Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-13460
Tsiviilasi
Adelante Tellingud OÜ hagi M P vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 35 432,74 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Adelante Tellingud OÜ (registrikood 11273586, Õismäe esindajad tee 148-23, Tallinn 13511); Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikov’i Õigusbüroo, Mõisavahe 21, Tartu 50707; telefon: XXX; e-post: [email protected]); Menetluse liik
Kostja: M P (isikukood XXX, XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt M P (isikukood XXX ) hageja Adelante Tellingud OÜ (registrikood 11273586) kasuks välja 35 432,74 (kolmkümmend viis tuhat nelisada kolmkümmend kaks eurot ja 74 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 31 497,84 eurot ja viivis on 3934,90 eurot. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt M P (isikukood XXX ) hageja Adelante Tellingud OÜ (registrikood 11273586) kasuks menetluskuludena välja 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot, millest 1000 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 350 eurot on õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt M P (isikukood XXX ) hageja Adelante Tellingud OÜ (registrikood 11273586) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1350 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 31 497,84 eurot ja viivisena 3934,90 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja W E OÜ (endise nimega W E OÜ) 19.12.2017 tellingute rendilepingu nr 85/2017 VÕS § 339 tähenduses. Lepingu p 3.1. kohaselt kohustus rentnik maksma rendileandjale 694,00 m2 tellingute rendi, -montaaži ja demontaaži ning 1100 m2 telgi rendi, -montaaži, -demontaaži, transpordi, kaupade ja tööde eest vastavalt lepingu punktis
3.1.sätestatud tingimustele.
2.19.12.2017 sõlmisid hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu. Kostja kohustus käendajana tagama solidaarselt W E OÜ-ga hageja ja W E OÜ vahel 19.12.2017 sõlmitud tellingute rendilepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest. Lepingu p 2.3. järgi oli käendaja vastutuse maksimumsumma 120 000 eurot. Poolte 29.03.2018 kokkuleppega vähendati käendaja vastutuse maksimumsummat 117 000 euroni.
3.19.12.2017 rendilepingu alusel esitas hageja W E OÜ-le arveid. Hageja esitas arve nr 180191 summas 5367,94 eurot tellingu ja telgi rendi eest ajavahemikul 01.02.2018 kuni 28.02.2018. Hageja esitas arve nr 180375 summas 10459,58 eurot tellingu ja telgi rendi ning demontaaži ja kraana tõstetööde eest ajavahemikul 01.03.2018 kuni 31.03.2018. Hageja esitas arve nr 180496 summas 9194,64 eurot tellingu ja telgi rendi, tellingutööde, kraana tõstetööde, kile ja kile kinnituskummide eest ajavahemikul 02.04.2018 kuni 30.04.2018. Hageja esitas arve nr 180554 summas 6475,68 eurot tellingu ja telgi rendi ning demontaaži, tõstetööde ja transpordi eest ajavahemikul 01.05.2018 kuni 11.05.2018.
4.W E OÜ jättis hagejale tasumata lepingu alusel esitatud arved nr 180191, 180375, 180496, 180554 kokku summas 31497,84 eurot. Võlgnevuse sissenõudmiseks hageja pöördus K OÜ poole. K OÜ esitas maksenõude, kuid ka kostja keeldus võlgnevuse tasumisest. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest 31497,84 eurot ja viivistest 3934,90 eurot.
5.Õiguslikult viitas hageja VÕS §-le 339, §-le 8, § 76 lõigetele 1 kuni 3. Samuti viitas hageja VÕS §-le 100 ja 101. Viidates VÕS §-le 65 ja § 145 lõikele 1 ja 2 leidis hageja, et kostja vastutab solidaarselt koos põhivõlgnikuga. Hageja ja W E OÜ vahel sõlmitud lepingu p 3.3 kohaselt pidi põhivõlgnik tasuma hagejale viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja esitas viivise arvestuse iga arve suhtes eraldi.
