Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(33)

2(33)

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

3(33)

Kuna kostja keeldus probleemidega tegelemast ega aidanud kaasa nende lahendamisele, tellis hageja vigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks jaama gaasimootori diagnostika- ja remonditööd UAB-lt Lukrida (Lukrida). Spetsialistid tegid mootori veaotsingud, ümberseadistamised ning rajasid gaasimootori turbokompressorile korrektse möödaviigu (inglise keeles bypass). Teenuste eest esitas Lukrida 17.06.2015 hagejale 11 946 euro suuruse arve nr 0004294 (km-ta). Gaasimootori tootja MWM GmbH (MWM) esindaja SIA Envija (Envija) tuvastas 21.07.2014. a mootori ülevaatusel ning puuduste ja probleemide otsimisel, et kostja oli mootori gaasisüsteemi nullrõhuregulaatori paigaldatud ebakorrektselt ja vastuolus paigaldusjuhendiga. Gaasimootori töö stabiliseerimiseks oli vaja teha nullrõhu regulaatori muudatustööd. Nimetatud tööd telliti Amitec Project OÜ-lt ning nende maksumus oli 426 eurot (km-ta). Suitsugaas ja kondensatsioon olid kahjustanud koostootmisjaama katelde suitsugaasi torustiku ühendusi ja isolatsiooni. Defekti põhjuseks oli kostja tehtud ühenduste ja isolatsiooni vale lahendus ning tööde halb kvaliteet. Puuduste kõrvaldamiseks tuli nimetatud osades suitsutorude isolatsioon lahti võtta, parandada lekkiv torustik, asendada see osaliselt uuega ning vahetada osaliselt või täielikult suitsutorude isolatsioon. Tööde maksumus oli 4000 eurot (kmta). Jaama käivitamis- ja seadistamisperiood oli 31.10.2012–31.03.2013, sh valmistati ette täismahus jaama kütuseks biogaasi tootmist. Perioodi lõpus oleks jaam pidanud toimima täisvõimsusel, stabiilselt ja tõrgeteta. Tegelikkuses toimis jaam oluliselt madalamal võimsusel. Kostja vastuväited

4(33)

koostootmisjaama üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja ei esitanud kostjale vaegtööde tegemise nõudeid ega pretensioone akteerimisel või koostootmisjaama käivitamise- ja seadistusperioodil (2012. a november–2013. a aprill). Hageja väide, et probleemi põhjuseks oli jaama tehnilise lahenduse puudus (möödavooluklapi puudumine) on asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Probleemi põhjuseks oli hageja tegevus koostootmisjaama haldamisel ja hooldamisel. Kahju tekkimise põhjuseks oli hageja tegevus koostootmisjaama käitamisel (eelkõige vähene biogaas, biogaasijaama vale projekteerimine ja ehitamine). Hageja ei esitanud mõistliku aja jooksul pretensioone. Esimest korda nõudis hageja garantii korras puuduste kõrvaldamist 10.10.2013. Seega ei pidanud hageja väidetavaid puudusi lepingu rikkumiseks, vaid garantiitöödeks. Hageja ei tõendanud VÕS § 645 lg-s 1 sätestatud eeldusi. Töö vastuvõtmisega kaotas hageja õiguse tugineda lepingu rikkumisele. Kostja ei vastuta lepingu rikkumise eest, kuna hageja tekitas kahju ise koostootmisjaama vale käitamisega. Hageja ei tõendanud saamata jäänud tulu nõuet (st, et tal oli võimalik tulu teenida) ning hageja saamata jäänud tulu arvutus oli arusaamatu. Kahju ei olnud ettenähtav. Kostjal ei olnud võimalik ette näha, et hageja ei suuda täita lepingu p-s 1.5 sätestatud kohustust ja toota biogaasi sisendenergiat vähemalt 5045 kW. Seetõttu ei olnud võimalik, et biogaasijaam toodab gaasi pidevaks elektri tootmiseks mootori võimsusel 1650 kW. Hageja ei tõendanud, et elektri tootmiseks oli piisav gaasi kogus. Ei saa eeldada, et kostja kui töövõtja peaks vastutama kogu jaama saamata jäänud tulu eest, kui hageja ei suutnud piisavalt biogaasi ning elektri-ja soojusenergiat toota. Lisaks puudub rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos. Hageja välistas hagiavalduse p-s 2.5.2 suure kahju tekkimise ebakorrektse nullrõhuregulaatori paigaldamise tõttu. Kaudsed tõendid (Envija 03.05.2016. a kiri - nullpunkti surveklapi asendi muutmisel ei muutunud mootor stabiilseks) ka kinnitasid seda. Tõendid kogumis ei kinnitanud, et probleemide põhjus oli möödaviigu puudumine. Otsene varaline kahju oli põhistamata ja tõendamata. Alternatiivselt palus kostja kahju vähendada, kuna väidetav kahju tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel. Hageja pidi lepingu p 1.3 kohaselt enne töödega alustamist ja nende tegemist, projekti üle vaatama ja selle kooskõlastama. Hageja juhatuse liige HU on üks bioenergeetika valdkonna suurimaid eksperte Eestis. Ta on bioenergeetika valdkonna juhtiv asjatundja. Kontsern tegutseb alates 03.01.2008 (viis aastat enne Aravetel biogaasijaama ehitamise algust). Kuna tegemist oli valdkonna juhtiva professionaaliga, oleks hageja pidanud juba jaama projekteerimisel või projekti kooskõlastamisel ning mitte hiljem, kui jaama tööde vastuvõtmisel, teavitama kostjat, et projekt ja töö ei vasta nõuetele ja jaama paigaldamisel tuleb ette näha ka turbolaaduri möödavooluklapp. Lisaks ei olnud turbolaaduri möödavooluklappi ette nähtud töövõtus ega jaama tehnilises spetsifikatsioonis. Hageja tekitas ise kahju, kui rikkus oma lepingulist kohustust kooskõlastada nõuetele vastav projektdokumentatsioon (lepingu p 1.3). Maakohtu otsus

5(33)

