Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 4. juuni 2025 2-24-x O. A. hagi T.W vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse 4200 euro, laenulepingust tuleneva võlgnevuse 520 euro ja põhinõuetelt seadusjärgse viivise väljamõistmiseks kirjalik hagimenetlus
Hagihind
5298,20 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
O. A. (isikukood: XXX)
Hageja lepinguline esindaja
Erki Casar
Kostja
T.W (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista T.W-lt O. A. kasuks välja põhinõue kokku 4x eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 264,34 eurot ja alates 05.06.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis tasumata põhinõudelt VÕS § x lg x teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta menetluskulud T.W kanda.
4.Mõista T.W-lt O. A. kasuks välja menetluskulud x,60 eurot.
5.Jätta jõusse 08.0x.2025 hagi tagamise määrus nr 2-24-x, mille alusel seati kinnistusraamatusse registriossa nr xxxxxx T.W-le kuuluva korteriomandi (aadress: XXX x, korter x, XXX ) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale O. A. kasuks kohtulik hüpoteek summas 4x eurot.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632). Selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § x lg 6). 1
ASJAOLUD
1.Hageja esimene nõue tugineb müügilepingule, mille kohaselt ta ostis kostjalt sõiduauto, tasudes selle eest 4200 eurot sularahas. Teine nõue tuleneb poolte vahelisest laenulepingust, mille alusel andis hageja kostjale 520 euro suuruse rahasumma, et võimaldada kostjal tasuda oma võlgnevus Primero Finance OÜ ees, mille tasumine oli eelduseks sõiduki omandiõiguse üleminekule hagejale. Kui kohus ei tunnista 520 eurost ülekannet laenulepinguna, palub hageja see summa kostjalt välja mõista alusetu rikastumise alusel. Hageja palub mõista kostjalt välja nii põhinõuded (4200 eurot ja 520 eurot) kui ka seadusjärgne (VÕS § x lg x II lause) viivis alates 30.x.2024 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni (dtl 3-6, hagiavaldus; x-2x, hagiavalduse täiendus). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja esitas x.x.2024 hagi tagamise avalduse ja 30.x.2024 täienduse, mille kohus rahuldas (dtl 5x-53), seades kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxx kostjale kuuluva korteriomandi (aadress: XXX x, korter x, XXX) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 4x eurot.
3.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 2x.05.2023 sõiduki ostu-müügilepingu (dtl x), mille alusel kostja müüs hagejale kui ostjale sõiduauto Hyundai i40, reg.nr x. Lepingu alusel anti sõiduki valdus hagejale üle, kuid Transpordiametis ilmnes, et kostja ei olnud sõiduki omanik – omandiõigus kuulus kolmandale isikule, Primero Finance OÜ-le. Kostja selgitas, et tal on sõiduki omandiõiguse üleminekuks tasumata viimane laenu osamakse. Kostja teatas 2024. aasta juulis hagejale, et vajab selleks täiendavat 500 eurot ning palus hagejalt rahalist abi. Hageja kandis 24.0x.2024 kostjale 520 eurot, mille tagasimaksmist kostja lubas kuu aja jooksul. Kuna kostja ei täitnud ka seejärel oma kohustusi ning sõiduki omanik Primero Finance OÜ nõudis sõiduki tagastamist, anti auto 25.x.2024 tegelikule omanikule üle (vt üleandmise-vastuvõtu akt, dtl 9),
4.Hageja saatis 25.x.2024 kostjale teate (dtl x-x), millega taganes 2x.05.2023 sõlmitud ostumüügilepingust, kuna kostja ei olnud andnud üle sõiduki omandit ning selle üleandmine ei ole ka võimalik, kuna kostja ei ole sõiduki omanik. Teates palus hageja kostjal tagastada sõiduki eest tasutud 4200 eurot ning lisaks laenatud 520 eurot hiljemalt 26.x.2024. Kostja ei ole siiani rahalist kohustust täitnud ega otsinud võimalust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks.
