2-18-4936/37 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud Poolte vahel ei ole vaidlust, et poolde on kinnistu, mis asub XXX, kinnistusraamatu registriosa nr XXX, kaasomanikud järgmiselt: hageja 1/6 suuruses mõttelises osas, Vahur Kasesalu 1/6 suuruses mõttelises osas ja Meeli Kasesalu 4/6 suuruses mõttelises osas. (t lk 9-10). Samuti puudub vaidlus, et hageja viibib alates 26.04.2013.a kinnipidamisasutuses. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 04.04.2018.a s Tartu Maakohtule hagi, milles palus kostjatelt välja mõista tekitatud kahju 9600 eurot ning viise alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt omandas ta kinnistu mõttelise osa täitemenetluses enampakkumisel 19.11.2012.a. Tartu Maakohtu 23.10.2013.a otsusega tisiilasjas XXX rahuldati kostjate hagi ja määrati kindlaks kinnistu kasutuskord: hageja aksutusse määrati eluruum üldpinnaga 15m2 (Plaanil A) ja köök. Hageja teatas, et omandas kinnistu mõttelise osa üksnes üürituilu saamise eesmärgil. Tema eest on alates kinnispidamiasutusse minekust üürileamdisega tegelenud XXX, Iraida Mezentseva, kellele hageja on annud notariaalse volikirja. Hageja esidnaja pole saanud aga ruume üürile anda, kuna kostjad on takistanud Iraida Mezentseval ruumidesse sisnemise ega tule läbirääkimistele. Hageja leidis, et kostja tegevuse tulemusel on tal jäänud saamata üüritulu. Hageja tetas, ett eml on vastavalt omanuidõiogusele ja kasutuskorrale õigus aand aüürile tema ainukasutusse määratud ruume. See ei kitsenda teiste kaasomanike õigusi, sest ruumidesse on erlaid sissepääs. Kostjad keeldusid hageja esidnajag isegi suhtlemast, läbirääkimsite pidamisest rääkimata ega lasknud team hageja inukasutusse määratud ruumidesse nende seisukorra kontrollimiseks. Hageja leidis, et kostjate rikkumine ei ole vabandatav, sest kostjad olid teadlikud, et hageja omandab ruumid üürimise eesmärgil. Kui kostjad oleks hagejat teavitanud, et ei luba ruume üürile anda, ei oleks hageja kinnistu osa omandanud. Samuti viitas hageja sellele, et kaasomanikud peaavd üksteis esuhtes käitume hea usu põhimõtte kohaselt ja hoiduma teise kaasomaniku huvide kahjustamisest. Hageja leidis, et talle on tekitatud kahju 9600 eurot, mis tuleneb XXX kehtivate üüritasudest, kus hagejal oleks tal olnud võimalik teenida üüritulu XXX eurot kuus. Kui kostjad ei oleks takistanud tal ruume välja üürida, olek ahegjal olnud võimalik teenida nimetatud tulu. Hageja palus saamata tulult välja mõista ka viivise kohtotsuse jõudstumisest kuni kohustsue tasumiseni.

