Tallinn, Narva mnt 12 korteriühistu hagi I K vastu võla nõudes
Hagihind
2005,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinn, Narva mnt 12 korteriühistu (registrikood 80172382, asukoht Narva mnt 12, 10124 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: I K (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt I K hageja Tallinn, Narva mnt 12 korteriühistu kasuks majandamiskulude võlgnevus 12.03.2019 seisuga summas 1761,87 eurot ja 12.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 103,03 eurot, kokku 1864,90 eurot.
3.Välja mõista kostjalt I K hageja Tallinn, Narva mnt 12 korteriühistu kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1761,87 eurot) alates 13.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja I K kanda. 4.2 Mõista kostjalt I K hageja Tallinn, Narva mnt 12 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 592 eurot, sealhulgas riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 342 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (592 eurot) tuleb I K tasuda Tallinn, Narva mnt 12 korteriühistule käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.4 Jätte rahuldamata hageja taotlus kanda menetluskulud J I OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Edasikaebamise kord
2-19-3816 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Tallinn, Narva mnt 12 korteriühistu (hageja) esitas 13.03.2019 Harju Maakohtule hagi I K (kostja) vastu võla nõudes ning 29.03.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1761,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 103,03 eurot ja lisanduv viivis ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja aadressil XXX asuva 61,60 m2 korteriomandi omanik. Korterelamu Narva mnt 12 haldamist ja kommunaalteenustega varustamist teostab Tallinn, Narva mnt 12 korteriühistu. Kostja on korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu Tallinn, Narva mnt 12 liige. Lähtudes hageja põhikirja punktist 3.2 alapunktidest 6 ja 7 tuleb majandamiskulud tasuda pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tegelikule tarbimisele. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga majandamiskulude eest tasumata kokku 1761,87 eurot. Hageja nõuab KrtS § 42 lg 1 alusel arvete tasumisega viivitamise eest viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses so 0,0219% päevas, alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates kuni hagiavalduse esitamiseni 19.02.2019 kokku summas 103,03 eurot. Kostja korteriühistu liikmena on kohustatud tasuma hagejale majandamiskulud, milleks on kommunaalteenused ja hoolduskulud. Selle kohustuse mittekohase täitmisega rikkus kostja seadusest tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes.
3.Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude tasumist hagiavalduse esitamise hetke seisuga summas 1761,87 eurot. 29.03.2019 menetlusdokumendi kohaselt nõuab hageja majandamiskulude tasumist, mis on kostja poolt tasumata september 2017, oktoober 2017, november 2017, detsember 2017, jaanuar 2018, veebruar 2018, märts 2018, mai 2018, juuli 2018, august 2018, september 2018, detsember 2018 ja jaanuar 2019 eest. 15.05.2019 menetlusdokumendis tugineb hageja aga sellele, et kostjal oli hagiavalduse esitamise ajaks tekkinud hageja ees võlgnevus summas 1761,87 eurot, kuna hageja arvestas kõik kostja poolt tasutud maksed varasemate sissenõutavaks muutunud arvete ehk võla kattes katteks, mis kostjal oli hagejale tasumata. Hageja nõuab teenuste eest tasu vastavalt hageja põhikirjale. Põhikirja punkti 3.2.6 alusel on ühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulude sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariid likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi,
2-19-3816 võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lahutatakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja punkti 3.2.7 alusel on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate haldus ja hooldusteenuste sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsiooni eest, juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lahutatakse: a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Põhikirja punkti 3.2.8 alusel tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkti 3.2.9 alusel maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras. Tuginedes eeltoodule nõuab hageja tasu tarbitud vee eest, lähtuvalt tarbitud vee kogusest mõõturi näidu alusel.
