Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-118416
Tsiviilasi
EPOGLYPH OÜ hagi SCROLL OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 968,40 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: EPOGLYPH OÜ (registrikood 12491635, Endla tn 15, 10122 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Andrei Novikov (xxx, telefon: xxx); Kostja: OÜ SCROLL (registrikood 10711311, Narva mnt 86, 10127 Tallinn). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 968,40 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Epoglyph OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale projekteerimise teenuseid teenuste osutamise lepingu nr 09-15/17 alusel. Leping koos lisaga oli kostjale saadetud e-posti teel. Poolte kokkuleppel pidi teenuste eest tasumine toimuma osade kaupa ehk 50% ettemaksuna ja 50% pärast tööde lõpetamist. Kokku tuli kostjal lepingu alusel tasuda 1936,80 eurot.
2.Kooskõlas lepinguga esitas hageja kostjale ettemaksu arve summas 968,40 eurot, mille kostja tasus. Tasumisest järeldas hageja, et kostja on lepinguga nr 09-15/17 nõustunud ja see on kehtiv. Arvel oli tasumise alusena märgitud lepingu number.
3.Pärast ettemaksu laekumist alustas hageja teenuste osutamist. Hageja täitis lepingulisi kohustusi täies ulatuses, koostades arhitektuurse plaani kostja ülesannete kohaselt. Pärast kohustuste täitmist esitas hageja kostjale lõpparve summas 968,40 eurot. Kostja keeldus arve tasumisest ja väitis, et teenused ei ole kvaliteetsed. Läbirääkimistel pooled kokkuleppele ei jõudnud.
4.Hageja leidis, et kuna tal on sõlmitud kostjaga kehtiv leping, mille alusel on ta osutanud projekteerimise teenust, on kostja kohustatud teenuste eest tasuma. Hageja ülesandeks oli vaheseinte paigaldamise projekteerimine ergonoomiliste nõuete saavutamiseks, võttes arvesse kostja edastatud plaane ja ruumide funktsionaalsust. Kui kostjal oli pretensioone tööde osas, oli puudusi võimalik kõrvaldada garantiitööde raames, kuid see ei tähenda, et kostja vabaneks tasumise kohustusest.
5.Hageja leidis, et ta osutas teenuseid korralikult ja kokku lepitud tähtaegu järgides. Lepingu punkti 4.5. kohaselt pidi kostja esitama pretensioone 14 päeva jooksul ja vastupidisel juhul loeti tööd kostja poolt täielikult vastuvõetuteks. Sellest järeldas hageja, et kostja oli töö vastu võtnud ja hageja tasunõue muutus sissenõutavaks. Hageja pidas kostja soovi keelduda tasu maksmisest pahauskseks.
6.Kostja etteheited põhinevad asjaolul, et linnavalitsus ei nõustunud pakutud projektiga. Hageja kohustus oli üksnes koostada projekt varem loodud arhitektuurse plaani järgi, mis oli kostja tehnilise ülesande lahutamatuks osaks. Kui linnavalitus selle arhitektuurse plaaniga ei nõustunud, ei saanud hageja olla selle eest vastutav, sest hageja koostas ainult ruumide sisustuse projekti kostja edastatud plaani järgi. Arhitektuurse plaani koostas kolmas isik, kellega hageja ei ole seotud ja kelle töö eest hageja ei vastuta. Plaanide kooskõlastamine asutustega ei olnud hageja osutatud teenuste osaks. Kostja ka ei teatanud hagejale, et arhitektuurse plaani osas oli kehtestatud mingeid nõudeid.
7.Hageja leidis, et kostja rikkus tahtlikult lepingut, kui jättis tasu maksmata. Hageja nõudis lepingu täitmist ja kostjalt lepingulise võlgnevuse 968,40 euro väljamõistmist.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja pidas asjasse puutumatuks, kas hageja pakkus kostjale ise oma teenuseid või mitte. Hageja leidis, et poolte vahel on kehtiv teenuste osutamise leping. Arvel oli selgelt märgitud, et see on esitatud lepingu alusel. Ettemaksu tasumisel kinnitas kostja lepingu kehtivust kooskõlas VÕS § 20 lõikega 1.