6.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulud 350 eurot ilma käibemaksuta ehk kokku 1 350 eurot. Hageja tasus õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks oli 100 tunnis ilma käibemaksuta. Hagiavalduse koostamisele
ja esitamisele kulus 3,5 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ajaolud, millele kostja tugines, ei ole tõesed ega ole poolte vahel sõlmitud lepinguga seotud. Kostja käitumine on pahatahtlik arvestades, et ta oli rentniku juhatuse liige ja osanik. Kostja järeldused käenduslepingu mittesõlmimise kohta on otsitud ja vastuolus lepinguga. Lepingu punktis 3.3. kinnitas kostja, et ta on rendilepinguga tutvunud ja ta on rendilepingu sisust ning käenduslepinguga võetud kohustustest täielikult aru saanud. Seega oli poolte vahel sõlmitud käendusleping ja lepingu sõlmimine oli poolte vaba tahe. Kostja oli teadlik solidaarkohustuse olemasolust, mida tõendab ka 29.03.2018 kokkuleppe sõlmimine käendaja vastutuse maksimumsumma vähendamise kohta. Kui käenduslepingut ei oleks sõlmitud, ei oleks mõistetav lisakokkuleppe sõlmimine.
8.Pärast lisakokkuleppe sõlmimist, millega muudeti käendaja vastutuse määra, ei saa olla põhjendatud kostja väited tüüptingimuste ja käenduslepingu tühisuse kohta. Kostja järeldused ei ole kooskõlas seadusega, sest tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hageja ja W E OÜ vahel sõlmitud rendilepingu pooleks ja sellest ei tulene kostjale kohustusi. Hageja väited käenduskohustuse olemasolu kohta on kostja jaoks üllatavad ning vastuolus rendilepingu sõlmimisel toimunud läbirääkimistega. Kostja ei ole sõlminud hagejaga sellist lepingut, kust tuleneks tema solidaarvastutus põhivõlgnikuga. Rendileping ning selle lisad olid välja töötatud hageja poolt tema majandustegevuses tellingute rendil kasutamiseks. Hageja ja W E OÜ pidasid läbirääkimisi rendilepingu eseme ning renditasu üle, kuid ei rääkinud läbi rendilepingu üldtingimusi. Seega tuleb rendilepingu lisa 1 pidada tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1 mõttes. Hageja ja W E OÜ ei rääkinud läbi tüüptingimusteks olevaid lepingusätteid.
10.Kostja viitas VÕS § 37 lõikele 3. Lepingu tüüptingimustest ei saanud kostjale kui ettevõtte juhatuse liikmele tuleneda isiklikku vastutust hageja ees. Rendilepingu lisaks 1 olev tüüptingimus on kostja jaoks üllatav ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus, mistõttu ei saa käenduskohustust loovat tüüptingimust pidada rendilepingu osaks.
11.Kui käenduskohustus ei ole tühine VÕS § 37 lg 3 alusel, on see tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja viitas VÕS § 143 lõikele 1 ja lõikele 2. Tegu on tarbijakäenduslepinguga. Rendilepingu lisa 1 kohaselt vastutab käendaja võlgniku kohustuste eest summas kuni 120 000 eurot. Käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Rendilepingu hinda arvestades on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ebamõistlikult suur ja tähendab kostja jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Kostja viitas TsÜS § 86 lõikele 1. Käendusleping on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega, sest tarbijast käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tähendab kostja jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Kuna käendusleping on tühine, ei vastuta kostja põhivõlgniku kohustuste täitmise eest ning kostjalt ei saa nõuda ka viivist.
12.01.04.2019 seisukohtades kordas kostja varasemaid vastuväiteid. Kostja allkirjastas W E OÜ
(praeguse nimega W E OÜ) juhatuse liikmena 20.12.2017 dokumendi „85-2017 W E OÜ.pdf“ ehk tellingute rendilepingu. Kostja esindas lepingu sõlmimisel W E OÜ-d, kelle nimel ja volitusel ta lepingu sõlmis. Kostjal puudus tahe isiklikult lepinguid sõlmida ning sellise tahte olemasolu ei ole ka hageja mingil viisil tõendanud. Kostja ei ole allkirjastanud ühtegi täiendavat dokumenti.