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võttis hageja 01.07.2016 ja 18.04.2017 toimunud kohtuistungitel kostja vastu esitatud põhinõudest (otsene varaline kahju) tagasi 10 000 euro suuruse rahalise nõude (IV kd, tl 80 pöördel; VI kd, tl 160, maakohtu otsuses ekslikult märgitud tl 169). Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 424 ja § 423 lg 1 p-le 2 ning jättis nimetatud osas hageja nõude läbi vaatamata. Maakohus viitas VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja lg-le 2, § 115 lg-le 1 ning selgitas, et kahju saab kuuluda hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenevat kohustust kostja rikkus. Hagejale peab olema tekkinud kahju. Kahju tuleb hüvitada üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Hagejal on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda ka viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg-d 1 ja 2). Maakohus analüüsis esmalt hageja kahjunõuet töövõtugarantii alusel. Maakohus viitas VÕS § 650 lg-le 1, § 641 lg-tele 1 ja 4 ning Riigikohtu 28.02.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11 tehtud otsuse p-des 11, 12 ja 14 väljendatud seisukohtadele. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 11.08.2011 lepingu biogaasil koostootmisjaama müügi, paigaldamise ja käivitamise kohta, kus tellijaks oli hageja ning täitjaks kostja (I kd, tl-d 9–37). Koostootmisjaam oli biogaasijaama osa. Hageja andis 13.02.2012 kostjale ehitusplatsi üle ning kostja alustas tööd (I kd, tl-d 38–43). Pooled allkirjastasid 31.10.2012 jaama üleandmisevastuvõtmise lõppakti, milles fikseerisid vaegtööd ja muud kokkulepped ning lugesid garantii algusperioodiks 01.11.2012 (I kd, tl-d 44–46). Jaama vastuvõtmisele järgnes jaama käivitamisja seadistusperiood (sh valmistati ette täismahus jaama kütuseks biogaasi tootmist), mis kestis jaama vastuvõtmisest 31.10.2012 kuni 2013. a aprillini. Perioodi lõppedes oleks pidanud jaam toimima täisvõimsusel, stabiilselt ja tõrgeteta. Lõppakti p 9 ja lisa (I kd, tl 46) kohaselt ei tehtud koostootmisjaama üleandmisel katsetust täiskäitamisvõimsusel. Garantiitööd ei ole tööd, mille tegemise vajadus oli teada ja kokku lepitud lõppaktis. Garantiitööd on tööd, mis on vajalikud garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuste kõrvaldamiseks (puudused olid eelduslikult töö üleandmise ajal olemas, kuid ilmnesid garantiitähtaja jooksul). Seetõttu ei olnud asjakohased kostja vastuväited lõppakti kohta. Lepingu p-de 5.4, 5.5 ja 5.9 kontrolliprotseduur oli läbitud seonduvalt lõppakti allkirjastamisega. Lepingu p-d 5.2 ja 5.12 annavad hagejale õiguse nõuda kahju. Eelnevalt viidatud aktis ei märgitud hageja kahjunõude aluseks olevaid puudusi. Pooled ei esitanud maakohtule tõendeid, et kahjunõude aluseks olevad puudused fikseeriti muul viisil. Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju, kui ta selle eest vastutab. Maakohus viitas VÕS § 641 lg 2 p-dele 1 ja 2 ning tuvastas, et lepingu p-de 1.1, 1.3-1.3.4 ja lisa 3 (I kd, tl 35) kohaselt pidi kostja tehniliselt projekteerima jaama tehnilise lahenduse, müüma hagejale kõik vajalikud seadmed ning tegema kõik jaama tööle rakendamiseks vajalikud paigaldamis-, seadistamis- ja käivitamistööd. Kostja ülesandeks ei olnud üksnes gaasimootori (üks jaama tehniline komponent) paigaldamine ja projekteerimine, vaid kogu jaama ja selleks vajaliku seadmestiku projekteerimine ning paigaldamine. Maakohus viitas lepingu p-dele 1.2 ja 1.3.4 ning lisale 3 (I kd, tl-d 19–35). Kostjalt telliti teatud tunnustele vastav ja teatud tehniliste omadustega elektri- ja soojusenergia jaam. Hageja huvi oli saada sihtotstarbeliselt toimiv jaama terviklik tehniline lahendus, mis sobib järjepidevalt elektri- ja soojusenergia tootmiseks optimaalselt planeeritud võimsusel 1650 kW. See oli kostjale teatavaks tehtud ning kostja aktsepteeris seda. Lepingu lisades 1 ja 2 esitati tellitud jaama

6(33)

tehnilised näitajad (sh nominaalne võimsus 2000 kW (inglise keeles electrical power, I kd, tl-d 19, 33)) ning lepingu p-des 1.4 ja 1.5 lepiti kokku garanteeritud kestevvõimsus 1990 kW (I kd, tl 10). Kostja ei vaidlustanud seda. Hageja tõendas, et koostootmisjaama ei olnud võimalik käitada maksimaalsel 2000 kW võimsusel ega optimaalselt planeeritud 1650 kW võimsusel, jaamal esinesid pidevad katkestused ja võimsus kõikus suures ulatuses (OÜ Elektrilevi kommertsmõõtja andmete väljavõte (I kd, tl-d 67–200, III kd, tl-d 1–101), MW 03.08.2016. a e-kiri ja sellele lisatud graafikud (IV kd, tl-d 93, 99–130), tunnistaja AA ütlused (VI kd, tl-d 141–142), tunnistaja HU ütlused (VI kd, tl-d 144–146), IS 10.10.2013. a e-kiri (I kd, tl 47). OÜ Elektrilevi kommertsmõõtja andmete väljavõtete kohaselt on eraldi näidatud tunni- ja päevapõhine tootmine. Tabelitest nähtus, et võimsus kõikus nii üles kui alla (oluline on, et võimsus oleks kestvalt vähemalt 1650 kW). Mootori võimsuse graafikud ei näita jaama tarbeks toodetava biogaasi kogust või defitsiiti, vaid üksnes mootori töötamise hetkevõimsusi. Seetõttu olid asjasse puutumatud kostja paljasõnalised viited gaasi puudumise kohta. Hageja ja tunnistajate AA ja HUe väitel toodeti gaasi vastavalt vajadusele sellises koguses nagu jaam suutis ära tarbida. Rikkis ja teadaolevalt täisvõimsusel mittetöötava jaama tarbeks ei toodetud üleliigset kütust (VI kd, tl-d 141–142, 144–146). Suurema osa ajast oli jaama tippvõimsus 1200 kW ning jaama töös esinesid pidevalt katkestused ja võimsuse kõikumine. MW 21.11.2016. a kirjast (VI kd, tl 123) ei nähtunud teistsugust selgitust. Maakohus järeldas tõenditest, et koostootmisjaam ei töötanud sihtotstarbeliselt - mitme aasta vältel tõusis selle võimsus üksikutel hetkedel ettenähtud võimsuseni. Jaama keskmine võimsus oli vaidlusalusel perioodil 1042 kW (I kd, tld 67–200; II kd, tl-d 1–200; III kd, tl-d 1–101). IS 10.10.2013. a e-kirja kohaselt oli koostootmisjaama puuduseks see, et generaatori võimsust ei saanud tõsta üle 1650 kW, sest siis hakkas võimsus suurtes piirides kõikuma ja mootori töö muutus ebastabiilseks. Tõend haakus teiste tõenditega, mis kinnitasid koostootmisjaama kokkulepitud võimsuse probleeme. Kostja ei vaidlustanud kohtueelselt asjaolu, et puuduste fikseerimise nõude esitas kostjale ebapädev isik. Kohtumenetluses ei tõstatanud kostja ekspertiisi tegemise vajadust ega esitanud hageja tõendile vastupidiseid tõendeid. Lisaks selgitas maakohus, et jaamal peavad olema kokkulepitud omadused kogu kasutusperioodil, mitte üksnes 48 tunni jooksul. Maakohus analüüsis tõendeid (AT ütlused (VI, tl-d 146–148), e-kiri (IV kd, tl 69), graafikud (IV kd, tl-d 71–75), väljavõtte veebileht (IV kd, tld 76–77), AP asjatundja arvamus (VI kd, tl 127) ning leidis, et need ei lükka ümber järeldust, et jaam ei töötanud sihtotstarbeliselt (vajalikul võimsusel) ja võimsus kõikus. Maakohus tuvastas eelviidatud isikuliste tõendite ning lepingu p 1.3 ja lisa 3 (I kd, tl 35) alusel, et kostja ülesandeks oli jaama tehniline projekteerimine. Seega tuli jaama paigaldada kõik seadmed kostja väljatöötatud tehnilise lahenduse järgi. Hageja ei andnud kostjale juhiseid, millised seadmed peavad seal olema või sealt puuduma (VÕS § 641 lg 3). Nimetatu oli kooskõlas HU ütlustega (VI kd, tl 144). Kui jaama tehnoloogilisest osast puudus mingi detail või see oli valesti kavandatud (gaasimootori turbokompressori möödaviik), oli see maakohtu hinnangul kostja ülesandeks olnud tehnoloogilise projekteerimise viga. Lepingu lisast 3 nähtus, et vajalikud seadmed ja tööd ei olnud selles dokumendis sõnaselgelt loetletud. Seetõttu ei olnud maakohtu arvates tähtis, et tehnilises spetsifikatsioonis ja hinnapakkumises (lepingu lisad 1 ja 2) ei olnud ettenähtud gaasimootori turbokompressori möödaviiku ning mootor oli projekteeritud spetsiaalselt töötama ilma turbolaaduri möödavooluklapita (IV kd, tl-d 52–55). Kostja, kellel oli tehnilise projekteerimise kohustus, pidi lepinguliste kohustuste täitmiseks arvestama ka seadmega (möödaviiguga), mida oli vaja terviklahenduse sihtotstarbeliseks toimimiseks.

