Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse avalikult teatavaks 07. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-11229 Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Proplast Group OÜ hagi Marat Gavrilovi vastu kahju ja viivise väljamõistmiseks 4454,13 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Proplast Group OÜ (registrikood 12798865, esindajad asukoht Savioja 5, Vahi küla, Tartumaa), lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets (OÜ Advokaadibüroo In Jure, e-post [email protected] ) Kostja: Marat Gavrilov (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom (OÜ Cartex, e-post [email protected] ) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Proplast Group OÜ hagi Marat Gavrilovi vastu kahju 4124,19 euro ja viivise väljamõistmiseks.
4.Välja mõista Proplast Group OÜ-lt Marat Gavrilovi kasuks menetluskulu 1770 eurot.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.XX.XX.XXXX sõlmisid Proplast Group OÜ ja Unkas OÜ müügilepingu, mille kohaselt müüs Proplast Group OÜ Unkas OÜ-le penoplastiplaadid EPS 100. Müügitehingu kohta koostati XX.XX.XXXX arve nr XXX summas 1540,80 eurot. Samal päeval anti ka kaup ostjale, Unkas OÜ-le üle. XX.XX.XXXX esitas Unkas OÜ pretensiooni, milles väitis, et müüja, Proplast Group OÜ on tarninud ostjale soojusisolatsiooniplaadi, mis ei ole EPS 100. Samuti esitas Unkas OÜ nõude tarnida soojusisolatsioonplaat EPS 100 hiljemalt XX.XX.XXXX ostja objektile müüja kulul. Unkas OÜ esitas pretensioonis ka väite, et on saanud olulist kahju, et müüja on ostjale teadvalt vale kaupa müünud ja soovinud alusetult rikastuda. Proplast Group OÜ vastas XX.XX.XXXX pretensioonile, vabandas tekkinud olukorra pärast ning selgitas võimaliku tarnevea tekkimise põhjuseid, milleks võis olla pakkeviga. Proplast Group OÜ pakkus Unkas OÜ-le välja kogu kauba väljavahetamist või arve annulleerimist ja objektile ladustatud tarnitud kauba ära viimist enda kulul.
2.12.06.2017.a esitas Unkas OÜ kahjunõude summas 8 096 eurot. Unkas OÜ ei soovinud Proplast Group OÜ-lt asenduskaupa, kuna väidetavalt ei teinud müüja seda tähtaegselt ja asenduskaup saadi teistelt tarnijatelt. Unkas OÜ nõudis arve nr XXX XX.XX.XXXX krediteerimist ja lubas tagastada kauba ostjale pärast laboriuuringute tegemist. Unkas OÜ nõudis ka leppetrahvi summas 5000 eurot tasumist.
3.13.06.2017.a esitas Proplast Group OÜ vastuse kahjunõudele, milles ei nõustunud Unkas OÜ väidetega ega ei tunnistanud Unkas OÜ kahjunõuet summas 8 096 eurot. XX.XX.XXXX .a koostas Proplast Group OÜ kreeditarve nr XXX ja saatelehe XX.XX.XXXX Proplast Group OÜ poolt Unkas OÜ-le üleantud kauba üleandmiseksvastuvõtmiseks. Poolte vahel lepiti kokku müügitehingu alusel Unkas OÜ-le üleantud kauba tagastamises 26.06.2017.a XXX, kuhu Proplast Group OÜ kauba tarnis. Unkas OÜ keeldus kauba tagastamisest 26.06.2017.a ja kauba väärtuse hüvitamisest.
4.24.07.2017 esitas Unkas OÜ Tartu Maakohtule hagi Proplast Grupp OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis hagi 27.07.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11229 menetlusse. 27.07.2017 esitas Proplast Group OÜ Tartu Maakohtule hagi Unkas OÜ ja Marat Gavrilovi vastu solidaarselt 1540,80 euro ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2- 17-11385). Tartu Maakohtu 19.09.2017 määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-17-11385 ja nr 2-17-11229 ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi 2-17-11229.
