2-18-114801/24 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 5, 7, 9 ja 10 kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ja realiseerida TsMS § 405 lg 2 sätestatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võla väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud osaliselt.

Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse VÕS § 76 lg 3 järgi kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Rahalise kohustuse täitmisel loetakse vastavalt VÕS § 91 lg 3 kohustus täidetuks võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS § 159 lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tulenevalt VÕS § 6 lg 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on sõlminud XX.XX.XXXX hagejaga rendilepingu vara väljaostu tingimusel. Lepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma 24 rendimakset kokku summas 9624,02 eurot, ühe makse suurusega 401 eurot. Vaidlus on selle üle, kas kostja on jätnud ühe väljaostumakse tasumata, samuti selle üle, kas kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, mis annavad aluse nõuda leppetrahvi ning kas hageja on teatanud mõistliku aja jooksul arvates väidetavast kohustuse rikkumisest teadasaamisest leppetrahvi nõude esitamisest. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata viimane lepingujärgne makse, mille tasumise tähtpäev oli 15.juuli 2016.a. Lisaks raha maksmise kohustuse rikkumisele on kostja rikkunud lepingu p.7.2 sätestatud kohustust võimaldada hagejal või kolmandatel isikutel kontrollida vara seisukorda ning lepingu p 6.6.1 sätestatud vara kindlustamise kohustust omal kulul kogu lepingu kehtivuse ajal. Hageja seisukohtades kostja vastusele kinnitab hageja, et kostja seaduslik esindaja Ailar Põldvere on soovinud autot näha ja küsinud sellekohast teavet, kuid ei ole seda saanud. Hageja on kahel korral tasunud auto kindlustusmakse, mille kostja on temale hiljem hüvitanud. Hageja on kostjat teavitanud leppetrahvi nõudmisest seoses lepingu rikkumisega, leppetrahvi nõudmist saab kinnitada hageja endine töötaja Aivar Mägi. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostja on tasunud 26.07.2016.a. hagejale arve nr XXX alusel 401 eurot. Kostja möönab tasumisel viivitust 10 päeva, mis annab aluse nõuda viivist 20,05 eurot. Hageja konto väljavõtetelt nähtub, et kostja poolt või tema eest on hagejale tasutud kokku 8873 eurot, lisaks on sõiduki ühe graafikujärgse väljaostumakse katteks arvatud kostja poolt hagejale üle antud sõiduki Opel Astra maksumus 350 eurot. Hagejale on laekumata sõiduki järelmaksu osamakse, mille kohta on esitatud kostjale 09.09.2015.a.arve nr XXX. Samas V.K. Danske Bank konto XXX väljavõttelt nähtub, et V.K. on nimetatud arve alusel teinud 21.09.2015.a. makse kontole nr XXX SEB Pank. Kohtule on esitatud tõend, et eelnimetatud hageja konto on alates 08.03.2013 suletud.

