Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

2-18-7251 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt võttis kostja V G 11.03.2016 hagejalt TF Bank AB väikelaenu 2 000 eurot, allkirjastades vastavasisulise väikelaenu laenulepingu 11.03.2016. Hageja kandis laenusumma 14.03.2016 kostja arveldusarvele. Kostja kohustus tagastama hagejale eralaenu igakuiste maksetena pangakontole. Sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma laenu 2 000 eurot ühe aasta jooksul intressimääraga 15,90% aastas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi ja jättis igakuised kokkuleppelised maksed tagastamata. Väikelaenu laenulepingu tingimuste järgi oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. Pank ütles laenulepingu erakorraliselt ütles 22.11.2016, nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Nõue koosnes ülesütlemise seisuga põhivõlgnevusest 1388,28 eurot, meeldetuletuskirjade tasust 16,60 eurot, kokku 1500,45 eurot. TF Bank AB loovutas 26.06.2017 lepingust tulenevad nõuded hagejale OK Incure OÜ. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1388,28 eurot, intress 64,06 eurot alates lepingu sõlmimisest 11.03.2016 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.11.2016 ning sissenõutavaks muutunud viivise 325,13 eurot ning menetluskulud 225 eurot ja menetluskuludelt viivise VÕS §113 alusel.

Kostja seisukohad Kostja oma vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. Menetluse käik Kohus pakkus korduvalt osapooltele võimaluse kompromissi sõlmiseks. Osapooled teavitasid kohtule, et kompromissi ei ole võimalik sõlmida. 19.03.2019 esitas kostja kohtule vastuse kohtuistungi aja määramise suhtes, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

2-18-7251 Poolte nõusolekul määras kohus, et lahendab asja kirjalikus menetluses andes menetlusosalistele lõplike seisukohtade ning menetluskulude esitamiseks tähtaja. Osapooled täiendavaid seisukohti kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et: -

TF Bank AB ja kostja sõlmisid 11.03.2016 väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot; kostja sai laenu summas 2 000 eurot üheks aastaks, intressimääraga 15,90 %; 22.11.2016 on laenuleping üles öeldud; TF Bank AB loovutas 26.06.2017 lepingust tulenevad nõuded hagejale OK Incure OÜ.

Kohus annab hinnangu võlgnevuse suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida muuhulgas lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenu, laenusaaja aga kohustub selle tagasi maksma samas koguses (VÕS § 396). Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaaja käsutusse krediidi ning saaja kohustub tasuma sellelt intressi ning lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt VÕS § 8 lg 2, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100) ning rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6), samuti lepingu üles öelda (§ 101 lg 1 p 4). Kostja ei ole vaidlustanud, et võlgnevus oleks tasutud. Kostja ei ole ka ühtegi vastuväidet võlgnevuse ja viiviste suhtes esitanud. Kostja ei ole ka vaidlustanud nõude loovutamist ja selle kättesaamist. Kostja on märkinud, et tunnistab nõuet osaliselt, kuid ei ole selgitanud, millises osas on vastuväiteid ning millises osas tunnistatakse nõuet.

2-18-7251 Laenuandja saatis kostjale hoiatuse ning hiljem lepingu ülesütlemise teate ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud. Hageja on teavitanud nõude loovutamisest ning andnud tähtaja võlgnevuse tasumisest. Seega oli kostja teadlik nii nõude loovutamisest kui ka nõude täitmise kohustusest. Kostja hageja poolt pakutud võimalustele ning antud tähtaegadele ei ole reageerinud. Laenulepingu ülesütlemisel muutuvad sissenõutavaks kogu laenu tagastamise nõue, sõltumata varasemast maksegraafikust (VÕS § 399). Analoogiline tagajärg on krediidilepingu erakorralisel ülesütlemisel – ülesütlemisel muutub kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõue sissenõutavaks, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. VÕS § 416 lg 3 kohaselt tuleb ülesütlemise hetkeks veel tagasimaksmata krediidi brutosummat vähendada ülesütlemisele järgnevale ajale langeva intressi ja tarbija poolt tasumisele kuuluvate muude krediidikulude võrra. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja poolt tasumata põhivõlgnevus 1388,28 eurot, meeldetuletuskirjade tasust 16,60 eurot, kokku 1500,45 eurot Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja oma maksekohustust rikkus. Üldjuhul eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja nõude: põhivõlgnevus summas 1388,28 eurot; intress summas 64,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 325,13 eurot.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 255 eurot. Seega kohustub kostja tasuma hagejale menetluskulude katteks 255 eurot, millele lisandub viivis kuni riigilõivu tasumiseni.

2-18-7251

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.