OÜ CENTRALE INVEST hagi XX vastu 7025 euro 7 sendi, intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. aprilli 2018. (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ CENTRALE INVEST määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
OÜ CENTRALE INVEST (registrikood 11097451), lepinguline esindaja Kerli Kase
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
a
määrus
Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindaja Birje Kalmus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-7165 osas, millega maakohus määras hüvitatavate menetluskulude suuruse, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata OÜ CENTRALE INVEST hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3914 eurot 40 senti ja XX hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3980 eurot 54 senti. Sellele vastavalt tuleb muuta ka väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suurusi ning tasaarvestuse järel makstavate hüvitiste suurust. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
Rahuldada OÜ CENTRALE INVEST avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista XXlt OÜ CENTRALE INVEST kasuks välja menetluskulude hüvitis 352 eurot 30 senti.
2-16-7165
Rahuldada XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ja mõista OÜ-lt CENTRALE INVEST XX kasuks välja menetluskulude hüvitis 3622 eurot 29 senti.
Tasaarvestada määruse resolutsiooni p-des 2.1 ja 2.2 väljamõistetud vastastikused hüvitised ning mõista selle tulemusena OÜ-lt CENTRALE INVEST XX kasuks välja menetluskulude hüvitis 3269 eurot 99 senti. OÜl CENTRALE INVEST tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda XX-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3.Rahuldada OÜ CENTRALE INVEST määruskaebus osaliselt.
Kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülal märgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluskulude kindlaksmääramise taotlused
1.OÜ CENTRALE INVEST (hageja) esitas 5. mail 2016 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 7025 eurot 7 senti, intressid 675 eurot 56 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 7397 eurot 40 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt seadusjärgses määras viivise. Harju Maakohus rahuldas hagi 31. oktoobri 2017. a otsusega osaliselt ja jättis menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda ja 77 % ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
26.jaanuari 2018. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis menetluskulud 91% ulatuses hageja ja 9% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 4. aprilli 2018. a menetlusse mittevõtmise määrusega.
2.Hageja esitas 22. septembril 2017 maakohtule ja 19. jaanuaril 2018 ringkonnakohtule avaldused, milles palus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 4270 eurot, sh 3500 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks ja 750 eurot riigilõivu katteks. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi hageja esindaja menetluses tunnihinnaga 120 eurot toiminguid 29,17 tunni ulatuses. Muu hulgas tegi esindaja menetluses järgmised toimingud:
2-16-7165 -
koostas hagiavalduse ja esitas selle 5. mail 2016 kohtule (toiming nr 1) – 4,66 tundi kõrvaldas 17. mail 2016 hagiavalduse puudused ja täiendas seda ning edastas maakohtule (toiming nr 2) – 1,25 tundi; valmistus 15. septembril 2016 toimunud kohtuistungiks ja osales sellel (toiming nr 4) – 2,17 tundi; valmistus 26. jaanuari 2017 toimunud kohtuistungiks ja osales sellel (toiming nr 5) – 0,75 tundi; esitas 10. aprillil 2017 täiendavad tõendid ja seisukohad (toiming nr 7) – 1 tund; tutvus 27. detsembril 2017 apellatsioonikaebusega ja vastas sellele (toiming nr 12) – 6,33 tundi.