5.14.11.2017.a kandega äriregistris on muudetud Unkas OÜ ärinimi Vesponts OÜ-ks, tehtud lõpetamiskanne, määratud likvideerija, kelleks on keegi E.J.M.G. 22.03.2018 määrusega tsiviilasjas nr XXX kohus lõpetas Vesponts OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse kohaselt tuleb ajutisel pankrotihalduril Tiia Kalausel likvideerida Vesponts OÜ (likvideerimisel) kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Määrus jõustus 10.04.2018. 28.05.2018 esitas Vesponts OÜ (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus taotluse jätta hagi läbi vaatamata hagi tagasivõtmise tõttu ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Esindaja selgituse järgi puudub edasisel kohtumenetlusel seoses hageja likvideerimisega ja hagejal varade puudumisega mõistlik perspektiiv ja hageja loobub hagist
6.14.06.2018 teatas Proplast Grupp OÜ, et ei vaidle vastu Vesponts OÜ (likvideerimisel) hagist loobumisele ja taotlusele hagi läbi vaatamata jätmise kohta. 15.06.2018.a määrusega lõpetas Tartu Maakohus menetluse tsiviilasjas nr 2-17-11229 Vesponts OÜ (likvideerimisel) nõudes Proplast Grupp OÜ vastu. Menetlus jätkus Proplast Grupp OÜ
hagis Vesponts OÜ (likvideerimisel) ja Marat Gavrilovi vastu võla nõudes. Menetluskulud jättis kohus Vesponts OÜ kanda.
7.12.09.2018.a kohtuistungi eel selgus, et Vesponts OÜ (likvideerimisel) on äriregistrist kustutatud. Seda siis olukorras, kus maakohus määras jätkata menetlust Proplast Grupp OÜ hagis Vesponts OÜ (likvideerimisel) ja Marat Gavrilovi vastu võla nõudes. Vaatamata sellele, et Vesponts OÜ on lõpetatud, ei ole käendus lõppenud eelkõige VÕS § 149 lg 2 kohaselt ja hageja ei ole loobunud kostja vastu esitatud nõudest käenduse sätete alusel.
8.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud XX.XX.XXXX käendusleping nr XXX, mille kohaselt kohustub käendaja vastutama hageja ees Unkas OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Unkas OÜ on müügilepingust XX.XX.XXXX Proplast Group OÜ-ga taganenud, kuid ei tagastanud müügilepingu alusel saadut ega hüvitanud üleantud kauba väärtust. Proplast Group OÜ-l on alust arvata, et kaup oli Unkas OÜ-u poolt ära tarvitatud või kaup on hävinenud. Proplast Group OÜ nõuab lepingu alusel üleantud kauba väärtuse hüvitamist. Hageja nõuab antud hagiasjas kohustuse täitmist kostja poolt. Hageja palub mõista Marat Gavrilovilt Proplast Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1540,80 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 10,13 eurot ning alates otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
9.05.10.2018 täiendas hageja hagiavaldust alternatiivnõudega kostja kui juhatuse liikme vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja on seisukoha, et kostja, Vesponts OÜ (endine Unkas OÜ) omaniku ja juhatuse liikmena, on tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase käitumisega. Hageja põhjendab oma nõuet õiguslikult järgmiselt. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kostja käitumine on heade kommete vastane, mille eesmärgiks on õigusvastaselt kohustuste mittetäitmine ja raha väljapetmine, kasutades selleks ära juriidilist isikut Vesponts OÜ-d. 14.11.2017.a on Unkas OÜ ainuosanik, kelleks oli kostja, otsustanud äriühingu likvideerimise ja määranud likvideerijaks E.J.M.G, kes on Eestis tuntud nimi, keda kasutatakse tankistina äriühingute likvideerimisel. Hageja on seisukohal, et kuivõrd menetluse kestel sai kostjale ilmselt selgeks, et hagi rahuldamine hageja vastu muutub üha ebatõenäolisemaks ja tõusetunud on kahtlused tõendite võltsimises menetluses, otsustas kostja määrata likvideerija, kelle kaudu oleks võimlik vältida juhatuse liikme vastutust. Kuivõrd Vesponts OÜ on osutunud varatuks läbi kostja käitumise ja on kustutatud registrist, on hagejale tekkinud kahju. Hagejal ei ole võimalik enam menetleda nõuet Vesponts OÜ vastu 1674,19 euro nõudes ja menetluskulude väljamõistmise osas vastavalt määrusele. Hagejal jäi saamata seoses kostja õigusvastase käitumisega hüvitis kauba eest ja viivised kokku 1674,19 eurot. Hageja on teinud kulutusi seoses menetlusega tsiviilasjas nr 2-17-11229 järgmiselt: 2 225 eurot õigusteenusele, riigilõiv hagi eest summas 225 eurot, kokku 2 450 eurot. Kokku on kostja tekitanud hagejale kahju 4 124,19 eurot.