9.Hageja ei nõustunud, et ta andis lubaduse osutada teenuseid koostöös X OÜ-ga või mõne muu
isikuga. Kostja tunnistas, et edastas hagejale arhitektuurse plaani, kuid väidab, et edastas selle vaid tutvumiseks. Hageja kostja väitega ei nõustunud. Hageja ei ole lubanud muuta arhitektuurset plaani. Ebaõige on kostja väide, et hageja on lepingusse pahauskselt punkte lisanud. Kui kostja lepingu tingimustega ei nõustunud, jääb arusaamatuks, miks ta tasus lepingule viitava arve. Kostja väited ei ole tõendatud.
10.29.03.2019 seisukohtades kordas hageja, et edastas kostjale lepingu e-posti teel. Kuna kostja tasus lepingule viitava arve, on leping kehtiv ja selle sätted kostja jaoks siduvad. Pärast tööde valmimist edastas hageja kostjale joonised. Valmis töö tehti kostjale kättesaadavaks 14.11.2017 Dropbox keskkonna kaudu. Lepingu nr 09-15/17 lisa 1 punkti 4.6 järgi oli kostja kohustatud teatama hagejale kommentaarid 14 päeva jooksul pärast tööde üleandmist, kui töödes esinevad puudused. Kuna kostja lepingus märgitud tähtaja jooksul kommentaare ei edastanud, on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja esitas pretensiooni ja selgitas arve tasumata jätmist alles 12.01.2019. Kostja vastuväited ei ole põhjendatud, sest lepingu kohaselt ei olnud hageja kohustatud projekti linnavalitsusega kooskõlastama.
11.Kostja ise saatis hagejale arhitektuurse plaani tööde teostamiseks. Kui kostja arvates ei olnud plaan tööde teostamise aluseks, jääb ebaselgeks, miks plaan hagejale saadeti. Hageja teostas töö kooskõlas lepinguga ja kostja saadetud teabega. Lepingu punkt 1.1 nägi ette, et hageja pidi osutama projekteerimisteenuseid kooskõlas kostja tehnilise ülesandega. Lepingu punkti 2.1.2 kohaselt pidi hageja järgima kõiki kostja nõudeid ja juhiseid. Kostja edastatud arhitektuurset plaani saab lugeda kostja juhiseks teenuse osutamisel. Kompromissi sõlmimist kostjaga hageja võimalikuks ei pidanud.
12.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1016,73 eurot. Hageja õigusabikulud olid 588 eurot, mida tõendavad DKLex OÜ arved. Arved olid esitatud õigusteenuste osutamise eest, sealhulgas hagiavalduse koostamise ja seisukohtade esitamise eest. Lisaks olid hagejal tõlkekulud 253,73 eurot seoses hagi lisade tõlkimisega. Hagi esitamisel tasus kostja riigilõivuna 175 eurot.
13.Poolte vahel kehtiva lepingu lisaks 1 oli tehniline ülesanne, mille järgi pidi hageja koostama mööbli ja sanitaartehniliste seadmete plaani, põrandkatete plaani, lagede plaani, valgustite plaani ja elektriseadmete plaani. Hageja koostas plaanid ja edastas kostjale tutvumiseks. Hageja ülesandeks ei olnud tervikliku ehitusprojekti koostamine. Lepingus ei ole märgitud, et hageja pidi koostama ehitusprojekti, saama ehitusloa või kooskõlastama lõpliku ehitusprojekti. Lepingus ei olnud märgitud, et hageja oleks pidanud koostama tehnosüsteemide või konstruktsiooni plaane. Ehitusprojekti koostamine ei olnud hageja lepinguliseks kohustuseks ja kostja väited pole asjakohased. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ise pakkus kostjale projekteerimise teenust ehk otsis tööd. Selleks ajaks, kui hageja hakkas oma teenust pakkuma, kostjal oli juba sõlmitud projekteerimise leping X OÜ-ga. Kostja tutvus hageja lepinguga kui üksnes pakkumisega, mitte enam. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud talle ülesande või käsu teenuste osutamiseks.
15.Hageja ei ole välja toonud kostjaga peetud suuliste arutelude detaile. Hageja lubas teha koostööd X OÜ-ga, kooskõlastada tema tehnilist ülesannet ning esitada kostjale projekteerimise litsents. Kostja tegi ettemakse hageja suulise lubaduse alusel ning tingimusel, et leping vastab suulisele kokkuleppele.