7(33)

Seejuures tuli arvestada konkreetse jaama vajadusi. Maakohus selgitas, et gaasimootori tellis tehasest kostja, mitte hageja (leping ja selle lisaks olev kostjale suunatud ETW Energiatechnik GmbH pakkumine). Kirjas viidatud „Aravete projektijuht“ oli lepingu p 10.9.2 järgi kostja töötaja KK. Seega ei olnud kostja arvates tähtis mootorite tehnoloogia muudatus ja möödavooluklapi puudumine. Asjaolu, et lepingu p 1.3 kohaselt tegi kostja jaama paigaldustööd hageja kooskõlastatud projektdokumentatsiooni alusel, ei tähendanud maakohtu arvates, et hageja oleks lepinguga aktsepteerinud kostja tehnilistest lahendustest võetud riske. Hageja ei ole valdkonna asjatundja üksnes seetõttu, et hageja juhatuse liikmel HU-l on bioenergeetika valdkonna teadmised (IV kd, tl-d 42–51). HU ei olnud pädev hindama tehniliselt jaama tehnilist lahendust. Isik ei ole spetsiifilise tehnilise lahenduse (koostootmisjaam) asjatundja üksnes seetõttu, et tal on vastav haridus. Maakohus pidas praeguses vaidluses asjatundjaks kostjat, mitte hagejat. Kuigi haridus ei ole asjaolu, mis teeb isikust asjatundja, selgitas kostja (VI, tl-d 146–148), et vastava töö jaoks võeti tööle spetsialist (KK). Lisaks pidi kostjalt tellitud jaam lähtuma maakohtu hinnangul asukoha ja gaasi spetsiifikast. Seetõttu ei olnud oluline, millised olid muud jaamad, mis sama mootorit kasutavad, või millised need tavaliselt on. Maakohus järeldas tõenditest (lepingu p-d 2.1.1, 2.1.5 ja lisa 3, pakkumiskutse p 2), et kostja pidi ette nägema kõik vajalikud seadmed enda tehniliselt kavandatud, tarnitud ja paigaldatud tehnilisele lahendusele, et jaam töötaks sihtotstarbeliselt ja stabiilselt. Kostja, kes oli jaama projekteerija, ei saanud vabandava asjaoluna tugineda projekti võimalikele puudustele ja/või sellele, et hageja kooskõlastas nn vigase projekti. Jaamal peavad olema kokkulepitud omadused kogu kasutusperioodil. Pärast jaama täiskoormusega tööle rakendamist ei sobinud see järjepidevaks elektri- ja soojusenergia tootmiseks vähemalt võimsusel 1650 kW. Seega ei vastanud töö lepingutingimustele. Maakohus luges tuvastatuks, et turbokompressori möödaviiku jaama koosseisus ei olnud. Mootori töö stabiliseerimiseks soovitas tehnilisele lahendusele lisada mootori turbokompressori möödaviigi mh mootoritootja ametlik esindaja (IV kd, tl-d 60–62, 168, 169). Esitatud tõenditest nähtus, et Envija oli koostootmisjaama gaasimootori MWM ametlik partner, koostootmisjaamas kasutatakse MWM gaasimootorit ja Envija pakkus lahendusena möödavooluklapi paigaldamist. Kostja ei tõendanud, et jaama mittesihtotstarbelise (ebastabiilse) töötamise tingis muu asjaolu (gaasi puudus). MW 25.05.2016. a kirja (IV kd, tl-d 52-55) kohaselt oli rikke põhjuseks mootori vale käitamine. Puudus ei saanud selguda jaama vastuvõtmise katsetustel, sest seda ei viidud läbi maksimaalsel 2000 kW võimsusel ega optimaalsel 1650 kW käitamisvõimsusel (I kd, tl 46). Lisaks kestis test 10 minutit (IV kd, tl -d 52–55), mis ei olnud piisav, et tuua välja võimsuse kõikumine pidevalt kõrgema võimsusega töötades. Lisaks tugines hageja hagi alusena asjaolule, et nullrõhuregulaator oli valesti paigaldatud, ei vastanud kostja koostatud projektile ning see muutis mootori ebastabiilseks. Kostja ei vaidlustanud, et nullrõhuregulaatori paigaldus oli kostja projekti alusel kostja töö. Nullrõhuregulaatori muudatustöö tehti 2014. a juulis (I kd, tl-d 49–50) ning möödaviik paigaldati 2015. a juuni alguses (I kd, tl 51). Maakohus analüüsis tõendeid (IV kd, tl-d 58–59) ning leidis, et mõlemad tööd olid põhjendatud ja mootori võimsuse võimalikuks stabiliseerimiseks vajalikud. Neid soovitas ka mootoritootja ametlik esindaja Envija. Kuna kostjalt tellitud jaam pidi lähtuma ka asukoha ja gaasi spetsiifikast, siis ei olnud oluline, millised olid muud sama mootorit kasutavad koostootmisjaamad või millised need tavaliselt on. Lisaks nähtus Envija kirjast (IV kd, tl-d 58–59), et biogaasi puudus, vale hooldus ja mittetöötav kondensaadisüsteem seadme käitamise alguses on peamised põhjused, miks biogaasi mootor ei