5.Hageja rõhutab x.02.2025 vastuses kostja seisukohale, et kostja väited, nagu oleks pooled leppinud kokku teistsuguses hinnas või selles, et ostuhinnale lisandub kostja võlg laenufirmale, ei ole tõendatud ning on selges vastuolus ostu-müügilepinguga, mille on koostanud kostja ise – arvutiga on sisestatud just hind, samas kui ostja andmed on käsitsi lisatud. Hageja juhib tähelepanu, et kui tõepoolest oleks hind olnud suurem või tasumine toimunud osaliselt hiljem, oleks see pidanud kajastuma lepingus. Samuti ei ole kostja kunagi esitanud hagejale teavet oma laenukohustuse jäägi kohta ega andnud konkreetseid juhiseid, kellele ja kuidas see tasuda tuleks. Kostja pole kunagi varem ka nõudnud väidetava puuduva ostusumma tasumist. Hageja rõhutab, et seadus näeb ette, et tarbijaga sõlmitud lepingut ei lõpetata ilma eelneva hoiatamiseta.
6.Hageja märgib, et kostja on kohtule esitanud teadlikult valeandmeid ja toetab oma seisukohta SMS-väljavõtetega. Näiteks 26.0x.2023 toimunud sõnumivahetus tõendab (dtl x-x), et kohustus tasuda laenujääk oli kostjal. Seega on lükatud ümber kostja väited, et poolte kokkulepe oli, et hind on 4200 pluss laenujääk ning et ümbervormistamise ja auto tagastamise on põhjustanud hageja. Samuti lükkab hageja ümber kostja väited seoses laenulepingu lõpetamise põhjustega. Hageja leiab, et kostja püüab põhjendada lepingu lõpetamist hageja tegevusega, kuigi laenulepingu lõpetamise aluseks saab olla üksnes kostja enda poolt toime pandud oluline lepingurikkumine. Hageja ei pea asjakohaseks ka kostja esitatud kuulutusi väidetava sõiduki väärtuse kohta, tegemist on hinnanguliste pakkumistega, mis ei tõenda konkreetse sõiduki väärtust ega müügihinda, mida pooled tegelikult lepingus kokku leppisid. Hageja toob välja, et kostja ei ole reageerinud ka tema 25.x.2024 esitatud taganemisteatele, mis on vastuolus kostja 2
väitega, et temale on ülekohut tehtud. Hageja esitab täiendavalt veel ühe SMS-i (dtl x-x), kus kostja palub temalt 520 eurot, et vältida laenulepingu lõpetamist. Kostja selgitab seal, et pärast selle summa saamist jääb tema enda kanda 400 eurot, mille ta suudab ise tasuda, see kinnitab, et laenukohustuse kandja oli kostja, mitte hageja. Hageja ei pea asjakohaseks kostja väiteid sõiduki päevase rendihinna alusel saadud kasu kohta. Ta rõhutab, et kostja on saanud kasutada hageja rahalisi vahendeid, mistõttu ei ole õiglane hinnata olukorda kui rendisuhet. Hageja ei oleks sellises olukorras sõlminud mitte rendilepingut, vaid ostnud sõiduki mõnelt teiselt müüjalt sama hinnaga. Kostja seisukohad
7.Kostja esitas 23.0x.2025 vastuse (dtl 64-68), milles selgitas, et 2x.05.2023 toimunud tehing hagejaga ei olnud klassikaline ostu-müügitehing, vaid pooled sõlmisid kasutuslepingu, mille eesmärgiks oli võimaldada hagejal tasuda kostja võlg Primero Finance OÜ-le ning pärast võla tasumist registreerida sõiduk enda nimele. Kostja hinnangul oli tegemist näiliku tehinguga. Kuigi tehing vormistati ostu-müügi vormil, ei olnud tegelik tahe sõlmida omandi üleandmise eesmärgiga müügilepingut, vaid reguleerida sõiduki kasutamise tingimusi ja võlakohustuse täitmist.
