Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

2-19-4173 A. M. esitas Viru Maakohtule avalduse füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal hulgaliselt kohustusi võlausaldajate ees, vara puudub. Võlgnik palub välja kuulutada eraisiku pankrot, kuna ta on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kohus võttis pankrotiavalduse 04.04.2019 määrusega menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Ajutine pankrotihaldur esitas 09.05.2019 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik töötab alates 06.03.2019 xxx AS-s, katlaseadmete ülevaate masinist. Võlgnik on lahutatud, tal on 3 last, nendest 2 täiskasvanud tütart ja üks 17-aastane poeg. Poeg ei õpi, on arvel Töötukassas ning käib praktikal. Võlgnikule kuulub korteriomand xxx xx-xx, xxx linnaosas Kohtla-Järvel. Võlgnik on selle omandanud 2006. aastal, seega pärast abielu lõppemist ning seega kuulub võlgniku omandisse. Kinnistusraamatu III osas on kehtiv käsutamise keelumärge V. A. kasuks, kuid ühtegi täitemenetlust V. A. kasuks menetluses ei ole. Võlgnik on oma vastuses ajutisele haldurile selgitanud, et korteriomand on antisanitaarses olukorras ning vajab täielikku kapitaalremonti. Võlgnik on pakkunud väärtusena 1000 eurot. Seega, ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule kuulub varana korteriomand, mille prognoositav väärtus on kuni 1000 eurot. Võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole, võlgnik on talle kuulunud sõiduki VW Passat võõrandanud 05.07.2016 V. A.ile, so oma lähikondsele PankrS § 117 lg 1 p 2 tähenduses. Registri kohaselt on sõiduki kasutajaks jäänud ka võlgnik ise. Sõiduk on 01.02.2019 läbinud tehnilise ülevaatuse, mis kehtib kuni 29.02.2020. Sõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Antud sõiduki väärtus võib olla ca 600 – 700 eurot. Seega, eelduslikult võlgnik vara võõrandamisest mingit tulu ei saanud, kuid on vara võõrandamisega vähendanud talle kuuluvat varalist koosseisu ning seega aidanud igati kaasa enda maksejõuetuse tekkimisele. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: AS-s Swedbank konto nr EE632200001104450856, mille saldo oli 9.04.2019 seisuga 19.69 eurot. Ajutine haldur on võlgnikule andnud nõusoleku rahaliste vahendite kasutamiseks kuni 720 eurot/kuus (üks ülalpeetav) ja lisaks taganud Töötukassa poolt makstud töölesõidu toetuse kasutamise maikuus. AS-s LHV Pank konto nr 477700771000871445, saldo 0,35 eurot. Kontol on võlgnevust tasunud rahaliste sissemaksetega V. A.. Maksu- ja Tolliameti andmetel on 2018.a. võlgnikule töötasu deklareerinud xxx xxx OÜ. Keskmine töötasu kuus on ületanud minimaalset töötasu. Detsembri väljamakse osas on tõenäoliselt tegemist lõpparve tasumisega. Võlgniku kinnitusel on ta käesolevaks ajaks uuesti tööle asunud. Kohtule on esitatud tööleping 06.03.2019 xxx AS-ga. Töötaja põhitöötasuks on 585 eurot, mis ületab käesoleval ajal kehtiva minimaalse töötasu. 2019. a ei ole veel laekumist deklareeritud (puuduvad andmed aprillikuu eest). Võlgnikul on kohustused alljärgnevate võlausaldajate ees: AS BIGBANK (alates 6.09.2018 on nõue loovutatud Aktiva Finants OÜ-le), nõude jääk kohtutäituri andmetel 2 546,25 eurot, lisandub täituritasu. 2018 lõpul pidas kohtutäitur A. M.i pangakontolt kinni 2207,15 eurot, mis praktiliselt oleks katnud nõude summa. Kohtutäituri selgituste kohaselt esitas A. M. kohtutäiturile avalduse summa tagastamiseks, kuid mitte enda, vaid oma tütre E. M.i pangakontole. BIGBANK AS-i nõue summas 64,98 eurot, mis tuleneb tarbijalepingust SL 13-01-897712. Laenu tagastamise tähtaeg 15.01.2016. Kuna haldurile teadaolevalt puudub selle nõude osas täitedokument, siis nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt. OSK Grupp OÜ ees on võlgnevus 2 866,38 eurot; Placet Group OÜ ees on kohustus summas 283,91 eurot; V. A. on esitanud avalduse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäitur Natalja Malahhovale. Registris on nõude jääk 0,00 eurot; AS LHV Pank teatel on võlgnikul kasutatud krediitkaardi limiidist tulenev kohustus 306,15 eurot. Kokku moodustavad teadaolevad tsiviilnõuded 6 002,66 eurot, nõuete hulka ei ole arvestatud kohtutäiturite tasusid. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku esitatud avaldusega ning möönab, et selle on tegelikult koostanud Eesti Töötukassa ametnik, kes ilmselgelt ei ole võlgnikule selgitanud üksikasjalikult

