Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Narva linna avaldus S G pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Narva kohtutäitur Andrei Krek. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 25.04.2019 määrusega nimetas kohus S G pärandvara ajutiseks halduriks Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning kuulanud ära ajutise halduri, leiab, et S G pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku vähemalt summas 1 209.35 eurot. Võlgniku pärandvara koosseisu kuulub vaid pensionikonto XXX Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) 42.729 osakut, mille puhasväärtus on 1.26387 eurot, kokku summas 54.00 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt 07.05.2019 edastatud registriväljavõtte kohaselt võlgniku osas menetluses olevad täitemenetlused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on surm ja asjaolu, et võlgniku eluajal omandatud vara ei kata tema poolt võetud kohustusi, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Haldur kuriteo tunnustega tegusid ei tuvastanud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, kuivõrd ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 658.75 eurot (lisandub käibemaks 131.75 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu määrata osaliselt hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärandvara puudub, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuulub hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.