2-24-16934/7 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

12.Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.10.2022.a kuni 07.02.2023.a puudus kostjal sissetulek. Sellest nähtub, et kostja oli töötu ja sai igakuist toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse eesmärk on abistada isikut, kes ei suuda töötamise või 2 (3)

sotsiaalkindlustussüsteemide (pensionid, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis, töötu toetus jne) abil tagada endale ja oma perele vahendeid esmavajaduste rahuldamiseks. Laenukoormused toimetulekut kuidagi ei lihtsusta. Seega analüüsides kostja arvelduskontot, pidi esialgne laenuandja arusaama, et kui kostja ei suuda juba igapäevaselt ilma riigi toetuseta hakkama saada, siis laenukoormustega ammugi mitte. Seega leiab kohus, et lepingute nr xxxx, xxxx ja xxxx sõlmimisel ei järginud esialgne laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et faktooringulepingu nr xxxx osa ei ole hageja üldse tõendanud, et kostja laenu summas 890,08 sai. Kui teiste kahe lepingu puhul on hageja esitanud maksekorralduste väljavõtted, mis tõendavad laenude väljamakseid, siis faktooringulepingu nr xxxx osas tõendid puuduvad. Puudub maksekorraldus ja ka kehtiv allkirjastatud leping esialgse laenuandja ja kostja vahel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 18.03.2023.a E AS-iga sõlmitud järelmaksulepingu nr xxxx alusel võlgnevus 949 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates nõude esitamisest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 18.03.2023.a E AS-iga sõlmitud järelmaksulepingu nr xxxx alusel võlgnevus 684 eurot (väljamakse arvelduskontole summas 700 – tagasimaksed kogusummas 16) ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates nõude esitamisest. Jätta hagi rahuldamata faktooringulepingust nr xxxx tuleneva põhivõla nõude 875,08 euro, viivise nõude 123,55 euro ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro väljamõistmiseks. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude nõude 35 euro väljamõistmiseks. Jätta rahuldamata hageja 03.01.2025.a taotlus kostjalt tsiviilasjas nr xxxx tasutud riigilõivu väljamõistmiseks, kuivõrd nimetatud tsiviilasjas on jäetud menetluskulud hageja kanda 03.05.2024.a kohtumäärusega, milline on jõustunud 22.05.2024.a. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Sama sätet on hagejale ka selgitatud 03.05.2024.a kohtumääruses tsiviilasjas nr xxxx. Seega on viidatud tsiviilasja menetluskulud jõustunud kohtumääruse alusel jäetud hageja enda kanda ning puudub alus nende kostjalt väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 04.04.2025 kohtuotsus.