Põhja-Eesti Eramets OÜ hagi OÜ Metsven vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Hagi hind
3224,52 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Põhja-Eesti Eramets OÜ, rk 12466131, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Kostja: OÜ Metsven, rk 12423777, seaduslik esindaja K A
Asja läbivaatamise kuupäev
24.04.2019 / suuline menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Metsven hageja Põhja-Eesti Eramets OÜ kasuks 2970 eurot põhivõla katteks.
3.Välja mõista kostjalt OÜ Metsven hageja Põhja-Eesti Eramets OÜ kasuks 05.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 578,05 eurot.
4.Välja mõista kostjalt OÜ Metsven hageja Põhja-Eesti Eramets OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhinõudelt (2970 eurolt) alates 06.06.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.
5.Jätta hageja Põhja-Eesti Eramets OÜ menetluskulud kostja OÜ Metsven kanda.
6.Rahuldada hageja menetluskulude taotlus osaliselt ning välja mõista kostjalt OÜ Metsven hageja Põhja-Eesti Eramets OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 2645 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 2345 eurot).
7.Välja mõista kostjalt OÜ Metsven hageja Põhja-Eesti Eramets OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (2645 eurolt) alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.26.01.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.06.2016 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 2016-02. Lepingu p.2.2. kohaselt andis kasvava metsa raieõiguse omandamine hagejale õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel ning õiguse saadud metsamaterjali töödelda, valmistada nendest puidusortimente, need ära vedada ning müüa. Lepingu kohaselt asus kasvav mets xxxx maaüksusel, reg osa nr xxxx xxxx vallas ning raie aluseks oli metsateatis nr xxxx. Hageja kohustus parandama raieõiguse teostamise käigus lõhutud aiad, teed ja muud rajatised, puhastama raielangi väheväärtusliku puu ja põõsastiku võsast, et võimaldada selle ala uuenemist või uuendamist väärtuslike puuliikidega. Kostja kinnitas, et kuni lepingu p. 4.2 sätestatud tähtaja saabumiseni ei teosta ta ise ega võimalda teistel isikutel teostada raieõigust lepingu punktis 2.4. nimetatud eraldistel. Hageja töötas metsa üles ja võõrandas metsamaterjali, soovides metsa ülestöötamise käigus tekkinud raiejäätmed müüa puiduhakkega tegelevale äriühingule. Selleks tellis hageja raiejäätmete koondamise teenuse FIE-lt A U, kes esitas talle selle eest arve summas 750 eurot. Raiejäätmete osas oli hageja kokkulepe ASga M, mis pakkus hagejale tasu 6 eurot puiduhakke kuupmeetri eest. 03.10.2016 saatis kostja hagejale e-kirja, millises väitis, et kostja müüs hagejale mitte kasvavat metsa raieõiguse vaid metsamaterjali, keelas raiejäätmete müügi ning võõrandas ise raiejäätmed kolmandale isikule. 21.12.2016 hageja poolt esitatud nõudeavaldust ei ole kostja tänaseni täitnud. Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingu p.4.7., mis keelas kostjal endal raieõiguse teostamise, mistõttu lepingu p.5.1. kohaselt peab ta hüvitama teisele poolele sellise rikkumisega tekkinud kahju. Kuna kostja on raiejäätmed juba võõrandanud, ei ole kohustuse täitmine enam tulemuslik ning hageja esitab kostja vastu kahju hüvitamise nõude otsese varalise kahjuna FIE A U arvest tuleneva 750 euro sissenõudmiseks. Kuna hageja jäi ilma ka tulust, millist ta oleks olnud õigustatud saama raiejäätmete müügist, siis on ses osas tekkinud kahju suuruseks 1800 eurot ehk hinnangulise puistemahuna 300 kuupmeetrit korda 6 eurot ühe kuupmeetri hinnana. Kostja poolse lepingurikkumisest tuleneva nõude esitamisega on hageja teinud kulutusi õigusabile summas 420 eurot. Kogukahju on seega 750+1800+420=2970 eurot, millele lisanduvad viivised. Kuivõrd hageja teavitas kostjat, et nõuab kohustuse täitmist hiljemalt 29.12.2016, muutus kohustus sissenõutavaks 30.12.2016. 