3.Kostja esitas 22. septembril 2017 maakohtule ja 19. jaanuaril 2018 ringkonnakohtule avaldused, milles palus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 6089, sh 5295 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks, 144 eurot kohtutäituri kaudu menetlusdokumendi kättetoimetamise kulu hüvitamiseks ja 650 eurot riigilõivu katteks, samuti viivise menetluskulude hüvitiselt. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi kostja esindaja maakohtu menetluses tunnihinnaga 135 eurot toiminguid 21,5 tunni ulatuses ja ringkonnakohtu menetluses osalenud uus esindaja tunnihinnaga 120 eurot toiminguid 12,58 tunni ulatuses. Mh tegi esindaja menetluses järgmised toimingud: -
-
-
tutvus asja materjalidega, täiendas 5. septembri seisukohta, valmistus 15. septembri kohtuistungiks ja osales sellel ning tutvus selle protokolliga (toiming nr 1) – 3,5 tundi; tutvus kliendi saadetud täiendavate materjalidega, kujundas seisukoha, valmistus
17.novembri 2016. a kohtuistungiks, koostas taotluse ja suhtles kliendiga (toiming nr 2) – 2,75 tundi; tutvus 26. jaanuari 2017. a ja 27. märts 2017. a kohtuistungite protokollidega, koostas kohtule ja kohtutäiturile avaldused menetlusdokumentide kättetoimetamiseks (toiming nr 5) – 1,25 tundi; valmistus 21. augusti 2017 kohtuistungiks ja osales sellel ning tutvus selle protokolliga (toiming nr 6) – 4,24 tundi; tutvus 28. novembril 2017 kliendi saadetud materjalidega ja suhtles temaga telefonitsi (toiming nr 10) – 0,88 tundi; kohtus 29. novembril 2017 kliendiga ja nõustas teda (toiming nr 11) – 2,3 tundi.
4.Hageja esitas vastuväited kostjate menetluskulude kohta ning kostja esitas vastuväited hageja menetluskulude kohta. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 30. aprilli 2018. a määrusega hageja ja kostja taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 327 eurot 13 senti ja hagejalt kostja kasuks välja 4333 eurot 84 senti ning tasaarvestas vastastikused menetluskulud, mille tagajärjel tuli hagejal tasuda kostjale 4006 eurot 71 senti, samuti alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras viivist.
6.Hageja esindaja toimingud tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuga) on põhjendatud 24,04 tunni ulatuses (2884 eurot 80 senti). Koos kohtukuludega (riigilõiv 750 eurot) on hageja
2-16-7165 põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 3634 eurot 80 senti (2884,80+750). Arvestades ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotust tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 327 eurot 13 senti. Hageja taotlus hüvitada esindajakuluna 3500 eurot (koos käibemaksuga) ei ole kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik, sh ei ole põhjendatud toimingutele nr 2, 4, 5, 7 ja 12 kulunud aeg. Toimingu nr 2 põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Kuigi menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal 17. mai 2016. a menetlusdokumendi koostamiseks 1,25 tundi, on menetlusdokumendi sisu arvestades selleks kulunud aeg vajalik ja põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Toimingute nr 4 ja 5 põhjendatud ajakulu on kokku 2 tundi. 15. septembril 2016 toimunud kohtuistung kestis 20 minutit ja 26. jaanuaril 2017 toimunud kohtuistung kestis 10 minutit. Kohtuistungiteks ettevalmistumine on iseenesest vajalik ja põhjendatud tegevus, kuid mitte ajakulukas tegevus. Arvestades kohtuistungite kestust, tuleb kohtuistungiteks ettevalmistumise ja seal osalemise ajakulu lugeda põhjendatuks vastavalt 1,33 tunni ja 0,67 tunni ulatuses. Toimingu nr 7 põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Kuigi menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal 10. aprilli 2017 täiendava seisukoha koostamiseks ja tõendite esitamiseks 1 tund, on nende sisu ja mahtu arvestades selleks kulunud aeg vajalik ja põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Toimingu nr 12 põhjendatud ajakulu on 4 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellel vastamiseks 6,33 tundi. Arvestades nende menetlusdokumentide sisu, on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks 4 tundi. Samuti ei ole osaliselt põhjendatud toimingutele nr 8, 9, ja 10 kulunud aeg. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja õigusabi osutamiseks vajalikud. Hageja lepingulise esindaja tunnihind (120 eurot ilma käibemaksuga) on praktikaga kooskõlas. Riigilõivu tasumine (750 eurot) on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotuse kohaselt jäi hageja kanda 91% kostja menetluskuludest ning kostja kanda 9% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 327 eurot 13 senti (3634,8×9%).
