Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-19-6751

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-19-6751 siis saab järeldada, et võlgnik oli maksejõuetu juba seisuga 31.12.2013.a kuna vähemalt sellest bilansipäevast alates oli ühingu omakapital negatiivne ning kohustused ületasid olulisel määral varasid. Aruande koostamise ajaks haldur ei tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, millest lähtuvalt on ajutine haldur seisukohal, et osaühing Asratem maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Halduri hinnangul Asratem OÜ tervendamine ei ole võimalik. Tegevuse jätkamiseks tuleks eelnevalt tasuda vähemalt 1 766 711,58 €, mille tasumise tähtaeg on saabunud. Võlgnikul vara puudub, tema tegevus on lõppenud. Asratem OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on märkinud, et tema sooviks on leida lahendus võlgade tasumiseks, kuid käesoleva aruande koostamise seisuga Asratem OÜ-l selleks vahendid ja tegevuse jätkamise võimalus puuduvad. Haldur tegi ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis halduri hinnangul võiks olla 2500 eurot. Võlgnik halduri ettepanekuga nõustus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhistanud ja tunnistab oma püsivat maksejõuetust, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole perspektiivikas, võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid tasuda võlgnevusi ning katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus avaldas 16.05.2019 vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1468797), kuid ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud määratud tähtajaks kohtu nõutud summa (2500 €) deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas, kuna pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 1 766 711,58 euro eest, samas vara aruande esitamise seisuga oli 999,94 eurot. Kohtu hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga. Osaühing Asratem maksejõuetuse põhjuseks on 2008. a alanud majandus- ja kinnisvarakriis, mille tõttu ei suudetud enam alustatud kinnisvaraprojekte kasumlikult teenida. Seisuga 31.12.2013 oli ühingu omakapital negatiivne ning kohustused ületasid olulisel määral varasid.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-19-6751 Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 järgi kohus määrab osaühing Asratem dokumentide hoidjaks juhatuse liikme M.K.i, kes on selleks nõusoleku andnud. Pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab ajutise halduri tunnitasu ülemmäära, milleks on x eurot. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitanud 15.05.2019 taotluse tasu väljamõistmiseks summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Haldur on välja toonud ülesannete spetsifikatsiooni ja nende täitmiseks kulunud aja (kokku x tundi) ja arvestanud tunnitasuks x eurot (lisandub käibemaks), milline ei ületa seaduses sätestatud määra ja on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et vastavalt halduri taotlusele ja võlgniku nõusolekule tuleb ajutise halduri tasuks kinnitada x eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Käesolevas asjas on võlgnikul vahendeid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, mistõttu mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.