1.1.Vastuseks kostja vastusele leiab hageja 13.03.2017 (I kd tlk 63), et kui kostja esitab kahtluse allkirja õigsuse osas lepingul, siis peab ta seda ka tõendama. Hagejale teadaolevalt kirjutas lepingule alla kostja juhatuse liige. Hageja põhistab 22.06.2017 täiendavate tõendite esitamist (I kd tlk 97) ja esitab nende kohta selgituse ka 13.09.2017 (I kd tlk 136) menetlusdokumendis: 1) kostja poolt 08.07.2016 saadetud e- kirja, mis sisaldab arvet nr 6, osas vaidlus puudub; 2) 28.06.2016 koostatud arve nr 6 osas on kostja leidnud, et arve selgituses on viga, kuid see väide ei ole eluliselt usutav, kuivõrd kostja esitas selle alles kohtumenetluses, kui selgus, et tema vastu on esitatud nõue. Arve nr 6 on koostatud kostja poolt ning selgitusse märgitult on arve väljastatud raieõiguse võõrandamise lepingu nr 2016-02 alusel ning arves nõutav summa- 3000 eurot koos käibemaksugavastab lepingu punktis 3.1. kokkulepitule
Lisaks on 30.07.2016 koostatud arvel nr 9 viidatud samale raieõiguse võõrandamise lepingule ning selle osas kostjal vastuväiteid ei ole; 3) 08.07.2016 maksekorraldusse nr 311 puutuvalt peab kostja endale aru andma, et selgitus maksekorraldusel on märgitud vastavalt tema poolt esitatud arvele nr 6, mistõttu kostja ei saa väita, et hageja poolt teostatud maksekorralduses on selgituse osas viga; maksekorraldus ise aga tõendab, et kostja esitatud arve nr 6 on hageja poolt kostjale tasutud. 4) kostja poolt 31.07.2016 saadetud e- kiri ja kostja 30.07.2016 koostatud arve nr 9 osas vaidlus puudub. Arvel on toodud selgitus „Raieõiguse võõrandamise leping nr 2016-02 eest lõpp“ ning nõutav summa on 2365,02 eurot koos käibemaksuga. Arve esitamisega tõendab hageja, et poolte vahel sõlmitud lepingu sisuks oli raieõiguse võõrandamine ja mitte midagi muud. Samuti tõendab nimetatud arve, et kostja esitas hagejale arve vastavalt hagi aluseks oleva lepingule. Väide ümarmaterjali võõrandamise lepingu sõlmimise kohta on paljasõnaline ja arusaamatu. See, mida kostja tegi hagi aluseks oleva lepingu alusel saadud rahaga edaspidiselt, ei puutu käesolevasse vaidlusse. Kostja väitest võib välja lugeda, et esmalt sõlmiti hagejaga raieõiguse võõrandamise leping, mida tõendab ka kostja väide, et arve nr 9 on õige ja siis, pärast seda kui hageja oli lepingu alusel metsa üles töötanud, sõlmis kostja veel täiendavalt ümarmaterjali võõrandamise lepingu. Väitel puudub loogika, sest hagi aluseks oleva lepingu p. 2.2. on kostja juba andnud hagejale loa saadud metsamaterjali töödelda, valmistada nendest puidusortimente ning need ära vedada ja müüa. Lepingus ei sisaldu mistahes piiranguid puidusortimendi osas, mistõttu jääb selgusetuks, miks oleks hageja pidanud veel sõlmima täiendava lepingu. Kostja ei ole selgitanud, kuidas on asjasse puutuv väidetavalt hageja poolt kostjale esitatud tulude ja kulude kokkuvõte, seda ei ole kostja ka kohtule esitanud. Metsateatisel nr xxxx, mis osundab raieõiguse võõrandamise lepingule (ja millisele on viidatud ka MTAle esitatud teatises) ning MTA teatisel on täpselt sama materjali hinnanguline kogus 300 tm. H T ja kostja vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 2016-02 (I kd tlk 111) esitas hagejale kostja, seega on kostja tema enda kinnituse kohaselt esitanud hagejale enne 28.06.2016 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimist võltsitud allkirjaga dokumendi, millisele on lisatud koopia K A id-kaardist.