16.Hageja esitatud arhitektuurne plaan oli koostatud X OÜ poolt ja edastatud hagejale
tutvumiseks, mitte ülesande täitmiseks. Hageja oleks pidanud ise kokku leppima X OÜ-ga oma osaluses projektis ja ülesannetes. Hageja teostatu oli kasutuskõlbmatu ja seda ei kasutatud valmis põhiprojektis. Hageja väited, milliste kohaselt ei olnud tal kooskõlastamise kohustust, on vastuolulised, kuna hageja tegi seinte, trepi ja siseruumide suurustes muudatusi, mis nõuab kooskõlastust linnavalitsusega. Hageja esitatu ei ole arhitektuurne plaan, vaid korterelamu ehitusprojekt.
17.Kostja palus tunnistada kehtetuks lepingu ja selle lisad. Lepingu lisad 3 ja 4 olid koostatud kostja huve ja suulisi kokkuleppeid eirates. Leping ja selle lisaks olev tehniline ülesanne ei olnud poolte poolt alla kirjutatud, kuigi lepingu punkt 7.4 nägi ette, et see on kehtiv allkirjastamise hetkest. Hageja kuritarvitas oma õigusi, sest jättis lepingus märkimata olulised punktid. Hageja projekteerimise litsentsi esitamine oli kohustuslik. Hagejale oli kohustuslik projekti peatäitja X OÜ-ga kooskõlastamine. Hageja suhtles isiklikult X OÜ-ga ja EstPlan OÜ-ga, et kooskõlastada tehniline ülesanne. X OÜ oleks pidanud hageja töö vastu võtma ning lisama põhiprojekti.
18.Hageja töö vastuvõtmine oleks pidanud toimuma peale linnavalitsuse poolt kooskõlastamist ja kinnitamist, mitte 14 päeva jooksul pärast tööde esitamist. Hagejale oli kohustuslik järgida projekteerimise standardit ja iga etapi kinnitamist kostjaga ehk eskiisi, eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti osa. Kostja pidas pahatahtlikuks hageja väidet, et kostja midagi ei kommenteerinud. Kirjavahetuses viitas kostja, et linn ei võtnud projekti vastu ja nõudis köögi ümber paigutamist, mis tähendas projekti muutmist. Projekteerimise litsentsi hageja ei esitanud. Projektis oli nimi O A, kes ka litsentsi ei esitanud. Hageja ei esitanud oma tööd X OÜ-le, et see põhiprojekti lisada.
19.Hageja ei saa väita, et tööd olid nõuetekohased, sest tema materjalid olid puudulikud. Tabel ei olnud täidetud. Hageja on oma äranägemise järgi akende, seinte ja treppide paigutust ning ruumide suurust muutunud, millega ta püüdis korterelamu ehitusprojekti muuta. Hageja ei teostanud projektitööd ja eksitas oma lubadustega.
20.05.12.2108 kordas kostja oma vastuväiteid. Täiendavalt palus kostja mitte arvestada hageja esitatud lepingut, sest see ei kujuta endast tegelikku kokkulepet hageja ja kostja vahel, vaid on koostatud pärast kokkulepet ja raha tasumist hagejale. Hagejal puudub alus lepingule tugineda. Kompromissina pakkus kostja, et seni tasutud ettemaks jääb hagejale ning kostja ei pea midagi täiendavalt tasuma, sest kostja ei saanud töö tulemust ega kasu.
21.Lõplikes seisukohtades väitis kostja, et tal ei ole lepingu kohta esitada tõendeid, sest kokkulepe tööde osas sõlmiti suuliselt. Kostja on tõendanud, et ta ei võtnud valmis tööd vastu ega olnud tööga rahul. Kostja esitas kirjavahetuse, kus ta avaldas, et ei saa tööd vastu võtta enne linnavalitsuse poolt kooskõlastamist. Samuti viitas kostja, et tehtud tööde maht ei vasta kokkuleppele ja moodustab vaid väikese osa sellest. Hageja esindaja vastas, et peab edasise koostöö jätkamist mõttetuks, kuna sama tööd teeb teine spetsialist. Sellega tunnistas kostja, et tööd ei ole lõpuni tehtud.
