Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.05.2016 esitatud ning 17.05.2016 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ CENTRALE INVEST (hageja) ja Xxxx(kostja) 12.10.2012 notariaalse laenulepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt hageja kui laenuandja andis kostjale kui laenusaajale laenu summas 10 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja maksma laenuandjale laenusummalt intressi 5% aastas ning tagastama laenusumma hiljemalt 15.04.2013. Laenulepingu punktis 1.5 leppisid pooled kokku, et laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,15% laenusummalt iga viivitatud päeva eest. Laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtajaks kokku lepitud 15.04.2013 kostja oma kohustusi ei täitnud. Kostja tasus laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 03.06.2014 10 000 eurot. Antud kuupäevaks (03.06.2014) oli kogunenud laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus 6210 eurot ning intressivõlgnevus 247,95 eurot. Laenuandja arvestas kostja poolt tasutud summast 10 000 eurot esmalt maha viivisevõlgnevuse 6210 eurot, seejärel intressivõlgnevuse 247,95 eurot ning seejärel põhivõlgnevuse tasumise 3542,05 eurot.

14.04.2016 esitas hageja kostjale nõudekirja nõude tasumiseks. 15.04.2016 vastas kostja, et ei tunnista nõuet, kuna on väidetvalt tasunud kogu laenu ja lisaks 600 eurot sularahas kolmandale isikule Xxxx. Hagejale ei ole vastavat sularaha makset tasutud. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista 13 335,67 eurot, millest 6457,95 on põhivõlgnevus ja 6877,72 eurot on viivise võlgnevus. Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid notariaalse laenulepingu. Nii laenu andmise eelsed läbirääkimised, laenu saamine kui ka laenu tagastamine ja sellega seonduvad toimingud tehti kostja ja Xxxxvahel. Xxxxoli kogu laenu andmise ja tagastamise vältel esinenud hageja esindajana. Kostja ja Xxxxmuutsid juulis 2013 laenulepingus toodud laenu tagastamise tähtaega ning määrasid uueks tähtajaks oktoober 2013. 24.10.2013 tagastas kostja sularahas laenu ning sellelt kogunenud intressi, kokku summas 10 600 eurot. Vastavalt Xxxxsoovile, andis kostja nimetatud summa sularahas üle kostja pojale Xxxx. 01.06.2014 esitas Xxxxkostjale ettepaneku, et laenusumma tagastamine oleks vaja teha ikkagi ülekandega. Kostja oli sellega nõus, tingimusel, et hageja tagastab kostjale 24.10.2013 makstud summa. 02.06.2014 tagastas Xxxxlaenumakse põhiosa 10 000 eurot kostjale. Kostja tegi saadud summa ulatuses sularahasissemakse kostja arveldusarvele ning seejärel ülekande hageja arveldusarvele. Asjaolu, et laen ja sellelt kogunenud intressid tagastati tähtaegselt ning kostjal polnud laenu tagastamise kohta pretensioone, kinnituseks kustutati kostja kasuks seatud kinnistule hüpoteek. Kui kohus peaks rahuldama hagi, siis taotleb kostja nõude suuruse vähendamist. Kostja on arvamusel, et intress ei saa olla suurem kui 500 eurot. Samuti palub kostja vähendada viivise suurust, kuna arvestades laenu summat ületab viivis oluliselt laenusummat ning on ülemääraselt suur. Kohtu põhjendused

4.3 Kohtu hinnangul on hageja seadusliku esindaja Xxxxvande all antud ütlustega, tunnistaja Xxxxantud ütlustega ning tunnistaja Xxxxantud ütlustega tõendatud, et Xxxxei ole olnud hageja volitatud esindaja ega ole omanud õigusi pidada hageja nimel läbirääkimisi või teha tehinguid. Samuti ei ole esitatud tõenditega ega tunnistajate poolt antud ütlustega tõendatud, et Xxxxoleks osalenud laenulepingu läbirääkimistel. Kohus põhjendab seda järgnevalt. Laenulepingust nähtub, et hagejat on esindanud laenulepingu sõlmimisel hageja juhatuse liige Xxxxmitte Xxxx(kd I lk 5). Hageja seaduslik esindaja Xxxxon 27.03.2017 toimunud kohtuistungil vande all selgitanud, et lepingueelseid läbirääkimisi pidas Xxxxning et Xxxxettevõte otseselt seotud ei ole ning seaduslik esindaja ei mäleta, et osaühing oleks Xxxx volitusi andnud (kd I lk 182 pöördel). Tunnistaja Xxxxon 27.03.2017 kohtuistungil kinnitanud, et võttis hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu läbirääkimistest osa ning koostas laenulepingu tingimused (kd I lk 184, 185). Nimetatut kinnitab ka Xxxxe-kiri notar Robert Kimmelile (kd II lk 6). Tunnistaja Xxxxon ka kinnitanud, et Xxxxpuudub igasugune puutumus hagejaga (kd I lk 185). Tunnistaja Xxxxon 21.08.2017 toimunud kohtuistungil selgitanud, et ei ole kunagi hagejaga seotud olnud (kd II lk 38 pöördel). Nimetatud tunnistajad ega ka hageja seaduslik esindaja ei ole ka kinnitanud, et laenu tagastamise tähtaega kostjaga oleks pikendatud. Kohtu hinnangul ei saa ka tunnistaja Xxxxütlustest järeldada, et Xxxxoleks olnud hageja esindaja. See, et tunnistaja arutas väidetavalt Xxxxlaenuasju (kd II lk 39) nimetatut ei kinnita. Samuti ei tulene kostja poolt esitatud Skype vestluse väljavõttest, et Xxxxoleks tegutsenud hageja esindajana või oleks pidanud läbirääkimisi laenu andmiseks (s.o vestlus Xxxxja Xxxxvahel, kd I lk 88, 89). See, et kostja poeg Xxxxon 2012 vestluses välja toonud soovitava laenusumma ja tagatise, ei kinnita kohtu hinnangul laenu andmise läbirääkimisi hagejaga. Kohtu hinnangul on ka järgnev vestlus (aastal 2013, 2014) üldine, millest ei saa järeldada, et jutt käiks konkreetselt vaidlusalusest laenulepingust või et Xxxxesindaks hagejat. Samuti ei tõenda kostja esitatud kirjavahetus kostja ja Xxxxvahel, et kostja ja Xxxxoleksid pidanud kirjavahetust hagejaga sõlmitud laenulepinguga seoses (kd II lk 55, 55 pöördel). Nimetatud kirjavahetusest ei nähtu, et Xxxxoleks hagejat esindanud, andnud hageja eest lubadusi või oleks olnud teadlik hageja ja kostja vahelisest laenulepingust. Samuti on kostja enda vande all antud ütlused tunnistajate ütlustega selles osas vastuolus. Nii hageja seaduslik esindaja kui ka tunnistajad Xxxxja Xxxxei ole kinnitanud Xxxxseotust hagejaga. Ka 09.07.2013 e-kirjast nähtub, et kostja on suhelnud laenu tagastamise osas hagejaga, mitte Xxxx(kd II lk 7). Kohtu hinnangul on tõendamata ka kostja väited selle kohta, et temale tuli üllatusena, et laen tuli hagejalt ning ta eeldas, et laenuandjaks on Xxxx. Hageja on esitanud kohtule kostja ja hageja juhatuse liikme Xxxxe-kirjavahetuse ajavahemikul 12.10.2012- 16.10.2012 (kd II lk 5). Nimetatud kirjavahetus tõendab kohtu hinnangul seda, et kostja pidi teadma, et laen tuleb hagejalt ning seega ei saanud talle laenu kandmine hagejalt tulla üllatusena. Kirjavahetusest nähtub, et kostja on pöördunud laenulepinguga seonduvalt hageja poole,

mitte Xxxxpoole. Arvestades, et kostja ja hageja viibisid 12.10.2012 ka koos notaris lepingut sõlmimas, siis pidi kostja teadlik olema, et laenu andjaks on hageja. Ka 12.10.2012 e-kiri Xxxxkostjale ei viita sellele, et laenuandjaks võiks olla Xxxx(kd II lk 54). Seega ei ole tõendatud, et Xxxxoleks tegutsenud hageja esindajana, m.h ei ole tõendatud, et Xxxxoleks kostjaga läbirääkimisi pidanud ning laenu tagastamise tähtaega pikendanud. 4.4 Kohus on seisukohal, et juhul kui laenu tagastamise tähtaega oleks pikendatud, siis oleks see pidanud toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tulenevalt laenulepingu p 1.9. Laenulepingu punktis 1.9 lepiti nimelt kokku, et lepinguosaliste vahelised teated peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele lepinguosalisele ei ole õiguslikke tagajärgi. Kuigi nimetatud punktis ei ole eraldi väljatoodud laenu tagastamise tähtaja pikendamist, siis kohtu hinnangul saab pikendamise soovi avaldamist ning pikendamises kokkuleppimist lugeda nimetatud punktis märgitud teateks. Kohus selgitab, et laenu tagastamise tähtaja pikendamise soov ja selles kokkuleppimine ei ole ainult informatsioonilise tähendusega kuna pikendamine toob kaasa lepingupooltele õiguslikud tagajärjed. Kostja on küll menetluses väitnud, et pooled muutsid laenulepingu tingimusi sh laenu tagastamise tähtaega, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks laenulepingu tingimuste muutmine. Laenulepingu muutmist ei ole kinnitanud ka istungitel hageja seaduslik esindaja ega ka tunnistaja Xxxx. Kostja enda ütlused ning tunnistaja Xxxx ütlused on selles osas teiste tunnistajate ütlustega vastuolus. TsÜS § 77 lg 3 teine lause näeb ette, et poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et laenulepingut saab muuta üksnes kirjalikus vormis. Ühtegi tõendit laenulepingu muutmise kohta kostja esitanud ei ole.