1.2.Määratud käekirjaekspertiisi tulemi osas 08.03.2018 seisukoha avaldamisel (I kd tlk 178) märgib hageja, et tal puuduvad eriteadmised eksperdi arvamuse vaidlustamiseks, kuid ta jääb siiski selle juurde, et poolte vahel oli sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Selle tõendamiseks on hageja esitanud tõendid ja soovib oma seisukohta tõendada ka MTAlt kogutava raieõiguse ning metsamaterjali müügi ja ostutehingu teatisega 2016 II kv kohta. Hageja leiab, et eksperdiarvamus ei oma asja lahendamisel pöördelist tähtsust kuna hageja on tõendanud nii lepingulise suhte poolte vahel kui oma nõude suuruse teiste asjas esitatud tõenditega.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on hageja poolt kohtule esitatud lepingul allkirja võltsitud ning ta soovib allkirja õigsuse tuvastamist, kuna tegemist ei ole tema allkirjaga ja isegi mitte sarnasega. Määratud ekspertiisi tulemi osas kostja seisukohta avaldanud ei ole.
2.1.Kostja märgib 07.06.2017 istungil, et vaidlustab nii hinda kui kogust, ta ei saa aru, kuidas tõestati koguse fikseerimine, ehk et seal virnas on just niipalju materjali. Hageja küsimusele, et milline leping poolte vahel oli, vastas kostja, et ümarmaterjali võõrandamise õiguse leping. Kasvava metsa raieõiguse kohta aga kostja väitel ta hagejaga lepingut sõlminud ei ole.
2.2.29.08.2018 istungil märgib, et sõlmis ümarmaterjali võõrandamise lepingu, kuid esitada seda ei ole. Möönab, et tema raamatupidamine on puudulikult korraldatud ja et see on talle õppetund ka käesolevas vaidluses.
2.3.24.04.2019 istungil märgib uuesti, et ega ta täpselt ei teagi, mida tähendab ümarmaterjali võõrandamise leping, täpset tähendust teadvat aga seaduse tegija. Oli puhas tankist. Ainus tema teenimine oli tihu lõikamise eest, tegi teenust. Leiab, et kui tema tegi teenusena lõikamistööd, siis peab hageja talle selle eest maksma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele VÕS §-de 3, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 3, 128 lg 1-4 ning 115 lg 1 alusel kogu haginõude ulatuses.
3.1.Poolte vahel on esmalt vaidlus selle üle, kas hagi aluseks olev leping on sõlmitud või mitte. Kostja väitel ei ole lepingut tema poolt allkirjastatud ja see tuleb lugeda tõendatuks käekirja ekspertiisi arvamusega (I kd tlk 167). Hageja ei ole eksperdi arvamust vaidlustanud. Nimetatust järeldub omakorda, et tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga. Võltsitud dokument ei ole tõend TsMS § 229 lg 1 mõttes ja dokumenti, mis ei ole loetav asjakohaseks ja lubatud tõendiks, ei pea kohus hakkama uurima ega hindama. Kuna eksperdi arvamusest tulenevalt on selgunud hagi aluseks oleva põhidokumendi kohtukõlbmatus, siis tuleb selle vastuvõtmisest keelduda mittelubatavuse alusel TsMS § 238 järgi.
3.2.Hageja on piisavalt selgitanud seda, et tema nõue on esitatud üksnes ja ainult lepingulisel alusel. Kuna hageja on soovinud tugineda üksnes lepingulisele alusele, siis ei pea kohus kaaluma nõude õiguslikku põhjendatust muudel alustel.
3.3.Raieõiguse võõrandamise lepingu sisu on avatud Metsaseaduse (MS) § 37 lg 6 ja 7. Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõigusega kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Selliselt vastab raieõiguse võõrandamise leping, kohtupraktika kohaselt, õiguslikult kinnisasja rendilepingu tunnustele (vt RK 15.06.2011 otsus nr 3-2-1-51-11 ja 21.06.2018 otsus nr 2-17-280).