13.Käendusleping ei ole eraldi leping, vaid on dokumendi lehekülgede numeratsiooni kohaselt rendilepingu osa. Lepingupooled Adelante Tellingud OÜ ja W E OÜ ei rääkinud tingimusi läbi. Rendilepingu koosseisus olevat käenduslepingut tuleb pidada VÕS § 37 lg-le 3 vastavaks tüüptingimuseks ning seda ei saa lugeda rendilepingu osaks. Käenduslepingu tingimustes olid käendajatena märgitud kostja ja rendilepingu sõlmimise ajal teiseks W E OÜ juhatuse liikmeks olnud A M . Kostja leidis, et järelikult võttis hageja enne rendilepingu ettevalmistamist äriregistri portaalist vabalt kättesaadavad W E OÜ juhatuse liikmete nimed ning isikukoodid ning lisas andmed omal initsiatiivil lepingusse. Kui rendilepingu lisa oleks olnud käendusleping, oleks selle pidanud allkirjastama ka teine W E OÜ juhatuse liige. Hageja ei ole nõudnud lepingu allkirjastamist A M poolt.
14.Kostja leidis, et ta sõlmis käenduslepingu tarbijana, sest ta on füüsiline isik. Kostja ei pea tõendama seetõttu, et sõlmitud käendusleping oli tarbijakäendusleping. Kostjal ei oleks olnud võimalik ka käenduslepingust tulenevat kohustust täita. Kostja ja W E OÜ sõlmisid 06.09.2011 töölepingu nr 06092011, mille punkti 4.1. kohaselt oli kostja brutotöötasu 1122,93 eurot. Kostja esitas panga maksekorraldused töötasu ülekandmise kohta. Kostja 2017. aasta tuludeklaratsiooni järgi teenis ta tulu ainult W E OÜ-st palgatuluna 13 623,36 eurot. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last ning kostjal on eluasemelaen. Kostja ei oleks sõlminud käenduslepingut, mille täitmine ei oleks tema majanduslike võimaluste juures ja eluliste asjaolude tõttu võimalik. Vaidlusalune väidetav käendusleping on vastutuse maksimumsumma tõttu igal juhul vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.
15.Selleks, et tasuda kohustusi summas 120 000 eurot, kuluks kostjal üle kümne aasta, arvestamata alaealiste laste ülalpidamiskohustust ning pere eluaseme omandamiseks võetud eluasemelaenu tasumise vajadust. Kostja majandusliku olukorra juures ei oleks enne nõude aegumistähtaega võimalik käenduslepingust tulenevat kohustust täita.
16.Hageja viidatud rendilepingu lisaga 3 muudeti lepingupoolte vahel sõlmitud rendilepingut renditavate esemete osas. Kostja muutis rendilepingut W E OÜ esindajana viimase nimel. Kuivõrd kostja ei ole sõlminud käenduslepingut, ei muutnud ta ka käenduslepingut. Mitteeksisteerivat või tühist lepingut ei ole võimalik. Rendilepingu lisas 3 käenduslepingut puudutav punkt on vastuoluline ja arusaamatu. Punkti 2 kohaselt lisati käenduslepingusse punkt 2.3.1, millest omakorda tulenes, et käendaja vastutas käendatavate kohustuste täitmise eest summas kuni 117 000 eurot. Seega oleks käenduslepingu punkti 2.3. alusel olnud käendatava kohustuse maksimaalseks summaks olnud 120 000 eurot ja punkti 2.3.1. alusel veel täiendavalt 117 000 eurot. Kokku oleks maksimummäär 237 000 eurot, mis on igal juhul heade kommetega vastuolus. Hageja väited käendaja vastutuse vähendamise kohta ei ole kostjale arusaadavad ning vähendamine oleks toimunud üksnes marginaalse 3000 euro ulatuses.
17.Hageja nõude suuruseks on 35 432,74 eurot, mida ei ole kostja võimeline tasuma seaduses sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja ehk kolme aasta jooksul tema sissetulekuid arvestades. Isegi haginõude suurusest lähtudes on käendaja vastutuse puhul tegemist sisuliselt piiramatu vastutusega, mistõttu on käendusleping vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
19.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja W E OÜ (endise nimega W E OÜ) sõlmisid 19.12.2017 tellingute rendilepingu, mille alusel pidi W E OÜ tasuma hagejale tellingute rentimise ja muude teenuste eest; 2) W E OÜ seadusliku esindajana allkirjastas kostja rendilepingu; 3) koos rendilepinguga allkirjastas kostja sama digitaalallkirjaga 20.12.2017 käenduslepingu, mille kohaselt ta pidi käendama solidaarselt W E OÜ-ga viimase kohustusi rendilepingu alusel maksimaalselt summas 120 000 eurot; 4) hageja ja W E OÜ sõlmisid 29.03.2018 rendilepingu muutmise kokkuleppe, millega muudeti ka käenduslepingu tingimusi ning mille kostja allkirjastas digitaalselt; 5) hageja esitas rendilepingu alusel W E OÜ-le arveid ning arvete nr 180191, 180375, 180496, 180554 alusel jäi W E OÜ-l tasumata 31497,84 eurot.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu, kas käendusleping on kehtiv ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt käenduslepingu alusel W E OÜ kohustuste täitmist.
21.Hageja nõudis kostjalt W E OÜ põhivõlgnevusena 31 497,84 ja viivisvõlgnevusena 3934,90 euro väljamõistmist. Kostja väiteid käenduslepingu mittesõlmimise kohta pidas hageja alusetuteks ning viitas, et käenduslepingu punktis 3.3. andis kostja kinnituse, et saab käenduslepinguga võetud kohustustest aru. Lisaks sõlmisid pooled 29.03.2018 täiendava kokkuleppe, millega vähendati käendaja vastutuse maksimaalset summat, millest tulenevalt räägiti poolte vahel lepingu tingimused läbi ning tegu ei olnud tüüptingimustel sõlmitud lepinguga.
22.Kostja leidis esmalt, et ta ei ole hagejaga käenduslepingut sõlminud, sest sellele ei olnud tema tahe suunatud. Rendileping ja selle lisad olid hageja välja töötatud ning ainuüksi tüüptingimusest ei saanud kostjale tuleneda käendaja kohustusi. Lisaks leidis kostja, et kui käendusleping on sõlmitud, on see tühine vastuolu tõttu heade kommetega juba ainuüksi käendaja vastutuse maksimaalse summa tõttu, mis tooks kaasa kostja piiramatu vastutuse tema sissetulekuid arvestades. Lisakokkuleppega ei piiratud käendaja vastutust, vaid hoopis suurendati seda ja vähendamine ainult 3000 euro võrra oleks olnud nagunii marginaalne. Ka hageja tegelikku nõuet 35 432,74 eurot ei oleks kostja võimeline aegumistähtaja jooksul täitma tema sissetulekuid arvestades.
23.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole kohtu hinnangul põhistanud ega tõendanud oma väiteid, et ta ei ole tegelikult hagejaga käenduslepingut sõlminud. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väiteid selle kohta, et ei käenduslepingu sõlmimise ajal ega praegu ei oleks ta võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täitma.
24.VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimusteks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise
lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.
25.Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et lepingu tingimused olid välja töötatud hageja poolt, ei too kaasa käenduslepingu tühisust. Õigusaktidest ei tulene, et käenduslepingut ei saa sõlmida tüüptingimustel. Kostja on oma väidete põhistamisel viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-16614, kuid on kohtu hinnangul teinud sellest ebaõige järelduse, et käenduslepingud ei saa ühelgi juhul olla sõlmitud tüüptingimustel.