22.Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et ta soovis tellida projekteerimistööd ja tasus ettemaksu. Ettemaksu tasus kostja selleks, et hageja saaks oma tööga alustada. Hageja peaks tõendama, et töö oli lõpuni valmis. Kostja viitas EhS §-le 14, §-le 13 ja §-le 28. Majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määruse § 4 kohaselt on projekti osaks muuhulgas tehnosüsteemide ja elektripaigaldiste osad. Sama määruse § 5 kohaselt on projekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Lahendused tuleb esitada tellijale kooskõlastamiseks. Hageja visand eeltoodud nõuetele ei vastanud, mistõttu ei saa tööd lugeda tehtuks.
23.Kirjavahetuses on hageja olnud teadlik linna nõuetest, mis kehtivad näiteks köögi ümberkorraldamisele. Hageja ei ole isegi lõpuni viinud ega kooskõlastanud seadusega nõutud ehitusprojekti esimest staadiumit, milleks on eelprojekt, rääkimata kahest järgnevast
ehitusprojekti staadiumitest. Hageja ei esitanud projekteerimise litsentsi, mis pidi tal olemas olema EhS § 23 ja § 24 alusel. Kuna hageja töid lõpuni ei teinud, ei ole tal õigust nõuda tasu.
24.Hageja nõue ei ole tõendatud. Kostja ei kooskõlastanud lepingu tingimusi, mistõttu jäi leping allkirjastamata. Hageja ei saa lepingu punktidele viidata ja neid kasutada. Hageja ei saa lugeda kostja sooviks tellida töid hageja ühepoolselt määratletud tingimustel. Hageja püüab kohut eksitada, kui väidab, et kostja viidatud nõuded teda ei puuduta. Seaduse nõudeid kohaldatakse nii ehitusprojektile kui selle üksikutele osadele. Hageja ei lõpetanud projekteerimistöid, mida ta väitis ega ei suutnud seda vajaliku kvalifikatsiooni puudumise tõttu täita. Hageja käitumist saab pidada ebaseaduslikuks majandustegevuseks.
25.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 495 eurot. Hagiavaldusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 2,5 tundi ja 225 eurot. Hageja täiendava seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 1,5 tundi ja 135 eurot. Lõplike seisukohtade koostamisele kulus 1,5 tundi ja 135 eurot. Kostja pöördus õigusbüroo poole ning talle osutati õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viisise menetluskulude summalt. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
27.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja tasus hagejale 28.09.2017 ettemaksuna 968,40 eurot ning jättis tasumata hageja 11.01.2018 arve summas 968,40 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hageja väidetud tingimustel töövõtuleping ning kas hageja töövõtu tasunõue summas 968,40 eurot oli muutunud sissenõutavaks.
28.Hageja leidis, et ta oli sõlminud kostjaga teenuste osutamise lepingu nr 09-15/17 koos lepingu lisadega, sest hageja saatis kostjale lepingu e-posti teel ning kostja tasus lepingu numbrile viitava ettemaksu arve. Arve tasumisega nõustus kostja hageja pakutud lepingu tingimustega. Lepingu alusel koostas hageja arhitektuurse plaani, võttes aluseks kostja saadetud plaani. Valmis töö tehti kostjale Dropbox keskkonnas kättesaadavaks 14.11.2017. Kostja oleks lepingu kohaselt pidanud esitama pretensioonid 14 päeva jooksul, kuid kostja ei esitanud pretensioone tähtaegselt ja töö tuleb lugeda nõuetekohaselt teostatuks. Kostja saadetud plaani koostas kolmas isik, kelle töö eest hageja ei vastuta ja kellega hageja koostööd ei pidanud tegema. Lepingu alusel puudus hagejal kohustus kooskõlastada jooniseid linnavalitsusega.
