Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Usaldusisik ega võlgnik ei ole käesoleva ajani kohtule aruannet esitanud ega muul viisil kohtule teada andnud, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi võlausaldajate ees täidab. 14.11.2018 saatis kohus usaldusisikule kohtunõude, milles tuletati talle ta kohustusi meelde. Usaldusisik sai kirja kätte 06.12.2018, kuid ei vastanud sellele. Kohus korraldas 11.04.2019 kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku ärakuulamiseks, kuid kumbki neist istungile ei ilmunud. Kutsed olid saadetud kohtule teada antud aadressidel, kus rahvastikuregistri andmetel on ka nende elukohad. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et PankrS § 175 lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esineb raske süülise käitumise tunnuseid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-16 toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus tuletas usaldusisikule meelde 24.05.2017 määruses toodud usaldusisiku kohustusi talle 18.11.2018 saadetud kirjas, mille usaldusisik sai kätte 06.12.2018. Usaldusisik nõutud aruannet ja selle lisasid ei esitanud ning ka ei põhjendanud, miks ta neid esitada ei saa. Kohus saatis võlgnikule ja usaldusisikule kutse ilmuda kohtusse ärakuulamisele 11.04.2019. Kutse saadeti võlgniku esindajale L K 19.03.2019, kuid esindaja teatas, et tema volitused on lõppenud 24.10.2018. Kohus saatis kohtukutse võlgnikule aadressil xxx ning usaldusisikule aadressil xxx. Nimetatud aadressid olid kohtule teada antud kontaktandmetena ning on ka rahvastikuregistri andmetel nende isikute elukohaks. 28.03.2019 tagastati kohtukutse hoiutähtaja möödumisel. 11.04.2019 toimunud istungile kumbki kutsutu ei ilmunud.

Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Võlgnik ei ole põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustust. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Eelnimetatud uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda ennast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rikkudes süüliselt PankrS § 173-s nimetatud kohustusi. Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid sealjuures tuleks siiski silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv. Käesoleval juhul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust viivitamatult teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest ning mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 on sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused. Riigikohus on lahendis 3-2-1-49-16 (p 15) selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lõikes 2 sätestatud alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Eelnevast tulenevalt otsustab kohus omal algatusel keelduda V Li pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.