26.Viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-166-14 on osundatud, et olukord, kus juhatuse liige võtab endale äriühingu eest isikliku vastutuse, ei ole iseenesest sugugi erandlik (RK TKo 3-2-1-16614, p 10). Tavapäraseks on Riigikohus pidanud olukorda, kus juhatuse liige allkirjastab lepingu, mis talle sellise kohustuse ette näeb. Juhatuse liiget ei saa lugeda isiklikku käenduslepingut sõlminuks, kui käenduskohustus tuleneb ainult osaühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud tüüptingimusest (samas, p 11). Kohus osundab, et Riigikohtu lahendatud asjas puudus poolte vahel vaidlus selle üle, et käenduslepingut ei olnud hageja ja kostja vahel eraldiseisvalt sõlmitud.
27.Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et 19.12.2017 sõlmis hageja W E OÜ-ga, keda esindas kostja kui ettevõtte juhatuse liige, tellingute rendilepingu nr 85/2017 (toimiku lk 9-11). Lepingu kohaselt pidi hageja andma rentnikule ajutiseks kasutamiseks ehitustöödel tellinguid. Lepingu punkti 3.1. järgi oli rentnik kohustatud tasuma rendileandjale lepingus märgitud ulatuses ja hindadega tellingute rendi, -montaaži, demontaaži, 1100 m2 telgi rendi ning selle montaaži, demontaaži, transpordi, kaupade ja tööde eest. Lepingu punkt 3.3. nägi ette, et kui rentnik ei tasu lepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma rendileandjale viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Rendilepingu punkt 1.3. nägi ette, et lepingu lisana 1 on sõlmitud käendusleping.
28.Lisaks rendilepingule sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu (toimiku lk 12-14), millele on selle päises viidatud kui rendilepingu lisale 1. Käenduslepingu kohaselt oli hageja võlausaldajaks, W E OÜ põhivõlgnikuks. Käendajatena olid lepingus nimetatud W E OÜ juhatuse liikmed ehk kostja ja A M. A M lepingut alla ei kirjutanud.
29.Käenduslepingu punkti 2.1. järgi kohustus kostja käendajana tagama solidaarselt hageja ja W E OÜ vahel sõlmitud rendilepingust tulenevaid põhivõlgniku kohustusi. Vastavalt lepingu punktile 2.3. pidi käendaja vastutama võlgniku poolt õigeaegselt tasumata summade, viiviste, kahjude ja intresside eest kokku summas kuni 120 000 eurot. Lepingu punktis 3.3. kinnitas käendaja, et ta on tutvunud tellingute rendilepinguga ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest täielikult aru saanud. Käendusleping allkirjastati kostja poolt 20.12.2017.
30.Eeltoodu alusel ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et tema käenduskohustus tulenes vaid mõnest põhivõlgnikuga sõlmitud rendilepingu tüüptingimustest ning oli tema jaoks üllatuslik. Ainuüksi asjaolust, et kostja allkirjastas kaks lepingut ühe ning sama digitaalse allkirjaga, ei saa järeldada käenduslepingu puudumist. Käenduslepingu esitati kostjale allkirjastamiseks iseseiva dokumendina ning see oli iseseisev leping isegi siis, kui tingimusi kostjaga eraldiseisvalt läbi ei räägitud. Käenduslepingus andis kostja kinnituse, et ta on teadlik lepingu sisust ja endale võetud kohustustest. Kostja ei ole ühegi tõendiga ümber lükanud oma kinnitust. Asjakohatud on kostja viited, et käenduslepingus teise käendajana nimetatud A M lepingut alla ei kirjutanud. Kostja on kinnitanud oma tahteavaldust lepingu sõlmimiseks digitaalselt antud allkirjaga, mis ei muuda tema kohustust olematuks ainult seetõttu, et teine põhivõlgniku juhatuse liige käenduslepingut ei allkirjastanud.
31.Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et 29.03.2018 sõlmisid hageja ja W E OÜ, keda esindas kostja, kokkuleppe tellingute rendilepingu tingimuste muutmiseks (toimiku lk 15-16). Kokkuleppega muudeti varasemat rendilepingut viisil, kus rentnik ei pidanud enam tasuma betoonist raskuste transpordi eest summas 400 eurot edasi-tagasi ega muu transpordi eest summas 1600 eurot edasi-tagasi ehk kokku 2000 euro ulatuses.