8(33)

tööta stabiilselt. Maakohus rõhutas, et kondensaadisüsteemi seadme tööd olid kostja tööd ja enne 01.04.2013 said valed seadistused pärineda vaid kostja tööst. Maakohus viitas tunnistaja AA ütlustele (VI kd, tl-d 141–142), mille kohaselt stabiliseeris mootori töö turbokompressori möödaviik, mida seal varem ei olnud. Kuna jaam ei toiminud algusest peale, esines puudus jaama tehnilises lahenduses, mitte selle kasutamises või hooldamises (IV kd, tl-d 93, 99–130; JT 13.05.2016. a e-kiri (IV kd, tl 69). Sama nähtub mootori võimsusenäitajate logidest (I kd, tl-d 67–200; II kd, tl-d 1–200; III kd, tl-d 1–101). Tabel „toodang tunnis“ näitas, et alates esimesest käivitamisest 2012. a ei tõusnud jaama toodangu võimsusnäitajad püsivalt optimaalse 1650 kWh lähedale. Seega oli tehniline lahendus algusest peale vigane ning probleemi ei põhjustatud koostootmisjaama vale kasutamine (mh hooldamine). Kui jaama rikke oleks põhjustanud vale kasutamine või hooldamine, oleks see alguses töötanud probleemideta täisvõimsusel ning seejärel oleks võimsus järk-järgult langenud. Praegu töötas jaam algusest peale madala võimsusega. Eeltoodut ei lükanud ümber ka teised tõendid (AT ütlused (VI kd, tld 146–148); Envija arvamus (IV kd, tl-d 58–59)). Maakohus pidas hageja tõendeid objektiivsemateks, kuna kogumis sai nende alusel järeldada, et mootori ebastabiilsus oli mh tingitud möödaviigu puudumisest ja kaudselt ka nullrõhuregulaatori ebaõigest paigaldusest. Kostja ei tõendanud vastupidist ega seda, et biogaasijaama oleks valesti projekteeritud ja ehitatud ja/või väidetav viga oleks koostootmisjaama ebastabiilse töötamise põhjuseks. Lisaks tugines hageja sellele, et jaama katelde suitsugaasi torustiku ühendused ja isolatsioon olid ebakvaliteetsed ning nimetatud puudus kahjustas jaama väljaheitegaasi torustikku (korstnaid). Pooled ei vaielnud, et lepingu kohaselt oli tegemist kostja tööga. Maakohus analüüsis tõendeid (IS e-kiri (I kd, tl 47); HU 30.06.2014. a e-kiri koos fotodega (I kd, tl-d 64–66); kirjavahetus (III kd, tl-d 201–202)) ning tuvastas, et tegemist oli kostja töös ilmnenud puudusega. Kostja ei tõendanud, et gaasi kondensaadi sisalduse tõttu hävitas korrosioon ilmselgelt korstna ühenduse. Eeltooduga oli tuvastatud, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele – pärast koostootmisjaama vastuvõtmist ja tööle rakendumist ilmnesid jaama tehnilises lahenduses ning paigaldustöödes olulised puudused. Gaasimootoril turbokompressori möödaviigu puudumine ja mootori gaasisüsteemi nullrõhuregulaatori ebakorrektne paigaldamine tingisid jaama võimsuse suures ulatuses kõikumise. Jaama katelde suitsugaasi torustiku ühenduste ja isolatsiooni ebakvaliteetsus kahjustas jaama väljaheitegaasi torustikku ehk korstnaid. Kostja rikkus lepingut ja tegi lepingutingimustele mittevastava töö. Maakohus tuvastas, et praegu oli garantiijuhtum lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavus. Pärast jaama täisvõimsusel käivitamist selgus 2013. a aprillis, et sellel ei ole kokkulepitud omadusi ning see ei sobi kavandatud otstarbeks (VÕS § 641 lg 1, lg 2 p-d 1-2). Kostja andis koostootmisjaamale 24 kuulise VÕS § 650 lg 1 tunnustele vastava töövõtugarantii (lepingu p 5.10, lisa 4 (I kd, tl-d 14, 36–37)). Poolte lepingus ei olnud garantiitööde välistusi. Pooled ei vaielnud, et allkirjastasid 31.10.2012 koostootmisjaama üleandmise-vastuvõtmise lõppakti, milles lugesid garantii algusperioodiks 01.11.2012 (I kd, tl-d 44–46; VI kd, tl 143). Seega kohustus kostja kõrvaldama koostootmisjaamal (projekteeritud ja tehtud töödes) garantiitähtaja jooksul ilmnevad puudused. Hageja esitas garantii korras puuduste kõrvaldamise nõude garantiitähtaja jooksul (I kd, tl-d 47, 64). Hageja kirjeldas probleemi ja puudusi piisava põhjalikkusega. Kostja avaldas (võttis omaks), et lõpetas garantiikohustuse täitmise ühepoolselt ja keeldus tööde tegemisest, kuna garantii lõppes hageja rikkumiste (lepingu lisa 4 p 5) tõttu (I kd, tl 48). Maakohus analüüsis tõendeid (III kd, tl 200; V kd, tl 36; IV kd, tl-d 63– 68, 175–176) ning viitas kostja järgmistele seisukohtadele. Kostja edastas hagejale valmistajatehase juhendid (sh

9(33)

hooldusgraafiku) koos pakkumiskutsega, mitte koostootmisjaama vastuvõtmisel. Hagejale saadeti ja anti vastav hooldusgraafik üle 18.05.2011. a e-kirjaga (lisana 5 ka TCG 2020 hoolduste graafik). Kostja üldised garantiitingimused Aravete koostootmisjaamale saadeti hagejale 29.07.2011. a e-kirjaga. Hageja ei esitanud eeltoodule vastuväiteid. Maakohus selgitas, et asjaolu, et hageja teadis valmistajatehase hooldus-ja remonditööde graafikut, ei tähenda, et garantii ei kehti. Maakohus viitas lepingu lisa 4 p-le 5 ja selgitas, et praegu ei lõpetanud garantii kehtivust väidetav jaama vale hooldamine ja/või mittekohase personali kasutamine, kuna need ei olnud jaama puuduse (mootori võimsuse kõikumise) põhjuseks. Kostja ei tõendanud vastupidist. Maakohus analüüsis hooldus-ja remonttöid teinud isikute kohta esitatud tõendeid (IV kd, tl-d 140–179) ning märkis lisaks, et kostja ei tohi viidata garantiitingimuste rikkumisele ja garantii lõppemisele, kui väidetav rikkumine seisneb kostja soovitatud hoolduspartneri kasutamises. Maakohus analüüsis tõendeid (VI kd, tl-d 127–129; IV kd, tl-d 60–62) ning leidis, et need ei tõenda vastuväiteid (mh, et hooldustööd olid tegemata). Eelnevast tulenevalt kostja antud garantii on kehtis ja kostja rikkus oma kohustusi, kui jättis garantiitööd. Kuna kostja jättis täitmata töövõtugarantiist tulenevad kohustused, peab ta hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Kui kostja oleks garantii kohaselt puudused viivitamatult kõrvaldanud, ei oleks hageja pidanud tegema tööde tellimise kulutusi, jaama töö oleks stabiliseerunud ja saamata jäänud tulu ei oleks tekkinud. Maakohus viitas VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja lg-le 2, § 115 lg-le 1, § 127 lg-le 1, § 128 lg-tele 3 ja 4 ning leidis, et hageja otsene varaline kahju oli kokku 16 372 eurot (gaasimootori diagnostika- ja remonttööd 11 946 eurot (I kd, tl-d 51–54); nullrõhu regulaatori muudatustööd 426 eurot (I kd, tl-d 55-56) ja suitsutorustiku parandamine 4000 eurot (IV kd, tl 13)). Maakohus selgitas, et nimetatud tööd olid vajalikud ja põhjendatud, et kõrvaldada kostja rikkumistest tingitud puudused. Kostja ei täitnud oma kohustusi, hageja oli õigustatud tellima tööd teistelt isikutelt (teavitas sellest eelnevalt ka kostjat) ning kostja peab põhjendatud kulu hagejale hüvitama. Hageja otsese varalise kahju kohta esitatud tõendid olid asjakohased, seostatavad kostja rikkumise ja tehtud töödega ning näitasid kahju suurust. Seega tuli kostjal hagejale hüvitada 16 372 eurot. Hageja esitas arusaadava ja õige saamata jäänud tulu arvestuse ning tõendas mh, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Kostja vastuväited ei andnud alust jätta saamata jäänud tulu välja mõistmata. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud. Jaam töötas 01.04.2013–09.06.2015 lepingu p-s 1.4 nimetatud 1990 kW kestvast elektrivõimsusest oluliselt madalamal võimsusel ega saavutanud isegi optimaalset 1650 kW võimsust. Jaama võimsus kõikus palju. Hageja plaanis jaama käitada vähemalt võimsusel 1650 kW. Koostootmisjaama keskmine toodang oli 01.04.2013–09.06.2015 ühes tunnis vaid 1042 kW (I kd, tl-d 67–200; II kd, tl-d 1–200; III kd, tl-d 1–101). Kui võtta vaidlusalusel perioodil (800 päeva) kavandatud toodanguks 1650 kWh, jäi koostootmisjaama alanenud võimsuse ja ebastabiilse töö tõttu tootmata 10 092 689 kWh elektrienergiat ning 1368,70 MWh soojusenergiat. Hagejal jäi teenimata 971 298,92 euro suurune käive. Planeeritud võimsusel (1650 kWh) oleks jaam pidanud 800 päevaga tootma 30 096 000 kWh elektrienergiat. Hageja arvestas asjakohaselt tavapärast katkestuste arvu 5% tööajast ehk 960 tundi 800 päevase perioodi kohta (800 × 1650 × 24 × 95% = 30 096 000). Tegelikkuses tootis jaam vaid 20 003 311 kWh elektrienergiat (I kd, tl-d 67–200; II kd, tl-d 1–200; III kd, tl-d 1–101). Seega jäi planeeritud mahust tootmata 10 092 689 kWh ehk 33,5%. Maakohus tuvastas, et perioodi keskmiseks elektri müügihinnaks oli Nord Pool Spot elektribörsil 38,43 eurot MWh eest (III kd, tl-d 102–104). Elektri müügihinnale lisandub elektrituruseaduse § 59 lg 2 p 1 kohaselt taastuvenergia toetus 53,70 eurot MWh eest. Hageja tootis jaamas vaidlusalusel perioodil tegelike näitajate kohaselt müügikõlbulikku soojusenergiat 4085,60 MWh (III kd, tl-d 105–124). Maakohus luges tõendatuks (IV kd, tl-d 14–19), et hagejal