8.Kostja sõnul ei olnud tal võimalik sõiduki omandit hagejale üle anda, kuna ta ei olnud selle omanik. Sõiduki omanikuks oli juba alates x.0x.2023 hoopis Primero Finance OÜ (dtl 69-82), kellele kostja oli oma auto laenu tagatiseks loovutanud. Sellega seoses jäi omandiõiguse vormistamine hageja kohustuseks, mille ta aga täitmata jättis. Kostja väidab, et hageja oli tehingu sisu ja sõiduki omandi kuuluvusest teadlik. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma kostjale kokku 6000 eurot, millest 4200 eurot sularahas ja lisaks katma kostja võla x,54 euro ulatuses Primero Finance OÜ-le. Hageja tasus küll osaliselt kokkulepitud rahasumma 4000 eurot, ent jättis ülejäänud, mh võla Primero Finance OÜ-le tasumata, sõidukit oma nimele registreerimata ning kasutas autot üle x kuu jooksul ilma, et oleks kandnud sellega seotud kohustusi, sh liiklustrahve ja kindlustusmakseid, mille tasus kostja (dtl 92-x). Kostja viitab sellele, et hageja rikkus korduvalt liikluseeskirju ning põhjustas talle täiendavaid kulusid. Kostja püüdis hagejaga kontakti saada ning palus hagejal teha vajalikud maksed sõiduki omaniku, liiklustrahvide ja kindlustuse katteks. Hageja tegi kogu perioodi jooksul vaid ühe makse, 24.0x.2024 summas 520 eurot, mille kohta märkis ülekande selgituseks "kanne". Hageja käsitleb seda summat hagiavalduse punktis 9.x kui "laenu kostjale", kuid kostja peab seda ainsaks osaliseks kohustuse täitmise katseks kogu hageja kasutusperioodi jooksul.
9.Kostja avaldab, et hageja kasutas sõidukit ajavahemiku 2x.05.2023-25.x.2024 jooksul ehk x kuud ilma igasuguste kohustusteta kostja, sõiduki omaniku, õiguskaitseorganite (sh politsei) ega kindlustusandjate ees. Selle aja jooksul tarbis hageja tehingust saadavat kasu, samal ajal kui sõiduk jäi ametlikult teise isiku omandiks ning kohustused seoses selle kasutamisega (nt trahvid, kindlustusmaksed) lasusid kostjal. Kostja hinnangul ulatus hageja poolt selle perioodi jooksul saadud kasu, arvestades sõiduki turuväärtust, seisukorda ja võrreldavat rendihinda, vähemalt x euroni (lähtuvalt keskmisest kuutasust 405 eurot). Arvestades, et hageja maksis kostjale vaid 4000 eurot, kujunes tema poolt saadud netokasu sõiduki kasutamisest 3290 eurot. Kostja viitab tõenditele lisad x-20, mille alusel samalaadsete sõidukite keskmine rendihind jääb 22 euro kanti päevas ehk x 848 eurot kogu perioodi eest. Mõistliku ja mõõdetava alusena peab kostja siiski asjakohasemaks arvestada sõiduki kasutamise keskmist kuutasu (405 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg x kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 3
436 lg x järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
11.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg x kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.
12.Kohus käsitleb esmalt hageja 4200 euro tagastamise nõuet, mis tugineb müügilepingu olulisele rikkumisele ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-le x ja § x lg-le x (I). Teiseks analüüsib kohus nõuet, mis tuleneb kostjale antud rahasummast, eesmärgiga võimaldada kostjal täita oma laenulepingust tulenev kohustus kolmanda isiku ees (II). Samuti käsitleb kohus kostjapoolset tasaarvestuse vastuväidet, mis tugineb sellele, et hageja sai sõidukit x kuu vältel kasutada (III) ja teeb otsustuse seadusjärgse viivise nõudes (IV). Viimasena otsustab kohus hagi tagamisega seonduva (V) ning jaotab menetluskulud (VI). I
13.Kui müüja jätab täitmata asja üleandmise või omandi üleandmise kohustuse, allub müüja vastutus üldosa lepingulise vastutuse üldregulatsioonile (VÕS § x). Vaidlust ei ole selles, et kostja andis 2x.05.2023 hagejale üle sõiduauto Hyundai i40, reg. nr x. Küsimus on selles, kas sõiduki omandiõigus pidi lepingu alusel hagejale üle minema ning kas hagejal on tulenevalt omandi ülemineku mittetoimumisest õigus lepingust taganeda ja nõuda tasutud ostusumma tagastamist.