29.Kostja ei nõustunud, et ta sõlmis hagejaga lepingu viimase kirjalikult koostatud tingimustel. Hageja koostatud lepingu punkti 7.4 kohaselt oleks leping tulnud allkirjastada, mida pooled ei teinud. Suuliselt sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja esitama projekteerimise litsentsi ja tegema koostööd kostja peaprojekteerijaga, kellega tuli töö kooskõlastada. Ettemaksu tegi kostja hageja suulise lubaduse alusel. Hageja töö oli kõlbmatu, sest hageja tegi ruumide seinte, trepi ja siseruumide osas muudatusi, mis oleks tulnud linnavalitsusega kooskõlastada. Kostja teatas sellest hagejale. Hageja teostatud tööde maht ei vasta hageja enda koostatud tehnilisele ülesandele ja töö oli poolik.
30.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid kostjaga kirjalikult fikseeritud tingimustel lepingu sõlmimise ning töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku
leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduses toodud väidete esmase tõendamise kohustus lasub hagejal.
31.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte väidetest võib järeldada, et nende vahel oli sõlmitud kokkulepe töö ehk projekti teatavate osade koostamise kohta hageja poolt. Poolte väited selle kohta, millistel tingimustel leping sõlmiti ja millistele nõuetele töö pidi vastama, on erinevad.
32.VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Samuti ei vasta töö lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2).
33.Eeltoodust tuleneb, et eelkõige peab töö vastama lepingus toodud tingimustele. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud oma väiteid, et projekteerimistööde teostamisel ei pidanud ta arvestama vajadust kooskõlastada projektis tehtud muudatused peaprojekteerijaga ja linnavalitsusega. Hageja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et võimalikud probleemid projekti kooskõlastamisel võisid olla tingitud kostja saadetud varasemast projektdokumentatsioonist. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tal ei olnud lepingu kohaselt kohustust tagada, et teostatud muudatused linnavalitsus kooskõlastab. Seega pidi valmis töö ikkagi olema sobiv ehitustööde teostamiseks ning ka sellele eelnevate kooskõlastustoimingute tegemiseks ning kostja võis selles osas mõistlikult tugineda hageja erialastele oskustele või teadmistele.
34.Kostja viidatud ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg 1 sätestab üldnõudena, et ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. EhS § 13 lg 2 järgi peab ehitusprojekti kohaselt olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida. Seega pidi hageja koostatud ehitusprojekti osa olema samuti vastavuses kehtivate õigusaktidega.
35.Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 kehtestatud ehitusprojekti nõuete § 2 lg 3 sätestab, et kui ehitusprojekti koostamisel osaleb mitu ehitusprojekti koostavat isikut, peab olema määratud ehitusprojekti terviklikkuse ja ehitusprojekti osade kokkusobivuse eest vastutav isik ehk peaprojekteerija. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei olnud peaprojekteerijaks. Kostja esitas kohtule töövõtulepingu (toimiku lk 74-75), mille ta oli sõlminud Xe OÜ-ga 15.05.2016 ja mille kohaselt pidi nimetatud ettevõte koostama Narva mnt 86 korterelamu põhiprojekti, sh arhitektuurse osa ja asendiplaani, konstruktiivse osa, kütteprojekti, ventilatsiooni projekti, sademevee äravoolu projekti ja majasisese ning majavälise vee- ja kanalisatsiooniprojekti. Samuti esitas kostja tõendi, mille kohaselt oli antud ettevõttel projekteerimise ja ehitusprojekti ekspertiisi pädevus. Seega oli antud juhul peaprojekteerijaks Xe OÜ.
36.Sama määruse § 2 lg 5 näeb ette, et peaprojekteerija korraldab ehitusprojekti koostamisel osalevate isikute koostööd, et tagada projektlahenduste ratsionaalsus, ehitusprojekti osade kokkusobivus, ehitise osade koostoimimine, energiamärgise andmine ja hooldusjuhendi koostamine. Seega on iseenesest põhjendatud kostja väide, et hageja oleks pidanud projekti osade loomisel ja selles muudatuste tegemisel kooskõlastama teostatud töö peaprojekteerijaga.
37.Määruse § 4 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti ühes osas arhitektuur, sealhulgas sisearhitektuur
ja maastikuarhitektuur. Määruse § 4 lg 2 kohaselt lähtutakse ehitusprojekti koostamisel õigusaktidest, standarditest, tehnilisest, projekterimis- või muudest normidest. Seega tuli hagejal projekti arhitektuurse osa koostamisel arvestada eelviidatud nõudeid. Määruse § 5 lg 3 sätestab, et eelnevas ehitusprojekti staadiumis koostatud ja tellijaga kooskõlastatud ehitusprojekt on koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks. Seega tuli hagejal arvestada varasemaid projekti osi, mis olid tellijaga kooskõlastatud.
