OSAÜHING PUHAS PESU hagiavaldus Five Star OCS OÜ vastu viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
322 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OSAÜHING PUHAS PESU (registrikood 10706617, asukoht Pae 72, 13620 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Valeria Titova (elektronposti aadress [email protected]) Kostja: Five Star OCS OÜ (registrikood 12405831; asukoht Tartu mnt 83, 10115 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus (elektronposti aadress [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Five Star OCS OÜlt OSAÜHING PUHAS PESU kasuks välja 322 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta OSAÜHING PUHAS PESU menetluskulud Five Star OCS OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OSAÜHING PUHAS PESU kasuks välja menetluskuluna 397 eurot.
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal Five Star OCS OÜ tasuda hagejale OSAÜHING PUHAS PESU hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (397 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
2-18-132178 Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.OSAÜHING PUHAS PESU esitas 01.12.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 644,00 euro saamiseks. Kohus tegi 12.12.2018.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 20.12.2018.a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.01.2019.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule 23.01.2019.a hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 24.01.2019.a.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ettevõte, mille põhitegevuseks on pesu pesemise ja keemilise teenuse osutamine nii era- kui ka juriidilistele isikutele. Hageja ja kostja sõlmisid 17.01.2017.a pesu pesemise lepingu nr N-17-01, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale pesumaja ja keemilise puhastuse teenuseid ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu kehtiva hinnakirja alusel. Lepingu kohaselt „täitjal on õigus nõuda Tellijalt õigeaegselt tasumata jäänud maksetelt viivist 0,5% päevas“. Kuni eelmise aasta kevadeni läks hageja ja kostja vaheline koostöö sujuvalt, nimelt pooled täitsid lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning ei omanud mingisuguseid pretensioone teineteise suhtes. Kõik kuni 2018.a aprillikuuni hageja poolt esitatud arved olid tähtaegselt tasutud. 06.04.2018.a esitas hageja kostjale arve nr 18-216 summas 322,00 eurot (sisaldub KM), mille tasumise tähtaeg oli 20.04.2018.a. Paraku jäi nimetatud summa tähtaegselt hageja kontole laekumata, mille tulemusena saatis hageja seaduslik esindaja kostja seaduslikule esindajale meeldetuletuskirja palvega tasuda arve ära. Viimane meeldetuletuskiri oli kostjale edastatud 26.11.2018.a, kuid vaatamata sellele kostja arvet ei tasunud ning hageja oli sunnitud pöörduma maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole. Oma avalduses nõudis hageja mh viivise tasumist, mis avalduse esitamise hetkeks ületasid nõudesummat. Hageja vähendas heauskselt viivise summat mõistliku ulatuseni, so põhinõude suuruseni
2-18-132178 ning nõudis viivisena 322,00 eurot. Alles maksekäsumenetluses reageeris kostja hageja nõudele ning likvideeris võlgnevuse, samal ajal esitades vastuväite viiviste osas. Kostja leidis oma vastuväites, et „poolte vahel ei ole kehtivat lepingut“ ning jõudis meelevaldsele järeldusele, et hagejal puudub õigus nõuda viiviste tasumist. Tõepoolest 17.05.2018.a ütles kostja pesu pesemise lepingu nr N-17-01 üles, kuid nimetatud asjaolu ei saa mõjutada viiviste tasumise nõude esitamist lepingus kokkulepitud tingimusel, kuivõrd võlgnevus tekkis lepingu kehtivuse ajal. Hageja on seisukohal, et kuivõrd vaidlusalune arve oli esitatud kostjale lepingu kehtivuse ajal, siis arve tasumise nõude esitamisel ning sanktsioonide rakendamisel tuleb lähtuda pesu pesemise lepingus nr N-17-01 kindlaks määratud tingimustest, mis sätestavad, et hagejal on õigus nõuda viivist 0,5% päevas kostja poolt tasumata arvelt. Kuivõrd kostja likvideeris võlgnevuse 13.12.2018.a, siis võlgnevuse periood on 20.04.2018.a – 13.12.2018.a ning viivis on 381,57 eurot. Tegutsedes heauskselt vähendab hageja oma nõude võlgnevuse summani ning nõuab käesolevas hagiavalduses 322,00 eurot 381,57 euro asemel. Hageja palub hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja viivis summas 322 eurot ja menetluskulud.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja möönab, et hageja poolt kostjale esitatud arve nr 18-216 jäi kostjal eksimuse tõttu kahe silma vahele ja tasumata. Hagejalt saadud meeldetuletuse alusel, mis on ka hagiavaldusele lisatud, tasus kostja arve 13.12.2018.a. Kostja üllatuseks jõudis temani eelnevale vaatamata 18.12.2018.a Pärnu Maakohtu makseettepaneku määrus. Kuivõrd kostja oli kohustuse juba täitnud, puudub põhinõude täitmise osas poolte vahel vaidlus. Kostja ei nõustu hageja poolt hagiavalduses esitatud viivisintressi tasumise kohustusega.