14.Poolte vahel on erimeelsus, kas tegemist oli ostu-müügi- või kasutuslepinguga. Kohus leiab, et tõendite kogumisel ja hindamisel on selgelt tuvastatav, et 2x.05.2023 sõlmitud leping oli sõiduki ostu-müügileping (VÕS § 208 lg x), mitte kasutusleping ega näilik tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg x tähenduses. Müügilepingu kohaselt kohustub müüja andma ostjale üle asja ning tegema kõik endast oleneva, et omandiõigus saaks ostjale üle minna. Ostja omakorda kohustub maksma kokkulepitud ostuhinna ning asja vastu võtma.
15.Kohtule esitatud leping (dtl x) sisaldab sõiduki hinda 4200 eurot, on mõlema poole allkirjastatud ja näeb lisaks ette, et sõiduki omandiõigus pidi müüjalt ostjale üle minema pärast lepingu sõlmimist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja andis hagejale 2x.05.2023 sõiduki Hyundai i40, reg.nr x, valduse üle. Kohus loeb usaldusväärselt tõendatuks, et poolte tegelik tahe oli sõlmida müügileping, mille tulemusena pidi hageja saama sõiduki omanikuks. Esiteks, lepingus kajastub sõnaselgelt müügihind (4200 eurot), tasumise viis (sularahas) ja omandi ülemineku tingimus. Teiseks, lepingu tekstiline vormistus, kus hind on sisestatud arvutiga ja ostja andmed käsitsi, viitab kohtu hinnangul sellele, et lepingu koostas müüja, kes kontrollis tehingu tingimusi ja määras hinna. Selline vormistus kinnitab müüja aktiivset rolli ja tugevdab hinnakokkuleppe selgust ning autentsust.
16.Kohus ei pea kostja väidet, et tegelik kokku lepitud ostuhind oli 6000 eurot, millest osa (x,54 eurot) pidi hageja tasuma kolmandale isikule (Primero Finance OÜ), usaldusväärseks ega tõendatuks. Arve, mille kostja kohtule esitas (dtl 85), ei tõenda siduvat kokkulepet ostuhinna alternatiivse tasumisviisi kohta. Kostja esitatud kirjavahetus (dtl 84), milles ta teatab soovist lõpetada laenuleping Primero Finance OÜ-ga ning registreerida auto otse ostja nimele, sisaldab ka väidet, et ta plaanib laenujäägi ülekande teha 25.05.2023, s.o samal päeval. See kirjavahetus kinnitab, et kostja kavatses ise laenusumma tasuda ega viita sellele, et tasumise kohustus oleks olnud ostjal. Seega ei saa seda pidada tõendiks, et pooled oleksid kokku leppinud ostuhinna osalises tasumises kolmandale isikule hageja poolt. Ka müügilepingu tekstis puudub viide, et arve alusel peaks hageja tasuma summat kolmandale isikule. Kostja ei ole esitanud ühtegi veenvat tõendit selle kohta, et ta oleks varem nõudnud hagejalt selle summa tasumist või andnud juhiseid makse tegemiseks. Vastupidi, kohtule esitatud sõnumivahetus (dtl x–x; x–x), mille sisu 4
kostja ei ole vaidlustanud, kinnitab, et kostja teavitas ise hagejat, et sõiduki ümbervormistamise takistuseks on tema enda võlg Primero Finance OÜ-le. Lisaks väljendas kostja soovi olukorda lahendada, paludes hagejalt rahalist abi ning lubades viivituse eest trahvi maksta. Seega on tuvastatav, et just kostja pidi võla tasumise kaudu looma eeldused omandiõiguse üleminekuks hagejale.