38.Määruse § 16 lg 1 sätestab, et ehitusloa taotlemisel esitatakse arhitektuuri- ja asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas vähemalt projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu, ehitise arhitektuurilahendus, ehitise kavandatav kasutusiga, ehitise põhitarindite kirjeldus koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja -seadmete äranäitamisega, arhitektuurinõuded hoone välispiiretele ja viimistluse kirjeldus, piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused ja mürapidavused, nõuded ja nõuetele vastavust tagavad lahendused puudega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks ning üldnõuded siseviimistlusele. Määruse § 16 lg 2 järgi kirjeldatakse arhitektuuri- ja asjakohaselt juhul sisearhitektuuri osas projekteeritud lahendusi tekstiliselt seletuskirjas ning graafiliselt plaanidel, vaadetel ja lõigetel. Eeltoodust tuleneb, et projekti sisearhitektuurse osa lahendus ei saa kajastuda üksnes plaanidel, kus on ära märgitud mööbliesemete asetus.
39.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega saab töövõtja nõuda tellijalt tasu siis, kui ta on teinud valmis lepingu kohase töö ja on andnud selle tellijale üle. Tellija saab lugeda töö vastuvõtnuks vaid siis, kui ta alusetult keeldub töö vastuvõtmisest. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et ta tegi lepingu tingimustele ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastava töö ja andis selle tellijale üle ning tellija oli kohustatud töö vastu võtma.
40.Kohus selgitas hagejale 08.03.2019 hagejale (toimiku lk 91-92), et viimasel tuleb põhistada ja tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, millise töö ta pidi lepingu alusel tegema, mida ta tegelikult tegi ja millal ning kuidas ta töö kostjale üle andis. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et töö oli nõuetekohane ja kostjal puudus alus töö vastuvõtmisest keelduda. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja viide puudustest mitteteatamisele ei saa olla asjakohane, sest e-kirjades keeldus kostja tööde vastuvõtmisest, viidates tööde nõuetele mittevastavusele. Lisaks selgitas kohus hagejale vajadust tõendada oma väiteid lepingu sõlmimise asjaolude kohta. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et viimane ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt tasus kostja ettemaksuarve viitega hageja lepingu numbrile.
41.VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus iseenesest nõustub hageja väitega, et nõustumus lepingu sõlmimiseks võib olla väljendatud teoga, kuid sellisel juhul peab isiku tegu olema võimalik seostada sõlmitud lepinguga sellisel määral, et ainuüksi ühest teost saaks järeldada nõustumust sõlmida leping kõigi pakutud tingimuste alusel. Kohtu hinnangul ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et ettemaksu tasumisega nõustus kostja sõlmima hagejaga lepingut just viimase kirjalikult koostatud tingimustel.
42.Asjas kogutud tõendistest nähtub, et hageja oli koostanud lepingu, millele kumbki pool alla
ei kirjutanud (toimiku lk 23-24). Lepingu punkti 1.1. alusel oleks hageja pidanud kostjale osutama projekteerimise teenuseid kooskõlas lepingu lisas toodud tehnilise ülesandega. Lepingu punktis 4.4 oli märgitud, et kui puuduvad kommentaarid täiendavate tööde teostamiseks 14 päeva jooksul peale jooniste ja/või eskiisi edastamist tellijale, loetakse, et tööd olid valmistatud täies ulatuses. Lepingu punkt 7.4 nägi ette, et pooled loevad lepingu kehtivaks selle allkirjastamise hetkest. Seega tulenes hageja enda koostatud lepingu tingimustest, et lepingu sõlmimisega nõustumiseks oleks kostja pidanud lepingu allkirjastama. Hageja ise väljendas lepingu tekstis selgelt, et aktsepteeritav nõustumus peaks olema antud kirjalikus vormis. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi tahteavaldust ettepanekuga lugeda leping sõlmituks ainult kirjalikult taasesitatavas vormis ilma allkirjastamiseta.