4.Kostja hinnangul on poolte vahel 17.01.2017.a lepingu punktis 3 sisalduv kokkulepe viivisemäära osas tühine, kuivõrd tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Hageja tüüptingimustes sisalduv viivisemäär oli 182,5% aastas, mis ületab mõistlikku viivisemäära enam kui 7,5 korda. Kostja ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, mille kohaselt oleks sedavõrd kõrge viivisemäär põhjendatud ja vajalik selleks, et tasumise viivitamisega tekkivat võimalikku kahju või muid negatiivseid tagajärgi korvata. Hageja tugineb nõudes 17.01.2017.a. sõlmitud lepingule. Hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingu tingimusi läbi rääkinud. Hageja logo ja rekvisiitidega varustatud lepingu saatis hageja kostjale e-kirjaga paludes see kostja esindajal samal kujul allkirjastatult tagasi saata. Kostjale teadaolevalt on hageja täpselt sama sisu ja sõnastusega lepinguid sõlminud ka teiste klientidega, seega ei saa kahtlust olla selles, et tegemist on hageja tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Kostjal puudub samas mõistetavatel põhjustel endal võimalus selliseid lepinguid tõenditena kohtule esitada. Juhul, kui kohus siiski leiab, et müügilepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe oli kehtiv, palub kostja, et kohus jätaks viivisenõude rahuldamata või vähendaks seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Kostja hinnangul on viivisintressi nõude esitamine käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal jäi hageja poolt väljastatud arve inimliku eksimuse tõttu tasumata. Hageja meeldetuletuse alusel tasus kostja arve mõistliku aja jooksul, kuid seejärel selgus, et hageja pöördus üksnes mõned päevad pärast meeldetuletuse edastamisest nõudega kohtusse. Sellises olukorras oleks lubamatu tunnustada viivisintressi nõuet, milles hageja nõuab kohustuselt viivist 182,5% aastas, mistõttu palub kostja, et kohus vähendaks viivisintressi määra mõistliku tasemeni kui kohus peab viivisintressi väljamõistmist käesoleval juhul põhjendatuks. Kostja on valmis käesoleva vaidluse lõpetama kompromissiga selliselt, et tasub hagejale viivisintressi seaduses sätestatud määras, s.o. 8% aastas. Kokku tuleks kostjal sellisel juhul hagejale tasuda viivisintressi perioodi 20.04.2018-13.12.2018 eest 16,80 eurot. Eelnevast tulenevalt palub kostja jätta Puhas Pesu OÜ nõue rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmisel või rahuldamisel
2-18-132178 kompromissiettepanekuga sarnases ulatuses jätta menetluskulud Puhas Pesu OÜ kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivisintress VÕS § 113 sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Käesoleva asja hind on 322 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et OSAÜHING PUHAS PESU ja Five Star OCS OÜ sõlmisid 17.01.2017.a pesu pesemise lepingu nr N-17-01, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale pesumaja ja keemilise puhastuse teenuseid ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu kehtiva hinnakirja alusel (hagiavalduse lisa 1). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja esitas 06.04.2018.a kostjale arve nr 18-216, mille kostja tasus hagejale 12.12.2018.a (hagiavalduse lisa nr 2 ja 5). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
7.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte majandustegevuses sõlmitud pesu pesemise lepingus nr N-17-01 kokkulepitud viivisemäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas on tühine tüüptingimus. Kostja on seisukohal, et tegemist on ebamõistliku ja kahjustava tüüptingimusega. Kostja tugineb sellele, et tegemist on eelnevalt hageja poolt välja töötatud lepinguga, samuti ei ole selle tingimused poolte vahel eraldi läbi räägitud. Kostja leiab, et ei ole saanud mõjutada lepingus sisaldunud viivise määra kokkulepet, samuti ei ole selle üle peetud mingeid läbirääkimisi. Hageja vaidleb kostja seisukohtadele vastu.
9.VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Kohtupraktikas on VÕS § 35 lõikeid 1 ja 2 nende koostoimes tõlgendatud selliselt, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena. Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei
2-18-132178 kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi.
10.Poolte vahel on vaidlus, kas lepingus nr N-17-01 kokkulepitud viivisemäär 0,5% päevas võlgnetavalt summalt päevas on tüüptingimus. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et hageja valmistas ette lepingu põhja ja saatis selle kostjale allkirjastamiseks. Samas tutvustas hageja kostjale lepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetuses vaid teenuse hinda, viivisemäära hageja selgelt välja ei toonud. Seega asja materjalidest ei nähtu üheselt, et pooled oleksid vaidlustatud lepingu punkti viivisemäära osas eraldi läbi rääkinud.
