2.Välja mõista xxx kahju summas 833,48 eurotxxx kasuks.
3.Välja mõista xxx viivis põhinõudelt (s.o 833,48 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.06.2018 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.06.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt ostisxxx (hageja) 04.05.2018 xxx (kostja) käest korteri koos kõigi mööbli esemete ja tehnikaga (v.a televiisor). Nii ülevaatuse käigus kui ka notari juures kinnitas müüa, et kõik toimib ja puuduseid ei ole. 16.05.2018 õhtul oli korteri üleandmine. 17.05.2018 leidis hageja rõdult santehnilise puhastustrossi, mida kasutatakse suurte ummistuste kõrvaldamiseks. Kostja tunnistas, et puhastas kanalisatsiooni mitu korda aastas. Selgus, et köögis on probleeme veevärgi ja kanalisatsiooniga- kraanist tuli vett väga nõrgalt ja ära see ka ei voolanud. Samuti ei töötanud nõudepesumasin. Mööbli põhjaliku ülevaatuse käigus selgus, et köögikappide tõste mehhanismid on ära lõhutud ja riidekappide liuguste mehhanismid ka. Vanni valamukapp oli vaevu seina küljes kinni. Hageja kirjutas müüjale ja palus ühendust võtta probleemide kõrvaldamiseks, mille peale kostja blokeeris hageja kontakti. Hageja hakkas omal kulul asju parandama ning kutsus kohale toruabi, nõudepesumasina tehniku, mööbli salongi esindaja. Toruabi kinnitas, et köögipoolne kanalisatsioonitorustik on umbes ja rasvaga kinni kasvanud toru tugeva vastu kalde tõttu, kraanist vett vaevu tuleb ja see on vigastatud või umbes. Samuti on valesti paigaldatud vannitoa valamu toru ja duššivoolik ei toimi. Nõudepesumasina tehnik kinnitas, et masin on vigane ja pigem oleks mõistlik soetada uus, sest tema ei saa garanteerida, et masin peale remonti töökorras on. Mööblisalongilt sai hageja pakkumise ära lõhutud mööbli mehhanismide asendamiseks. Seega tuli hagejal välja vahetada nõudepesumasin, köögisegisti, duššivoolik, mööblimehhanismid, parandada tuli vannitoa valamukapp ja torustik ning ümber ehitada köögi kanalisatsiooni süsteem. Selleks tuli lahti võtta köögimööbel, parkettpõrand, betoonpõrand, vahetada torustik ja siis paigaldada kõik tagasi. Eeltoodust tulenevalt palus hageja hagiavalduses kostjalt välja mõista 1935,33 eurot. 24.07.2018 esitatud dokumendis palus hageja kostjalt välja mõista kahju summas 1983,73 eurot ning viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõudeid ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. Hagiavalduses nimetatud puudused ei ole varjatud puudused. Hageja on enne lepingu sõlmimist põhjalikult ülevaadatud lepingu eseme ning oli teadlik asjade ja korteri seisukorrast. Tegemist ei ole varjatud puudusega, vaid hageja oli puudusest teadlik lepingu sõlmimisel ja valduse vastuvõtmisel. Asjaolu, et torud on vajalik hooldada ja puhastada on üldtuntud. Kostja ei ole varajanud, et tema on torud puhastanud kaks korda aastas.
16.05.2018 on hageja allkirjastanud kinnisvara objekti üleandmise ja vastuvõtmise akti, milles on fikseeritud, et hageja kinnitas oma allkirjaga, et on saanud vara oma kasutusse varem kokkulepitud seisukorras ja temal ei ole müüjale materiaalsed pretensioone. Kulude kohta esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ning tõendamata on kulude põhjuslik seos lepingu väidetava rikkumisega kostja poolt. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2018 võlaõigusliku müügilepingu, mille esemeks oli eluruum aadressil xxx Tallinn (tlk 57-62) ning 04.05.2018 asjaõiguslepingu omandiõiguse üleandmiseks (tlk 63-68). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et korter anti üle 16.05.2018 (tlk 29). Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et lepingu esemel olid varjatud puudused, s.o: - probleemid kanalisatsiooniga (vett tuleb kraanist väga nõrgalt ja ära ei voola); - nõudepesumasin ei tööta; - köögikappide tõste mehhanismid ning riidekappide liuguste mehhanismid on lõhutud ja vanni valamukapp on vaevu seina küljes kinni.