43.Samuti esitas hageja kohtule lepingu lisana 1 tehnilise ülesande (toimiku lk 28, tõlge lk 26), mille kohaselt oli objektiks korterelamu Narva mnt 68, Tallinnas. Töödena on dokumendis nimetatud ümberplaneerimise/mööbli paigaldamise ja santehnika varustuse paigaldamise plaani, põranda katte plaani, lae plaani, valgustuse varustuse plaani ja elektri varustuse plaani, mille eest pidi tellija kokku tasuma 1936,80 eurot. Sama dokumendi punkti 3.1.1 kohaselt tuli ettemaks 968,40 eurot tasuda enne tööde täitmisele asumist ja tasu 968,40 eurot pärast arve väljastamist. Ka antud lepingu lisa ei ole kumbki pooltest allkirjastanud. Lepingu lisast võib järeldada, et hageja soovis koostada projekti sisearhitektuuri osa.
44.Hageja ja kostja vahelisest e-kirjade vahetusest (toimiku lk 35-53, tõlked lk 31-33) nähtub, et hageja saatis kostjale lepingu projekti e-kirjaga 26.09.2017. 26.09.2017 koostas hageja arve nr 158 (toimiku lk 29), milles oli teenuseks nimetatud „ettemaks vastavalt lepingu # 09-15/17 lisa 1, punkt 3.1.1“. Esitatud tõenditest ei nähtu, millal hageja kostjale selle ettemaksu arve saatis. Konto väljavõtte (toimiku lk 99) kohaselt tasus kostja hagejale 28.09.2017 968,40 eurot. Makse selgituses puuduvad viited hageja esitatud arvele või lepingule.
45.Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt tasus kostja talle ettemaksu arve nr 158 alusel, milles oli selgelt viidatud lepingu numbrile. Kostja ei ole hagejale ettemaksu tasumisel avaldanud, et loeks ennast lepinguga seotuks, sest kostja ei ole ettemaksu tasumisel viidanud ei hageja koostatud arvele ega hageja koostatud lepingu projektile. Seega ei ole võimalik kostja tegu ehk ettemaksu tasumist kohtu hinnangul piisavalt seostada hageja koostatud pakkumusega. Kostja teost ei saa järeldada tahteavaldust lugeda leping sõlmituks nimelt hageja koostatud tingimustel. Kostja on väitnud, et suuliselt leppisid pooled kokku hoopis teistsugustes tingimustes. Kuivõrd hagiavalduses toodud väidete esmase tõendamise kohustus lasub hagejal, oleks hagejal tulnud tõendada oma väiteid selle kohta, millise lepingu ta kostjaga sõlmis. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga lepingu enda koostatud kirjalikel tingimustel. Kuivõrd hageja ei ole sellise lepingu sõlmimist kostjaga tõendanud, on asjakohatud hageja väited, et kostja teavitas teda töös esinevatest puudustest hilinemisega.
46.Hageja esitas kohtule oma 14.11.2017 e-kirja (toimiku lk 101, tõlge eesti keelde lk 102), millega ta saatis kostjale projekti muudatuste kohta Dropbox keskkonna lingi. E-kirjast saab järeldada hageja soovi kostjale töid üle anda, kuid mitte seda, mida täpselt hageja üle andis. Kohtule esitas hageja neli joonist (toimiku lk 54-57), mis kujutasid endast ehitusprojekti osana x asuva korterelamu maa-aluse korruse ja kolme maapealse korruse plaane. Joonistel on märgitud korterite mööbli ja sanitaartehnika asukoht.
47.Joonistest ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks teostanud kõiki töid kooskõlas tema enda esitatud lepingu lisaks 1 oleva tehnilise ülesandega. Hageja ei ole esitanud põranda katte plaani, lae plaani, valgustuse plaani ja elektrivarustuse plaani. Kohtule esitatud joonistelt nähtuvad üksnes mööbli ja sanitaartehnika asukohad. Ehitusprojekti nõuete määruse §-s 16 projekti sisearhitektuursele osale esitatud nõuetele koostatud plaanid ei vasta, sest puuduvad muuhulgas viimistluse kirjeldus, siseviimistluse üldnõuded, tekstilised seletuskirjad, vaated ning lõiked.