17.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist oli näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg x tähenduses. Näilik on tehing üksnes juhul, kui pooled on tahtlikult kokku leppinud, et lepingu tekstis kajastatud tahteavaldused ei oma tegelikke õiguslikke tagajärgi, näiteks kui soovitakse varjata mõnda muud tehingut või jätta ekslik mulje tehingu sisust. Käesolevas asjas ei ole tõendeid selle kohta, et pooled oleksid tahtlikult soovinud jätta muljet omandi üleminekust, ilma et see olnuks tegelik eesmärk. Puudub igasugune viide, et leping oleks koostatud pelgalt vormiliselt või teesklusena. Vastupidi, kõik tõendid viitavad sellele, et pooled soovisid kehtiva müügilepingu sõlmimist ning et müüja pidi pärast hinna tasumist looma tingimused sõiduki omandiõiguse üleminekuks.
18.Kuna kostja andis sõiduki valduse hagejale üle, kuid ei loonud omandiõiguse üleminekuks vajalikke tingimusi, sealhulgas ei täitnud oma võlakohustust kolmanda isiku ees, siis on kostja rikkunud müüjana oma lepingulisi kohustusi. VÕS § 208 lg x järgi ei ole määrava tähtsusega, kas müüja on ise asja omanik, vaid see, et ta teeb kõik endast oleneva, et võimaldada omandi üleminekut ostjale (vt P. Kalamees jt., Lepinguõigus, ptk x.4.2.x p x). Antud juhul see ei toimunud. Kohus ei pea kostja väiteid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud kasutus- või rendileping või et tehing oli näilik TsÜS § 89 tähenduses, usaldusväärseks ega tõenditega kooskõlas olevaks. Nii kirjaliku lepingu vorm, selle sisu kui ka tehingu sõlmimise asjaolud ja pooltevaheline hilisem suhtlus (sh sõnumivahetus) viitavad üheselt sellele, et tegemist oli müügilepinguga, mille kohaselt pidi kostja tegema kõik endast oleneva, et sõiduki omandiõigus saaks hagejale üle minna. Lepingu täitmine eeldas muu hulgas kostja kohustust tasuda võlgnevus kolmanda isiku ees (Primero Finance OÜ), mis oli omandi ülemineku eelduseks. Puudub vaidlus, et hageja tasus kostjale sõiduki eest sularahas ning kostja andis sõiduki hageja valdusesse. Kuigi kostja on väitnud, et hageja tasus üksnes 4000 eurot, ei ole ta seda väidet usaldusväärselt tõendanud. Tõendite puudumisel ei saa kohus seda väidet arvestada. Samuti tuleb arvestada, et kui kostja tegelik tahe olnuks sõlmida sõiduki kasutus- või rendileping, ei oleks ta vormistanud lepingut kui ostu-müügilepingut ega esitanud seda tüüpi tahteavaldusi, mis viitavad omandi üleminekule ja müügihinna lõplikule tasumisele. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et poolte vahel sõlmiti kehtiv müügileping VÕS § 208 lg x tähenduses, mille täitmata jätmise eest vastutab kostja.