32.Sama kokkuleppe punktis 2 lepiti kokku, et käenduslepingusse lisatakse punkt 2.3.1, mis sõnastatakse järgmiselt: „Käendaja vastutab võlgniku poolt õigeaegselt tasumata tellingute rendilepingu summa tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige viivise ja kahju, samuti võlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ja kahju hüvitamise eest summas kuni 117 000 (sada seitseteist tuhat) eurot. Käendaja vastutab käendatava kohustuse täitmise eest solidaarselt võlgnikuga“. Kohus nõustub hageja väidetega, et kuivõrd pooled sõlmisid 29.03.2018 täiendava kokkuleppe, räägiti lepingu tingimused sisuliselt omavahel läbi. Kuna lepingu tingimused räägiti läbi ja varasemaid kokkuleppeid muudeti, ei saa enam kohtu hinnangul lähtuda eeldusest, et käendusleping sõlmiti tüüptingimustel. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et põhivõlgnikul või kostjal kui käendajal puudusid võimalused lepingutingimuste sisu mõjutamiseks VÕS § 35 lg 1 mõistes.
33.Kohus ei nõustu ka kostja väitega, et käendaja kohustuste maksimaalse summa vähendamisel puudus igasugune mõte, sest vähendamine toimus marginaalses ulatuses. Käendaja kohustuste vähendamine toimus proportsionaalselt võrreldes põhivõlgniku kohustuste vähenemise ulatusega. Kohus ei nõustu, et 29.03.2018 kokkuleppega mitte ei vähendatud käendaja vastutuse maksimaalset ulatust, vaid suurendati seda, sest kokkuleppe kohaselt mitte ei muudetud käenduslepingu punkti 2.3, vaid lisati täiendava vastutuse tingimus. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. 29.03.2018 kokkuleppe punkti 2 sõnastusest nähtub selgelt, et poolte ühiseks tahteks oli soov vähendada käendaja senise vastutuse maksimaalset määra. Teistsuguseid järeldusi lepingu sõnastus teha ei võimalda. Viide käenduslepingule punkti 2.3.1 lisamise ja mitte senise punkti 2.3. muutmise kohta on kohtu hinnangul ilmselgelt ebaõige väljendusviisi kasutamine. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja oli sõlminud hagejaga käenduslepingu.
34.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
35.Kostja oli sõlminud hagejaga käenduslepingu, mis nägi talle kui käendajale ette solidaarse vastutuse koos põhivõlgnikuga. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude suurusele, selle kujunemisele ega sissenõutavaks muutumisele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele, selle suurusele ega sissenõutavaks muutumisele. Kostjal oli kohustus täita käenduslepingust tulenev kohustus nii põhinõude kui ka viivisenõude osas.
36.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kui käendusleping oli sõlmitud, oli see tühine vastuolu tõttu heade kommetega, sest kostja sissetulekud ei oleks mingil juhul võimaldanud käenduse maksimaalsummas ega hageja tegeliku nõude ulatuses kohustust täita. TsÜS § 86 lg 1 näeb ette, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lõikest 2 tuleneb, et tehing on heade kommetega vastuolus muuhulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (TsÜS § 86 lg 2 p 1) või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (TsÜS § 86 lg 2 p 2).
37.Oma faktiliste vastuväidete esinemisel tugines kostja Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 214-21710. Nimetatud lahendi punktis 49 on Riigikohus osundanud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita;eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.