10.Hageja on seisukohal, et kui Unkas OÜ ja kostja oleks käitunud heade kommete kohaselt, oleks täitnud müügilepingust tulenevad kohustused, ei oleks esitanud valeväiteid ja pretensioone ega hagiavaldust, vältimaks õigusvastaselt kohustuste täitmist ja esitades alusetu hagi raha väljapetmise eesmärgil, ei oleks hagejal kahju tekkinud. See tähendab, et hageja oleks saanud üleantud kauba eest hüvitise ja ei oleks pidanud esitama hagi kohtusse ega kandma menetluskulusid seoses kohtumenetlusega. Kauba tagastamata jätmine Unkas
OÜ poolt hagejale, läbi kostja käitumise, on sisuliselt käsitletav omastamisena KarS § 201 lg 1 järgi, mis on heade kommetega vastuolus ja hagi rahuldamise aluseks. Hageja palub mõista Marat Gavrilovilt Proplast Group OÜ kasuks välja põhivõlg summas 4 124,19 eurot ja haginõude täiendamisest kuni otsuse tegemiseni ning alates otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 alusel 0,02% põhinõudest iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS HAGILE
11.Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja täpsustab vastuväitena, et hageja ei ole kunagi OÜ-le Unkas andnud üle plaate EPS 100, mille mittetagastamisel ja kostja käendusel põhineb hageja nõue. OÜ Unkas koostas plaatide tagastamiseks XX.XX.XXXX omapoolse akti projekti, milles on kirjas, et Unkas OÜ avastas kauba mittevastavuse arvel märgitule ja markeeringutele peale plaadi paigaldust. Kuna plaadid paigaldati, siis antakse üle ülesvõetud plaadid. Hageja esindaja keeldus sellisele aktile allkirja andmast, kus oleks kirjas, mis tegelikult tagastatakse. Seega ei ole probleem mitte kauba tagastamises endas vaid saatedokumendis, millega kaup tagastatakse. Kostja arvates koostas hageja kauba tagasisaamiseks valede andmetega kreeditarve selleks, et ettenähtava hilisema vaidluse käigus väita, et nagu oleks OÜ Unkas hagejale põhjuseta tagastanud tellitud plaadid EPS100. Unkas OÜ ei ole sõlminud hagejaga plaatide hoiulepingut. Hageja plaate ära ei viinud. Need on hageja plaadid ja tema vastutab nende säilimise eest. Oma vastuväiteid tõendab kostja järgmiste tõenditega: - Hageja poolt OÜle Unkas esitatud arvega nr. XX.XX.XXXX – 3 summas 1540.80 eurot, millest nähtub, et müüa taheti EPS 100 plaate. - Hageja poolt OÜle Unkas esitatud kreeditarvega XX.XX.XXXX .a. nr. XXX arvele XX.XX.XXXX – 3 summas 1540.80 eurot, millest nähtuvalt ei ole OÜl Unkas vaja maksta hagejale plaatide eest. - Omanikujärelevalve teostaja Kaspar Kulli akt-ettekirjutusega, millest nähtub, et I korruse põrandale paigaldatud EPS plaadid ei vasta toote toimimisdeklaratsiooni andmetele. Plaadid tuleb välja vahetada EPS 100 plaatide vastu (I kd. tl.13). - Hageja poolt OÜle Unkas üleantud plaatide ekspertiisiga, millest nähtub ekspertiisi teostamine ja tulemused. Hageja poolt OÜle Unkas üleantud plaadid ei olnud EPS 100 plaadid. - Estplast Tootmine OÜ e-kirjaga, millega saadetakse objekti peatöövõtjale T.M.Dwelling OÜle ekspertiisi tulemused. Dokumendist nähtub, millised on ekspertiisi saadetud EPS 100 markeeringuga plaadid tegelikult. Plaadid olid EPS 60 ja 80. - Hageja juhatuse liikme Gennadi Varkki vastus pretensioonile XX.XX.XXXX ., milles on kirjas: Kontrollimise käigus selgus, et pakendamise vea tõttu olid EPS 80 soojustusplaadid pakendatud EPS 100 kilesse ... Müüja viib ära omal kulul Ostja poolt objektile ladustatud Kauba ja annulleerib arve nr. XXX (II köide. tl. 9). - Hageja juhatuse liikme Gennadi Varkki 13.06.2017.a. vastusega OÜ Unkas kahjunõudele, milles juhatuse liige kirjutab: ...Kontrollimise käigus selgus, et pakendamise vea tõttu olid EPS 80 soojustusplaadid pakendatud EPS 100 kilesse... Müüja viib ära omal kulul Ostja poolt objektile ladustatud Kauba ja annulleerib arve nr. XXX ... Müüja veel kord rõhutab, et vale markeeringuga kauba müümine Ostjale oli kahetsusväärne viga (II köide. tl. 10).
