Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anzhela Ternikova
11542046),
Kostja J.C (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta B2 Impact OÜ 23.04.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 04.04.2025 tagaseljaotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2025 tagaseljaotsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata 18.03.2023 ESTO AS-iga sõlmitud faktooringulepingust nr 546513476847 tuleneva põhivõla nõude 875,08 euro, viivisenõude 123,55 euro ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro osas (resolutsiooni punkt 7) ning sissenõudmiskulude nõude 35 euro osas (resolutsiooni punkt 8), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.B2 Impact OÜ hageja) esitas 08.11.2024 Harju Maakohtusse hagi J.C (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1) lepingust nr 758613473415 tuleneva põhivõlgnevuse 949 eurot, intressi 100,74 eurot, lepingutasu 29,90 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt (949 eurolt) alates 09.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni; 2) lepingust nr 74441359485 tuleneva põhivõlgnevuse 684 eurot, intressi 116,36 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt (684 eurolt) alates 09.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni; 3) lepingust nr 546513476847 tuleneva põhivõlgnevuse 875,08 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt (875,08 eurolt) alates 09.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-iga (edaspidi krediidiandja) järgmised lepingud: 18.03.2023 järelmaksulepingu nr 758613473415, 06.03.2023 krediidikontolepingu nr 74441359485 ja 18.03.2023 faktooringulepingu nr 546513476847.
1.2.Järelmaksulepingu nr 758613473415 alusel sai kostja enda kasutusse krediidilimiidi 949 eurot. Kostja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Intressimääraks oli kokku lepitud 20,40% aastas. Krediidiandja saatis 30.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teatas, et kostja võlgnevus krediidiandja ees on 121,68 eurot (laenujääk 949 eurot) ning andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 13.09.2023. Kostja võlga ei tasunud ning hageja ütles 15.09.2023 lepingu üles. Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kuna kostja ei ole põhiosa katteks makseid teinud, on põhiosa võlgnevuse jääk 949 eurot. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma lepingutasu 29,90 eurot. Kostja võlgneb hagejale intressi (põhivõlalt 949 eurolt krediidi ülekandmisest 21.03.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.09.2023) 100,74 eurot, viivist (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.11.2024) VÕS §113 lg 1 määras 133,98 eurot. Hageja palub välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Lepingu kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Krediidiandja on edastanud kostjale korduvalt tasuta meeldetuletuskirju, 30.08.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning lepingu lõpetamise teatise
2 (7)
14.09.2023. Hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 10 eurot (kaks meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot), mis tuleb kostjalt välja mõista.
1.3.Krediidikontolepingu nr 7444135948 alusel sai kostja enda kasutusse krediidilimiidi 700 eurot. Kostja kohustus tegema hagejale igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Intressimääraks oli kokku lepitud 37,80% aastas. Krediidiandja saatis 30.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teatas, et kostja võlgnevus krediidiandja ees on 154,22 eurot (laenujääk 684 eurot) ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.09.2023. Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 15.09.2023 lepingu üles. Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja maksis põhiosa katteks 16 eurot ja põhiosa jääk on 684 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi (684 eurolt alates viimase makse tasumisele järgnevast päevast 22.03.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.09.2023) 126,09 eurot, viivist (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.11.2024) VÕS §113 lg 1 määras 96,57 eurot. Hageja palub välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Lepingu kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Krediidiandja on edastanud kostjale korduvalt tasuta meeldetuletuskirju, 30.08.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu lõpetamise teatise 14.09.2023. Hagejal nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 10 eurot (kaks meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot).
1.4.Faktooringulepingu nr 546513476847 alusel sai kostja 890,08 eurot laenu ostu teostamiseks Weekend.ee netikaupluses. Kostja kohustus tasuma laenu tagasi kolme 296,70 euro suuruse igakuise maksega. Lepingu kohaselt ei võetud põhiosa kasutamise eest intressi ning laenuleping oli lepingu- ja haldustasuvaba. Krediidiandja saatis 30.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teatas, et kostja võlgnevus krediidiandja ees on 890,08 eurot (põhiosa laenujääk 875,08 eurot) ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.09.2023. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 15.09.2023 lepingu üles. 14.09.2023 edastas krediidiandja kostjale lepingu lõpetamise teate. Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja on teinud tagasimakseid 15 euro ulatuses ning laenujääk on 875,08 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.11.2024) VÕS §113 lg 1 määras 123,55 eurot. Hageja palub välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Lepingu kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Krediidiandja on edastanud kostjale korduvalt tasuta meeldetuletuskirju, 30.08.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu lõpetamise teatise 14.09.2023. Hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 10 eurot (kaks meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot).