4.Hageja nõuab tasu majahoidjateenuse, haldushooldusteenuse, remondifondi, üldelektri, prügiveo, kütte ja elamukindlustuse eest lähtuvalt korteriomandi suurusele m2 alusel. Hageja esitab kostjale igakuiselt tarbitud vee eest arve vastavalt kostja poolt tarbitud vee kogusele veemõõturi näidu alusel. Haldushoolduse teenuse ja majahoidjateenuse osas on hageja sõlminud töö-, teenuslepingud, mis on sõlmitud KÜ juhatusega põhikirja punkti 3.2.6 alusel. Majahoidjateenuse tariif on kehtestatud 2008. a juunis summas 3.65 EEK/m2 kohta, s.o 0,2333 EUR/m2, mis korrutatakse korteriomandi pinnaga ehk ruutmeetite (m2) arvuga, mis kostja puhul nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest on 61,60 m2 (0,2333 EUR/m2 x 61,60 m2), st kostja igakuine majahoidjateenuse tasu suurus on 14,37 eurot. Haldushoolduse teenus tariif on kehtestatud 2009. a juulis summaga 3.73 EEK/m2, so 0,2384 EUR/m2, mis korrutatakse korteriomandi pinnaga ehk ruutmeetrite (m2) arvuga, mis kostja puhul nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest on 61,60 m2 (0,2384 x 61,60), st kostja igakuine haldushoolduse teenuse tasu suurus on 14,69 eurot. Remondifondi tariif on kehtestatud laenu võtmisel 0,4474 EUR/m2, korrutatud korteriomandi pinnaga ehk ruutmeetrite arvuga 61,60 m2, st kostja igakuine remondifondi tasu suurus on (0,4474 x61,60) = 27,56 eurot. Üldelekteri ja kindlustuse arvestamisel jaotatakse teenuse osutaja poolt saadud arve summa maja üldpinnaga 1387 m2 ja saadud summa korrutatakse korteriomandi ruutmeetrite arvuga. Prügiveo arvestamisel jaotatakse teenuse osutaja poolt esitatud arve summa maja üldpinnaga 1348,6 m2 (kuna OÜ H ei tasu prügiveo eest) ja saadud summa korrutatakse korteriomandi ruutmeetrite arvuga. Kütte arvestamisel jaotatakse teenuse osutaja poolt esitatud arve summa maja üldpinnast köetava pinnaga, s. o 1280,74 m2 ja saadud summa korrutatakse korteriomandi ruutmeetrite arvuga.
5.Hageja esitas 15.05.2019 arvamuse kostja vastusele. Hageja selgitab, et kostja on perioodiliselt juba alates 2015. a jätnud arved osaliselt tasumata või tasunud viitega ja/või tasunud väiksemas ulatuses/summas, kui arvel märgitud. Seega oli hagiavalduse esitamise ajaks tekkinud kostjal hageja ees võlgnevus 1761,87 eurot, kuna hageja arvestas kõik kostja poolt tasutud maksed varasemate sissenõutavaks muutunud arvete ehk võla kattes katteks, mis kostjal oli hagejale tasumata. Hageja esitas tõendina arvete ja laekumiste väljavõtte 14.05.2019 seisuga, millest nähtub kostja poolne pidev arvete tasumisega viivitamine, arvete tasumine väiksemas ulatuses/summas või üldse mitte tasumine. Seega on igati põhjendatud, et hageja arvestab kostja poolsed tasumised varasemalt sissenõutavaks muutunud arvete katteks. Käesolevaks hetkeks on hageja nõue kostja vastu juba suurenenud, kostja on hagejale jätnud täiendavalt arveid tähtaegselt tasumata. Hageja esitab majahoidja teenuse ja haldushooldusteenuse lepingud. Hageja selgitab kostjale prügiveo arvestamise põhimõtet. Maja üldpind on 1387 m2, kuid prügiveo arvestamise võetakse arvestamise aluseks 1348,6 m2, kuna majas asuv ettevõte, ei tasu prügiveo teenuse eest.