12.Hageja nõude aluseks olevas käenduslepingus on kirjas, et kostja vastustab kõigi Unkas OÜ olemasolevate ja tulevikus tekkida võivate kohustuste nõuetekohase täitmise eest, sealhulgas, kuid mitte ainult müügilepingu alusel müüdavate kaupade ostuhinna tasumise eest jms. Antud juhul tegemist tarbijakäenduslepinguga, mis ei ole piisavalt määratletud, ei ole kokku lepitud vastutuse rahalist maksimumsummat ja on seetõttu tühine VÕS § 142 lg 1 alusel. Seega tuleb hageja põhinõue jätta rahuldamata.
13.Hageja alternatiivnõue tuleneb VÕS §-st 1043. Tegemist on lepinguvälise kahjuga, mille koosseisulised tunnused ei ole täidetud. Hageja nõue põhineb sellel, et kostja olevat käitunud hea usu vastaselt kui ei tagastanud hagejale EPS plaate, mida OÜ Unkas kunagi hagejalt saanud ei olnud. Sellest ideest tulenevalt oleks igasugune vaidlustatav käitumine hea usu vastane. Vesponts OÜ likvideerimine ja tema hagist loobumine hageja vastu ei saa hagejale mitte kuidagi kahju tekitada. Selline tegevus ei ole seadusevastane. Puudub igasugune alus nüüd tagantjärele väita, et hagimenetluse lõpetamisega on hagejale kahju tekitatud.
14.Ei ole tõendatud ega põhjendatud hageja väide, et Vesponts OÜ on osutunud varatuks läbi kostja käitumise. Kui hageja nii arvas, oleks ta saanud taotleda Vesponts OÜ pankrotimenetluse läbiviimist, mille käigus oleks saanud välja selgitada, kas kostja oleks Vesponts OÜle mingit kahju tekitanud, kas hageja nõue oleks üldse kaitstav jms. Hageja jättis selle võimaluse kasutamata.
15.OÜ Unkas nõue hageja vastu ei ole alusetu. Hageja tekitas OÜle Unkas rahalist kahju sellega, et müüs talle valed EOS plaadid. Hagejal on hoone ehitamiseks sõlmitud töövõtuleping (lisa 9, I kd. tl. 17 - 23), mille lisaks oleva tööde teostamise ajagraafiku (lisa 15, I kd. tl 36-39) kohaselt oli hageja kohustatud teostama betoneerimise eelse töö 23 nädala lõpuks 2017.a ja betoneerimine pidi algama 12. juunil 2017.a. See, et maas olid valed plaadid selgus selle etapi tööde üleandmisel. Tööde teostamise graafik oli rikutud, sest plaadid tuli asendada. Vastavalt lepingule on tellijal õigus igakordse graafikujärgse tähtaja rikkumise eest esitada trahvinõue 5000 eurot suuruses summas. Ehitustähtajast mittekinnipidamise eest esitas tellija lähtuvalt tema ja OÜ Unkas vahel sõlmitud töövõtulepingust OÜle Unkas XX.XX.XXXX. trahvinõude summas 5000 eurot tähtaja ületamise eest (lisa 10, I kd. tl. 24). See on kostja poolt ebakvaliteetsete plaatide müümise tõttu OÜle Unkas tekkinud otsene rahaline kahju. Teise alltöövõtjaga, Tamirol OÜ-ga oli sõlmitud leping OÜ Unkas poolt paigaldatud plaatidele betoonivalu teostamiseks, betoon tellitud. Kuna betoonvalu hilisem teostamine oleks kaasa toonud kõigi hilisemate graafikujärgsete varjuehitustähtaegade ja plaanide rikkumise, oleks tekitanud kokkuvõttes suur rahaline kahju nii tellijale kui edasi OÜle Unkas, kellele igakordse etapi viibimise eest oli tellijal õigus järjekordne trahvinõue esitada. OÜ Unkas pidi kiiresti leidma kostja poolt tekitatud probleemile lahenduse, ebakvaliteetsed plaadid koheselt eemaldama ja uutega asendama. Proplast Group OÜ ei nõustunud koheselt asendama ebakvaliteetseid plaate uutega. OÜ Unkas esitas päringud teistele müüjatele ja talle tarniti soovitud kaup juba 4 tunni jooksul. Plaatide kiireks asendamiseks sõlmis Unkas OÜ lepingu Prowool Baltic OÜga. Siit tekkis Unkas OÜle rahaline kahju, sest ta pidi maksma plaatide paigaldamise ja asendamise eest (paigaldatud plaatide ülesvõtmine ja uute plaatide maha panek). Tellija nõudis Unkas OÜlt töövõtulepingust tulenevat trahvi tööde graafiku rikkumise eest. Lisaks leppetrahvi määramise aktile (I kd. tl. 24) tõendas OÜ Unkas endale Proplast Group OÜ poolt kahju tekitamist veel:
-
-
West Grupp OÜ ja Unkas OÜ poolt koostatud aktiga nr. 4 teostatud tööde kohta ( II kd. tl.80), millest nähtub leppetrahvi tasumise kohustus 5000 eurot. Tellija West Grupp OÜ poolt XX.XX.XXXX esitatud arvega nr. XXX (II kd. tl. 34 ja 76). Dokumendist nähtub, et lisaks leppetrahvi määramise aktile XX.XX.XXXX. esitas West Grupp OÜ ka arve trahvi tasumiseks. Trahvisumma arvestati tasa Unkas OÜle töö eest tasumisele kuuluva summaga. Unkas OÜ poolt West Grupp OÜle esitatud arvega nr. XXX tööde eest tasumiseks summas 25 000 eurot (II kd. tl. 74). Maksekorraldusega 28.07.2017.a, millest nähtuvalt tasus West Grupp OÜle ainult 20 000 eurot (II kd. tl. 75).