1.5.VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib hageja nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 50 eurot. Ka tarbijakrediidi teabelehes on välja toodud, et maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Hageja on pärast nõude temale loovutamist edastanud kostjale meeldetuletuskirju järgmiselt: 09.10.2023 nõudekiri maksumusega 0 eurot, 20.10.2023 pretensioon maksumusega 25 eurot, 13.10.2023 nõudekiri maksumusega 5 eurot ning 08.11.2023 hagihoiatus 5 eurot. Kokku on
3 (7)
kirjade kulu 35 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tekkinud kulud olid 30 eurot. Kuivõrd tekkinud kulud ületavad VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 sätestatut, palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 50 eurot ehk seadusega lubatud määras. Kostja vastuväited
2.Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18.03.2023 ESTO AS-iga sõlmitud järelmaksulepingust nr 758613473415 tuleneva põhivõlgnevuse 949 eurot ja viivise võlgnevuselt (949 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 08.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude; 06.03.2023 ESTO AS-iga sõlmitud krediidilepingust nr 74441359485 tuleneva põhivõlgnevuse 684 eurot ja viivise võlgnevuselt (684 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 08.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Maakohus jättis hagi rahuldamata 18.03.2023 ESTO AS-iga sõlmitud järelmaksulepingust nr 758613473415 tuleneva intressinõude 100,74 euro, viivisenõude 133,98 euro, lepingutasunõude 29,90 euro ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro osas; 06.03.2023 ESTO AS-iga sõlmitud krediidilepingust nr 74441359485 tuleneva intressinõude 116,36 euro, viivisenõude 96,57 euro ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro osas; 18.03.2023.a ESTO AS-iga sõlmitud faktooringulepingust nr 546513476847 tuleneva põhinõude 875,08 euro, viivisenõude 123,55 euro ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro osas; sissenõudmiskulude nõude 35 euro osas. Maakohus jättis menetluskulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1), mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 259,06 eurot (sh riigilõiv 222,60 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 10,60 eurot ja kohtutäituri tasu 25,86 eurot) ning viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (259,06 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.1.Maakohus leidis, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 17-26). Maakohus märkis, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kostja konto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.10.2022–07.02.2023 puudus tal sissetulek, ta oli töötu ja sai igakuist toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse eesmärk on abistada isikut, kes ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemide (pensionid, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis, töötu toetus jne) abil tagada endale ja oma perele vahendeid esmavajaduste rahuldamiseks. Laenukoormused toimetulekut kuidagi ei lihtsusta. Seega pidi esialgne laenuandja kontot analüüsides aru saama, et kui kostja ei suuda juba igapäevaselt ilma riigi toetuseta hakkama saada, siis laenukoormustega ammugi mitte. Seega ei järginud laenuandja lepingute nr 758613473415, 74441359485 ja 758613473415 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3.2.Maakohus leidis, et faktooringulepingu nr 546513476847 osas ei ole hageja üldse tõendanud, et kostja laenu sai. Kui teise kahe lepingu puhul on hageja esitanud maksekorralduste väljavõtted, mis tõendavad laenude väljamakseid, siis faktooringulepingu
4 (7)
osas tõendid puuduvad. Puudub maksekorraldus ja ka kehtiv allkirjastatud leping esialgse laenuandja ja kostja vahel.
3.3.Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt – lepingute nr 758613473415 ja 74441359485 alusel nõutava põhivõla ja alates hagi esitamisest nõutava viivisenõude osas. Hagi jääb rahuldamata faktooringulepingust nr 546513476847 tuleneva põhivõla nõude 875,08 euro, viivise nõude 123,55 euro ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro väljamõistmiseks. Samuti jääb hagi rahuldamata sissenõudmiskulude nõude 35 euro osas. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada otsuse resolutsiooni p-de 7 ja 8 osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi faktooringulepingust nr 74441359485 tuleneva põhinõude 875,08 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 123,55 euro, sissenõudmiskulude 10 euro, edasiulatuva viivise ja sissenõudmiskulude 35 euro nõudes. Hageja palub määrata menetluskulud muudetud otsuse alusel ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
4.1.Hageja ei nõustu, et ei ole tõendanud faktooringulepingust tuleneva nõude olemasolu ja seda, et kostja üldse laenu sai. Maakohus ei ole otsust vastavas osas nõuetekohaselt põhjendanud. Mh jättis kohus täielikult selgitamata sissenõudmiskulude rahuldamata jätmise. Maakohus ei ole menetluses viidanud, et faktooringulepingu aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Maakohus rikkus sellega selgitamiskohustust.
4.2.Laenuleping ei pea olema digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud. Tarbijakrediidilepingute puhul nõuab VÕS § 404 lg 1, et tarbija avaldus kohustuste võtmiseks oleks esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt TsÜS §-le 79 tähendab see, et dokument peab olema koostatud püsival andmekandjal ja sisaldama tehinguosaliste nimesid, kuid ei pea olema allkirjastatud. Käesoleval juhul vastab kohtule esitatud leping neile vorminõuetele. Kuna kostja asus lepingut täitma, on see käsitatav kaudse nõustumusena lepingu tingimustega ning leping on poolte vahel kehtivalt sõlmitud. Leping tuleb lugeda sõlmituks 18.03.2023. Tegemist on ESTO3 lepingu formaadiga, mis on genereeritud "Button press" meetodil ega eelda füüsilist ega digitaalset allkirja. Hageja on hagiavalduses tõendina vastava lepingu esitanud, kuid maakohus jättis selle hindamata.