10(33)

oli hagiavalduses käsitletud perioodil võimalik müüa koostootmisjaamas toodetud elektrienergiat ja selle hinnaks oli NordPool börsi hind. Kui võtta alanenud võimsuse tõttu tootmata jäänud soojusenergia proportsiooniks 33,5%, jäi hagejal soojusenergiat müümata 1368,70 MWh. Vaidlusalusel perioodil oli selle maksumus keskmiselt 30,30 eurot MWh eest. Seega jäi hagejal soojuse müügist saamata 41 459,48 eurot. Eelnevast tulenevalt jäi hagejal teenimata 971 298,92 euro suurune käive (10 092,689 × (38,43 + 53,70) + 41 459,48). Maakohus analüüsis tõendeid (III kd, tl-d 125–126) ning tuvastas, et hagejal jäi vaidlusalusel perioodil kandmata 190 063,16 euro suurune kulu, sh täiendava gaasi koguse kulu 26,3 kuu jooksul 157 893 eurot (547 691,17 × 26,3/26 × 28,5%), materjalide kulu 26,3 kuu jooksul 7 135,31 eurot (42 112,96 × 26,3/26 × 16,75%), täiendav elektrikulu 26,3 kuu jooksul 25 034,85 eurot (147 756,88 × 26,3/26 × 16,75%). Seega oli hageja saamata jäänud tulu 781 235,76 eurot (971 298,92 - 190 063,16). Hageja arvestusest ja tõenditest ei nähtunud, et hageja soovis saada kostjalt hüvitust madalate elektri börsihindade või energiatoetuste eest. Madalamate börsihindade ja toetuste puhul oleks nõue kostja vastu väiksem. Hageja lähtus arvestuses perioodi tegelikest börsihindadest ja toetustest ning kuludest. Tegemist on reaalsete ja tõendatud algandmetega, mis pärinevad jaamast, mis ei saavutanud täisvõimsust. Hageja saamata jäänud tulu nõue oli tõendatud ja põhjendatud. Kokku tuli kostjal hagejale hüvitada 797 607,76 euro suurune kahju. Kahjuhüvitise vähendamise aluseid ei esinenud (VÕS § 127 lg-d 2 ja 3). Kahju oli kostjale ettenähtav. Kui valdkonna professionaal projekteerib ja ehitab elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama, on talle mõistetav, arusaadav ja ettenähtav, et jaam rajatakse tulu teenimiseks. Rikke korral ei teenita jaama käitamisest planeeritud tulu ning sellest tekib kahju. Lisaks on arusaadav ja ettenähtav, et parandustöödest keeldumise korral tellitakse need teistelt töövõtjatelt ning sellest tekib kahju. Lisaks ei esinenud VÕS § 139 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise aluseid. Maakohus ei tuvastanud, et hageja käitumine tekitas kahju. Kuna maakohus leidis, et garantiikohustus oli kehtiv ja kostja vastutab garantiikohustuse rikkumise tõttu kahju eest, ei analüüsinud maakohus hageja nõude alternatiivse õigusliku alusega seotud poolte muid seisukohti, vastuväiteid ja tõendeid. Maakohus viitas VÕS § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lg 1 teisele lausele ja lg-le 2, TsMS §-le 367 ning märkis, et kostja ei esitanud viivisenõudele ja viivise arvestamise algusajale vastuväiteid. Hageja viivisenõue oli põhjendatud. Maakohus viitas TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4, § 162 lg-le 1, § 168 lg-tele 2 ja 4. Maakohus arvestas nõude ulatust ja seda, et vaatamata nõude osalisele tagasivõtmisele, rahuldas maakohus hageja nõude 98,8% ulatuses. Eelneva tõttu jättis maakohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Maakohus viitas TsMS § 174 lg-le 4 ning selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus

11(33)

suuruse põhinõude puhul läbi vaatamata. Lisaks esitas kostja ringkonnakohtule taotlused määrata kohtulik ekspertiis ja võtta vastu tõendid. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus kostja väited ja tõendid osaliselt hindamata, ei hinnanud neid kogumis teiste tõenditega ega põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väidete ja tõenditega biogaasi koguse puudulikkuse ning biogaasijaama ja koostootmisjaama mitteühilduvuse osas (TsMS § 232 lg 1, § 442 lg 8). Tõendite (MG kiri (IV kd, tl-d 58–59); MW 21.11.2016. a kiri (VI kd, tl 123); AT ütlused (VI kd, tl-d 146–148); mootori võimsuse graafikud (IV kd, tl-d 99–130); AP arvamus (VI kd, tl-d 127–129)) osalise hindamata jätmise ja väära hindamise tõttu jättis maakohus tuvastamata, et mootori ebastabiilse töö põhjuseks oli biogaasi puudus, mitte turbokompressori möödaviigu puudumine. Maakohus järeldas tõenditest (VI kd, tl 123; I kd, tl 46) vääralt, et jaama üleandmisel ei tehtud katsetust täiskäitamisvõimsusel. Pooled ei allkirjastanud maakohtu viidatud lisa. Maakohus jättis tähelepanuta, et lepingu p 1.5 ja lisa 2 kohaselt pidi hageja tagama piisava biogaasi hulga. Lisaks ei analüüsinud maakohus sisuliselt AP arvamust (VI kd, tl-d 127–129). Viidatud tõendis märgiti, et dokument allkirjastati ja koostati 18.11.2016. Kostja selgitas (VI kd, tl 157 pöördel), et tegemist on asjatundja arvamusega ning toimiku materjalide alusel tegi asjatundja eriteadmisi nõudva (tehnilise) uuringu. Tegemist ei ole õigusliku arvamusega. Maakohtul ei olnud õigust jätta tõend asja lahendamisel tähelepanuta (TsMS § 238 lg 5). Mh jättis maakohus tähelepanuta, et viidatud arvamuse kohaselt jättis hageja tegemata graafikujärgsed (pärast 12 000 ja 16 000 töötundi) hooldus-ja remonditööd. Koostootmisjaama oluliselt madalamal võimsusel töötamise põhjuseks saab olla peamiselt biogaasi kütteväärtus, mis sõltub metaani sisaldusest biogaasis. Metaani kogus ja kvaliteet sõltub gaasi tekitamise süsteemist, mida ei valmistanud kostja. Maakohus ei hinnanud biogaasijaama võimsuse (1400 kW) ja koostootmisjaama võimsuse (2000 kW) erinevust, mis võis põhjustada koostootmisjaama oluliselt madalamal võimsusel töötamise. Kuna kostja ei paigaldanud biogaasijaama ja temast ei sõltunud biogaasi tootmise kogus, ei saanud kostja sellest tuleneva võimsuse eest vastutada. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2, kui leidis, et „võtmed kätte“ lahendus tähendab, et töövõtja peab tegema kõik tööd. Maakohus tõlgendas lepingut liiga abstraktselt. Leping sätestas täpselt projekti ja selle mahud. Poolte leping ei näinud ette turbokompressori möödaviigu paigaldamist. Kostja oleks rikkunud mootori tootjaga sõlmitud lepingut ja kaotanud garantii, kui oleks paigaldanud turbokompressori möödaviigu, mida mootori tootja ette ei näinud. VÕS § 641 lg 2 p 2 saab kohaldada üksnes juhul, kui töö konkreetsetes omadustes ja paigaldatavates seadmetes pole kokku lepitud. Praegu olid pooled seda teinud ning kostja tehtud tööd vastasid ka keskmisele kvaliteedile (hageja võttis tööd vastu). Paigaldatavate seadmete loetelus ei olnud turbokompressori möödaviiku, kuna vaidlusaluse gaasimootori puhul ei olnud selle paigaldamine vajalik (MW kiri (IV kd, tl-d 52–55; graafikud (IV kd, tl-d 71–75)). Maakohus käsitles tõendina JT ja AT e-kirjavahetust (IV kd, tl 69), millele kostja asjas ei tuginenud. Selliselt lõi maakohus omavoliliselt tõendeid juurde ja hindas esitatud tõendeid vääralt (TsMS § 436 lg-d 2 ja 4). Kostja esitas kohtule tõendina üksnes MW e-kirja (IV kd, tl 69). Lisaks jättis maakohus vääralt hindamata graafikud (IV kd, tl-d 71–75) ja gaasigeneraatori töötamise diagrammid (IV kd, tl-d 99–130). Nendest nähtub, et ka pärast gaasimootorile turbokomperssori möödaviigu rajamist 2015. a juunis, ei saavutanud jaam loodetud võimsust 1650 kW. Kostja tõendas, et probleem oli selles, et hageja ei tootnud jaama käitamiseks

12(33)

vajalikku gaasi (IV, tl-d 52–55). Maakohus hindas viidatud tõendit valesti, kui leidis, et sellest nähtub, et rikke põhjuseks oli mootori vale käitamine. Maakohus jättis tähelepanuta, et tõendist nähtub, et mootori vähese elektri tootmise peamine probleem oli biogaasi vähesus. Lisaks ei hinnanud maakohus AT selgitusi, mille kohaselt biogaasi polnud piisavalt. Maakohus ei tuvastanud, kas üldse ja kui palju gaasi hageja koostootmisjaama käitamiseks tootis. Maakohus leidis arusaamatult, et lepingu p 1.5 järgi tuleb tagada garanteeritud kestvusvõimsus 1990 kW, kuigi sama p 1.5 sätestab, et kui vajalik sisendenergia puudub, siis tehakse katsetusi madalamal võimsusel. Kostja soovib asjas ekspertiisi tegemist, sest hageja ei tõendanud usaldusväärselt lepingu p 1.5 ja lisa 2 täitmist (piisavas koguses biogaasi olemasolu ning selle vastavust lepingu lisas 2 ettenähtud parameetritele). Maakohus ei selgitanud, millise tõendi kohaselt olid kondensaadisüsteemi seadme tööd kostja tööd. AT selgitas, et tegemist ei olnud kostja töödega (VI kd, tl 146). Maakohus tuvastas vääralt, et hageja juhatuse liige HU ei olnud ala asjatundja (puudus pädevus ja kvalifikatsioon). Kuna HU on valdkonna juhtiv professionaal, oleks hageja pidanud koostootmisjaama projekteerimisel või projekti kooskõlastamisel, teavitama kostjat, et projekt ja töö ei vastanud nõuetele (koostootmisjaama paigaldamisel tuleb ette näha ka turbolaaduri möödavooluklapp). Hageja tekitas kahju ise, kuna rikkus kohustust kooskõlastada nõuetele vastav projektdokumentatsioon (lepingu p 1.3) ning garantiitingimusi (lepingu lisa nr 4 p 5; mootorit käivitati lubatust rohkem, seadmeid hooldas vastava pädevuseta ettevõte UAB Lukrida). Neil asjaoludel tuleb kahjuhüvitise suurust VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel vähendada. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud kostjale kohtuliku ekspertiisi taotlemise vajadust ja võimalust (TsMS § 293 lg 1). Maakohus tegi üllatusliku otsuse, kuna viitas ekspertiisi vajalikkusele alles otsuses. Maakohus jättis hindamata biogaasi ebapiisavust kinnitavad dokumentaalsed tõendid (MW kirjad, IV kd, tl-d 52–55, 123; MG kiri (IV kd, tl-d 58–59) ja AT ütlused. Kui maakohtu hinnangul ei piisanud esitatud tõenditest koostootmisjaamas biogaasi puudumise tõendamiseks, oleks maakohus pidanud kostjale selgitama, et seda asjaolu tuleb täiendavalt tõendada. Maakohus viitas üllatuslikult sellele alles otsuses. Maakohus järeldas arusaamatult üksnes isikuliste tõenditest (AA ja HU ütlused), et biogaasi kogus oli piisav. Eriti, kuna AA kinnitas, et ei töötanud koguaeg hageja juures ning ei tea, milline oli gaasi tootmise kogus (VI kd, tl 141). Kui ekspertiisis tuvastatakse, et hageja ei suutnud toota jaama käitamiseks vajalikus koguses ja parameetritega biogaasi (lepingu p 1.5 ja lisa 2 p 1.1), peaks see olema vähemalt kahju hüvitise vähendamise alus. Mootori gaasisüsteemi nullrõhuregulaatori väidetav ebakorrektne paigaldamine ning jaama katelde suitsugaasi torustiku ühenduste ja isolatsiooni väidetav ebakvaliteetsus ei põhjustanud mootori töö ebastabiilsust ja jaama võimsuse kõikumist. Hageja ei tõendanud ning maakohus ei tuvastanud, et otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu tekkisid nullrõhuregulaatori ebakorrektsest paigaldamisest (VÕS § 127 lg 4). Maakohtu järeldused olid põhjendamata ega tuginenud asjas kogutud tõenditele. Maakohus eksis tõendite hindamisel. Tõenditest nähtub, et nullpunkti surveklapi asendi muutmisel ei muutunud mootor stabiilseks (IV kd, tl-d 58–59). Oluliste puuduste kõrvaldamine ja jaama töö stabiliseerimine toimus pärast korrektse möödaviigu paigaldamist (hagi p 2.5.2; MG kiri (IV kd, tl-d 58–59)). Lisaks möönis ka maakohus, et klapi asendi muutmine ei muutnud mootori tööd stabiilseks. Ringkonnakohtul tuleb nullrõhuregulaatoriga seotud tõendeid TsMS § 652 lg 5 kohaselt uuesti analüüsida ja tuvastada, et nullrõhuregulaatori asendi korrigeerimine ei muutnud mootori tööd stabiilseks.