2-19-3816
6.Hagejale jääb arusaamatuks kostja nõue veearvestuse kohta. Kostja on oma 28.03.2019 puuduste kõrvaldamise dokumendis punktis 2.2 tumedalt välja toonud, et tasu vee eest, esitatakse vastavalt mõõturite näitude alusel. Seega veearvestus käib vastavalt kostja enda poolt esitatud näitude alusel vastavalt reaalselt tarbitud vee kogusele (näidud on nähtavad ka hagiavaldusele lisatud arvetest). Juhul, kui kostja ei teavita mõõdiku näitu, siis tehakse arvestus prognoosnäidu alusel, mis viiakse vastavusse siis reaalelt tarbituga, kui kostja esitab taas ise veearvesti näidud. Hageja on Tallinna vee arved esitanud, kust nähtub, kogu elamu vee tarbimine ja ka hind. Arvetel on näha, et tarbimiskohaks on Narva mnt 12. Siinkohal ei pea hageja vajalikuks veel eraldi esitada vee-ettevõttega sõlmitud lepingut, kuna arvete esitamine vee-ettevõtte poolt on ilmselgeks tõendiks, et leping on olemas (arvetel ka viide lepingule). Arvetelt nähtub ka m3 hind ja kogused, mille järgi tehakse arvestused edasi korteriomanikele lähtuvalt iga korteriomandi veearvesti näidule. Remondifondi otsustamise kohta ei ole hagejal kahjuks juhatuse otsuseid säilinud. Hagejal ei ole säilinud rohkem 10 aasta taguseid dokumente, mis ei tähenda, et kõnealused otsused ei kehti. Hageja on 28.03.2019 vastuses välja toonud, et remondifondi makset hakati koguma hageja poolt laenu võtmisel. Laenuleping sõlmiti 05.05.2003 ja 16.10.2007 laenusummat suurendati. Sellest ajast on remondifondi suurus/summa jäänud samaks ning seda ei ole muudetud. Hageja lisab täiendavalt aprillis 2013. a revidendi koostatud aruande hageja 2012. a majandusaasta aruande kohta, millest nähtuvad remonditasude ja pangalaenu tasumised. Laenukohustused on näha ka hageja majandusaasta aruannetes, millele on kõigile isikutele vaba juurdepääs äriregistris.
7.Hagejale jääb arusaamatuks kostja mõtteviis selle kohta, milliste rahaliste vahendite arvelt peaks hageja laenu tagastama ehk maksma. Hageja näol ei ole tegemist kasumit teeniva ettevõttega. Ühistu saab rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks vaid ühistu liikmetelt. Olukorras, kus üks ühistu liige/kostja otsustab järsku mingite summade mitte tasumist, peab hageja siiski oma kohustusi laenuandja ees täitma. Ilmselgelt kannatavad teised 23 hageja ühistu liiget, kui üks liikmetest oma kohustusi ei täida. Laenu võeti ju kõigi ühistu liikmete nimel ja nende omandis olevate korterite parendamiseks, remontimiseks. Hageja selgitab, et remondifondi tasu suuruse otsustamine ei olnud üldkoosoleku, vaid juhatuse pädevus. Põhikirja punkti 3.2.6 alusel on ühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulude sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariid likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Juhatuse otsuste tühistamiseks, sh remondifondi otsuse tühistamiseks, on vajalik üldkoosoleku otsust, lähtuvalt põhikirja punktist 6.2. alapunktist 8. Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited hagejale võla mitte tasumiseks on otsitud ja näilised, kuna kostja ei suuda arveid jooksvalt tasuda. Kostja on hageja ees võlgnevuses juba aastaid (kokku ca 8). Hageja on käinud võlgnevust kostjalt sisse nõudmas kohtu kaudu ka 2013. a, mille osas on tehtud tsiviilasjas 2-13-55875 kohtulahend võlgnevuse välja mõistmisest kostjalt. Väljavõttest nähtub, et võlgnik maksab osaliselt arveid täies mahus/ulatuses vastavalt arvel märgitule, st et kostja ei ole väidetavaid vaidlusaluseid summasid arvetelt maha arvestanud ja kostja vastuväited hagiavalduses esitatud võlanõudele on otsitud.