3.4.Kuna Raieõiguse võõrandamise lepingu kirjalikult vormistamisel (MS § 37 lg 6) peab see olema poolte poolt allkirjastatud (MS § 37 lg 6 p 6), siis olukorras, kus on tuvastatud ühe osapoole allkirja võltsitus ehk sisuliselt allkirja puudumine, ei ole tegemist lubatud vormis tõendiga. Tehingu seadusest tuleneva vorminõude täitmata jätmine on asjaolu, mida kohus peab arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt nt RK lahend 3-2-1-32-06). Lisaks MS-le sätestab ka VÕS § 11 lg 4 üldnormina, et lepingu kirjalikult sõlmimisel tuleb see ka (pädevate isikute poolt) allkirjastada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 kohaselt on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui 1) seadusest või 2) vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. MS § 37 lg 6, mis võimaldab lepingu sõlmida nii kirjalikult kui suuliselt, ei sätesta, et kirjaliku vormi järgimata jätmisel oleks tehing tühine. Tehingu vormi nõuete kolm peafunktsiooni on: 1) käibes osalejate hoidmine liigse kiirustamise ja tehingute läbimõtlemata ning kergekäelise tegemise eest ehk hoiatusfunktsioon, 2) tehingut teha
soovivate isikute nõustamine antud valdkonna erapooletu asjatundja (notari) poolt ehk nõustamisfunktsioon ja 3) tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema kindlakstegemise ja tõendamise lihtsustamine ehk tõendamisfunktsioon. Kohus nõustub hagejaga, et MS § 37 pealkirjast- Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmise, metsa raieks andmise ja metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustus- tulenevalt on võimalik ka antud kaasuse vaidlusesemeks oleva raieõiguse võõrandamise lepingu vormi nõuet sisustada tõendamisfunktsioonina. Kuna MS § 37 lg 6 võimaldab lepingut sõlmida ka suuliselt, siis lepingu vormi kohta samas § 37 lg 6 antud alternatiiv seda sõlmida kas kirjalikult või suuliselt, ei saa kirjaliku vorminõude, sh nõuetekohaselt pädeva isiku poolt allkirjastatuna, täitmata jätmisel kaasa tuua tehingu tühisust.
3.5.Lepingu suulisel sõlmimisel ei ole kahtlust, et lepingu osapoolteks olid kaks äriühingut. Asjaolu, kas kostjat esindas selles tehingus seaduslik esindaja või keegi kolmas isik, nt oletatavalt kostja seadusliku esindaja poeg, tunnistajana ülekuulatud S A (II kd tlk 51), omab relevantsust üksnes kostja sisesuhetes. Hageja ei pidanud lepingut sõlmides eeldama, et kostjat kui äriühingut esindaval isikul volitused puuduvad.
3.6.Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul on, jättes küll printsiibis kohtukõlbmatu tõendina kõrvale hagi lisana esitatud lepingu teksti, olemas muud vajalikud ja asjakohased tõendid, tõendamaks lepingulise suhte olemasolu ja selle sisu.
3.6.1.Sellisteks on tõendid, millele hageja on viidanud oma 20.09.2018 menetlusdokumendis (II kd tlk 10): 1) 28.06.2016 on kostja koostanud (st teinud kõik arvel olevad sõnalised kanded) ja hagejale esitanud arve nr 6 (I kd tlk 104), milles oleva selgituse kohaselt on arve väljastatud raieõiguse võõrandamise lepingu nr 2016-02 kohta ning nõutavaks summaks on 3000 eurot, koos käibemaksuga. Asjakohane on hageja viide, et arves nimetatud summa langeb kokku hagi lisana esitatud arves viidatuga sama numbrit kandva lepingu p.-s 3.1. kajastatuga. Kostja, kes küll väidab, et tema sõlmis väidetavalt samal ajal mitte raieõiguse võõrandamise vaid ümarmaterjali müügilepingu, ei ole seda väidet tõendanud. Kostja ei ole ka selgitanud, et kui ta sõlmiski üksnes ümarmaterjali müügilepingu, siis mis asjaoludel ta esitas hagejale arve tema väitel olematu lepingulise suhte kohta ja võttis vastu täitmise- hageja esitatud maksekorraldus nr 311 (I kd tlk 105)- lepingu eest, mida tema väitel olemas ei ole. Sellisel juhul tuleks leida, et kostja on alusetult rikastunud, kuid sellist nõuet hageja ei ole esitanud. 2) 31.07.2016 on kostja meiliaadressilt xxxx hageja e- posti aadressile xxxx (I kd tlk 106) edastatud arve nr 9 (I kd tlk 110), mille selgitus on „Raieõiguse võõrandamise leping nr 2016-02 eest lõpp“. Kohus leiab, et ka nimetatud arve osas kehtib sama põhimõte- kostja ei ole tõendanud mingi muu lepingu sõlmimist ja selgitanud, mis andis talle aluse esitada arve lepingulise suhte kohta, mida kostja poolt kohtumenetluses väidetu kohaselt poolte vahel sõlmitud ei ole. Ka siin on kostja lepingu täitmise vastu võtnud – hageja poolt on, lepingule nr 2016-02 viitava, arve tasumine tõendatud maksekorraldusega nr 319 (I kd tlk 108). 3) pooltevahelise lepingu olemasolu tõendab ka hageja poolt maksuametile esitatud teade 2016a II kvartali tehingute kohta, millest nähtub justnimelt raieõiguse tehinguline suhe OÜga Metsven 28.06.2016 (I kd tlk 109-110), tehingu maksumusega 3000 eurot, koos käibemaksuga. Kohtul puudub eluline vajadus uskuda, et hageja oleks maksuametile esitanud teadvalt valesid andmeid.