Kuivõrd V.K. on samale suletud kontole 2015.a. ka varasemalt teinud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu maksegraafikust tulenevaid makseid kokku viiel korral ning need maksed on laekunud hageja kontole nr XXX, on kohus teinud päringu SEB Panka, soovides teada kas OÜ Intertrade suletud kontole nr XXX on laekunud 2015.a. rahasummasid ning kui on, siis kas need rahasummad on edasi kantud konto omaniku korraldusel mõnele teisele kontole või on tagasi kantud makse tegijale. SEB Pank vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et laekumisi kontole ei ole tuvastatud ning kuna konto oli suletud, ei saanud toimuda ka rahade edasi kandmist. Eeltoodu alusel tuleb lugeda tuvastatuks asjaolu, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevat kohustust ei saa lugeda kohaselt täidetuks, kuivõrd hageja ei ole kätte saanud rahasummat, mida kostja oli kohustatud temale vastavalt lepingule tasuma. Kostjal on täitmata kohustus 401 euro ulatuses. Kostja väide, et ta tasus makseid hageja poolt antud pangakontodele ning hageja ei ole kostjat teavitanud, et kostja on maksete tegemiseks kasutanud suletud kontot, ei ole kohane. Hageja esitas kostjale iga graafikujärgse makse tegemiseks ka arve, kuhu olid märgitud kontode numbrid, millistele maksed teha ning arvestades, et maksed laekusid arvetel märgitud kontodele, ei olnud hagejal alust arvata, et makseid on tehtud suletud kontole ja sellest kostjat teavitada. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks hageja poolt saamata jäänud 401 eurot välja mõista vaatamata asjaolule, et kostja XXX kontolt on nimetatud summa 21.09.2015.a. debiteeritud ja ei ole sinna hiljem tagasi kantud. V.K. on ülekande selgitusse märkinud arve nr XXX, millisel arvel on märgitud OÜ Intertrade SEB Pank ja Swedbank arveldusarvete numbrid, kuid V.K. ei ole teinud rahaülekannet kummalegi arvel märgitud kontole, mistõttu ei ole raha jõudnud hagejani ning kostja poolt on raha maksmise kohustus täitmata. Seoses sellega, et kostja on kohustust rikkunud, on hagejal õigus nõuda ka viivist. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras – 0,5 % tasumata maksest ning kuna hageja on järgnevad kostja poolt tehtud maksed arvestanud eelnevate kohustuste katteks, on viivise arvestamisel võetud aluseks viimase osamakse sissenõutavaks muutumise aeg. Hageja on vähendanud viivist põhivõlgnevuse summani, s.o 401 euroni. Järgnevalt võtab kohus seisukoha leppetrahvi nõude põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi, sest kohtu hinnangul ei ole ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjale teatanud leppetrahvi nõudmisest. Leppetrahvi nõude aluseks on hagiavalduse kohaselt kostja poolt lepingu p.7.2 rikkumine, mis seisnes selles, et kostja ei võimaldanud hagejal kontrollida vara seisukorda ega andnud teavet vara asukoha ja seisukorra kohta. Lisaks rikkus kostja ka lepingu p.6.6.1, mis kohustas teda vara omal kulul kogu lepingu kehtivuse ajaks kindlustama ning p.6.2.2., mis kohustas kostjat tasuma kõik vara valdamise ja kasutaisega seotud kulud (sealhulgas kindlustusmaksed). Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et kostja on rikkunud vara kindlustamise kohustust lepingu kehtivuse ajal, mistõttu on hageja 2014. ja 2015.aastal sõlminud ise liikluskindlustuse lepingud ning esitanud kostjale vastavalt XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX. tasumiseks arved summas 84,63 eurot ja 134,38 eurot. Kostja on arved tasunud pärast seda, kui hageja on seda ekirjaga kahel korral meelde tuletanud. Kuid nimetatud kirjades, mis on saadetud 4-09.2014.a. ja 9.11.2014.a. ei ole hageja teatanud, et nõuab kohustuse rikkumise eest leppetrahvi. Hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste ning samuti tunnistaja Aivar Mägi ütluste kohaselt esitati leppetrahvi nõue suuliselt esmakordselt 2016.a. suvel, umbes 2 kuud peale lepingu lõppemist, Selleks ajaks oli kostja kindlustusmaksed temale esitatud arvete alusel juba tasunud.

Kohus leiab, et kui leppetrahvi nõudest ei teatatud kostjale koos meeldetuletusega arvete tasumiseks, siis oleks mõistlik olnud seda teha vähemalt enne lepingu lõppemist. Mis puudutab leppetrahvi nõudmist seoses lepingu p.7.2 rikkumisega, siis kohtu hinnangul on tõendamata, et hageja oleks enne lepingu lõppemist nõudnud kostjalt vara seisukorra kontrollimist või teavet vara asukoha ja seisukorra kohta. Seega ei ole kostjapoolne lepingurikkumine nimetatud punkti osas tõendatud. Kui hageja seaduslik esindaja telefoni teel 19.08.2017.a. leppetrahvi nõudis, siis ei ole kohtu jaoks selge, millise väidetava rikkumise eest ta soovis leppetrahvi tasumist. Ühtegi kirjalikku tõendit leppetrahvi nõudmise kohta ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 802 eurot, s.o põhivõlgnevus 401 eurot ja viivis 401 eurot ning jätta hagi leppetrahvi väljamõistmiseks summas 698 eurot rahuldamta. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 1687,2 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kostjal on menetluskulud õigusabikulude näol 1425 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus käesolevas asjas menetluses tasutud riigilõivu poolte kanda võrdsetes osades. Poolte lepingulise esindaja kulud jätab kohus poolte endi kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu –100 eurot, on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (käesoleval ajal 0,022 % päevas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik