Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 30. mai 2019
Tsiviilasja number
2-19-4104
Tsiviilasi
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XXXi vastu võla väljamõistmiseks 1189,64 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143) volitatud esindaja Alar Liivamägi (e-post [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht teadmata)
Menetluse liik
lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XXXi vastu võla väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista XXXilt põhivõlgnevus 607,67 eurot (kuusada seitse eurot ja 67 senti), intress 118,38 eurot (ükssada kaheksateist eurot ja 38 senti), võla sissenõudmiskulu 20 (kakskümmend) eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 25,86 eurot (kakskümmend viis eurot ja 86 senti), kokku 771,91 eurot (seitsesada seitsekümmend üks eurot ja 91 senti) Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks.
3.Välja mõista XXXilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 607,67 eurot alates 19.03.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta 69% ulatuses XXXi kanda ja 31% ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.
2.Mõista XXXilt välja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks riigilõiv 138 eurot ja õigusabikulud 165,60 eurot, kokku 303,60 eurot (kolmsada kolm eurot ja 60 senti).
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXilt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (303,60 eurot) Rävala Õigusbüroo
OÜ viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud
1.Kostja ja Express Credit AS sõlmisid 29.07.2017 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 800 eurot. Samal päeval maksis laenuandja kostjale laenusumma välja. Laenulepingu alusel võttis kostja laenu intressiga 45,5 % aastas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 29.08.2017 annuiteetgraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid summas 51,35 eurot, viimane makse oli 01.08.2019 summas 51,26 eurot. Kostja on maksegraafikus sätestatud kohustuse täitmiseks tasunud 410,80 eurot, millega on ära tasunud 8 esimest maksegraafikujärgset makset (aug. 2017–aprill 2018). Järgnevad maksed on kõik tasumata. Lisaks sellele on kostja tasunud 5 eurot ühe tasulise meeldetuletuskirja eest.
2.Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi. Tasulisi meeldetuletusi saatis laenuandja kostjale 17.02.18 (tasutud), 22.05.18 ja 19.06.2018, igaüks neist hinnaga 5 eurot. 16.07.2018 tegi laenuandja kostjale tasulise (5 €) laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja 26.09.2018 saatis laenuandja kostjale tasulise (20 €) teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Võla tasumata jätmise tõttu loovutas laenuandja 13.11.2018 laenulepingust tuleneva nõude hagejale, mille kohta saatis kostjale tasulise kirja (5 €), sisult samuti meeldetuletuse tasumiseks.
3.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 607,67 eurot, intress 118,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 147,10 eurot ja põhivõlalt arvestatud viivis 45,5 % aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 200 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
4.Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus koos lisadega kätte 12.04.2019 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
6.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud Express Credit AS-ga laenulepingu, mida tõendavad 29.07.2017 laenulepingu põhitingimused ja üldtingimused (lk 7-10). Laen tuli tagastada 01.08.2019. Leping on üles öeldud 26.09.2018 laenumaksete tasumata jätmise tõttu (lk 14). Arvestades, et kostja on tagasi maksnud kaheksa esimese
makse põhiosad summas 192,33 eurot, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 607,67 eurot (800-192,33).
7.Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 45,5% aastas ja krediidikulukuse määr 56,28% aastas. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 26.09.2018. Arvestades tasutud intresse, on kostjal maksmata perioodi 01.05.2018-26.09.2018 eest 118,38 eurot, mis tuleb talt hageja kasuks välja mõista.
9.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.3 on viivis võrdne intressimääraga, so 0,13% päevas ja 45,5% aastas.
10.Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)
11.Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine
lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas.
12.Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu kuus korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.
13.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 25,86 eurot. Võlaperiood 02.05.2018 - 26.09.2018 02.06.2018 – 26.09.2018 02.07.2018 – 26.09.2018 02.08.2018 – 26.09.2018 02.09.2018 - 26.09.2018 27.09.2018 – 18.03.2019
% aastas
Võla summa 28,32 29,39 30,51 31,66 32,86 607,67
Viivitatud päevade arv
viivise summa 0,92 0,75 0,58 0,39 0,18 23,04
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
15.Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulude hüvitist summas 40 eurot. Hageja väidab, et ta on saatnud SMS-i või e-posti teel 15 tasuta meeldetuletust, mille kohta aga ei ole esitatud ühtegi tõendit. Kohus on seisukohal, et tasuta meeldetuletuste saatmine on tõendamata. Samuti ei ole see eluliselt usutav, et kõik väidetavalt saadetud SMS ja ekirjad on seotud võla sissenõudmisega, kuna hagiavaldusest ei tulene, et kostja oleks
varasemate maksetega hilinenud (laenuandja ei ole maksetega hilinemiste eest arvestanud viivist ja viivist ei ole ka tasutud). Kohus ei nõustu hagejaga, et 26.09.2018 teadet laenulepingu ülesütlemisest saab lugeda meeldetuletuseks pärast lepingu lõppu. Kuna leping lõppes 26.09.2018, siis peale lepingu lõppemist seotud kuludeks, saab lugeda kõiki toiminguid alates 27.09.2018.
16.Arvestades, et esimene meeldetuletuskiri (so 17.02.2018) oleks pidanud kostjale olema tasuta, siis loeb kohus tasutuks 22.05.2018 meeldetuletuskirja. Seega on kostjal tasumata enne lepingu lõppemist 19.06.2018 meeldetuletuskiri (5 eurot), 16.07.2018 laenulepingu ülesütlemise hoiatus (5 eurot) ja 26.09.2018 teade laenulepingu ülesütlemisest (5 eurot) ning pärast lepingu lõppemist tehtud kulu, milleks on teatis nõude loovutamisest (5 eurot). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmisega seotud kulu 20 eurot.
17.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 607,67 eurot, intress 118,38, sissenõutavaks muutunud viivised 25,86 eurot ja võla sissenõudmiskulu 20 eurot, kokku 771,91 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt 607,67 eurot arvestatud viivise seadusjärgses määras alates 19.03.2019. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 69% ja hageja kanda 31% ulatuses.
19.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 440 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud 0,5 tundi alusdokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks 1,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et tunnihind ja õiguabikulud on mõistlikud ja põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 138 eurot (200*69%) ja õigusabikuludest 165,60 eurot (240*69%), kokku 303,60 eurot.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.