11.Hageja tugineb muuhulgas sellele, et ka teiste klientidega on sõlmitud lepinguid, mille tingimused erinevad kostjaga sõlmitud lepingu tingimustest. Kohus leiab, et tõepoolest erinevad teistes lepingutes sätestatud tingimused kostjaga sõlmitud lepingu tingimustest, kuid seda teenuse hindade osas, viivise määr on ka teiste klientide puhul sama so 0,5%. Kuigi pelgalt asjaolu, et teiste hageja klientidega sõlmitud lepingutes on sama viivisemäär ei kinnita koheselt veel tüüptingimuse olemasolu, ei nähtu asja materjalidest siiski, et kostjaga oleks viivisemäära kuidagi arutatud, seda läbi räägitud. Hageja on sellise määraga lepingu põhja ette valmistanud ja kostjale saatnud, kostja on seda hageja poolt saadetud kujul aktsepteerinud ja allkirjastanud. Kuigi kostja ei ole esile toonud, et tal ei olnud võimalik lepingu sõlmimisel vaidlusaluse lepingutingimuse sisu reaalselt mõjutada ega isegi ka väitnud, et juba lepingut sõlmides leidis kostja, et kohaldatav viivisemäär on liiga suur ja ta soovis seda tegelikkuses muuta, ei ole vastavat lepingu tingimust eelnevalt läbi räägitud, seega on viivisemäära sätestava lepingu punkti näol tegemist tüüptingimusega.
12.Kuid kohus leiab, et kuigi lepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas on tüüptingimus, ei ole tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes, mille korral peaks kohus jätma kohaldamata lepingujärgse viivisemäära ja lähtuma seadusjärgsest viivisemäärast. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS §-s 44 on sätestatud, et kui VÕS § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohus märgib, et keelatud on ebamõistlikult kõrge viivise ettenägemine tüüptingimustes. Ebamõistlikult kõrge viivise kokkuleppimise juhul tuleb lugeda kokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks ja nõuda saab vaid sel juhul seadusjärgset viivist. Riigikohus on leidnud, et tühine ja ebamõistlikult kõrge on kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra. Käesoleval juhul ei ületa kokkulepitud viivisemäär seaduslikku viivisemäär rohkem kui kakskümmend korda.
13.Pool võib ebamõistlikult kahjustamise eelduse ümber lükata, kui ta tõendab, et vastava klausli kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline, mistõttu tegelikku ebamõistlikku kahjustamist ei esine. Tingimuse ebamõistliku kahjustava toime väljaselgitamisel tuleb näiteks arvestada, millised oleksid alternatiivsed võimalused, kas teine pool oleks tüüptingimuse kasutaja konkurentidega pidanud samasuguse tingimusega nõustuma (RKTKo 3-2-1-151-11, p 13).
14.Kohus leiab, et lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,5% tasumata summalt päevas on majandustegevuses tavapärane viivisemäär ega saa olla kostjat ebamõistlikult kahjustav.
2-18-132178 Hageja on esile toonud, et temaga samal tegevusalal tegutseva Xxx OÜ lepingutingimused näevad ette koguni kõrgema viivisemäära, kui kasutab hageja (hageja 10.04.2019.a menetlusdokumendi lisa). Nii nõuab Xxx OÜ viivist määras 0,7% tasumata summalt päevas. Kuivõrd poolte vahel kokkulepitud viivisemäär ei ole käesoleval juhul kõrgem tavapäraselt kokkulepitavatest viivisemääradest, ei saa kohus asuda seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge. Riigikohtu praktikas on tunnustamist leidnud nt ka rendilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3-2-1-24-11) ning müügilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3- 2-1-97-07). Seega on hageja ja kostja vahelises lepingus kokkulepitud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas täiesti tavapärane ning ka Riigikohtu praktikas korduvalt aktsepteeritud.
15.Kohus leiab, et kuigi laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on kõrgem seaduses sätestatud viivisemäärast, ei ole see käesoleval juhul nii kõrge, et seda saaks pidada ebamõistlikuks viivisemääraks. Kohus märgib, et leping on sõlminud mõlema poole majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava viivisemääraga.
16.Kostja on palunud vähendada viivisemäära seadusest tuleneva viivisemäärani. Kostja hinnangul on viivisintressi nõude esitamine käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal jäi hageja poolt väljastatud arve inimliku eksimuse tõttu tasumata. Hageja meeldetuletuse alusel tasus kostja arve mõistliku aja jooksul, kuid seejärel selgus, et hageja pöördus üksnes mõned päevad pärast meeldetuletuse edastamisest nõudega kohtusse. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamine VÕS § 113 lõike 8 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes.