Vastuseks kostjate kirjalikele vastuväidetele selgitas hageja esindaja, et kostjatega püüdis suhelda tema XXX Iraida Mezentseva, kellega kostjad keeldusid suhtlemast. Samuti teatas hageja esidnaja 07.09.2018.a menetlusdokuedndi, et hageja volitatud esindajale ei ole üle antud maja välisukse võtmeid, mistõttu viimane ei saa kontrollida ka hageja kasutusse määratud ruumide seisundit. 12.10.2018.a esitas hageja uus esindaja hageja täpsustatud seisukoha. Hageja jäi algses hagivalduses esitatu juurde. Hageja rõhutas, et kostjate pahatahtliku tegevuse tõttu jäi ta ilma võimaluseta kasutada oma kaasomandi osa oma ema majutamiseks, kes saaks sellisel juhul enda korterit üürida tulu saamise eesmärgil. Hageja ruumide või hageja emale kuuluva korteri väljaüürimisest oleks võimalik saada tulu, kuid see osutus võimatuks kostjate tegevuse tõttu. Hageja ainukasutuses oleva toa väljaüürimine ei eelda selleks teiste kaasomanike nõusoleku andmist. Elamus on kaks väljapääsu, mistõttu ei oleks hageja ainukasutusse määratud ruumide üürile andmine riivanud teiste kaasomanike õigusi. Käeolevalt kostjad ei anna välisukse võtmeid ja keelduvad hageja volitatud esindajaga suhtlemast. Hageja selgitas täiendavalt, et nõudis võtmete üleandmist kohe peale ostumüügilepingu sõlmimist, kuid kostja palus hagejal natuke oodata, sest väidetavalt vajas aega enda asjade ruumidest äraviimiseks. Seejärel keeldus kostja võtme üleandmisest põhjusel, et esitab avalduse kinnisasja kasutuskorra muutmiseks. Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas XXX kohtumääruse alles 23.10.2013.a, so ajal, mil hageja juba viibis vanglas. Hageja volitas võtmeid vastu võtma Iraida Mezentsevat, kes on korduvalt kostjate poole pöördunud ja käinud ka kohal, kuid kostjad teda ruumidesse ei lase ja keelduvad suhtlemast. Hageja esindaja on seetõttu pöördunud ka politsei poole. Hageja avaldas arvamust, et kostjad tegelikult kasutavad tema ainukasutusse määratud ruume, mistõttu on asjakohatu ka kostjate vastuväide, et hageja peaks tasuma kinnistuga seotud kulud, sh küttekulu. Hageja suurendas nõuet 1520 euro võrra, kuna Tartu Linnas KV24 kehtivate üüritasude väljavõte järgi tuleb alates 2018.a. kevadest hageja eluruumiga samaväärse ühetoalise eluruumi üürimise eest ühes kuus tasuda keskmiselt juba XXX eurot. Hageja nõudeks jäi 11 000 eurot. Hageja vaidles vastu kostjate arvamusele, mis tugines eksperdi arvamusele, et eeldatav üüritulu nimetatud ruumi osas oks 0eurot kuus. Tegelikkuses ruumide seisukord on piisavalt hea ja võimaldab ruumide väljaüürimist. Pesuvõimaluse puudumine samuti ei takista ruumide väljaüürimist. Lisaks maja esimesel korrusel asuvat kööki kõik kinnistu kaasomanikud ei pea kasutama läbikäimiseks elamu keldrisse minekul, sest keldrisse saab minna ka kahe teise sissepääsu kaudu, läbimata hageja ruume. Ruumidel on ka eraldi sissepääs. 25.01.2019.a esitas hageja esindaja arvamuse, milles leidis, et kohaldada tuleks aegumistähtaega 10 aastat (TsÜS§ 146 lg 4), sest kostjad on rikkunud hageja õigusi tahtlikult. Samas tuleks aga kostja võimelike vastunõuete osas kohaldada kolmeaastast tähtaega. Hageja esindaja esitas seisukoha kostjate tasaarvestuse vastuväitele. Hageja märkis, et kostjate nõude arvestuse aluseks oleva perioodi (2013. a jaanuar – 2018. a detsember) jooksul on küttepuude hinnad korduvalt ja kasvavalt muutunud, mistõttu on 2019.a küttepuude hinnakulude arvestuse aluseks võtmine ebaõige. Võttes aluseks varasemte aastate madalamad hinnad, võim kostjatel olla kütepuude kuluks kokku 4406.80 eurot. Hageja viitas ka, et küttepuude ostmise kohta tõendeid ei ole kostjad esitanud. Arvestades viimaste aastate sooje (eriti 2014, 2015) talvi, ei pidanud kostjad ilmselt kulutama ka nii palju aega kütmiseks ja jää ning lume koristuseks nagu tasaarvestuse avalduses märgitud. Seega ei kulunud soojal talvel ka nii palju küttepuid. Hageja leidis, et eeltoodust tulenevalt võib küttepuude kulu olla põhjendatud vaid summas 3931.22 eurot, millest hageja osa oleks vaid 655.20 eurot. Ka tööaja kulu korrashoiutöödele tuleb soojadel talvedel vähendada, hageja hinnangul 2/3 võrra. Kogu perioodi kulune võiks asjakohane olla 9575.60 eurot, millest hageja osa oleks 1595.93 eurot.