13(33)

Maakohus ei põhistanud, millisest tõendist ta järeldas, et jaama katelde suitsugaasi torustiku väär lahendus põhjustas mootori ebakvaliteetset tööd ning otsene varaline kahju on põhjendatud ja tõendatud. Maakohus jättis kostja tõendid tähelepanuta (mh IV kd, tl-d 60–62; VI kd, tl 127; 146) ja tuvastas tõendeid (I kd, tl 48; III kd tl 200; V kd, tl 36; IV kd, tl-d 63–68, 175–176) hinnates valesti, et garantii oli kehtiv, kuna jaama vale hooldamine (mittekohase personali kasutamine) ei põhjustanud jaama mootori võimsuse kõikumist. Hageja ei vaidlustanud kostja esitatud asjaolusid. Pärast seda, kui ebapädev Lukrida töid tegi, toimus plahvatus, mis kindlasti seiskas nii mootori kui jaama töö. Garantii ei olnud kehtiv ning kostja keeldus õigustatult hageja nõudmiste täitmisest. Maakohus järeldas vääralt, et kostja ei tõendanud, et väidetav vale hooldus või mittekohase personali kasutamine põhjustasid rikke. Kostja jääb garantii kehtivuse puhul maakohtule esitatud vastuväidete juurde. Kostja leiab, et garantii ei kehtinud ka pideva mootori käivitamise tõttu (lisa 4 p 5; I kd, tl-d 36–37). Kostja viitas sellele rikkumisele 25.11.2016. a menetlusdokumendi p-s 2.1.5 ja 31.03.2017. a menetlusdokumendi p-s 2.37, kuid kohus ei analüüsinud seda. Maakohus jättis tähelepanuta ega selgitanud, et pärast garantii kehtivuse lõppemist (lepingu p 5.10 järgi lõppes garantii kehtivus igal juhul hiljemalt 01.11.2014) läks tõendamiskoormis üle hagejale, kelle kohustus oli tõendada, et turbokompressori möödaviigu paigaldamine 2015. juunis ja nullrõhuregulaatori klapi asendi muutmine parendasid oluliselt koostootmisjaama tööd ning saavutati soovitud võimsus (1650 kW). Hagejal ei ole võimalik seda tõendada, kuna ka pärast nimetatud tööde tegemist ei saavutanud jaam suuremat võimsust kui 1208 kW (IV kd, tl-d 71–75). Seega oli jaama vähene võimsus tingitud hagejast, kes ei suutnud toota jaama toimimiseks piisavalt biogaasi. Maakohus jättis vääralt kahjuhüvitise suuruse VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel hagejast tulenevatel asjaoludel vähendamata ning VÕS §-d 139 ja 140 vääralt kohaldamata. Lisaks oleks kogu kahjuhüvitise väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja ei käitunud heas usus, kui ootas sisuliselt kaks aastat ja suurendas sellega väidetavat kahju. Maakohus oleks pidanud vähendama kahjuhüvitist mõistliku suuruseni. Kahjuhüvitist on võimalik vähendada ka nullini (Riigikohtu 15.04.20018. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-08). Hageja saamata jäänud tulu suurus (781 235,76 eurot) ei vastanud tegelikkusele. Hageja 2016. a majandusaasta aruandes sisalduvad 2015. a ja 2016. a näitajad, mis tõendavad, et hageja ei ole ka pärast turbokompressori möödaviigu paigaldamist (2015. a juunis) ja väidetavat jaama töö stabiliseerumist, suutnud toodangut suurendada. Seega olid etteheited kostja tegemata tööle (turbokompressori möödaviigu paigaldamata jätmine) asjakohatud ning hagejal ei olnud võimalik suuremat tulu teenida (biogaasi puuduse tõttu). Elektri- ja soojatootmine vähenes 2016. a eelneva aastaga võrreldes 7,67 GWh-lt 6,59 GWh-le. Lisaks on hageja tulud ja tootmine pärast jaama töö ja seadmete parandamist üksnes vähenenud. Hageja suutis kahel majandusaastal (2015–2016) teenida elektrienergia müügist kokku üksnes 460 468 eurot ja soojusenergia müügist 60 585 eurot. Eelneva tõttu vaidlustab kostja täielikult hageja saamata jäänud tulu. Hageja ei oleks vaidlusalusel perioodil töökorras jaamaga nii suurt tulu teeninud. Kostja ei pea töövõtjana vastutama kogu jaama saamata jäänud tulu eest seetõttu, et hageja ise ei suutnud ka pärast väidetavate puuduste kõrvaldamist piisavalt biogaasi ja elektrienergiat toota. Hagejale ei tekkinud kostja tegevuse tõttu kahju.

