Riivits legal&finance OÜ avaldus T. J. pankroti väljakuulutamiseks võlausaldaja Riivits legal&finance OÜ (rk 12096850; asukoht Tartu 24-7, 65608 Võru; e-post [email protected]), esindajad T. R. ja B. R. ; võlgnik T. J. (ik XXX; elukoht XXX; rahvastikuregistri järgne elukoht XXX; tel XXX; e-post XXX); ajutine pankrotihaldur Sirje Tael (Jaama 76 D-korpus, 50605 Tartu; tel 740 7610, 5650 3342; e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
15. mai 2019
Võlgnik omab sissetulekut töötasu näol XXXs, kuid ajutisel halduril puudub võimalus rakendada areste töötasule XXXs. Võlgnikul Eesti Vabariigis vara puudub. Kohustused Võlausaldaja, sissenõudja summa 1 Lõuna Politseiprefektuur aegunud 2 Lõuna Politseiprefektuur aegunud 3 Telia Eesti AS 4 Eesti Vabariik, ts.asi XXX 5 Eesti Vabariik, ts.asi XXX (solidaarne K. ja Z.) 6 Eesti Vabariik, ts.asi XXX 7 Bigbank AS, ts.asi XXX, solidaarne M. L. 8 AS Ühisteenused (eelduslikult aegunud) 9 M. L., ts.asi XXX 10 M. L., ts.asi XXX 11 Eesti Vabariik, XXX (eelduslikult aegunud) 12 Eesti Haigekassa, XXX 13 Tartu Linnavalitsus (eelduslikult aegunud) 14 Lõuna Politseiprefektuur (eelduslikult aegunud) 15 Eesti Vabariik (XXX) (eelduslikult aegunud) 16 Eesti Vabariik (XXX) (eelduslikult aegunud) 17 Põhja Prefektuur (30.12.2013) (eelduslikult aegunud) 18 Riivits legal&finants OÜ, ts.asi XXX 19 Riivits legal&finants OÜ, ts.asi XXX 20 Politsei- ja Piirivalveamet (10.05.2016) 21 Tartu Linnavalitsus aegunud 22 Osaühing Aktiva Finants, XXX 23 Eesti Vabariik, XXX
täiteasja number XXX XXX
7654,64 XXX
9029,47 XXX
1027,14 XXX
1103,2 XXX
6612 XXX 2064,79 XXX
XXX
31 779,32
Ajutisele haldurile on esitatud andmed, et AS-l Bigbank nõue puudub. Avaldaja nõue on vähenenud läbi XXX Vabariigis algatatud täitemenetluse laekunud summa 1328,45 euro võrra. Võlgnik ei ole taotlenud aegumise kohaldamist rahatrahvi, rahalise karistuse ja varalise karistuse aluseks olevatele nõuetele, mille võrra võivad nõuded väheneda. Arvestades ka võimalike aegumiste võimalustega on võlgnikul kohustusi vähemalt 19 000 euro ulatuses. Maksejõuetus Euroopa Liidu Nõukogu 20.05.2015 määrus (EL) nr 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud alates 26.06.2017 kohaldatav) art 3 lg 1 kohaselt on maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev selle liikmesriigi kohus, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Füüsilise isiku, kes iseseisva majandus- ja kutsetegevusega ei tegele ning kelle põhihuvid on võrdsed tema tarbimisharjumustega, põhihuvide keskmeks peetakse tema harilikku viibimiskohta. Harilikku viibimiskohta tuleb mõista kohana, kus füüsiline isik on sisse seadnud oma püsiva elukorralduse. Füüsilise isiku põhihuvide keskme määramisel on oluline tema harilik viibimiskoht kui elukoht ehk tema pere ja majapidamise koht. Rahvastikuregistrist nähtub, et võlgniku registreeritud elukoht on XXX. Võlgnik on selgitanud, et elab ja töötab juulist XXX XXXs. Tema elukoha aadress on XXX ja ta töötab XXX. Võlgnik ei ole esitanud kohtule määratud tähtpäevaks oma töölepingut. Võlgnik on selgitanud ka, et nädalavahetustel viibib ta Eestis XXX juures ning peab oma töötasust ülal ennast ja oma peret (XXX). Võlgnik päris XXX A. J. järelt 1/6 pärandi mõttelise osa ja sai 1/6 kinnisasja registriosa XXX ühisomanikuks asukohaga XXX. Võlgniku võlausaldajad on Eesti Vabariigis ja tema suhtes on algatatud täitemenetlused Eesti Vabariigis. Eeltoodud andmete põhjal võib eeldada, et võlgniku põhihuvide kese asub Eesti Vabariigis. Kohtu hinnangul võib võlgniku töökoht XXX Vabariigis olla ajutine, kuid tema püsiv elukorraldus ja perekond on Eesti Vabariigis. T. J. on maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja kuulutada. Vaadates võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusi väärteo ja kuriteo asjades, ei ole võlgnik õiguskuulekas. Võlgnik päris 1/6 kinnisasjast
XXX, mille võõrandas XXXle hinnaga 2800 eurot. Võlgnik Eesti võlausaldajatele nimetatud rahast ei tasunud. Analüüsimaks kas antud tehingul esinevad tagasivõitmise alused, on vajalik kindlaks teha kinnisasja turuhind ning selle tulemusel leida, kas ostja poolt tasutu oli turuhinnale vastav. Turuhinda langetavaks teguriks on asjaolu, et realiseeriti 1/6 ühisomandi osa. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus T. J. t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 518 eurot, millele lisandub käibemaks 103,60 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5,8 tundi tunnitasuga 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Sirje Taelale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 518 eurot, millele lisandub käibemaks 103,60 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le P. . Ajutise halduri tasu tuleb kanda võlausaldaja poolt 01.04.2019 kohtu deposiiti kantud vahendite arvelt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus määrab tsiviilasjas nr 2-19-2721 Riivits legal&finants OÜ menetluskulu rahaliseks suuruseks 300 eurot, mis on asjas kantud riigilõiv. Menetluskulu hüvitatakse T. J. pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi. Asja materjalidest ei nähtu, et Riivits legal&finants OÜ-l oleks tekkinud õigusabikulusid. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks tasutud summa kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.