4.Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtul esmalt hinnata, kas müügiese vastas lepingutingimustele ehk kas kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 217 lg 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus selgitab täiendavalt, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme. Erikokkuleppe puudumise korral peab müüdud asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga ehk vastama samale kvaliteedile, mida tavaliselt omavad samasse kaubagruppi kuuluvad sarnased asjad. Eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt
väliselt üle vaadates. Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §‐de 217-227 erireeglid. Kui ostetud eluruum elementaarsetele tingimustele ei vasta, tuleb seda pidada lepingueseme mittevastavuseks lepingutingimustele, kui pooled ei ole lepingueseme omadusi detailselt kokku leppinud või on eraldi kokku leppinud, et eluruum ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama. Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et pooled oleksid kokku leppinud korteri tehnilises seisukorras. Müügilepingu p 1.4 sätestab üksnes, et lepingu eseme koosseisu kuuluvad ostjale üle antavatesse ruumidesse paigaldatud sanitaartehnika, köögimööbel koos sisseehitatud tehnikaga, külmkapp, laud toolidega, elutoa sektsioonikapp ja diivan, magamistubades olevad 2 sisseehitatud kappi, esiku kapp, pesumasin, voodi, kõik valgustid, kardinad ja kardinapuud. Korteri müügikuulutuse kohaselt (tlk 56) on korter täielikult möbleeritud: sisseehitatud köögimööbel koos kvaliteetse tehnikaga (külmkapp, nõudepesumasin, ahi, mikrolaineahi, veefilter). Kohtu hinnangul võib nimetatust eeldada, et korter pidi vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile ning köögis asuv tehnika pidi olema töökorras.
5.Kohus on seisukohal, et veevärgi ning kanalisatsiooni tõrgeteta toimimine on elementaarseks tingimuseks, millele peaks elamiseks mõeldud lepinguese VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi vastama (st tegemist ei ole eritingimustega, milles pooled peavad kokku leppima). Kui lepinguese eeltoodule ei vasta (s.h torustik valesti paigaldatud, probleemid vee äravooluga), on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega ning lepinguese ei saa olla vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes. Kohus selgitab täiendavalt, et iseenesest on õige, et kasutatud asja müümise korral tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavust. Lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asjade puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-132-00). Samas peavad kohtu hinnangul ka kasutatud asjal vee- ning kanalisatsioonisüsteem toimima ning seal esinevaid puuduseid saab üldjuhul lugeda varjatud puuduseks, kuna tegemist ei ole sellise puudusega, mida saaks asja ülevaatamisel märgata.
6.Hageja on esitanud kohtule 25.05.2018 Lavateir AS poolt vormistatud akti nr 117 korteri vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ülevaatuse kohta (tlk 6). Kuigi tegemist ei ole ekspertiisiaktiga, siis ei ole kohtul alust kahelda akti usaldusväärsuses. Pooled ei ole menetluses täiendava ekspertiisi läbiviimist taotlenud. Viidatud aktist nähtub, et kanalisatsioonitoru on paigaldatud tugeva vastu kaldega, torustiku algus on täidetud vedelikuga. Toru on rasvaga kinni kasvanud torustiku valesti paigaldamise tõttu. Samuti on välja toodud, et vannitoa kraanikausist kuni WC-poti ära jooksu toruni on torustik paigaldatud kaldega, torusse koguneb mustust. Veetorustiku osas puudusi ei ole visuaalselt näha, kraanikauss ja vannisegisti on korras, kuid dušivoolik ei toimi ning köögisegisti on ilmselt vigastatud või ummistunud. Samuti on hageja lisanud toruabi töö käigus tehtud foto toru sisemusest (tlk 9).
Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et kanalisatsioonisüsteemil esinesid sellised puudused (s.o torustik on valesti paigaldatud), mida ei saanud visuaalselt märgata ning tegemist on seega varjatud puudusega. Kohtu hinnangul on kanalisatsiooni toimimine korteris elamiseks vajalik. Veetorustiku osas puuduseid akti kohaselt ei ole. Samuti on kohtu hinnangul aktiga tõendatud, et probleemid esinesid ka dušivoolikuga ja köögisegistiga. Kostja ei ole tõendanud, et on nimetatud puudustest enne müügilepingu sõlmimist hagejale teatanud. Kohtule on esitatud üksnes poolte kirjavahetus 17.maist 2018 (s.o pärast müügilepingu sõlmimist), mille kohaselt kostja on kinnitanud, et puhastasid köögitoru iga poole aasta tagant (tlk 12, tõlge lk 79).
7.Kohus on seisukohal, et kuna müügikuulutusest nähtuvalt müüdi korterit koos korras köögitehnikaga, siis saab ka mitte töökorras olevat nõudepesumasinat pidada lepingueseme puuduseks. Samuti märgib kohus, et nimetatud puudus ei ole visuaalselt märgatav ning hagejal ei olnud kohustust enne ostmist selle korrasolekus veenduda (s.o käima panna). See, et nõudepesumasin korralikult ei töötanud on tõendatud Eliser OÜ töökorralduse/arvega nr 97331 (lk 13), mille kohaselt jääb nõudepesumasina pump tööle ja vesi sisse. Töökorras nõudepesumasina puhul ei oleks olnud vajadust hagejal nimetatud teenust tellida, s.o meistrit kutsuda.
8.Kohtu hinnangul ei ole aga hageja tõendanud, et köögikappide tõste mehhanismid ning riidekappide liuguste mehhanismid olid lõhutud ja et vanni valamukapp oleks vaevu seina küljes kinni. Hageja poolt esitatud fotost puuduse kohta ei nähtu millest, millal ja kus antud foto tehtud on (tlk 18). Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, et nimetatud asjad oleksid vajanud remonti või väljavahetamist. Lepingu p 2.2.3 kohaselt on hageja kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad lepingu p-s 1.4 nimetatud asjad on teadlik asjade seisukorrast. Kohus selgitab, et kostja vastutust ei välista ega piira iseenesest hageja kinnitus müügilepingus, et ta on korteri ja asjade seisukorrast. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-71-07, p 13). See ei piira müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest. Kohus peab vajalikuks märkida, et eelviidatud puudused oleksid olnud ka visuaalselt hagejale märgatavad lepingu eseme ülevaatusel. Seega, korterit ostes, hageja aktsepteeris neid. Sellest tulenevalt puudub kohtul vajadus analüüsida, kas nimetatud asjaolude näol on tegemist puudustega või mitte. Ka juhul, kui need on puudused, siis ei saa hageja nendele tugineda tulenevalt VÕS § 218 lg 4. VÕS § 218 lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus selgitab, et kui ostja sõlmib müügilepingu hoolimata sellest, et ta on teadlik, et müüdud asi on puudustega, loeb seadus sellise toimingu ostjapoolseks kaudse tahteavaldusega väljendatud puuduste heakskiiduks. Teadma pidamine tuleb kõne alla siis, kui ostja on asjaga reaalselt tutvunud ning jätnud tähelepanuta vea, mis oleks pidanud silma torkama igale sellise asja üle vaadanud isikule.
9.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohus on eelnevalt leidnud, et veevärgi- ja kanalisatsiooni puudused ning nõudepesumasina mitte korrasolek on varjatud puudused. Seega ei saanud hageja lepingu sõlmimisel nendest puudustest teada. Kohus selgitab, et isegi majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. Kohtu hinnangul saab eeldada, et puudused olid olemas ka juba korteri ülemineku ajal ostjale. Ei ole eluliselt usutav, et eelpool viidatud varjatud puudused tekkisid vahetult peale korteri ostmist. Kohus arvestab, et korteri üleandmise ja puuduste avastamise ajaline vahe oli käesoleval juhul minimaalne.