38.Kostja ei ole eelviidatud asjaolude kogumi olemasolu käenduslepingu sõlmimise ajal väitnud ega tõendanud. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks sõlminud käenduslepingu sõltuvussuhtest või mõnest muust isiklikust põhjusest tulenevalt. Antud asjaolu esinemist ei saa ka eeldada, sest kostja sõlmis käenduslepingu kui äriühingu juhatuse liige, kelle tegevuse eesmärgiks oli äriühingu majandus- ja kutsetegevuse juhtimine. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei saanud käenduslepinguga tagatavast kohustusest mistahes kasu. Kostja oli äriühingu juhatuse liige ning käenduslepinguga tagatud kohustus oli äriühingule viimase majandus- ja kutsetegevuses kasulik. Kostja ei ole tõendanud et käenduse maksimaalne summa oli juba käenduslepingu sõlmimise ajal tema suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne ning võlausaldajale oleks see pidanud olema äratuntav. Ainuüksi eelnimetatud asjaolude puudumise tõttu ei ole kohtu hinnangul kostja väited käenduslepingu vastuolu kohta heade kommetega põhistatud.
39.Kostja viidatud Riigikohtu tsiviilasja nr 2-14-21710 lahendi punktis 49 ei ole välistatud olukorda, kus ainuüksi käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega. Riigikohus pidas seda võimalikuks juhul, kus käendaja vastutuse maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel. Kostja asus väitma, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ainuüksi käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu.
40.Kohus selgitas kostjale 08.03.2019 pöördumises (toimiku lk 72) vajadust tõendada, et juba käenduslepingu sõlmimise ajal ei oleks tal kuidagi olnud võimalik lepingus toodud kohustusi täita. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja ei nõudnud kostjalt kohustuste täitmist maksimaalses summas, vaid oluliselt väiksemas summas. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid ei tõendanud.
41.Kostja esitas kohtule töölepingu, mille ta oli sõlminud W E OÜ-ga (toimiku lk 79-81). Töölepingu alusel asus ta tööle 06.09.2011. Lepingust ei nähtu, millisel ametikohal kostja töölepingu alusel töötas ja milliseid ülesandeid täitis erinevalt juhatuse liikme kohustustest. Lepingu punkti 4.1 järgi oli kostja brutotöötasu 1122,93 eurot.
42.Kostja esitas kohtule töötasu maksekorraldused ja laekumiste teatised (toimiku lk 82-98), milliste kohaselt sai ta W E OÜ-lt 21.02.2017 jaanuari töötasuna 22,27 eurot, 02.02.2017 600 eurot ja 11.02.2017 300 eurot. 07.03.2017 sai kostja veebruari töötasuna 200 eurot, 15.03.2017 500 eurot ja 21.03.2017 222,27 eurot. Märtsi töötasuna sai kostja 09.04.2017 300 eurot, 13.04.2017 200 eurot ja 15.04.2017 400 eurot. Mai töötasuna sai kostja 02.06.2017 427,27 eurot, 01.06.2017 350 eurot ja 02.06.2017 100 eurot. Aprilli töötasuna sai kostja 05.05.2017 500 eurot, 07.05.2017 422,27 eurot. Juuni töötasuna sai kostja 06.07.2017 500 eurot, 07.07.2017 422,27 eurot. Juuli töötasuna sai kostja 14.08.2017 64,27 eurot, 07.08.2017 18 eurot, 04.08.2017 200 eurot, 03.08.2017 340 eurot ja 02.08.2017 300 eurot. Augusti töötasuna sai kostja 05.09.2017 400 eurot, 01.09.2017 500 eurot. Septembri töötasuna sai kostja 03.10.2017 900 eurot. Oktoobri töötasuna sai kostja 06.11.2017 450 eurot ja 400 eurot, samuti 11.11.2017 116,81 eurot. Novembri töötasuna sai kostja 13.12.2017 266,81 eurot, 07.12.2017 700 eurot. Detsembri töötasuna sai kostja 07.01.2018 286,27 eurot, 03.01.2018 700 eurot. Seega sai kostja igakuiselt töötasuna kätte summa, mis vastas ligikaudu 900 eurole.