7.Kostja esindaja toimingud maakohtus tunnihinnaga 135 eurot (ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtus tunnihinnaga 120 euro (ilma käibemaksuta) on põhjendatud 25,35 tunni ulatuses (3968 eurot 46 senti). Koos kohtukuludega (riigilõiv 650 eurot ja menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamine 144 eurot) on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 4762 eurot 46 senti (3968,46+650+144). Arvestades ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 4333 eurot 84 senti. Kostja taotlus hüvitada esindajakuluna 5295 eurot (koos käibemaksuga) ei ole kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Toimingu nr 1 põhjendatud ajakulu on 3,5 tundi. Kostja esindaja on esitanud 6. septembril 2016 kohtule menetlusdokumendi ning osalenud 15. septembril 2016 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungiteks tuleb valmistuda. Arvestades, et kostja võttis esindaja menetluse kestel, on
2-16-7165 menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu (3,5 tundi) põhjendatud ja usutav. Toimingu nr 2 põhjendatud ajakulu on 2,75 tundi. Selle aja jooksul on võimalik tutvuda täiendavate materjalidega ja neid läbi töötada, samuti valmistuda 17. novembril 2017 kohtuistungiks. Toimingu nr 5 põhjendatud ajakulu on 1,25 tundi. Protokollidega tutvumine on põhjendatud ja vajalik tegevus. Samuti oli menetluse käigus vajalik menetlusdokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Eeltoodust tulenevalt on kostja ajakulu tehtud toimingute peale põhjendatud. Toimingu nr 6 põhjendatud ajakulu on 3 tundi. Arvestades, et 21. augusti 2017 kohtuistung kestis kl 14.00 kuni 15.37., ei ole selleks ettevalmistamine, seal osalemine ja kohtuistungi protokolliga tutvumine põhjendatud rohkem, kui 3 tunni ulatuses. Toimingu nr 10 põhjendatud ajakulu on 0,88 tundi. Kliendiga suhtlemine seoses menetluse asjaolude välja selgitamisega on põhjendatud ajakulu, kuna kostja esindaja menetluse kestel vahetus. Toimingu nr 11 põhjendatud ajakulu on 2,3 tundi. Kliendiga suhtlemist seoses apellatsioonkaebuse esitamisega ei saa pidada ebavajalikuks kuluks. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks ajakuluks kliendi nõustamist. Samuti ei ole osaliselt põhjendatud toimingutele nr 3, 8, 12, 13 ja 14 kulunud aeg. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja õigusabi osutamiseks vajalikud. Hageja lepingulise esindaja tunnihind (maakohtus 135 eurot ilma käibemaksuga ja ringkonnakohtus 120 eurot ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Riigilõivu tasumine (650 eurot) apellatsioonkaebuselt on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, samuti kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu (144 eurot). Kuna ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotuse kohaselt jäi hageja kanda 91% kostja menetluskuludest ning kostja kanda 9% hageja menetluskuludest, tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja 4333 eurot 84 senti (4762,46×91%).
8.Vastastikuste hüvitiste tasaarvestuse järel tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 4006 eurot 71 senti (4333,84-327,13). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vähendada määruskaebuse esitajalt väljamõistetud menetluskulude suurust.