10.VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 järgi, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale 19.05.2018 edastanud puuduste nimekirja ning palunud puudused kõrvaldada nädala jooksul või kompenseerida remondi/asenduskulud (tlk 80). Samuti on hageja kostjale teavitanud 19.05.2018, et köögivalamust ei voola vesi ära (tlk 81) ning 22.05.2018 täiendava kirja puuduste kohta (tlk 81 pöördel, 82). Kohus leiab, et hageja on teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul, arvestades, et korter anti üle 16.05.2018 (tlk 29). Samuti on hageja andnud kostjale võimaluse puudused kõrvaldada. Kohtu hinnangul puudub ka vaidlus, et kostja on nimetatud pretensioonid kätte saanud. Nimetatut kinnitavad ka kostja e-kirjad (tlk 21, 31). Kohtu hinnangul vastutab kostja seega lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise eest ning vastutusest vabanemise asjaolusid käesoleval juhul kostja väljatoonud ei ole.
11.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu
rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg.
12.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kokku kahju summas 1983,73 eurot. 12.1 Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et riidekappide, köögikappide ja valamu puudused ning nende väljavahetamise vajadus ei ole tõendatud, siis ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riidekappide, köögikappide ja valamu remondi/väljavahetamise kulud summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 142 eurot (s.o Delamera Grupp OÜ arvest nr 409 nähtuvad liuguste rattad summas 45 eurot, liuguste, hingede remont 45 eurot, vannitoa valamu kapi remont 30 eurot, tlk 14). Samuti ei ole põhjendatud kahju summas 237,60 eurot, mis tuleneb Solar Mööbel OÜ pakkumisest nr 18074 (tlk 19). Nimetatud kulud olid seotud väidetavate puudustega mööbli osas ning hageja on kinnitanud, et nimetatud arvest on hageja nõue ainult 4 esimese punkti osas (tlk 20). 12.2 Nõudepesumasina kohta on hageja väitnud, et seda ei saanud parandada ning esitanud 1A.EE ettemaksuarve nõudepesumasinale summas 345 eurot viitenumbriga 3694060 (tlk 11) ning maksekorralduse viitenumbriga 3694060 uue nõudepesumasina osas summas 345 eurot (tlk 53). Samas ei nähtu Eliser poolt tehtud tööde kirjeldusest, et nõudepesumasinat ei oleks saanud remontida. Tegu oli ummistusega ning sodi täis voolikuga. Tõendist ei nähtu, et nimetatud probleemi ei saa lahendada puhastusega või remontimisega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et remontimine oleks kallim, kui uue nõudepesumasina ostmine. Seega ei pea kohus põhjendatud kuluks uue nõudepesumasina ostmise kulu. Samas on kohus seisukohal, et põhjendatud on meistri väljakutse ja probleemi tuvastamise kulu summas 54 eurot (tlk 13). Kui nõudepesumasin oleks olnud töökorras, siis oleks puudunud vajadus meistrit kutsuda. Samuti nähtub, et töökorraldus on antud 25.05.2018, s.o 9 päeva pärast korteri üleandmist. Seega võib eeldada, et nõudepesumasin oli ummistunud juba korteri üleandmisel. 12.3 Veevärgi ja kanalisatsiooniga seotud kulutused loeb kohus põhjendatuks kokku 779,48 eurot. Hageja on oma menetlusdokumentides väitnud, et oli vaja ehitada uus torustik ning selleks oli vaja ka betoonpõrand lahti võtta ja uuesti betooniga valada. Kuigi Lavateir AS-i aktist ei nähtu otseselt puuduste kõrvaldamiseks vajalikke tööde maht, siis hageja poolt esitatud fotodest võib järeldada, et betoontööd olid vajalikud torustiku ehitamiseks (tlk 8, 16). Uue torustiku paigaldamine ei saanud olla ka ebavajalik, kuna Lavateir AS on aktis kinnitatud, et torustik on valesti paigaldatud.