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja esitas 29.04.2019 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi osaliselt rahuldamata ja tunnistab võlgnevust summas 117,67 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
9.Hageja esitatud andmeid hageja poolt ajavahemikus oktoober 2017. a kuni veebruar 2019. a on ebaõiged. Kostja esitab oma andmed hageja poolt väljastatud arvete tasumise kohta, mille kohaselt on kostja arveid tasunud kokku summas 1644,20 eurot. Seega on kostja võlgnevus 117,67 eurot, mitte 1761,87 eurot, mida nõuab hageja. Hageja on esitanud hagiavalduse lisadena E E AS, AS U
2-19-3816 T , OÜ K H , I K AS, T J T AS ja AS T V arved. 28.03.2019 puuduste kõrvaldamise dokumendis selgitab hageja, et haldusteenuse ja majahoidja teenuse osas on hageja sõlminud töö- ja teenuslepinguid. Puuduste kõrvaldamise dokumendi punkti 2.3 teises lõikes on kirjas, et majahoidja teenuse tariif on kehtestatud 2008. a juunis summas 3,65 EEK/m2, kuid hageja ei ole esitanud dokumenti, millega majahoidja teenuse tariif on kehtestatud ja seepärast palub kostja, et kohus kohustaks hagejat esitama kohtule ja kostjale selle dokumendi. Puuduste kõrvaldamise dokumendi punkti 2.3 kolmandas lõikes seisab, et haldushoolduse teenuse tariif on kehtestatud 2009. a juulis summaga 3,73 EEK/m2, kuid hageja ei ole esitanud dokumenti, millega haldushoolduse tariif on kehtestatud ja seepärast palub kostja, et kohus kohustaks hagejat esitama kohtule ja kostjale selle dokumendi. Puuduste kõrvaldamise dokumendi punkti 2.3 neljandast lõikest nähtub, et remondifondi tariif on kehtestatud laenu võtmisel 0,4474 EUR/m2, kuid hageja ei ole esitanud dokumenti, millega on remondifondi tariif kehtestatud ja seepärast palub kostja, et kohus kohustaks hagejat esitama kohtule ja kostjale selle dokumendi.
10.Kostja on palunud hagejat esitada talle selgitusi tarbitud vee arvestuse kohta ja ka lepingut AS-ga T V , kuid hageja ei ole neid dokumente kostjale esitanud. Kostja on korteriühistu üldkoosolekutel palunud esitada majahoidja teenuse, haldushoolduse teenuse ja remondifondi tariifide aluseks olevaid dokumente ja selgitusi, kuid hageja ei ole neid dokumente kostjale esitanud. Kuna hageja ei ole kostja poolt nõutud dokumente esitanud, on kostja pidades arvete summasid majahoidja teenuse, haldushoolduse teenuse ja remondifondi tariifi osas osaliselt põhjendamatuks ning seetõttu on jätnud hageja esitatud arved 4531 ja 4579 tasumata. Kostja palub, et kohus kohustaks hagejat selgitama, miks erinevad maja üldpinna suurused puuduste kõrvaldamise dokumendis, kus üldelektri ja kindlustuse arvestamisel on maja üldpind 1387 m2 aga prügiveo arvestamisel 1348,6 m2. Kostja palub, et kohus kohustaks hagejat esitama kohtule ja kostjale hageja poolt puuduste kõrvaldamise dokumendis nimetatud töölepingu, selleks, et oleks võimalik veenduda, et majahoidja teenuse tariifi alusel korteriomanike poolt makstud raha kulub majahoidja töötasule. Kostja palub jätta hagi rahuldamata viiviste väljamõistmise osas.
11.27.05.2019 esitas kostja täiendava seisukoha. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt, s.o välja mõista 117,67 eurot, mitte hageja poolt nõutud 1761,87 eurot. Kostja leiab, et hageja seisukohas kostja vastusele hageja sisuliselt tunnistab asjaolu, et kostja võlgnevus on vaid 117,67 eurot, kuna hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt esitatud väiteid ja tõendeid selle kohta, et kostja oli tasunud 1644,20 eurot enne seda, kui hageja kohtusse pöördus. Hageja poolt välja toodud asjaolu, et kostjal on varem olnud võlgnevusi hageja ees, ei oma antud asjas kostja arvates mingit tähtsust. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, sest hageja pöördus kohtusse nõudega, mis 93% ulatuses oli kostja poolt hagejale tasutud enne hagiavalduse esitamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
2-19-3816
13.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevust hagiavalduse esitamise seisuga kokku põhisummas 1761,87 eurot. Kuni korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumiseni 01.01.2018 tuleb kohaldada varem kehtinud regulatsiooni. KrtS rakendussätetest ei tulene uuele korteriomandeid ja –ühistuid reguleerivale seadusele tagasiulatuvat jõudu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 näeb ette korteriomaniku kohustused tasuda kaasomandil lasuvad maksud ning kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, koosmõjus KÜS (kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus) § 151 lg 1, mille kohaselt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
15.Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
16.Kohus leiab, et hageja on eelviidatud õigusnorme arvesse võttes oma nõuet kostja vastu piisavalt põhjendanud ja tõendanud. Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude tasumist. Hageja nõuab teenuste eest tasu vastavalt hageja põhikirjale. Põhikirja punkti 3.2.6 alusel on kostja kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulude sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariid likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lahutatakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (vt tl 6). Põhikirja punkti 3.2.7 alusel on kostja kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate haldus ja hooldusteenuste sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsiooni eest, juhatuse
2-19-3816 poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lahutatakse: a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest (vt tl 6 pöördel). Põhikirja punkti 3.2.8 alusel on kostja kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkti 3.2.9 alusel on kostja kohustatud maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras (vt tl 6 pöördel). Tuginedes eeltoodule nõuab hageja tasu tarbitud vee eest, lähtuvalt tarbitud vee kogusest mõõturi näidu alusel.
17.Hageja on kohtule selgitanud, et hageja nõuab tasu majahoidjateenuse, haldushooldusteenuse, remondifondi, üldelektri, prügiveo, kütte ja elamukindlustuse eest lähtuvalt korteriomandi suurusele m2 alusel. Hageja esitab kostjale igakuiselt tarbitud vee eest arve vastavalt kostja poolt tarbitud vee kogusele veemõõturi näidu alusel. Haldushoolduse teenuse ja majahoidjateenuse osas on hageja sõlminud lepingud. Hageja selgituse kohaselt on majahoidjateenuse tariif on kehtestatud 2008. a juunis summas 3.65 EEK/m2 kohta, s.o 0,2333 EUR/m2, mis korrutatakse korteriomandi pinnaga ehk ruutmeetite (m2) arvuga, mis kostja puhul nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest on 61,60 m2 (0,2333 EUR/m2 x 61,60 m2), st kostja igakuine majahoidjateenuse tasu suurus on 14,37 eurot. Hageja selgituse kohaselt on haldushoolduse teenuse tariif kehtestatud 2009. a juulis summaga 3.73 EEK/m2, so 0,2384 EUR/m2, mis korrutatakse korteriomandi pinnaga ehk ruutmeetrite (m2) arvuga, mis kostja puhul nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest on 61,60 m2 (0,2384 x 61,60), st kostja igakuine haldushoolduse teenuse tasu suurus on 14,69 eurot. Hageja selgituse kohaselt remondifondi tariif kehtestatud laenu võtmisel 0,4474 EUR/m2, korrutatud korteriomandi pinnaga ehk ruutmeetrite arvuga 61,60 m2, st kostja igakuine remondifondi tasu suurus on (0,4474 x61,60) = 27,56 eurot. Hageja selgituse kohaselt üldelekteri ja kindlustuse arvestamisel jaotatakse teenuse osutaja poolt saadud arve summa maja üldpinnaga 1387 m2 ja saadud summa korrutatakse korteriomandi ruutmeetrite arvuga. Samuti selgitas hageja, et prügiveo arvestamisel jaotatakse teenuse osutaja poolt esitatud arve summa maja üldpinnaga 1348,6 m2 (kuna OÜ H ei tasu prügiveo eest) ja saadud summa korrutatakse korteriomandi ruutmeetrite arvuga. Kütte arvestamisel jaotatakse teenuse osutaja poolt esitatud arve summa maja üldpinnast köetava pinnaga, s. o 1280,74 m2 ja saadud summa korrutatakse korteriomandi ruutmeetrite arvuga.
18.Hageja on 15.05.2019 seisukohas oma nõudeid täiendavalt põhjendanud ja tõendanud. Hageja selgitas, et veearvestus käib kostja enda poolt esitatud näitude alusel vastavalt reaalselt tarbitud vee kogusele (näidud on nähtavad ka hagiavaldusele lisatud arvetest). Juhul, kui kostja ei teavita mõõdiku näitu, siis tehakse arvestus prognoosnäidu alusel, mis viiakse vastavusse reaalselt tarbituga, kui kostja esitab taas ise veearvesti näidud. Hageja selgitas samuti, et remondifondi makset hakati koguma hageja poolt laenu võtmisel. Laenuleping sõlmiti 05.05.2003 ja 16.10.2007 laenusummat suurendati. Sellest ajast on remondifondi suurus/summa jäänud samaks ning seda ei ole muudetud. Hageja esitas kohtule aprillis 2013. a revidendi koostatud aruande hageja 2012. a majandusaasta aruande kohta, millest nähtuvad remonditasude ja pangalaenu tasumised (vt tl 111).
19.Kohus märgib, et osaliselt tunnistab oma võlgnevust hageja ees ka kostja ise (summas 117,67 eurot). Ekslik on aga kostja 27.05.2019 menetlusdokumendis väljendatud seisukoht, nagu oleks „hageja sisuliselt tunnistanud asjaolu, et kostja võlgnevus on vaid 117,67 eurot.“ Hageja on vastupidiselt kostja arusaamale oma 15.05.2019 menetlusdokumendis selgitanud, et pärast hagi esitamist on hageja nõue kostja vastu hoopis suurenenud, kuna kostja on jätnud hagejale täiendavalt arveid tähtaegselt tasumata.
20.Hageja selgitas, et kostja on perioodiliselt juba alates 2015. a jätnud arved osaliselt tasumata
2-19-3816 või tasunud viitega ja/või tasunud väiksemas ulatuses/summas, kui arvel märgitud. Seega oli hagiavalduse esitamise ajaks (12.03.2019 seisuga) tekkinud kostjal hageja ees võlgnevus 1761,87 eurot, kuna hageja arvestas kõik kostja poolt tasutud maksed varasemate sissenõutavaks muutunud arvete ehk võla kattes katteks, mis kostjal oli hagejale tasumata. Hageja esitas tõendina arvete ja laekumiste väljavõtte 14.05.2019 seisuga, millest nähtub kostja poolne pidev arvete tasumisega viivitamine, arvete tasumine väiksemas ulatuses/summas või üldse mitte tasumine (vt tl 106 ja tl 106 pöördel). Seega on hageja arvestanud kostja poolsed tasumised (vt tl 87-101) varasemalt sissenõutavaks muutunud arvete katteks. Kohus loeb hageja sellekohased arvestused (vt tl 106 ja tl 106 pöördel) piisavaks, sest oma 27.05.2019 menetlusdokumendis ei ole kostja varasema võlgnevuse olemasolu ümber lükanud. Varasemate võlgnevuste olemasolu nähtub mh kohtule esitatud arvetest (tl 9 pöördel – tl 15 pöördel). Hageja poolt kostjale esitatud arvest nr 4678 (tl 15 pöördel) nähtub, et kostja põhivõlgnevus hageja ees nimetatud arve esitamise ajal oli 1562,30 eurot ning lisades antud võlale arve enda summa 199,57 eurot moodustubki hagi esitamise hetkeks kostja põhivõla summa 1761,87 eurot. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja tasus pärast hagi esitamist hagejale täiendavaid summasid (vt tl 98 ja tl 100-101), sest pärast hagi esitamist on hageja esitanud kostjale ka uusi majandamiskulude arveid, mille summa ületab kostja poolt teostatud tasumised (vt tl 106 pöördel). Pärast hagi esitamist tehtud tasumisi peab hageja arvesse võtma kostjale uute arvete esitamisel ja kostja võla õige summa kajastamisel pärast hagiavalduse esitamist, kuid see ei muuda asjaolu, et hagiavalduse esitamise hetke seisuga oli kostja majandamiskulude võlg hageja ees summas 1761,87 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul on kostja 27.05.2019 menetlusdokumendis põhjendamatult leidnud, justkui ei omaks kostja varasemate võlgnevuste olemasolu asjas mingit tähtsust. Kohtu arvates ei saa kostja võlgnikuna ainuüksi võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et makstes hagejale suvalistel ajahetkedel ja suvalistes summades majandamiskulude makseid, võimaldab see „vabaneda“ varasemast majandamiskulude võlast.