9.1.Maakohus vähendas põhjendamatult hageja esindaja toimingutele kulunud aega. Maakohus hindas hageja esindaja toimingule nr 2 kulunud aega valesti, mistõttu jäi 0,75 tunni eest menetluskulude hüvitis välja mõistmata. Arvestades hageja esindaja menetlusdokumendi koostamiseks tehtud toiminguid (tutvumine Harju Maakohtu 11. mai 2016. a määrusega, täpsustatud intressi- ja viivisenõude koostamine ja laenulepinguga seonduvate asjaolude täpsustamine (sh vastamine kohtu küsimusele seoses tarbijakrediidilepinguga)), on hageja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu (1,25 tundi põhjendatud). Maakohus on põhjendamatul vähendanud hageja esindaja kohtuistungiteks ettevalmistumiseks kulunud aega, leides kohati, et kohtuistungiks ettevalmistamiseks piisab isegi mõnekümnest minutist.. Samas luges maakohus põhjendatuks kostja esindaja
2-16-7165 kohtuistungiteks kulunud aega isegi kuni 1,5 tunni ulatuses. Seega ei ole hagejat ja kostjat menetluses võrdselt koheldud (toimingud nr 4 ja 5). Maakohus leidis ekslikult, et hageja esindajal ei saanud kuluda 10. aprilli 2017. a menetlusdokumendi koostamiseks rohkem kui 0,5 tund. Kuna uute tõendite esitamiseks tuleb kliendiga suhelda, töötada läbi tema saadetud e-kirjad ning põhjendada kohtule tõendite esitamise vajalikkust, on sellele toimingule põhjendatud ajakulu 1 tund (toiming nr 7). Maakohus ei ole põhjendanud, miks tema arvates võis apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele hageja esindajal kuluda 6,33 tunni asemel 4 tundi. Arvestades, et kostja esitas apellatsioonkaebuses seisukohti, mida maakohtus ei arutatud, pidi hageja analüüsima kõiki toimiku materjale ja esitama vastuse, mis on viiel leheküljel. Seetõttu on toimingu nr 12 põhjendatud ajakulu 6,33 tundi.
9.2.Maakohus jättis põhjendamatult kostja esindaja toimingutele kulunud aja vähendamata. Maakohus pidas ekslikult põhjendatuks kostja esindaja toimingule nr 1 kulunud aega 3,5 tunni ulatuses. Esitatud menetlusdokument on ühel leheküljel ning kohtuistung kestis üksnes 20 minutit. Menetluskulude nimekirjast ei ole aru saada, millele täpselt kostja esindaja aega kulutas. Maakohtu põhjendustest ei ole aru saada, miks kostja esindaja toimingule nr 2 kulunud aeg on 2,75 tundi on põhjendatud. Kostja esindaja koostas lühida menetlusdokumendi ning
17.novembril 2017 toimuma pidanud kohtuistung jäi ära. Maakohus määras toimingule nr 5 kulunud aja (1,25 tundi) kindlaks valesti. Kostja esindaja koostatud taotlused olid lühikesed ja kohtutäiturile avalduse esitamiseks oli vaja täita vaid selle lüngad. Maakohus leidis põhjendamatult, et 21. augusti 2017. a kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks kulus kostja esindajal 1,5 tundi (toiming nr 6). Kostja esindaja oli eelnevalt juba korduvalt kohtuistungiks ettevalmistunud. Maakohus leidis valesti, et kostja esindajal 28. ja 29. novembril 2017 seoses apellatsioonkaebuse esitamisega kliendiga suhtlemiseks kulunud aeg on 3,18 tunni ulatuses põhjendatud (toimingud 10 ja 11). Mitte ühestki tõendist ega menetlusdokumendist ei nähtu, et kostja esindaja oleks nimetatud kuupäevadel kostjaga suhelnud.
9.3.Kostja esindaja tunnitasumäär (135 eurot käibemaksuta) on ebamõistlikult suur.
10.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse esitaja ei ole määrusekaebuse väidetes arvestanud asjaoluga, et kostja võttis maakohtus endale esindaja alles menetluse kestel ja vahetas hiljem esindajat, mistõttu on kliendiga suhtlus menetlusnimekirjades näidatud mahus põhjendatud. Samuti on määruskaebuse esitaja jätnud tähelepanuta, et toimingule nr 5 kulunud aeg hõlmab ka kohtuistungi portokollidega tutvumist.
11.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kostja esitas 6. mail 2019 ringkonnakohtule menetluse kiirendamise taotluse.
2-16-7165
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks hageja ja kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3914 eurot 40 senti ja kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 4294 eurot 46 senti. Sellele vastavalt tuleb muuta ka väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suurusi ning tasaarvestuse järel makstavate hüvitiste suurust. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
13.Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja ei nõustu maakohtu määrusega osas, millega maakohus leidis, et hageja esindaja toimingutele nr 2, 4, 5, 7 ja 12 ei ole menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses põhjendatud. Samuti osas, millega maakohus määras kindlaks kostja esindaja toimingutele nr 1, 2, 5, 6, 10 ja 11 kulunud aja ja luges maakohtu menetluses põhjendatuks kostja esindaja tunnihinna 135 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas ei ole hageja maakohtu määrust vaidlustatud.