19.Kuivõrd kostja rikkus oma kohustust luua eeldused omandi üleminekuks, võib ostjast hageja VÕS § x lg x p 4 kohaselt kasutada müügilepingu rikkumise korral õiguskaitsevahendina muuhulgas taganemist. Selleks, et lugeda lepingupool lepingust kehtivalt taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt nt RKTKo nr 3-2-x34-x, p x). Vastaspoolele tuleb esitada õigel ajal taganemisavaldus, milles sisaldub taganemist õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § x tähenduses (vt RKTKo nr 3-2-x-5xx, p 28). Oluline rikkumine on mh see, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud pool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (RKTKo nr 3-2-x-80-x, p x). Müügilepingus omandi üleandmise kohustuse rikkumine on oluline lepingurikkumine VÕS § x lg 2 p x tähenduses. Täiendava tähtaja andmine ei ole sellises olukorras tavaliselt vajalik, välja arvatud erandjuhtudel, kus müüjal on võimalik omapoolsete täiendavate toimingutega veel kohustust täita. Käesolevas asjas on tõendatud, et kuigi täiendava tähtaja andmine ei olnud õiguslikult nõutav, andis hageja siiski kostjale võimaluse kohustuse täitmiseks, mh tasus ta 520 eurot, et kostja saaks tasuda oma võla kolmandale isikule (Primero Finance OÜ-le), võimaldamaks seejärel sõiduki registreerimist hageja nimele. Sellest hoolimata ei täitnud kostja oma kohustust ega loonud vajalikke tingimusi omandi üleminekuks. Kohus leiab, et kõik VÕS § x lg 2 p-s x-4 sätestatud olulise lepingurikkumise tingimused on käesolevas asjas täidetud. 5
Esiteks jäi hageja kostja kohustuse rikkumise tõttu oluliselt ilma sellest, mida ta lepingust õiguspäraselt lootis, nimelt sõiduki omandiõigusest. Teiseks oli omandi saamine hageja jaoks lepingu täitmise põhieeldus, mistõttu selle puudumine muudab lepingu täitmise hageja jaoks sisuliselt mõttetuks. Kolmandaks, kostja rikkumine oli tahtlik, ta teadis, et ei ole sõiduki omanik ning ei rakendanud meetmeid, et võimaldada hagejale omandi üleminekut. Neljandaks, kostja käitumine andis hagejale põhjendatud aluse järeldada, et kostja ei olnud ka enne lepingust taganemist valmis ega suuteline oma lepingulisi kohustusi täitma. Arvestades, et sõiduk oli tagatisena üle antud kolmandale isikule (omanikule), ei olnud kostjal enam tegelikku võimalust luua tingimusi omandi üleminekuks hagejale ega lepingut täita.
20.VÕS § x lg x kohaselt toimub lepingust taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja esitas kostjale vastava taganemisteate 25.x.2024 (dtl x-x). Seega oli hagejapoolne lepingust taganemine kehtiv.
21.VÕS § x lg x kohaselt on lepingust taganemise korral kummalgi lepingupoolel õigus nõuda teise poole poolt üleantu tagastamist. Tagastuskohustus hõlmab ka saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Seega tuleb hageja on nõue tasutud ostuhinna 4200 euro tagastamiseks rahuldada. II
22.Hageja teine nõue tuleneb poolte vahelisest kokkuleppest, mida hageja peab esmalt laenulepinguks VÕS § 396 lg x mõttes. Kohus leiab, et on usaldusväärselt on tuvastatav, et hageja kandis 520 eurot kostjale täiendavalt eesmärgiga võimaldada sõiduki omaniku kande muudatuse tegemine. Esitatud tõenditest nähtub, et kostjal oli võlgnevus laenuandja ees (Primero Finance OÜ), mis takistas sõiduki omandiõiguse üleminekut hagejale. Hageja kandis kohtu hinnangul 24.0x.2024 kostjale 520 eurot (dtl 8), et võimaldada kostjal tasuda osa võlgnevusest kolmandale isikule, Primero Finance OÜ-le, ning seeläbi luua eeldused sõiduki (Hyundai i40, reg nr x) omandiõiguse üleminekuks hagejale. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud veenvalt vastupidist tõendada. Kostja on selgitanud, et hageja poolt 24.0x.2024 tehtud 520 eurose ülekandega tasuti kostja trahvide või kindlustusmaksete eest. Kostja viidatud tõenditeks on trahviteated (dtl 92-x), kahel juhul algatatud täitemenetlused (dtl x-x) ning kindlustusmaksete loetelu (dtl x), kuid need ei loo piisavat seost nimetatud rahasumma ja hageja vahelise kohustuse vahel. Kuigi trahvid ja kindlustusmaksed kokku võivad läheneda 520 eurole, ei kinnita ükski esitatud tõend otseselt, et hageja kandis selle summa üle just nende kulude katmiseks. Pole tõendatud, et kostja oleks trahvide ja kindlustusmaksete saabumisel pöördunud hageja poole ning nõudnud nende tasumist. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 545 lg-te x ja 3 kohaselt on kostjal olnud võimalus vaidlustada 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest trahviteated põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik. Kostja pole selgitanud, miks ta trahve ei vaidlustanud. Lisaks ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud trahvid (dtl 92-x) on kostja hageja eest ka tasunud. Samuti ei ole ühegi tõendi alusel tuvastatav, et hageja ja kostja oleksid teinud eraldi kokkuleppe kindlustusmaksete tasumise osas, mille alusel tulnuks kindlustusmakseid vaidlusaluse sõiduki eest tasuda hagejal. Ei ole usutav, et kostja ei reageerinud kordagi ega esitanud nõudeid hagejale trahvide tasumiseks, mis olid talle saadetud kuupäevadel nagu 0x.09.2023, 28.09.2023, 02.x.2023 (täitmisteade 2x.x.2023), 0x.x.2023 (täitmisteade 22.02.2024), 22.0x.2024 ja 23.09.2024. Kuigi kostja ei ole otsesõnu sõnumivahetuses märkinud, et ta palub hagejalt laenu või konkreetset rahasummat, nähtub vestluse sisust ja kontekstist selgelt, et probleemid sõiduki omandiõiguse üleminekuga olid seotud kostja võlgnevusega laenuandjale.
23.VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki. On tuvastatav, et kostja selgitab hagejale, et ta pidi laenuandjale tasuma 520 eurot 6
ning lisab, et peale selle jääb veel võlgu 400 eurot, mida loodab ise katta (dtl x). Samuti mainib kostja sõnumivahetuses, et ta ei ole laenuandjale ametlikult midagi lubanud, kuid teda ähvardatakse lepingu lõpetamisega, mille tagajärgi ta ei oska hinnata. Sellest võib järeldada, et kostja soovis likvideerida kolmanda isiku ees oma võla, et eemaldada takistus sõiduki ümbervormistamiseks hageja nimele. Hageja küsimus „Kas teil on siis vaja 520 eurot?“ kinnitab, et kostja esitatud info põhjal oli ilmne, et just see summa on vajalik omandiõiguse muudatuse võimaldamiseks. Kohtu hinnangul on ilmne, et kostja lootis hageja abile sellele eesmärgile jõudmiseks, mistõttu leiab kohus, et 24.0x.2023 ülekande puhul (520 eurot) oli tegemist hageja poolt kostjale antud laenuga VÕS § 396 lg x mõttes. Kuna selle laenu tagastamise väidetava x-kuulise tähtaja kohta ei ole esitatud usaldusväärset tõendit, tuleb seda käsitada tähtajatu laenulepinguna (VÕS § 398 lg x). Sellisel juhul saab laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud (VÕS § 398 lg x). Tähtajatu laenulepingu korralise ülesütlemise ainsaks materiaalõiguslikuks eelduseks on, et ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest möödub kaks kuud. Laenuandja ei pea eraldi välja tooma, mis hetkest alates on laenuleping korralise ülesütlemise tõttu lõppenud. (RKTKo nr 2-xx, p 25.4). Etteteatamistähtaeg algas 26.x.2024 ja lõppes 26.0x.2025. Laenulepingu ülesütlemisega muutub laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks (VÕS § 82 lg x) ja kohustuse rikkumise korral võib laenuandja nõuda selle täitmist VÕS § x lg x alusel (RKTKo nr 2-x-6x p x). Kuna nõue on nüüdseks sissenõutav (alates 2x.0x.2025), on laenuandjal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § x lg x p x ja § x lg x alusel. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks hageja nõude 520 euro ulatuses ja mõistab ka selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
24.Kokkuvõtlikult mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja nii müügilepingu alusel tasutud ostuhinna 4200 eurot kui ka laenulepingu alusel nõutava 520 eurot, kokku põhivõlgnevusena 4x eurot. III
25.Kostja on leidnud, et hageja peaks talle hüvitama ka sõiduki kasutamisest saadud kasu ehk sisuliselt kasutuseelised TsÜS § 62 lg x. Kuigi kostja on märkinud, et soovib esitada vastuhagi, pole kostja seda teinud, mistõttu käsitab kohus kostja avaldust kui tasaarvestuse vastuväidet.
26.VÕS § x lg x sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § x lg x sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega on kasutuseelise nõude üheks eelduseks, et kostja olnuks sõiduki omanik. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et sõiduki tegelik omanik oli Primero Finance OÜ, ei saa kostjal hageja vastu olla sõiduki kasutuseeliste hüvitamise nõuet, mistõttu on kostja vastav tasaarvestuse vastuväide edutu. IV
27.Vastavalt VÕS § x lg-le x tuleb lepingust taganemise tõttu tagastatavalt rahasummalt arvestada ka intressi selle saamisest alates. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § x lg x). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § x lg x). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist 7
alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi (VÕS § x lg 2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise ostuhinnalt (4200 eurolt) alates hagi esitamisest (30.x.2024) kuni kohtuotsuse tegemiseni (04.06.2025), s.o 243,85 eurot, ja laenulepingust tulenevalt võlgnevuselt (520 eurolt) alates nõude sissenõutavaks muutumisest (2x.0x.2025) kuni kohtuotsuse tegemiseni (04.06.2025), s.o 20,49 eurot, kokku 264,34 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) . Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka jooksva viivise tasumata põhivõlgnevuselt kuni selle täieliku tasumiseni VÕS § x lg x teises lauses sätestatud määras. V
28.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud, on hagi tagamise 08.0x.2025 määruse nr 2-24-x jõusse jätmine vajalik kohtuotsuse täitmiseks. Hageja pole taotlenud ka abinõu tühistamist. VI
29.TsMS § x lg x kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
30.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § x lg x). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (595 eurot), kulutused õigusabile (x,30 eurot).
31.Õigusabikulud sisaldavad järgmisi tegevusi: hagi koostamine ja esitamine (3h – 468 eurot), kostja vastusele reageerimine ja kliendiga asjaolude selgitamine (2,5h – 396,50 eurot) ning vastuse koostamine ja esitamine (3h – 4x,80 eurot). Hageja esindaja tunnitasuks on märgitud x km-ta, millele lisandub käibemaks. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
32.Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-2x-x (p 5x) ja sama kohtu x.04.202x määruses nr 2-x-x (p x) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-x eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks, arvestades vaidluse sisu ja keerukust, pidada käesoleval juhul 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Esitatud menetlusdokumendid ei ole mahukad ega sisult keerukad, need sisaldavad peamiselt seadusesätete loetelu, mida ei ole süstemaatiliselt seostatud konkreetsete asjaoludega. Samuti ei käsitle dokumentides kajastatu vaidluse sisu süvitsi ega viita erilisele õiguslikule analüüsile. Kohtu hinnangul ei vasta hageja esitatud dokumentide maht ja kvaliteet taotletud õigusabi mõistlikule ajakulule ega ole sellega õiglaselt kooskõlas. Kohus rahuldab taotluse osaliselt ja vähendab hageja õigusabikulude hüvitist, pidades põhjendatud töömahuks 6 tundi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista kulutused õigusabile 585,60 eurot (9x,60×6) ja tasutud riigilõiv 595 eurot, kokku x,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.