Nendest dokumentidest nähtub, et Unkas OÜl oli põhjendatud ja tõendatud nõue Proplast Group OÜ vastu. Seega ei saa hagi esitamine Proplast Group OÜ vastu olla kuidagi vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole praegusel juhul toonud hagis esile asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et kostja on rikkunud hageja kaitseks kehtestatud seaduse sätteid VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostja on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
16.Hageja nõude aluseks kostja, Marat Gavrilovi vastu on XX.XX.XXXX sõlmitud käendusleping nr XXX , mille kohaselt kohustub käendaja vastutama hageja ees Unkas OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Hageja taotleb kostjalt kui käendajalt tagastamata kauba väärtuse so. 1 540,80 euro hüvitamist ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 10,13 eurot väljamõistmist ning TsMS § 367 alusel viivist VÕS § 113 lg 1 määras kuni otsuse tegemiseni ja edasi VÕS § 113 lg 1 määras põhinõudest kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni. Juhul kui kohus hageja nõuet kostja kui käendaja vastu ei rahulda, taotleb hageja alternatiivse nõudena kostja vastu kui OÜ Vesponts juhatuse liikme poolt heade kommete vastase käitumisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjas tuvastatud asjaolude üle: - hageja ja Vesponts OÜ (kustutatud, endine Unkas OÜ) vahel on sõlmitud soojusisolatsiooniplaatide XX.XX.XXXX müügileping, mille kohta on esitatud arve nr XXX summas 1540,80 eurot; - samal päeval anti kaup ostjale üle objektile XXX; - objektile tarnitud kaupa ei ole hagejale tagastatud; - XX.XX.XXXX on sõlmitud Proplast Group OÜ ja Marat Gavrilovi vahel käendusleping, millega kohustus kostja vastutama Proplast Group OÜ ees Unkas OÜ kohustuste täitmise eest: - müügilepingu ja käenduslepingu sõlmimise ajal ning kuni 14.11.2017 oli Vesponts OÜ (endine Unkas OÜ) ainuke juhatuse liige ja osanik kostja, Marat Gavrilov.
18.Kohus kontrollib esmalt hageja nõuet käenduslepingu alusel ja seejärel hageja nõuet kostja kui juhatuse liikme vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Kohtule on esitatud XX.XX.XXXX Proplast Group OÜ ja Marat Gavrilovi vahel sõlmitud käendusleping (II köide, tl. 14), mille järgi käendaja kohustub vastutama müüja Proplast Group OÜ ees ja ostja Unkas OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõttes. Käenduslepingus ei ole fikseeritud kostja rahalise vastutuse piirmäär, mis on üks olulisemaid kehtiva
tarbijakäenduslepingu tingimusi. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Seega on poolte vahel sõlmitud XX.XX.XXXX sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu käenduslepingu alusel tagastamata kauba väärtuse hüvitamise ja viivise nõudes.
20.Alternatiivse nõudena palub hageja VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel kostjalt kui osaühingu juhatuse liikmelt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju. Hageja nõude kohaselt on kostja, Vesponts OÜ omaniku ja juhatuse liikmena tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase käitumisega, milleks on hageja vastu põhjendamatute pretensioonide ja nõuete esitamine ning alusetu ja põhjendamatu hagi. Esitatud nõudega püüti luua väärettekujutus hageja poolt müügilepingu rikkumisest ja kahju tekitamisest Vespont OÜ-le, et jätta maksmata hüvitis kauba eest ning raha hagejalt välja petta läbi Vesponts OÜ. Hageja on seisukohal, et Vesponts OÜ osutus varatuks läbi kostja käitumise. Hageja esitab oma kahju nõude selle alusel, et kuna antud menetluses lõpetati menetlus Vesponts OÜ vastu ja äriühing registrist kustutati, siis jäi hagejal saamata seoses kostja õigusvastase käitumisega hüvitis kauba eest ja viivised kokku 1 674,19 eurot, samuti antud menetluses kantud menetluskulud õigusteenusele 2 225 eurot ja riigilõiv 225 eurot, kokku 4 124,19 eurot. Tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, mille osaühingu võlausaldaja on esitanud äriregistrist kustutatud osaühingu juhatuse liikme vastu.