4) eelnimetatud tõend omakorda viitab metsateatisele nr xxxx (I kd tlk 19). Metsateatis kajastub nii hageja ja kostja vahel 28.06.2016, kui kostja ja metsateatisele kantud H T vahel 06.06.2016 sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepingus. Kahe lepingu numeratsiooni kirjapilt erineb hagi aluseks olevast lepingust vaid sidekriipsu puudumise osas- 2016-02 vs 201602. Kas katastriüksuselt xxxx oli võimalik metsateatise alusel teha lageraiet 300 ühikut mõlema lepingu järgi või mitte, ei ole käesoleva vaidluse teema. Kostja on väitnud, et kuna ta oli viidatud metsateatise alusel raieõiguse võõrandamise lepingu 06.06.2016 juba H T sõlminud (istungi protokoll- II kd tlk 4 pöördel, lepingu esileht I kd tlk 111), et siis sellest tulenevalt ei saanud ta ju hagejale kolm nädalat hiljem enam kasvavat metsa müüa ehk sõlmida raieõiguse võõrandamise lepingut sama katastriüksuse kohta samas mahus. Kohus peab vajalikuks märkida, et H T kui metsa omanikuga 06.06.2016 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus on kostja ostjaks, mitte raieõiguse müüjaks, mistõttu ei välista see raieõiguse ostjal sõlmimast omakorda leping sama raieõiguse edasimüümiseks hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et tema sellel katastriüksusel enne hagejaga lepingu sõlmimist üldse metsamaterjali üles töötles, mistõttu on tõenäoline, et hagejaga sõlmiti leping samas mahus kui on märgitud metsa omanikule väljastatud metsateatises.
3.7.Kostjale on 29.08.2018 istungi protokolli kohaselt antud võimalus tema väidetud ümarmaterjali võõrandamise lepingu sõlmimise kohta tõendite esitamiseks 10.10.2018 ehk koos vastuse esitamisega saabuvale hagi täpsustusele. Kostja ainus reaktsioon tähtaegselt saabunud hagi täpsustusele (II kd tlk 8) oli 23.10.2018 vastulause (koos nõudega) esitamine. Ka oma 15.12.2018 vastulauses ei nimeta ega esita kostja ühtegi tõendit, vaatamata sellele, et eelnevalt oli maakohus 21.11.2018 määrusega kostjale selgitanud, mida ta oma vastulausega/võimaliku vastuhagiga seoses esitama-tõendama peab. Kostja esitas tõendeid ja nende kogumise taotluse alles 07.04.2019, ehk kokku võttes ca 6 kuud peale augustis 2018 toimunud istungil antud tähtaega ja jättis kasutamata võimaluse tõendeid esitada ja/või nende kogumist taotleda nii oktoobris kui detsembris esitatud menetlusdokumendis. Sellises olukorras leidis kohus 24.04.2019 istungil, et tõendite kogumise taotluse rahuldamine toonuks kaasa istungi põhjendamatu edasilükkamise. Kohus on 24.04.2019 protokolliliselt kostja taotluse nii tõendite lisamiseks kui ka nende täiendavaks kogumiseks tagasi lükanud nii nende hilinenult esitamise kui ka sisulise asjakohatuse tõttu. Seega jääb kokkuvõttes kostja ainsaks nõuetekohaseks ja arvestavaks tõendiks käekirjaekspertiisi akt (I kd tlk 167). Nimetatud tõend kinnitab kostja väidet, et hagi aluseks oleval kirjalikul lepingul ei ole kostja juhatuse liikme K A allkiri.