Hageja on oma kulude tõendamiseks esitanud kohtule Lavateir AS poolt esitatud arve nr 10705 summas 86,70 eurot, arve nr 10708 summas 20 eurot ning arve nr 1805668 summas 40 eurot (tlk 4, 7). Lavateir AS poolt esitatud arveid peab kohus põhjendatuks 112,25 euro ulatuses. Probleemide ilmnemisel oli vajalik tegeleda nende kindlakstegemisega ning seega ei saa pidada ebavajalikuks ka akti koostamise kulu. Samas jääb selgusetuks, miks oli täiendavalt vajalik 29.05.2018 kontrollida veetoru ja segistit, kui akt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ülevaatuse kohta on koostatud juba 25.05.2018. Seega ei pea kohus arvet nr 10708 summas 20 eurot põhjendatuks. Samuti on hageja esitanud kulude tõendamiseks Decora AS arve nr 22275724 summas 20,23 eurot (tlk 5), Decora AS pakkumise nr 10149296 summas 229,20 eurot (tlk 10), Delamera Grupp OÜ arve nr 409 summas 940,80 eurot (tlk 14) ning maksekorralduse tasumise kohta (tlk 54), Profit Solar OÜ pakkumise nr 18074 summas 891,60 eurot, millest hageja nõue summas 237,60 eurot (tlk 19, 20), Decora AS arve nr 22509957 summas 239,40 eurot koos maksekviitungiga (tlk 48-49). Decora AS arve 22275724 summas 20,23 eurot peab kohus põhjendatud kuluks. Arvelt nähtuvad tooted, mis on vajalikud kanalisatsiooni probleemide lahendamisel. Delamera Grupp OÜ arvet peab kohus põhjendatuks summas 647 eurot, olles arvestanud arvelt maha mööbliga seotud kulutused (liuguste rattad, köögi demontaaž, montaaž, liuguste, hingede remont, vannitoa valamu kapi remont) ning dušši vooliku ja selle vahetamise kulu. Ülejäänud arvel märgitud tooted ja teenused on kohtu hinnangul samuti vajalikud kanalisatsiooni probleemide lahendamisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et ei saa pidada ebavajalikuks kuluks ka köögi demontaaži ja montaaži, kuna on eluliselt usutav, et torustiku vahetamiseks on köögimööbel vaja eemaldada. Duššivooliku ja selle vahetamise osas märgib kohus, et Lavateir AS poolt esitatud aktist ei nähtu, et voolik tuleks välja vahetada. Aktis märgitud „ei toimi“ ei tähenda kohtu hinnangul automaatselt väljavahetamise vajadust. Kohtu hinnangul ei tõenda ka hageja poolt esitatud foto voolikust selle vahetamise vajadust (tlk 15). Kohus peab vajalikuks märkida, et see, et Delamera Grupp OÜ osanik ja juhatuse liige on hageja elukaaslane (tlk 30) ning ettevõtte tegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont ja anna alust kohtul esitatud arve õigsuses või osutatud teenustes kahelda. Profit Solar OÜ pakkumist ei pea kohus põhjendatuks, kuna nimetatud kulud on seotud väidetavate mööbli puudustega (s.o liuguksed jne), mille puuduseid ei ole hageja tõendanud. Samuti ei pea kohus põhjendatuks uue köögisegisti kulu summas 229,20 eurot (Decora AS pakkumine nr 10149296). Lavateir AS aktist nähtuvalt oli köögisegisti ilmselt vigastatud või ummistunud. Seega ei tulene aktist, et segistit ei saaks remontida või ummistust eemaldada. Samuti puudub tõsikindel väide vigastuse või ummistuse kohta. Kohtu hinnangul ei tõenda ka hageja poolt esitatud foto segistist selle vahetamise vajadust (tlk 17). 12.4 Seega on kokku hageja nõue põhjendatud 833,48 euro ulatuses. Kohus leiab, et kui müügiesemel ei oleks esinenud varjatud puuduseid, siis ei oleks hagejal olnud ka vajadust eelpool nimetatud teenuseid ja materjale tellida.
13.Samuti on hageja palunud välja mõista viivise kahjult lähtudes VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud, siis on põhjendatud viivise välja mõistmine alates hagiavalduse esitamisest summalt 833,48 eurot kuni nõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 833,48 eurot ning viivis nimetatud summalt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte menetluskulude rahalist suurust.