14.Esmalt märgib kolleegium, et kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5 ja 7). Seega peab kohus igal juhul kontrollima esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust, sõltumata sellest, kas vastaspool vaidleb menetluskulude suurusele vastu või mitte. Lisaks ei saa õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
15.Praegusel juhul ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul hageja esindaja toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele 4, 5 ja 7 kulunud aega, samuti kostja esindaja toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele 1, 5, 6, 10 kulunud aega hinnates diskretsiooni piire ületanud, mistõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja ja kostja esindaja toiminguid ja töö mahtu ning kaevatava määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad. Seejuures on maakohus kontrollinud hageja ja kostja lepinguliste esindajate igale toimingule kulunud aega ning hinnanud iga toimingu vajalikkus kohtumenetluses.
2-16-7165 Maakohus ei ole aga piisavalt kontrollinud hageja esindaja toimingutele nr 2 ja 12 kulunud aega ja kostja esindaja toimingutele 2, 10 ja 11 kulunud aega, mistõttu hindab ringkonnakohus nende toimingute põhjendatust ja vajalikkust vaidlustatud osas uuesti.
16.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt (menetluskulude koondnimekiri II kd, tl-d 63 ja 63 pöördel ning 114 ja 114 pöördel)) kulus hageja esindajal 17. mai 2016. a hagiavalduselt puuduste kõrvaldamiseks ja selle täiendamiseks 1,25 tundi (toiming nr 2). Arvestades, et hageja esindaja oli juba eelnevalt koostanud ja kohtule esitanud hagiavalduse, mille koostamiseks kulus tal 4,66 tundi, ei saanud selle täpsustamine olla niivõrd ajamahukas. Toimiku materjalidest nähtuvalt on menetlusdokument ca ühe lehekülje pikkune, millest sisu on napilt poolel lehel. Seejuures on hageja esindaja täpsustanud oma nõude summat, laenu üleandmise kuupäeva, nõustunud kohtu seisukohaga laenulepingutelt intressi arvestamise osas ja refereerinud seadust. Seetõttu ei olnud tegemist keeruka menetlusdokumendiga ja hageja esindaja toimingule kulunud aeg on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Seda hoolimata sellest, et menetlusdokumendi koostamiseks pidi hageja esindaja lisaks tutvuma ka Harju Maakohtu 11. mai 2016. a puuduste kõrvaldamise määrusega. Viidatud määrus oli lühike ja konkreetne (sisu ca ühel lehel). Apellatsioonkaebuse (sisuliselt 8 lehel) analüüsimiseks ning sellele vastuse koostamiseks
27.detsembril 2017 (sisuliselt 3,5 lehel) võis lepingulisel esindajal kuluda taotluses märgitud aeg (6,33 tundi) (toiming nr 12). Seejuures arvestab ringkonnakohus toimingule kulunud aja kindlaksmääramisel sellega, et kostja esitas ühes apellatsioonkaebusega uusi tõendeid ja asjaolusid. Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus on kohati lugenud põhjendatuks üksnes mõnekümne minutilist kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu samas, kui kostja esindaja kohtuistungiteks ettevalmistumise ajakulu on maakohus lugenud põhjendatuks isegi kuni 1,5 tunni ulatuses, märgib kolleegium järgmist. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohtus toimus asjas kolm kohtuistungit, millest vaid ühe (26. jaanuaril 2017 toimunud kohtuistungi) ettevalmistumise ja sellel osalemise ajakuluks määras maakohus vähem kui tunni (0,67 tundi) (toiming nr 5). Arvestades, et see kohtuistung kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 10 minutit, luges maakohus selleks valmistumise ajakuluks 0,32 tundi, mis on kolleegiumi arvates mõistlik. Seejuures luges maakohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu kohtuistungiga seoses täpselt samas ulatuses. Seega ei ole maakohus ka pooli ebavõrdselt kohelnud. Eeltoodut arvestades on hageja esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulu asja menetluses kokku 26,37 tundi ja esindaja tasu suurus 3164 eurot 40 senti (26,37×120).