4.3.Maakohus jättis alusetult välja mõistmata ka sissenõudmiskulude nõude. Hagejal on õigus vastavat kulu kostjalt nõuda VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1 alusel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele vastavalt hageja alternatiivsele taotlusele.
6.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, millega maakohus
5 (7)
jättis hagi rahuldamata 18.03.2023 ESTO AS-iga sõlmitud faktooringulepingust nr 546513476847 tuleneva põhivõla nõude 875,08 euro, viivisenõude 123,55 euro, edasiulatuva viivise nõude ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro osas (resolutsiooni punkt 7) ning sissenõudmiskulude nõude 35 euro osas (resolutsiooni punkt 8), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
7.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).
8.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult; sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsust tehes ei hinda kohus asjas esitatud tõendeid. Kohus võtab aluseks üksnes hagiavalduses esile toodud asjaolud ning loeb need TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Seetõttu ei saanud maakohus hageja esitatud tõendeid hinnates tuvastada asjaolusid, mille alusel järeldada, hageja ei ole faktooringulepingu nr 546513476847 sõlmimist tõendanud. Kohus hindab tõendeid ja tuvastab nende alusel asjaolusid üksnes juhul, kui hagile vastamata jätmisest hoolimata otsustab kohus lahendada vaidluse tavapärases korras. Juhul, kui TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud, kuid kohus kahtleb hagi põhjendatuses, ei ole kohtul kohustust lahendada vaidlust tagaseljaotsusega. Kui kohus otsustab lahendada vaidluse tagaseljaotsusega, peab kohus hagi lahendades arvestama kõiki hagis esitatud asjaolusid ning hindama, kas esitatud asjaolude õigsust eeldades on alust hagi rahuldada. Siinsel juhul jättis maakohus tagaseljaotsuses lepingu sõlmimist kontrollides põhjendamatult arvestamata hageja esile toodud asjaolud selle kohta, et kostja sai Weekend.ee netikaupluselt kaupa 890,08 euro eest ja tegi lepinguga seotud esimese tagasimakse 09.12.2023. Kui maakohus leidis, et hagis esitatud asjaolud ei ole piisavad hageja nõude rahuldamiseks, tulnuks asi lahendada sisuliselt, mitte tagaseljaotsusega.
10.Kuigi hageja on 08.11.2024 hagiavalduse asjaoludes välja toonud sissenõudmiskulude nõude aluseks olevad asjaolud, ei ole hagiavalduse resolutsioonis vastavat nõuet esitatud. Seega on maakohus asja lahendades ületanud hagi piire. Lisaks ei ole maakohus võla sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmist TsMS § 442 lg 8 kohaselt põhjendanud. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on ta vastava nõude rahuldamata jätnud. Maakohus on küll eelnevalt viidanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu saab hageja nõue olla põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses, kuid otsuse põhjendustes ei nähtu, kas maakohus on käsitanud võla sissenõudmiskulusid VÕS § 4034 lg 7 teises lauses nimetatud tasuna.
6 (7)
Seega pidanuks maakohus esmalt välja selgitama, kas hageja on sissenõudmiskulude nõude üldse esitanud, paluda tal vajadusel hagi selles osas täpsustada ning seejärel hindama, kas ja millisel alusel on nõue põhjendatud. Kuna hagiavalduses esitatud nõue tuleneb kolmest erinevast lepingust, tulnuks maakohtul lisaks välja selgitada, millise lepinguga ja millises osas sissenõudmiskulu seotud on. Kui lepingutest tulenevad nõuded jäävad kas osaliselt või tervikuna erinevatel alustel rahuldamata, siis tuleks iga lepingu osas põhjendada ka sissenõudmiskulu rahuldamata jätmise õiguslikku alust.
11.Maakohus on ületanud hagi piire ka faktooringulepingust tuleneva viivisenõude lahendamise osas. Hageja on hagiavalduse resolutsioonis palunud kostjalt seoses faktooringulepinguga välja mõista põhivõla 875,08 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates 09.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni (kuigi hagi asjaoludes on hageja rääkinud ka sissenõutavaks muutunud viivisest summas 123,55 eurot). Maakohus on jätnud faktooringulepingust tuleneva nõude rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 123,55 euro osas. Seega tulnuks maakohtul enne asja lahendamist välja selgitada, kas hageja nõuab hagis ka enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivist ning paluda hagejal oma nõuet selles osas täpsustada.
12.Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu tagaseljaotsuse vaidlustatud osas ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, sest ringkonnakohtul ei ole TsMS § 657 lg 2 järgi võimalik teha asjas ise uut tagaseljaotsust, millega ringkonnakohus rahuldaks hagi täielikult hageja esile toodud esmasel alusel (vt TsMS III komm (2018), § 657, p 3.3).
13.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud osas maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.