43.Kostja esitas enda kui füüsilise isiku 2017. aasta tuludeklaratsiooni (toimiku lk 99-102), mille kohaselt teenis ta 2017. aastal W E OÜ-lt palgana 13 623,36 eurot. Muid tulusid ei ole kostja deklareerinud. Deklaratsiooni kohaselt on kostjal kaks alaealist last. Deklaratsiooni kohaselt on kostja tulust maha arvestanud AS-le S tasutud laenuintressid summas 2171,93 eurot.
44.Kohtu hinnangul tõendavad esitatud tõendid vaid seda, milline oli kostja ametlikult kättesaadav töötasu töölepingu alusel. Kostja ei esitanud kohtule oma kontode väljavõtteid, milliste alusel saaks kohus hinnata, kas kostjal oli käenduslepingu sõlmimise ajal või pärast seda muid sissetulekuid, milliseid ta ei deklareerinud. Kohus osundab, et ainuüksi kostja makstud laenuintresside suurus viitab sellele, et kostjal pidi olema teisi tulusid, milliste arvelt igakuiseid laenumakseid teha.
45.Äriregistri väljavõttest (toimiku lk 34-35, 77-78) nähtub, et kostja oli W E OÜ juhatuse liige ja osanik. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline oli temale kuulunud äriühingu väärtus ajal, mil ta hagejaga käenduslepingu sõlmis. Kinnisturegistri väljavõttest (toimiku lk 6164) nähtub, et kostjale kuuluvad XXX kinnistud XXX kinnistule on seatud AS H kasuks hüpoteegid summas 1 500 000 krooni (95 867,47 eurot) ja 1 900 000 krooni (121 432,13 eurot). Ülejäänud kinnistutele on seatud pärast hagi menetlusse võtmist hüpoteegid P P ja H P kasuks. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostjale kuulus käenduslepingu sõlmimise ajal märkimisväärne vara, mille võõrandamisest saadavast tulust oleks kostjal olnud võimalik käenduslepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et temale kuulunud kinnistuste väärtus oleks olnud ebaproportsionaalselt väike võrreldes käenduslepingu maksimaalse vastutuse summaga. Kostja on asunud enamikele kinnistutele seadma hüpoteeke alles pärast hagi esitamist tema vastu. Käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud enamik kinnistutest hüpoteekidega koormatud. Lisaks ei ole kostja tõendanud, milline oli tema hüpoteegiga tagatud kohustuse suurus panga ees. Seega ei ole teada, milline oli kinnistute väärtus käenduslepingu sõlmimise ajal.
46.Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud, et tema vara ja sissetulekud olid ebaproportsionaalselt väikesed võrreldes käenduslepinguga võetud kohustuse suurusega. Kostja on jätnud arvestamata asjaoluga, et käesolevas asjas ei nõua hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist mitte käenduse
maksimaalses suuruses, vaid oluliselt väiksemas suuruses. Kostja ei ole põhistanud, miks tal ei ole võimalik talle kuuluvate kinnistute müügi arvelt võimalik kohustust mitte üheski osas täita ning kuidas oleks hagejale pidanud selline suutmatus olema mõistetav juba käenduslepingu sõlmimise ajal.
47.Põhinõude tõendamiseks esitas hageja esitas kohtule W E OÜ-le tellingute rendi eest esitatud arved koos selgitustega (toimiku lk 17-24). Viivisenõude põhistamiseks esitas hageja kohtule viivisearvestuse (toimiku lk 6). Kostja ei esitanud vastuväiteid põhinõude põhjendatuse või selle suuruse ega viivisenõude põhjendatuse või selle suuruse osas. Kuivõrd kostja neid vastuväiteid ei esitanud ning kostja käenduslepingust tulenevad vastuväited on alusetud, kuulub hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 31 497,84 eurot ja viivise võlgnevusena 3934,90 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 35 432,74 eurot.
48.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
49.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulud 350 eurot ilma käibemaksuta ehk kokku 1 350 eurot. Hageja tasus õigusabi eest 100 tunnis ilma käibemaksuta. Hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus 3,5 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ning mõistlikud, arvestades vaidluse sisu ja keerukust. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 350 eurot, millest 1000 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 350 eurot on hageja õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 1 350 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.