Rendimaks OÜ hagi XX vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. veebruari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Rendimaks OÜ (registrikood 12735876), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-16930 muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XX kanda.
4.Mõista XX-lt Rendimaks OÜ kasuks välja kaja menetlemisega seotud kulude hüvitis 864 eurot. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse
2-18-16930 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rendimaks OÜ (hageja) esitas 9. novembril 2018 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 3875 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kahju hüvitamiseni seadusjärgses määras viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise rendilepingu hagejale kuuluva sõiduauto Renault Megane (registreerimismärgiga XXXXXXX) kasutamiseks ühes taksovarustusega (taksomeeter ja printer). 25. oktoobril 2016 sattus kostja sõiduautoga liiklusõnnetusse, mille tagajärjel sõiduauto hävis majanduslikult. Põhja Ringkonnaprokuratuuri hinnangul tekitas liiklusõnnetuse kostja, kes eiras liiklusnõudeid ja põhjustas ettevaatamatusest inimese surma. Harju Maakohtu 15. oktoobri 2018. a otsusega on kostja karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 alusel süüdi mõistetud, kuid kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Sõiduautol ei olnud kaskokindlustust. Hagejale on kostja lepingulise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud varaline kahju 3875 eurot, mille eest kostja vastutab. Ühtlasi tuleb kostjal tasuda kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras viivist kuni selle täitmiseni.
2.Harju Maakohus rahuldas 17. detsembri 2018. a kirjeldava ja põhjendava osata tagaseljaotsusega ja 8. jaanuari 2019. a täiendava otsusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 547 eurot 20 senti.
3.Kostja esitas 17. jaanuaril 2019 (täiendatud 30. jaanuaril 2019) maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus asjas menetluse taastada, kuna hagi ega selle menetlusse võtmise määrust ei toimetatud kostjale kätte. Kostja oli hõivatud kriminaalasja nr 1-18-4653 menetlusega, mistõttu ei olnud ta teadlik praeguse tsiviilasja menetlusest ja arvas, et kõik dokumendid, mida edastati, olid seotud selle kohtumenetlusega. Kostjal oli esindaja (Aivar Ennok), kes võttis kostja eest kõik dokumendid vastu. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud.
4.Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest kostja ei ole esitanud ega tõendanud, et tal oli mõjuv põhjus jätta hagile vastamata. Kostja on saanud hagi menetlusse võtmise määruse isiklikult 23. novembril 2018 avaliku e-toimiku (AET) vahendusel kätte.
2-18-16930 Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus lisas 28. veebruari 2019. a määrusesse tagaseljaotsuse põhjendused ning jättis kaja rahuldamata ja asjas menetluse taastamata. Maakohus arvas kajalt tasutud kautsjoni 175 eurot riigituludesse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
5.1.Maakohus märkis, et hagi tuli TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsusega rahuldada, sest hageja esitatud nõue oli hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hageja väited sai lugeda kostja poolt omaks võetuks, sest kostja ei vastanud hagile. Olukorras, kus pooltel oli sõiduauto kasutamiseks sõlmitud rendileping ja kostja sattus rendile antud sõidukiga liiklusnõudeid eirates liiklusõnnestusse, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustusi ega ole enam kasutuskõlblik, on kostja lepingut rikkunud ja tekitanud sellega hageja kahju. Kahju oli kostja käitumisega põhjuslikus seoses ja pidi olema kostjale mõistlikult ettenähtav. Seetõttu peab kostja VÕS § 115, § 127 ja § 128 lg 3 alusel hagejale tekkinud hüvitama. Kuna kostja ei ole sissenõutavaks muutunud kahjuhüvitist tasunud, peab kostja VÕS § 113 lg 1 kohaselt tasuma ka kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras viivist.
5.2.Kaja tuleb jätta TsMS § 417 alusel rahuldamata ja asja menetlus taastamata, sest kostja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et tal oli TsMS § 422 lg 1 tähenduses mõjuv põhjus jätta hagile vastamata. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt sai kostja hagi menetlusse võtmise määruse ühes hagiavaldusega kätte AET vahendusel 23. novembril 2018 kl 19.57. Hagile vastamise tähtaeg saabus 13. detsembril 2018, kuid kostja ei vastanud hagile. Seega võis kohus 17. detsembril 2018 teha asjas tagaseljaotsuse, lugedes TsMS § 407 lg 2 järgi, et kostja on hageja väited omaks võtnud. Kostja ei piisavalt põhistanud, et tal oli mõjuv põhjus jätta hagile vastamata. TsMS § 422 lg 1 tähenduses on mõjuvaks objektiivse iseloomuga põhjus, s.o sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saanud kostja mõjutada. Kostja väitel ei olnud ta tsiviilasja menetlusest teadlik, kuid kaja täienduse kohaselt sai kõik dokumendid kätte tema esindaja A. Ennok. Kohus hoiatas, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Kostja esitas 19. märtsil 2019 (täiendatud 10. aprillil 2019) maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, asjas menetluse taastada ning teha uue otsuse arvestades kohtumenetluse käigus läbivaadatud asjaolusid ja tõendeid.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja väited ja esile toodud asjaolud paljasõnalised, tõendamata ja vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, mistõttu on maakohus hagi valesti rahuldanud, sh eksis maakohus menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaldamisel.