21.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja tugineb kahju tekitamise õigusvastasusele kostja poolt heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Seega VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel nõude rahuldamine eeldab, et kostjale saaks ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Tahtlus on seotud teadlikkusega käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimisega. Kuna VÕS § 1045 lg 1 p 8 puhul on tahtlus teo õigusvastasuse eeldus, lasub selle tõendamise koormus hagejal ning VÕS § 1050 lg-s 1 sätestatud eeldus ei kohaldu.
22.Riigikohus on 01.02.2019 lahendis XXX punktis 18.2 selgitanud, et kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (nt Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16). Äriühingu juhtorgani liige võib vastutada võlausaldajate ees VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui võlausaldajatele tekitati kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 11).
23.Hagiavalduse ülesehituse kohaselt esitas kostja Unkas OÜ vahendusel alusetu pretensiooni müügilepingu rikkumise kohta ja hagejal eesmärgiks oli jätta kauba eest tasumata ja esitatud kahjunõudega hagejalt raha välja petta. Selliselt püstitatud nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama kostja tegevuses tahtluse algusest peale hagejat kahjustada.
24.Hageja nõude aluseks on hageja ja Vesponts OÜ (kustutatud, endine Unkas OÜ) vahel sõlmitud soojusisolatsiooniplaatide XX.XX.XXXX müügileping, mille kohta on esitatud arve nr XXX summas 1540,80 eurot (I köide, tl 8) ja Marat Gavriloviga sõlmitud XX.XX.XXXX käendusleping nr XXX (II köide tl. 14). Enne nõude täiendamist alternatiivnõudega on hageja nõudnud kohtule esitatud hagiavalduses Unkas OÜ-lt ja Marat Gavrilovilt kui käendajalt võlaõigusseaduse § 189 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel lepingust taganemisel lepingu alusel üleantud tagastamist või üleantud väärtuse hüvitamist (II köide
tl. 2-6). Hagiavalduses ei ole hageja tuginenud sellele, et Unkas OÜ poolt esitatud pretensioon või hagiavaldus on alusetud ja on esitatud raha väljapetmise või kauba eest tasumata jätmise eesmärgil.
25.02.11.2017 kohtuistungil (II köide tl. 41) on kostja esindaja avaldanud, et 07.06.2017 tekkis ehitusjärelvalvel kahtlus, et plaadid võivad mitte vastata markeeringule EPS 100. Kohale kutsuti Proplast Group OÜ esindaja, temaga koos võeti põrandalt plaat, mis viidi Proplast Group OÜ tehasesse, kohal viibisid Marat Gavrilov, Kaspar Kull, Aivo Allik. Proplast Group OÜ esindaja seadis kahtluse alla, kas pakendites on ikka hageja poolt tarnitud plaadid. Mindi objektile tagasi ja võeti üks avamata pakk plaate, millest võeti keskelt plaat, millest lõigati kuubik. Kõik toimingud tehti ühel päeval ja kõigi nimetatud isikute juuresolekul. Hageja poolt oli kohal juhatuse liige Gennadi Varkki. Peale katsete tegemist selgus, et oli EPS 80 plaat. Kõik tegevused filmiti. Pakkides olevaid plaate Gennadi Varkki ei vaidlustanud, kuid väitis, et võib olla tekkinud eksitus pakendiga.