17.Kohus selgitab, et viivisenõude mõte on lihtsustada võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahjus suuruse arvestamist. Seega väljendab viivis minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ning viivisenõue ei sõltu tegeliku kahju olemasolust. Seega võib viivist nõuda tegelikust kahjust sõltumata, kuivõrd lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile on viivisel ka sanktsiooniline eesmärk – so tagada kohustuste nõuetekohane täitmine. Viivisenõue peab motiveerima võlgnikku oma rahalisi kohutusi kohaselt täitma, selle täitmata jätmise korral aga võlgnikku karistama ning võlausaldajale kahju hüvitama. Kohus märgib, et nii Riigikohtu juhiste kui ka muu kohtupraktika kohaselt on võlausaldajale tagatud lepingujärgses määras viivis kuni põhinõude suuruseni ning põhinõuet ületavas osas seadusjärgses määras viivis. Kohus juhib tähelepanu, et hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla ulatuses.
18.Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud praegusel juhul kohut veenda, et nõutav viivis oleks ebaproportsionaalselt suur. Vaidlust ei ole selles, et kostja täitis lepingust tuleneva kohustuse ca pooleaastase hilinemisega ning hagejal on seega õigus kohaldada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid. Kohus märgib, et viivisenõude suurus ei ole iseenesest tingitud kõrgest viivisemäärast, vaid eeskätt oma kostja poolt kohustuste täitmisega venitamise aja pikkusest.
2-18-132178
19.Kohtu hinnangul ei anna viivise vähendamiseks alust asjaolu, et kostja on põhivõlgnevuse on juba hagejale tasunud. Kostja möönis, et tal jäi arve eksituse tõttu tähelepanuta. Kostja ei ole esile toonud, et ta ei saanud arvet tegelikkuses kätte siis kui hageja selle talle saatis so 06.04.2018.a. Ka ei ole kostja esiletoonud, et ta ei saanud kätte hageja poolt saadetud meeldetuletusi. Kostja tasus arve alles siis, kui oli kätte saanud makseettepaneku maksekäsukiirmenetluses so 12.12.2018.a. Kostja on oma lepinguliste kohustuste täitmisel olnud viivituses kokku 237 päeva (20.04.2018.a -13.12.2018.a). Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, mis annaks aluse viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel.
20.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, viivis summas 322 eurot kostjalt välja mõista.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
24.Hageja esindaja esitas 15.05.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 75 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 900 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusteenust osutatud 7,5 h ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 975 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
25.Kostja ei ole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
2-18-132178
27.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
28.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 75 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 01.12.2018.a ja 23.01.2019.a tasunud riigilõivu kokku 75 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
29.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: Esmane nõustamine, nõude analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine (23.01.2019) 3h, hagivastusega tutvumine (30 min) ning seisukoha vastuse suhtes koostamine (2 h) 05.03.2019 2 t 30 min, täiendavate tõendite esitamine 10.04.2019 2 h, so kokku 7 h ja 30 min.
30.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on asjaoludega tutvumiseks ja hagi koostamiseks kulunud kokku 3h. Kohus leiab, et nimetatud toimingu ajakulu on ülemäärane. Koostatud hagi on lihtsamapoolne ning see on suhteliselt lühike, sisulised asjaolud on esile toodud esile ca ühel leheküljel, ülejäänu on menetlusosaliste andmed ning viited seadusesätetele. Hagile ei ole lisatud suures mahus tõendeid. Tegemist on tavapärase raha nõudmise hagiga, kus puudus keeruline õiguslik probleem. Seega on kohus seisukohal, et hagi koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 2h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 1h võrra.
31.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on hagivastusega tutvumiseks ning sellele seisukoha koostamiseks kulunud kokku 2,5h. Kohus peab ajakulu ülemääraseks. Seisukoht on sisuliselt 2 lehekülge pikk ning ei ole sisult keerukas. Arvestades nimetatud dokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud on eelpooltoodud toimingu ajakulu 1,5h.
32.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate tõendite esitamiseks on hagejal kulunud 2 h, kohus leiab, et ka selle dokumendi kogumiseks ja täiendava seisukoha koostamiseks kulunud ajakulu on ülemäärane. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks 1 h.
33.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4,5h (7,5h – 3h), mis hageja esindaja tunnitasumäära (100 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 450 eurole.
34.Riigikohus on rõhutanud, et „menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. /.../ Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks
2-18-132178 rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.“
35.Käesolev vaidlus ei olnud kuidagi keskmisest keerukam või suuremahulisem. Vaidlus poolte vahel oli küsimuses, kas lepingus sisaldus tüüptingimus ning kas hagejal oli õigus kostjalt nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras. Tegemist on lihtmenetlusega. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.
36.Arvestades Riigikohtu juhiseid ja hageja nõude rahuldamise proportsiooni, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja kulud õigusabile summas 322 eurot, samuti tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 397 eurot.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
38.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.