17.Kostja menetluskulude nimekirjast (menetluskulude koondnimekiri kd II, tl-d 70–71 ja 123) nähtuvalt kulus kostja esindajal kliendi saadetud täiendavate materjalidega tutvumiseks, nende osas seisukoha kujundamiseks, kliendiga ja kohtuga suhtlemiseks 17. novembri 2016. a kohtuistungiks valmistumiseks ning taotluse koostamiseks 2,75 tundi (toiming nr 2). Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja esindaja 16. novembril 2017 taotluse (sisu 0,25 lehel)
17.novembril 2017 toimuma pidanud kohtuistungi edasilükkamiseks põhjusel, et tunnistajatele ei õnnestunud menetluses kohtuistungi kutseid kätte toimetada. Muid kostja esindaja toiminguid seoses 17. novembril 2016 toimuma pidanud kohtuistungiga seoses ei nähtu. Neid asjaolusid arvestades, ei ole põhjendatud kohtuistungiks valmistumise (sh kliendi saadetud materjalidega tutvumise) aeg ega kliendiga ja kohtuga suhtlemine sellises ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on toimingule nr 2 kulunud aeg põhjendatud 0,75 tunni ulatuses.
2-16-7165
Veel kulus menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kostja esindajal 28. novembril 2017 kliendi materjalidega tutvumiseks ja telefonivestluseks 0,88 tundi (toiming nr 10) ning kostjaga kohtumiseks ja tema nõustamiseks seoses apellatsioonkaebusega 29. novembril 2017 2,3 tundi (toiming nr 11). Samas nähtub toimiku materjalidest, et kostja esitas ise
30.novembril 2017 kohtule apellatsioonkaebuse. Esindaja vahendusel on kostja esitanud alles
19.jaanuaril 2018 kohtule vastuse hageja vastusele ning oma seisukohad. Seega ei nähtu toimikumaterjalidest, et kostjal oli enne seda apellatsioonimenetluses esindaja, kelle kulude hüvitamist ta saaks nõuda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, seejuures on kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on siiski üksnes need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Eeltoodut arvestades on kostja esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulu kokku 20,17 tundi (25,35–2–0,88–2,3), sh maakohtu menetluses 15,67 tundi ja apellatsioonimenetluses 4,5 tundi. Seega oli kostja põhjendatud ja vajalik esindaja kulu kokku maakohtus 2115 eurot 45 senti (15,67×135) ja ringkonnakohtus 540 eurot (4,5×120), s.o menetluses kokku 2655 eurot 45 senti (koos käibemaksuga 3186 eurot 54 senti).
18.Kuigi hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus leidis, et kostja esindaja tunnihind maakohtus (135 eurot ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud, ei anna see alust maakohtu määrust muuta. Tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda iga kohtuasja eripärast, asja keerukusest ja mahust, mh tuleb arvestada ka menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni. Kuigi iseenesest ei olnud maakohtus tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, siis arvestades asjaolu, et kostjat esindas vandeadvokaat, ei ole kostja esindaja tunnitasu 135 (ilma käibemaksuta) ülepaisutatud. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (3. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4).
19.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 3914 eurot 40 senti (3164,4+750) ja kostja puhul 3980 eurot 54 senti (3186,54+650+144). Kuna menetluskulude jaotuse kohaselt jäid hageja menetluskulud 9% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 91% ulatuses hageja kanda, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 352 eurot 30 senti (3914,4×9%) ja hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 3622 eurot 29 senti (3980,54×91%). Ringkonnakohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 hageja ja kostjate vastastikused menetluskulude hüvitised ning mõistab tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3269 eurot 99 senti (3622,29-352,3).
20.Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse kohtumenetluse kiirendamise taotluse lahendamiseks TsMS § 3331 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, ei määra kolleegium muid abinõusid menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viimiseks.
2-16-7165
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.