26.09.06.2017 esitas Gennadi Varkki vastuse pretensioonile (I köide, tl. 14), milles vabandab tekkinud olukorra pärast. Kontrollimise käigus selgus, et pakendamise vea tõttu olid EPS 80 soojusplaadid pakendatud EPS 100 kilesse. Tegemist on kahetsusväärse veaga mitte müüja sooviga alusetult rikastuda või müüja ostjale teadvalt vale kaupa. Müüja pakub tekkinud olukorra lahendamiseks kahte võimalust: 1. müüja viib ära omal kulul ostja poolt objektile ladustatud kauba ja annulleerib arve nr XXX. 2. müüja vahetab müügilepingule mittevastava kauba ehk viib ära ostja poolt objektile ladustatud kauba ja tarnib omal kulul ostja objektile E-plast EPS 100 soojusplaate. Tarnimise tähtaeg lepitakse kokku eraldi. XX.XX.XXXX väljastas OÜ Proplast Group OÜ Unkas OÜ-le kreeditarve nr XXX, summas 1540,80 eurot (I köide, tl. 16). Seega toodud asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli vaidlus OÜ Proplast Group poolt Unkas OÜ-le tarnitud soojusisolatsiooniplaatide mittevastavuses EPS 100 omadustele. OÜ Proplast Group tunnistas oma eksimust OÜ Unkas poolt pretensiooni esitamisel, seega pretensioonide, sh hilisem hagi esitamine sellistel asjaoludel OÜ Unkas poolt tuleb lugeda mõistlikult põhjendatuks.
27.Kohtule on esitatud West Grupp OÜ ja Unkas OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr XXX (II köide, tl. 17-23), mille punktide 1.1. ja 4.1 kohaselt tuli Unkas OÜ-l teostada objektil XXX tööd algusega 13.03.2017 ja lõpetama 13.10.2017. Prowool Baltic OÜ-u poolt väljastatud aktist nr 1, 10.06.2017 nähtub loetletud lepinguliste töödena: penoplast, kile, armatuuri ülesvõtt, kile paigaldus, penoplasti paigaldus, armeerimisvõrgu paigaldus, kokku tasuda 3715,20 eurot. Kostja vastuse kohaselt (II köide, tl. 197) oli OÜ-l Unkas sõlmitud alltöövõtuleping Tamirol OÜ-ga paigaldatud plaatidele betoonvalu teostamiseks. Kuna betoonvalu hilisem teostamine oleks kaasa toonud kõigi hilisemata graafikujärgsete ehitustähtaegade ja plaanide rikkumise, oleks see tekitanud suure kahju, kuna igakordse etapi viibimise eest oli tellijal õigus järjekordne trahvinõue esitada. Hagejale esitatud pretensioonis Unkas OÜ märgib, et ei soovi saada müüjalt asenduskaupa, kuna andis müüjale võimaluse tarnida õiget kaupa, st arvel näidatud kaupa ostjale, mida aga müüa ei teinud. Ostja esitab kahjunõude seoses vale markeeringuga kauba saamisega. Materjali paigaldamine ja eemaldamine. Alltöövõtja poolt esitatud arve summas 3096 eurot käibemaksuta (I köide, tl. 26-27).
28.Eeltoodust nähtub, et Unkas OÜ tahe oli suunatud West Grupp OÜ lepingu täitmisele ja aktiivselt täita oma lepingulisi kohustusi. Antud asjas esitatud tõenditest ja poolte poolt esitatud asjaoludest ei selgu, et pretensiooni esitamisega soovis Unkas OÜ jätta kauba eest tasumata ja oli esitatud raha väljapetmise eesmärgil. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal,
et OÜu Unkas poolt esitatud hagi on ajendatud äriühingute vahelisest tavapärase majandustegevuse käigus tarnitud kauba mittevastavusest tekkinud vaidlusest ning ei ole toodud asjaoludel alusetu. OÜ Unkas poolt pretensiooni esitamine või hagi kohtusse esitamine oma õiguste kaitseks, ei ole toodud asjaoludel kuidagi tõlgendatava hagejale kahju tegemise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud asjaolud ei võimalda kostja tegevust pretensiooni ja hagi kohtusse esitamisel kvalifitseerida tahtlikult heade kommete vastase käitumisena.