3.8.Kohus leiab, et ükski kostja argument ei lükka ümber poolte vahel olnud raieõiguse võõrandamise tehingulise suhte toimumist. Asjaolu, et tehingu kohta koostatud kirjalik leping on osutunud allkirjastatuks tuvastamata isiku poolt, ei muuda olematuks tegelikult toimunud tegevust ehk hageja tegutsemist lepingu alusel, kostja poolt hagejale sama lepingu alusel arve esitamist ja kostja poolt tehingu täitmisena raha vastuvõtmist. Kostja vastuväited tulenevalt sellest, et tema sõlmis hagejaga ümarmaterjali võõrandamise lepingu, ei ole kooskõlas menetluse raames tuvastatuga. Siinkohal leiab kohus, et kostjal puudub ilmselt ka arusaam lepingute erinevusest, sest kostja ei osanud vastata, mis sisu on ümarmaterjali võõrandamise lepingul (24.04.2019 protokolli lk 8).
3.9.Erinevalt raieõiguse võõrandamise tehingust, kus hinnad ja mahud on tinglikud ja hinnangulised, on ümarmaterjali võõrandamise puhul tegemist konkreetse kogusega kaubaga (ehk ümarmaterjaliks/lepinguobjektiks ülestöötatud metsa on võimalik täpselt mõõta), mida on võimalik selliselt lepingus ka juba fikseerida ja mille osas on võimalik kokku leppida täpseid mahtusid ja hindasid. Kumbki pool ei ole aga esile toonud ega tõendanud, et poolte vahel olnuks vastavaid
konkreetseid läbirääkimisi, kokkuleppeid, mõõtmisi jms. ja selle tõttu ei ole eluliselt ka usutav, et kostja sõlmis hagejaga tema väidetu kohaselt ümarmaterjali võõrandamise lepingu.
3.10.Kuna raieõiguse võõrandamise lepingus on hinnad ja kogused tinglikud, siis on ainetud kostja vastuväited hageja nõude rahalisele suurusele.
3.11.Kostja väide et hageja hakkas alles kohtuliku vaidluse raames rääkima sellest, et hageja hakkas tegutsema ajaliselt enne hagi aluseks olevat 28.06.2016 sõlmitud lepingut, ei ole asjakohane, sest hageja on sellest rääkinud sisulise uurimise etapis ehk enne kohtulikule vaidlusele üleminekut. Kohtu hinnangul ei mõjuta aga see asjaolu, kas ja mis kuupäeval konkreetselt (isegi kui oletada, et pooled seda 2,5 aastat hiljem veel üldse täpselt mäletavad) hageja metsas toimetas, käesolevat menetlust, sest kumbki pool ei ole seda vaidlustanud, et hageja väidetud metsas tegutses. Nimetatu on tõendatud ka tunnistaja S A ütlustega. Isegi kui oletada, et hageja reaalselt oli metsas enne 28.06.2016, siis see ei muuda asjaolu, et lepingulise suhte sisu on fikseeritav metsaseaduses raieõiguse võõrandamisele antud tähendusega (ka kirjalikku lepingut vaatamata). Hageja on lepingut täitnud, kostja on lepingu täitmise vastu võtnud hagejale arve esitamisega, kuid on jätnud täitmata omapoolsed kohustused, millega on tekitanud hagejale kahju.
3.12.Kahju hüvitamise nõude esitamiseks peab olema poolte vahel kehtiv võlasuhe. Hageja on esitanud nõude sel viisil, et on loobunud täitmisnõudest ja esitab, (sealjuures kostjale eelnevalt täiendavat tähtaega andmata, kuna täiendav aeg ei annaks täitmisele tulemust), üksnes kahju hüvitamise nõude. Hagis esitatud asjaoludel soovib hageja nii otsest varalist kahju kui ka saamata jäänud tulu. Hageja nõue koosneb:
3.12.1.saamata jäänud tulu nõudest VÕS § 128 lg 4 alusel summas 1800 eurot. Kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele. MS § 37 lg 7 kohaselt (jättes kõrvale lepingu teksti, kus oli küll ka raieõiguse sisuna viidatud metsaseadusele) annab raieõigus õiguse langetada puid fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raie kui tegevus on MS § 28 lg 1 p 4 kohaselt ka metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu. Metsamaterjaliks on MS § 28 lg 2 p 3 kohaselt ka raidmed. Ka MS § 37 lg 8 p 4 kirjeldatu kohaselt on raidmed mahutatavad vähimalt metsamaterjali „muu“ sortimendi alla. Seega oli hagejal õigus ka raidejäätmetele. Hagi kohaselt jõudis hageja küll- FIE A U teenuse ostmisena- raidejäätmete koondamise valmis teha, kuid neid realiseerida kostja enam hagejal ei lubanud ja tegi seda ise, mistõttu hagejal jäi tuluna saamata raidejäätmetest tehtud hakkepuidu maksumus. Hagejal oli kokkulepe jäätmete müügiks ASle M hinnaga 6 eurot puistekuupmeetri eest, puiste kogus FIE A U arve kohaselt oli 300 kuupmeetrit, seega kokku on saamata jäänud tulu 1800 eurot. Nimetatud kahjunõude summaline suurus on tõendatud AS M hinnapakkumisega (I kd tlk 14).