21.Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja nõue käesoleva kohtuotsuse p-des 14 ja 15 märgitud õigusnormide alusel piisavalt tõendatud hagiavaldusele (vt tõendid tl 4-15 pöördel), hageja 28.03.2019 puuduste kõrvaldamise avaldusele (vt tõendid tl 29-72) ja hageja 15.05.2019 menetlusdokumendile (vt tõendid tl 106-111) lisatud tõenditega. Kohus ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on ka endal oma vastuväidete tõendamise kohustus (TsMS § 230 lg 1). Kohus on seisukohal, et korteriühistu võlglastelt võlgnevuse väljamõistmine iseeneses lihtsates vaidlustes, kus puudub alus eeldada korteriühistu poolt pahatahtlike nõuete esitamist, ei tohiks olla takistatud ebamõistlikult kõrge tõendamisstandardi tõttu. Hageja märgib õigesti, et korteriühistu näol ei ole tegemist kasumit teeniva ettevõttega. Ühistu saab rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks vaid ühistu liikmetelt. Olukorras, kus üks ühistu liige, st kostja otsustab keelduda korteriühistu arvete tasumisest või tasuda neid vastavalt enda äranägemisele, peab hageja siiski täitma oma kohustusi, mistõttu märgib hageja õigesti, et kui üks ühistu liikmetest oma kohustusi ei täida, siis kannatavad teised 23 hageja ühistu liiget.
22.Arvestades eeltoodut ei ole kostjal alust jätta oma kohustusi hageja ees täitmata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hagis märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevuse 13.03.2019 seisuga summas 1761,87 eurot.
23.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 103,03 eurot ja lisanduv viivis alates 13.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. KrtS § 42 lg 1
2-19-3816 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
24.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevus 12.03.2019 seisuga 1761,87 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 103,03 eurot, kokku 1864,90 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (1761,87 eurot) alates 13.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras.
25.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
26.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 3 tunni 35 minuti eest 408 eurot (tl 77-79, tl 117-118). Kokku on hageja menetluskulud summas 658 eurot. Hageja taotleb, et menetluskulud kantaks J I OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.
27.Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Kohus leiab, et TsMS § 138 lgtest 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 95 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades iseenesest mõistlik. Hageja on esitanud kohtule kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga (koos käibemaksuga on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 114 eurot). Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 3 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 114 eurot arvestades vastab summale 342 eurot.
28.Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 592 eurot (riigilõiv 250 eurot + õigusabikulu 342 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 592 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt (592 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus ei rahulda hageja taotlust kanda menetluskulud J I OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Kohus ei pea vajalikuks piirata käesoleva kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangaarvega. Kui menetluskulude tasumine J I OÜ arvelduskontole on hageja soov, siis selleks ei ole vaja kasutada kohtu vahendust. Kostja saab vastavalt hageja soovile ka ilma kohtu sekkumiseta kanda käesoleva otsusega väljamõistetud menetluskulud J I OÜ kontole. Samuti võib hageja ise kanda talle laekunud menetluskulud J I OÜ
2-19-3816 kontole ilma kohtu sekkumiseta.
29.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.