14(33)

Hageja ei tõendanud usaldusväärselt saamata jäänud tulu. Hageja ei esitanud AS-ga Avoterm sõlmitud lepingut. Arvete alusel ei saa tuvastada, et ostjal oli kohustus osta piiramatus koguses soojus-ja elektrienergiat. AS Avoterm ei ostnud kogu vaidlusaluse perioodi soojusenergiat. Hageja esitatud tõendiga (III kd, tl 105) ei ole võimalik tõendada elektrienergia tunnihinda vaidlusalusel perioodil. Tõendi allikas on ebaselge. Kommertsmõõtja andmete väljavõte (I kd, tl 79-III kd, tl 104) näitab elektrienergia tootmise koguseid, kuid ei tõenda, et perioodi keskmine toodang 1042 kWh oli põhjustatud kostja tegevusest. Kommertsmõõtja andmete väljavõtte järgi on elektri tootmine palju lihtsalt seisnud. Hageja ei esitanud selle põhjusi. Kuna elektritootmise seiskamine mõjutab perioodi keskmist toodangut ja kahjunõude suurust, ei saa kostja vastutada hageja põhjustatud puudujäägi eest. Kostja ei tunnista Lukrida arveid (I kd, tl 51), kuna ei ole arusaadav, mis töid tehti ja kuidas olid need seotud kahjunõudega. Kostja jäi maakohtule esitatud seisukohtade, väidete ja tõendite juurde. Vastus apellatsioonkaebusele

15(33)

16(33)

- 11.08.2011 sõlmisid pooled lepingu jaama projekteerimiseks, müügiks, paigaldamiseks ja käivitamiseks; - kostja andis koostootmisjaamale 24 kuulise töövõtugarantii; - hagejale on saadetud 29.07.2011 e-kirjaga kostja üldised garantiitingimused Aravete koostootmisjaamale; - hageja soovis saada sihtotstarbeliselt toimiva jaama tervikliku tehnilise lahenduse, mis pidi olema sobilik järjepidevalt elektri- ja soojusenergia tootmiseks optimaalselt planeeritud võimsusel 1650 kW ning kostja teadis seda; - 13.02.2012 andis hageja kostjale ehitusplatsi üle ning kostja alustas töid; - 31.10.2012 allkirjastasid pooled jaama üleandmise-vastuvõtmise lõppakti ning lugesid garantii algusperioodiks 01.11.2012; - jaama käivitamis- ja seadistusperiood vältas 31.10.2012-aprill 2013, selle lõppedes töötas jaam kokkulepitust madalamal võimsusel; - tehnilises spetsifikatsioonis/hinnapakkumises ei olnud ettenähtud möödaviiku ning mootor oli projekteeritud spetsiaalselt töötama ilma möödaviiguta; - kostja paigaldas nullrõhuregulaatori valesti ja nullrõhuregulaator ei vastanud ka kostja projektile; - nullrõhuregulaatori asendi parandamine juulis 2014 ei muutunud mootori tööd stabiilseks; - möödaviik paigaldati juuni alguses 2015; - Envija on jaama gaasimootori tootja MWM ametlik partner, jaamas kasutatakse MWM gaasimootorit ja Envija on pakkunud lahendusena möödaviigu paigaldamist; - jaama katelde suitsugaasi torustiku ühendused ja isolatsioon kuulus kostja tööde hulka; - jaama katelde suitsugaasi torustiku ühendused ja isolatsioon olid suitsugaasi ja kondensatsiooni poolt kahjustunud; - hageja esitas garantii korras puuduste kõrvaldamise nõue (garantiinõude) garantiitähtaja jooksul; - hageja on puudusi piisava põhjalikkusega kirjeldanud; - kostja keeldus 29.10.2013 saadetud e-kirjas garantiitööde tegemisest ja leidis, et garantii on hageja rikkumiste tõttu lõppenud; - valmistajatehase juhendid, sh hooldusgraafiku edastas kostja hagejale koos pakkumiskutsega 18.05.2011 e-kirjaga. II

17(33)

- seadmeid hooldati nõuetekohaselt, valmistajatehase juhendile vastava hooldusgraafiku ja pädeva hoolduspersonali poolt.

18(33)

19(33)

hooldustööde tegemata jätmist. Seega saab Envija müügidirektori MG 03.05.2016 kirja arvetest, graafikust ja AP arvamusest nende koostoimes järeldada, et hageja ei teostanud vähemalt kahte graafikujärgset hooldustööd.

20(33)

Lukrida, mis ei ole volitatud tegema töid MWM mootoritele ning meie andmetel ei ole ettevõttel JSC Lukrida USB DONGLE (tase 200) võtit, mis on vajalik mootori parameetrite muutmiseks ja heitgaaside reguleerimiseks, mida tuleb teha pärast möödavooluklapi paigaldamist, sest vastasel juhul saab mootor kahjustada.“ Tegemist on kaudse tõendiga selle kohta, et Lukrida mootori möödaviigu rajamise tulemusena võis mootor saada kahjustusi. Samas, kuna maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle, et möödaviik paigaldati juuni alguses 2015, ei saanud Lukrida tegevuse tulemusena esineda mootori kahjustusi ajal, mil kostja keeldus garantiitööde teostamisest (29.10.2013).

21(33)

- millise projekti millises mahus pidi kostja koostama; - kas pooled olid kokku leppinud töö konkreetsetes omadustes ja paigaldatavates seadmetes; - kas kostja pidi paigaldama turbokompressori möödaviigu, kui mootori tootja ei olnud seda ette näinud, ja kas möödaviigu paigaldamine oli vajalik vaidlusaluse gaasimootori puhul; - kas nullrõhuregulaator oli valesti paigaldatud; - kas kostja poolt tehtavate tööde hulka kuulus kondensaadisüsteemi seadme töö.

22(33)

23(33)

võimsusel.“ AA ütlused jaama töö paranemise kohta möödaviigu teostamise järgselt on vastuolus asjas teiste tõenditega ja liiga ebamäärased, et teha neist järeldusi, mis lükkavad ümber AP ja ekspert MM arvamused. MM ekspertarvamusest nähtub ja ekspert selgitas seda ka ringkonnakohtu istungil, et arvamuse andmiseks analüüsis ta mootori logisid (diagramme) ja viis läbi ka seired kohapeal.

24(33)

puuduvad alused pidada nii EK kui MW tõendeid ebausaldusväärseks osas, milles need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. B

25(33)

26(33)

27(33)

rikkumisest (mootori vale käitamise koostootmisjaama sobimatusest.

või hooldamise tõttu) ja biogaasijaama ning

28(33)

nominaalse koormusega 2000 kW juures perioodil aprill 2013- oktoober 2015. Tehas oli piiratud käitleja kohapeal või oli gaasitootlus liiga madal.“

29(33)

kõikidel võimsustel. Tööd said üle antud koos vaegtööde nimekirjaga. /.../ Mootor töötas ja see, et mootor töötas miinimumvõimsusel tööde üleandmise hetkel, oli gaasi puuduse tõttu. Mootori jaoks pidid tööd tegema ütluste alguses nimetatud n-ö koostootmisjaama teised osad. Meist ei sõltunud võimsuse muutmine, tõstmine, määramine. Aravete Biogaas, teades seda muret, kirjutas tööde üleandmisaktile alla. Minule jääb mõistetamatuks, kuidas alles aasta hiljem suudeti tõsta võimsus esimest korda, et ilmnes varjatud puudus, nagu väitis hageja.“ Kui AT-le tutvustati jaama üleandmise-vastuvõtmise lõppakti ja katsetuste protokolli (I kd, tl 44 ja 46), on ta seletanud vande all järgmist: „Jooned ei tohi kunagi lõppeda graafikust väljapoole, st et lõpptulemus on teadmata, selle alusel ei saa midagi väita, st mis võimsusel on katsetatud. Ma olin kõrval, kui katsetus tehti. Seda graafikut näen esimest korda.“

30(33)

kirjas märgitu. AA ja HU ütlustest ei tulene, millel põhineb tunnistaja ja seadusliku esindaja järeldus piisava tooraine koguse olemasolu kohta. AA ja HU ütlused selle kohta, et jaama käitamiseks oleks piisavalt toorainet ja jaam on võimeline töötama stabiilselt ja täisvõimsusel, on ümber lükatud asjas esitatud muude tõenditega.

31(33)

määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

32(33)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

33(33)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.