2-19-4173 pankrotimenetluse läbiviimise mõtet ning sellest tulenevat kasu või kahju võlgnikule. Avalduses märgitud asjaolu, et võlgniku sissetulek on alla minimaalse palga, ei ole põhjus maksejõuetuse tekkimiseks ega pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur möönab, et võlgnik jäi vahepeal töötuks, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt on ta nüüd jällegi tööle asunud ning seega ei ole tegemist püsiva maksejõuetusega. Ajutine haldur on veendumusel, et arvestades praktikat Töötukassa ametniku poolt vormistatud pankrotiavalduste menetluste kohta, siis ilmselt ei saa võlgnik päris täpselt aru, mida pankrotimenetlus tähendab ning mis peab olema see tulem, mida ta soovib läbi pankrotimenetluse saavutada. Kui ametnik on loonud võlgnikule pettekujutelma selles, et pankrotimenetluses ei ole vaja midagi maksta, sest sissetulek on alla miinimumi, siis pole see õige. Tegelikult pankrotimenetluses toimub rahaliste vahendite arestimine sama seaduse alusel nagu täitemenetluses, seega ka pankrotimenetluses on halduril õigus võlgniku töötasust ja töövõimetuspensionist teostada kinnipidamisi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotimenetlusega kaasnevad võlgnikule samuti kulud, sest kinnipeetud rahaliste vahendite arvelt tasutakse kõigepealt menetluse kulud ja võib juhtuda, et pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid vaatamata rahaliste vahendite arestimisele isegi pole võimalik täita. Samuti on võlgnik tunnistanud pahameelt selle üle, et tal peetakse kinni elatist. Tuleb arvestada, et ka pankrotimenetluses on elatise maksmise kohustus jooksva nõude osas ning kuni pankroti väljakuulutamiseni tekkinud elatise nõudest võlgnik ei vabane nagunii ka ülejäänud kohustuste lõppemisel. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku võlasumma ei ole nii suur, et see tähendaks püsivat maksejõuetust. Võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused ning kohtutäiturid täidavad nõudeid samuti, nagu täidab nõudeid pankrotihaldur. Käesoleva menetluse puhul näeb ajutine haldur pigem situatsiooni, kus võlgnik ei olegi tegelikult motiveeritud võlgade tasumiseks, vaid teeb kõik, et mingit raha poleks võimalik arestida. Ilmekalt kinnitab seda fakti asjaolu, et võlgnik küsis tagasi kogu kohtutäituri poolt kinnipeetud summa, kuid mitte endale, vaid oma tütrele. Seega, võlgnik otsustas oma tulusid varjata ning kui ta oleks vähegi huvitatud võlausaldajate nõuete tasumisest, siis oleks võinud tagasi küsida kinnipeetud vahenditest osa ning osaliselt jätta rahalisi vahendeid nõude rahuldamiseks. Kõige eelneva kokkuvõtteks on ajutine haldur seisukohal, et A. M. ei saavuta pankrotimenetluse ega sellele järgneva menetluse jooksul eesmärki, et ta võlausaldajatele edaspidi midagi tasuma ei pea ning tema võlad kustutatakse. Võlgnikule kuulub ju ka korteriomand, mille võõrandamist tal endal koostöös täituriga ei keela ükski seadus. Seega, tuleb võlgnikul endal üles näidata rohkem initsiatiivi ja motiveeritust oma nõuete rahuldamiseks. Vastupidi, võib juhtuda, et kui teda kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel järelejäänud võlgadest ei vabastata, siis on võlausaldajatel olemas uus täitedokument, mille alusel on võimalik jälle järgmised 10 aastat täitemenetlust läbi viia. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on vara ja püsiv sissetulek ning seega ei pruugi tegemist olla alalise maksejõuetusega. Ajutise halduri hinnangul on võimalik võlgnikul võlausaldajate nõudeid rahuldada läbi käimasolevate täitemenetluste. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata või võlgnik võib ise loobuda pankrotiavaldusest. Ajutine haldur palus ajutise halduri mõista välja riigi vahenditest ka siis, kui avaldus jäetakse rahuldamata või võlgnik loobub avaldusest. Ajutine haldur jäi 13.05.2019 kohtuistungil 09.05.2019 esitatud aruande juurde. Ajutine haldur palus võlgnikul selgitada, mida pankrotimenetlus tema jaoks muudab. Võlgnik selgitas kohtule, et on ajutise halduri aruandega tutvunud. Aruandes on kirjas, et ta lasi kanda tütre nimele raha ja oleks võinud osa võlast ära maksta. See ei olnud tema, kes lasi tütre nimele teha, töötukassast sai koondamisraha, selle võttis välja, mis talle oli seadusega ette nähtud, ülejäänud jäi kohtutäiturile ja tulumaksu oleks võinud ka tagasi taotleda, jättis ka selle. Ta ei ole midagi sihilikult teinud, et varjata sissetulekuid. Ta saatis taotluse ja talle pakuti välja tasuda summa arvele, mis ei ole arestitud. Tema tööleping on pikendatud kuni 15.maini. Ta ei