kannab riski, et vaidluse korral, ei saa lugeda tema täitmist kohaseks ning tema kohustus ei ole lõppenud ning ta peab kohustuse täitma ikkagi võlausaldajale. Kuna käesoleval juhul ei ole leidnud kinnitust, et Xxxx oleks olnud hageja esindaja, siis ei saa väidetavat laenu tagastamist sularahas Xxxx lugeda ka laenu tagastamise kohaseks täitmiseks. Sularaha üleandmist äriühingule saaks kohtu hinnangul kinnitada vastav kassaorder sularaha sissetuleku kohta või muu kirjalik dokument, millest nähtuks laenu tagastamine. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et isik annab suure summa ulatuses raha teisele isikule ilma ühtegi dokumenti koostamata, seda enam kui laenulepingu sõlmimine toimus notariaalses vormis. Muuhulgas on pooled laenulepingu punktis 1.4. kokku leppinud, et laenusaaja kohustub laenusumma ja intressi tagastama laenuandja kontole, mitte sularahas. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul ka tõendanud, et ta oleks tagastanud hagejale laenu sularahas 24.10.2013. Tunnistaja Xxxx ega ka hageja seaduslik esindaja ei ole kohtuistungil oma ütlustega kinnitanud, et kostja oleks sularahas laenu tagastanud. See, et kostja on võtnud 24.10.2013 arvelduskontolt välja 12 000 eurot ei kinnita kohtu hinnangul laenu tagastamist hagejale või üleandmist Xxxx. Samuti ei ole tunnistaja Xxxx kinnitanud kostja väidet selle kohta, et ta oleks Xxxx andnud 10 000 eurot, et Xxxx saaks selle tagasi kostjale maksta (kd I lk 184 pöördel) ning Xxxx on kinnitanud, et ei ole kostjale kunagi raha andnud (kd II lk 38 pöördel). Samuti on kohus seisukohal, et hüpoteegi kustutamine hageja poolt ei tõenda laenukohustuse täitmist kostja poolt. Hüpoteegi kustutamise avaldusest nähtub, et hageja on andnud nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, kuid ei nähtu kinnitust, et laen oleks kogu ulatuses tagastatud või et nõuded kostja vastu puuduksid (kd I lk 55).

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et nimetatud summa oleks tasutud. Kostja on oma esialgses vastuses palunud üksnes nõude suurust vähendada. Kostja on olnud arvamusel, et intress ei saa olla suurem kui 500 eurot, kuid hageja on arvestanud intressi kokku 1490,63 eurot, mis teeb 990,63 eurot rohkem kui laenulepingus määratud. Kohus selgitab, et 17.05.2016 esitatud hagi täpsustuses ei ole hageja arvestanud intressi kokku 1490,63 eurot vaid 247,95 eurot (hagiavalduse p 1.4, kd I lk 32). Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid intressi vähendamiseks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et see, et nõue kostja vastu esitati vahetult enne võlanõude aegumist ei näita, et kehtiv võlasuhe poolte vahel oleks puudunud. Seega on hageja nõue võlgnevuse summa 6457,95 euro osas põhjendatud. 6.2 Hageja on palunud välja mõista ka viivise hagiavalduse esitamise aja seisuga summas 6877,72 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Laenulepingu p 1.5 sätestab, et laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,15% laenusummalt iga viivitatud päeva eest. Kostja olles laenu tagastamisega viivituses, pidi arvestama seega viivise rakendumisega. Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja on palunud oma esialgses vastuses vähendada üksnes viivise suurust, kuna viivis ületab oluliselt laenusummat ning on ülemääraselt suur. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab, et üldjuhul on viivise ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet kohtus põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (vt ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-87-10 p 12, 3-2-1-162-12 p 20). Hageja ei ole vastuväiteid viivise vähendamisele menetluses esitanud. Samuti ei ole esitanud hageja tõendeid kahju olemasolu kohta suuremas ulatuses. Kohus vähendab seega kostjalt väljamõistetava viivise suurust arvestades, et viivis ei ületaks laenusummat, s.o 10 000 eurot. Kohus peab põhjendatud viivise suuruseks seega 3790 eurot (hageja on

arvestanud kostja poolt 03.06.2014 tasutud summast 10 000 eurot maha viivisevõlgnevuse 6 210 eurot, seega 10 000 – 6210 = 3790).

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.