6.2.Kuni tagaseljaotsuse kättetoimetamiseni ei teadnud kostja tema vastu alustatud tsiviilkohtumenetlusest. Maakohus ei teatanud talle kohtuistungi toimumise aega ega kohta.
7.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2-18-16930 Hageja seisukoha kohaselt ei ole kostja toonud esile mõjuvat põhjust, mis õigustaks hagile tähtaegselt vastamata jätmist. Asjakohatud on väited nagu oleks hagi tõendamata, sest tagaseljaotsuse tegemisel ei vaja hageja väited tõendamist.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 667 lg 2 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 täielikult maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Kolleegium selgitab, et TsMS § 415 lg 1 esimese lause järgi võib kostja, kelle vastu on hagi tagaseljaotsusega rahuldatud seetõttu, et ta jättis hagile vastamata, esitada tagaseljaotsuse peale kaja üldjuhul siis, kui hagile vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Lisaks võib kostja esitada TsMS § 415 lg 1 teise lause p-de 1 ja 3 järgi kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 407 lg 5 järgi ei või kohus teha tagaseljaotsust, kui: 1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg, 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest, 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks, 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, mh juhul, kui asi ei allu sellele kohtule, 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Lisaks peab hagi olema TsMS § 407 lg 1 järgi ka õiguslikult põhjendatud. Seejuures on Riigikohus juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et kohus peab nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja ja selle rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ka omal algatusel, sõltumata kaja väidetest (vt nt Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 14).
11.Praegusel juhul ei ole maakohus hagi tagaseljaotsusega rahuldades eksinud kolleegiumi hinnangul menetlus- ega materiaaõiguse normide vastu, mis tingiks kaja rahuldamise. Kolleegium selgitab, et kui kohus on määranud kostjale hagile vastamiseks tähtaja, kuid kostja ei ole tähtaegselt vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, mistõttu hageja ei pea TsMS § 230 lg 1 järgi oma väiteid tõendama ja piisab sellest, kui kehtiva õiguse järgi on hageja nõue võimalik rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses. Seetõttu ei ole kaja lahendades tähtsust sellel, kas hageja oli oma nõude tõendamiseks esitanud piisavalt tõendeid, sest maakohus ei pidanud lahendama kohtuvaidlust tõendite alusel asjaolusid tuvastades. Kuna kostja ei esitanud hagile vastust ja ühes sellega hageja faktiväidetele ühtegi vastuväidet, sai maakohus lugeda TsMS § 407 lg 1 II lause alusel need
2-18-16930 asjaolud kostja omaksvõtule tuginedes tõendatuks. Samuti on maakohus õigesti toonud esile, et hageja kahju hüvitamise nõude sai hagis esile toodud asjaoludel rahuldada lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115, § 127 ja § 128 lg 3 alusel. Seega oli hagi ka õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole toonud esile, et maakohus ei oleks võinud tagaseljaotsust teha, sest esines mõni TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud asjaolu. Ka toimiku materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid. Kostja väidab üksnes seda, et ta ei teadnud praegusest tsiviilkohtumenetlusest midagi enne seda, kui talle toimetati tagaseljaotsus kätte. Samas tuvastas maakohus, et kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus koos hagiavaldusega AET-i vahendusel kätte 23. novembril 2018 kl 19.57 ja kostja jättis hagiavaldusele tähtaegselt (s.o hiljemalt 13. detsembril 2018 kl 23.59) vastamata. Seejuures viitas maakohus õigesti TsMS § 3111 lg-le 3, mille järgi loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha, sh registreerib infosüsteem automaatselt dokumendi kättetoimetamise. Riigikohus on nimetatud sätte kohta märkinud, et kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud, kuid menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis lükkaksid ümber infosüsteemi automaatse registreeringu menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Kuna kostjale oli hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud, võis maakohus lahendada TsMS § 407 lg 1 järgi hagi tagaseljaotsusega, sest kostja ei vastanud hagile. Seda, et kostjal oli hoolimata hagi kättetoimetamisest mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks, ei ole kostja määruskaebuses esile toonud ning kaja täienduses sisalduv väide, et dokumendid võttis vastu kostja esindaja, on AET-i ülalviidatud kinnitusega ümber lükatud.
12.Eelnevat arvestades leidis maakohus õigesti, et kaja tuleb jätta rahuldamata ja asjas menetlus taastamata.
13.Kuna kolleegium lahendab määruskaebust kaja rahuldamata jätmise ja menetluse taastamata jätmise peale, ei võta kolleegium seisukohta kostja esitatud sisuliste vastuväidete kohta hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud
14.Kaja esitamisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 169 lg 2 järgi kaja esitaja, s.o kostja kanda. Kuna maakohus ei määranud kaja lahendades kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.