29.Samuti kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et kostja on vaidlusalused penoplastplaadid omastanud. 02.11.2017 kohtuistungil (II köide tl. 41) kostja esindaja selgitas, et tagastada sooviti hagejale juba ülesvõetud plaate. Objektile tuli Gennadi Varkki, kes soovis tagasi saada EPS 100 plaate XX.XX.XXXX saatelehe alusel (II köide, tl. 13). Kuna saatelehel oli kauba nimetusena märgitud EPS 100 plaadid, siis ei olnud kostja nõus sellele allakirjutama ja plaate selle akti alusel tagastama. Plaadid on laoplatsil. Hageja esindaja seisukoha kohaselt tuli plaadid tagastada nii nagu need saadi, kuid tagastada taheti prügihunnikut. 06.05.2019 vastuses hagile (II köide, tl. 195) kostja esindaja selgitab, et Unkas OÜ ei saanud hagejale tagastada EPS 100 plaate, sest selliseid plaate ei ole Unkas OÜ hagejalt kunagi saanud. OÜ Unkas koostas plaatide tagastamiseks 26.06.2017 omapoolse akti projekti (II köide, tl 25), milles on kirjas, et Unkas OÜ avastas kauba mittevastavuse arvel märgitule ja markeeringutele peale plaadi paigaldust. Kuna plaadid paigaldati, siis antakse üle ülesvõetud plaadid. Hageja esindaja keeldus sellisele aktile allkirja andmast, kus oleks kirjas, mis tegelikult tagastatakse. Unkas OÜ loobus talle üleantud plaatide valdusest. Plaatide omanik oli hageja sest plaatide müüki ei toimunud lähtuvalt hageja poolt esitatud kreeditarvest. Kuidas hageja korraldas enda plaatide säilitamise ja edasise transpordi, ei ole kostjale teada. Unkas OÜ ja kostja selle eest ei vastuta. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt kreeditarve väljastamisega müüdud plaatide kohta varasemalt sõlmitud müügileping kaotas kehtivuse, millele pidanuks järgnema saadu tagastamine. Kostja teavitas hagejat plaatide tagastamisest ja hageja omakäitumisega keeldus ülesvõetud plaate tagasi võtmisest. Kohus leiab, et plaatide ebaõnnestunud tagastamisprotsessis OÜ Unkas tegi võimalikuks hagejal plaatide valduse saamise vähemalt AÕS § 37 tähenduses. Poolte võimalikud lahkhelid plaatide tagastamisel ei ole määrava tähendusega, kuna hagejal oli faktiline võimalus plaadid ära viia, sõltumata saatedokumentide sisust. Plaatide mittevastavust varasemalt kokkulepitud omadustele oli möönnud hageja juhatuse liige. Hageja oli mõistlik võimalus vaidlusalused plaadid faktiliselt tagasi võtta ka ilma üleandmisaktita. Kostja tegevust plaatide tagastamisel ei saa hinnata vastuolus olevaks heade kommetega ning vaid sellise tegevuse tulemusena ei saanud hagejal tekkida kahju.
30.Hageja on nõude alusena tuginenud ka sellele, et kuna Vesponts OÜ osutus varatuks läbi kostja käitumise ning kuna antud menetluses lõpetati menetlus Vesponts OÜ vastu ja äriühing registrist kustutati, siis jäi hagejal hüvitis ja menetluskulud saamata seoses kostja õigusvastase käitumisega. Kohus peab vajalikuks siinjuures selgitada, et hageja poolt sellel alusel esitatud nõue on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on sätestatud äriseadustiku (ÄS) §-s 187. ÄS § 187 lg 2 ja 4 sätestavad, et juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju eest. Nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
31.Tartu Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-17-19111, kus 22.03.2018 määrusega lõpetati Vesponts OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Hageja esitas 06.12.2017 antud menetluses kohtule taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks. Taotluse kohaselt palub hageja lõpetada menetlus osas, milles Vesponts OÜ on esitanud hagi Proplast Group OÜ vastu ning osas, milles Proplast Group OÜ on esitanud hagi Vesponts OÜ vastu. Vestponts OÜ suhtes on Tartu Maakohtu registriosakonna poolt tehtud 15.11.2017 äriregistrisse kanne tema lõpetamise kohta. Kohus lõpetas menetluse Vestponts OÜ suhtes. Seega on hageja nimetatud alusel nõude esitamise minetanud.
32.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostjale ei ole võimalik vaidluses esile toodud asjaolude pinnal ette heita teadlikku heade kommete vastast käitumist VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes, mistõttu ei ole kostja tegevus õigusvastane ja puudub vajadus hinnata ülejäänud kahju hüvitamise eeldusi. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu kui juhatuse liikme vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohus jätab täies ulatuses Proplast Group OÜ hagi Marat Gavrilovi vastu kahju hüvitamise ja viiviste nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja 06.05.2019. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabi tasu summas 1770 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjale esindaja poolt osutatud õigusabiteenus koosnes järgnevast: - 28.10.2018 kostja vastuse koostamine hagile, 2 tundi 15 min; - 04.11.2018 kostja vastus hagile, 30 min; - ettevalmistamine kohtuistungiks 1 tund; - osavõtt 11.12.2018 kohtuistungist 1 tund; - hageja 15.01.2019 hagi täienduse analüüs 2 tundi; - 26.01.2019 vastuse koostamine hagi terviktekstile, 4 tundi 30 min; - lõplike seisukohtade koostamine 3 tundi;
35.Arvestades asja keerukust, hagimaterjalide mahtu, kostja esitatud vastuseid ja taotlusi, osalemist kohtuistungil, kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat tunnitasumäära ja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatuks kostja esindaja tasu suurust 1770 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1770 eurot, mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.