3.12.2.otsesest varalisest kahjust VÕS § 128 lg 1 alusel. Kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele. Hagile lisatud FIE A U arvega on tõendatud, et arve esitaja on osutanud hagejale teenust xxxx maaüksusel raiejäätmete koondamisena 300 kuupmeetrilises mahus, kokku hinnaga 750 eurot. Teenus osutus kasulikuks kostjale, kes teenuse osutamise tulemina saadud valmiskoondatud raiejäätmed ise realiseeris, rikkudes sellega hageja lepingulist õigust raidejäätmete realiseerimiseks.
3.12.3.kahjuna kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamiseks VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel. Kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele. Kahjusumma on hagis esitatud asjaolude kohaselt ja 24.04.2019 istungil (II kd tlk 48, 63) esitatud tõendi kohaselt 420 eurot. Kahju seisneb arve sisu kohaselt kostjale 20.12.2016 nõudekirja koostamise ajakulust. Nõudekiri (21.12.2016 kuupäevaga) on kohtule esitatud 22.06.2017 menetlusdokumendiga (I kd tlk 114). Arvestades nõudekirja mahtu ja sisu, peab kohus eluliselt usutavaks selle koostamiseks kulunud 3 tundi. Arvel näidatud advokaadi tunnitasu määr- 140 eurot- on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ja on õigustatud ka käesoleva menetluse sisu silmas pidades.
3.12.4.Lisaks on hageja esitanud ka viivise nõude. Kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele. Kuna hageja on kostjat 21.12.2016 nõudekirjaga teavitanud, et nõuab kohustuse täitmist hiljemalt 29.12.2016, siis algab viivise arvestus 30.12.2016. Nõudekirja olemasolu ja kostja poolt selle kättesaamise üle vaidlust ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna pooltel puudus lepinguline kokkulepe viivise osas, siis on põhjendatud viivist nõuda seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Juhindudes hageja nõudest ja TsMS §-st 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2970 eurolt (1800+750+420) seadusjärgses määras perioodil 30.12.2016 -05.06.2019 (k.a.) 888 päeva eest summas 578,05 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 06.06.2019 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude 2970 euro tasumiseni
MENETLUSKULUD
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
4.1.Hageja palub kohtul välja mõistja kostjalt menetluskuluna riigilõivu summas 300 eurot ja õigusabikulud kokku summas 2765 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja
kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub summade väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et tasutud ja tagastamisele mittekuuluva riigilõivu näol summas 300 eurot, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada Kohus leiab, et 24.04.2019 enne kohtulikku vaidlust (II kd tlk 60) esitatud õigusabikulud taotletud summas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja on ajamäärangu järgi kulutanud aega kokku (3+1+2,5+2,5+3+3,25+2,5=) 17,75 tundi. Kohus vähendab kahte kuluartiklit: 1) ekspertiisaktiga tutvumiseks, 07.03.2018 menetlusdokumendi koostamiseks ning 29.08.2018 istungiga seotud ajakulu taotletud 3 tunnilt 1,5le tunnile ja 2) kostja tõendite-taotlustega tutvumiseks ning 24.04.2019 istungi ettevalmistamiseks märgitud ajakulu taotletud 2,5 tunnilt 1-le tunnile. Kohus leiab, et hageja esindaja kõrgkvalifikatsiooni arvestades oli võimalik nimetatud toimingutele kulutada vähem aega. Lisandub 24.04.2019 istungil osalemisega seotud kulude hüvitamiseks esitatud taotluses (II kd tlk 65) märgitud ajakulu 2 tundi, mis on täies ulatuses põhjendatud. Seega kokku kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 14,75+2= 16,75 tunni ulatuses õigusabikulu tunnihinnaga 140 eurot/h ehk summaliselt 2345 eurot ja riigilõivu katteks 300 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.