Seega ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et ta tegi töö valmis ning andis valmis töö kostjale üle. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks lõpuni valmis teinud töö, mida ta enda väidete kohaselt oleks pidanud tegema. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja koostatud joonised vastaksid õigusaktis toodud nõuetele. Hageja pidi teadma, et kostja vajab jooniseid nende järgi ehitustööde tegemiseks ning kostjal oli võimalik mõistlikult tugineda eeldusele, et hageja järgib projekteerimise valdkonnas kehtivate õigusaktide nõudeid.
48.11.01.2018 kuupäevaga koostas hageja kostjale teise arve summas 968,40 eurot ja saatis selle e-kirjaga kostjale. Poolte e-kirjade vahetusest (toimiku lk 35-53, tõlked lk 31-33) nähtub, et kostja soovis esmalt ära teha linnaga kooskõlastuse ja seejärel hagejaga tööd lõpetada. E-kirjast võib järeldada, et kostja hinnangul ei olnud tööd lõpetatud ning kostja pidas vajalikuks hageja tehtud muudatusi kooskõlastada. Hageja leidis 12.01.2018 e-kirjas, et ta on täitnud kõiki kokkuleppeid. Kostja omakorda leidis, et kokkulepped on täitmata ning kui hageja oma tegevust jätkab, lõpetab kostja temaga koostöö ja nõuab ettemaksu tagasi. Täiendavalt leidis kostja 12.01.2018 e-kirjas, et ei ole avaldanud kommentaare, sest kostja on valmis töödega jätkama pärast linnaga kooskõlastamist ning linn on hageja plaanid tagasi lükanud.
49.Hageja avaldas 12.01.2018 saadetud e-kirjas, et tema koostatud sisearhitektuuri projekt on kooskõlas kostja ülesandega, kuid kuna sisearhitektuuriga tegeleb teine spetsialist, on hageja edasine koostöö kostjaga mõttetu. Kostja leidis omakorda 12.01.2018, et hageja ei ole midagi teinud ja palus raha tagastada. 12.01.2018 saadetud uues e-kirjas viitas hageja, et on edastanud kostjale valmis töö 14.11.2017 ning lisas dropbox keskkonna lingi. Hageja leidis, et kostja ei ole lisanud töö juurde kommentaare kooskõlas lepinguga. Kostja palus järgmistes e-kirjades ettemaksu tagastada ja leidis, et hageja ei ole täitnud lepingu tingimusi. Kostja leidis, et talle edastatud töö ei vasta lepingule ja mahud on täiesti teised, mistõttu on tegu väikese osaga kokkuleppest.
50.Eelviidatud e-kirjadest võib järeldada, et kostja hageja töid vastu ei võtnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest. Hageja enda esitatud väidetest ja tõenditest ei saa järeldada, et üle antud töö oli terviklik ja lõpetatud ning vastas hageja väidetud lepingu tingimustele ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele. E-kirjad tõendavad kostja väiteid, et hageja oli senises projektdokumentatsioonis teinud muudatusi, milliseid oli vaja kooskõlastada. Seega oli kostjal kohtu hinnangul õigusaktidest tulenev õigus keelduda töö vastuvõtmisest, sest pooled ei olnud kokku leppinud, et hageja tasunõue kuulub tasumisele ka siis, kui hageja tehtud muudatusi ei ole võimalik kooskõlastada. Kostjal oli samuti õigus keelduda töö vastuvõtmisest, sest töö ei olnud valmis. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja tasunõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hagi 968,40 euro nõudes tuleb jätta rahuldamata.
51.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
52.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 495 eurot. Kostja pöördus õigusbüroo poole ning talle osutati õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt. Kohus leiab, et kostja soovitud menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt puudub õiguslik alus. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses
esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega kuuluvad õigusabikulud teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisele siis, kui tegemist on poolt menetluses esindanud lepingulise esindaja kuludega. Kostjat ei ole käesolevas menetluses ükski lepinguline esindaja esindanud, vaid kostja menetlusdokumendid on olnud esitatud tema seaduslike esindajate poolt. Seega ei kuulu kostja õigusabikulud hagejalt väljamõistmisele. Kuivõrd kostja ei ole taotlenud muude kulude väljamõistmist, ei määra kohus kindlaks hageja poolt rahaliselt hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.