2-19-4173 saa kõiki töid teha, talle pakuti niita suvel, trimmerit ta ei kannata välja. Ta on katlaseadmete ülevaataja, 580 eurot on palk, lisatasud võivad ka tulla. Eelmine kuu sai 550 eurot, kuigi oli haiguslehel. Pankrotimenetlus muudab tema jaoks kõik, ta ei ole kindel, kas jõuab võlgasid miinimumpalgast maksta. Kohus andis võlgnikule tähtaja seisukoha esitamiseks, kas ta toetab oma pankrotiavaldust või mitte, kuni 23.05.2019. Võlgnik kohtule täiendavat seisukohta ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades ajutise halduri ja Tiia Kalaus seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus ei ole põhjendatud, A. M. ei ole maksejõuetu ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline (PankrS § 31 lg 3). Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku igakuine sissetulek on 585 eurot. Võlgnikul on vara vähemalt 1000 eurot ja tasumata kohustusi 6 002,66 eurot. Samas on võimalik neid nõudeid täita täitemenetluste raames. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul oli võimalus oma võlgnevust oluliselt, so 2207,15 euro võrra vähendada, kuid võlgnik ei teinud seda, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Tartu Maakohus on kohtuasjas nr 2-19-2001 asunud seisukohale, et „pankrotimenetlust ei saa pidada täitemenetluse nö tõhusamaks või täiendavaks liigiks, kus võlgniku tegevuse üle peab järelevalvet pankrotihaldur. Võlgnikul on piisav regulaarne sissetulek, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid täita mõistliku aja jooksul. Võlgniku sissetulekult kinnipidamiste tegemine on sarnane nii pankrotimenetluses kui täitemenetluses. Kuna võlausaldajate nõuete rahuldamine on võimalik sama efektiivsusega täita ka täitemenetluses, puudub mõistlik alus rakendada võlgniku suhtes oluliselt koormavamat pankrotimenetlust.“ Arvestades võlgniku tasumata kohustuste suurust, asub kohus seisukohale, et tegemist on ajutise olukorraga, ajutise makseraskusega. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka see asjaolu, et maksejõuetuse tekkimine tulevikus oleks tõenäoline. Võlgnik töötab (kuigi võlgniku väitel pikendati töölepingut temaga kuni 15.05.2019, siis TÖR-i 04.06.2019 andmete kohaselt on tööleping kehtiv), seega on võlgnikul võimalik tasuda igakuise sissetuleku arvelt olemasolevaid kohustusi osamaksetena ning selleks ei pea välja kuulutama pankrotti. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga selles, et pankroti väljakuulutamine võib mitte parandada, vaid oluliselt halvendada võlgniku varalist seisundit. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata. PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 4 teise lause kohaselt, riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri

2-19-4173 tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 4, jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda seadusega ettenähtud ulatuses - summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine pankrothaldur palus tasu ja kulutused tasuda EE312200221055387366 AS-s Swedbank.

OÜ CiviLex

kontole nr

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.