Seega oleks võimalik tasaarvestada vaid 2251.13 eurot, mistõttu hageja nõudeks jääks igal juhul 8848.87 eurot. Hageja palus välja mõistetava summa kanda Iraida Mezentseva arveldusarvele. 25.02.2019.a teatas hageja esindaja kohtule, et soovib, et tema maamaksu kulu 3250 eurot arvestataks kostjate tasaarvestuse nõude lahendamisel Hageja esindaja jäi kirjalikus lõppseisukohas nõude ja varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja märkis, et ei nõustu kostjatega selles, et hageja pidanuks kasutama maja tagaust ja hagejal pidi olema ligipääs oma ruumidesse mõlema ukse kaudu. Kostjate väited, et uksed ei olnud lukus, on väärad: 26.04.2019.a käisid hageja esindajad maja juures ja püüdsid sisenda eesuksest, mis oli lukus, keegi ust ei avanud, telefonile ei vastatud ning seest poolt selgus, et uks käib lukku libliksnepriga, mida avatakse väljast võtmega. Tõepoolest oli lukustamata maja tagauks ja esindajad said ruumid üle vaadata. Need olid halvas seisus, millest saab teha ka järelduse, et ruume pole piisavalt köetud ning köögi põrandast olid lauad üles võetud. Ruumides olid jäljed, et neid ka käesolevalt kasutatakse- köögi valamu juures pesemisvahendid ja käterätid. Ühiskasutuses olev panipaik oli üleni täis kostjate asju kilekottides. Maja võtmeid ei ole hageja esindaja siiani saanud. Hageja märkis, et kostjad on ise möönnud, et nad oli algusest peale teadlikud, et hageja soovib ruume välja üürida. Kostjad on kategooriliselt keeldunud läbirääkimiste pidamisest ruumide välja üürimise teemal. Hageja leidis, et kahju arvutuse aluseks olev üüritasumäär vastab keskmisele turuhinnale. Kostjate esitatud eksperdi arvamus tugineb ebaõigele eeldusele, et kostjatel on õigus kasutada hageja ainukasutusse määratud kööki, et sealt keldrisse minekuks läbi käia. Hageja jäi aegumise küsimuses varem esitatu juurde ja leidis, et nõudele tuleks kohaldada 10aastast aegumistähtaega tulenevalt TsÜS § 146 lg 3. Tasaarvestuse avalduse osas märkis hageja, et nõudes on küttekulud tõendamata ja kalkulatsioonis ei saa lähtuda 2019.a keskmisest küttepuude hinnast. Ebaõiged on ka kostjate märgitud kulud kütmisele, lume-ja jäätõrjele. Kostjate vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostjate esindaja teatas, et tõele ei vasta hageja väited, et kostjad on takistanud tema esindajal sisendada kasutuskorraga hageja kasutusse määratud ruumidesse ja on teinud takistusi ruumide väljaüürimisel. Hageja argumendid on paljasõnalised. Hageja nõudel kahju (saamatu jäänud tulu) hüvitamiseks puudub seega alus, kuivõrd tõendatud ei ole, et kostjate käitumine on mingil viisil seganud ellu viimast hageja kavatsust anda temale kuuluvad eluruumid üürile kolmandale isikule. Hageja ei ole kostjate väidetavat pahausksust tõendanud. Kostjate esindaja märkis ka, et kinnisasja kasutuskorra kokkulepe ei näe ette hageja õigust tema ainukasutusse antud ruume koormata. Seejuures ei ole hageja või tema esindaja pöördunud kostjate poole sellise nõusoleku või kokkuleppe saamiseks. Hageja omandas kinnistu 5,5 aastat tagasi väidetavalt üüritulu saamise eesmärgil ja hageja kahjuhüvitise arvestus, mille aluseks on võetud 4 aasta pikkune periood, kinnitab, et hageja on oma õiguste rikkumisest olnud teadlik juba vähemalt 4 aastat tagasi. Kostjad leidsid, et tulenevalt TsÜS § 150 lg1 on hageja nõue aegunud, kuna väidetavast õiguste rikkumisest teada saamisest hageja poolt on möödunud rohkem kui 3 aastat. Kostjate hinnangul on alusetu ka hageja viivise nõue. Kostjate esindaja oli seisukohal, et hageja on ebaõigesti esitanud oma nõude kahju hüvitamise nõudena. Esindaja märkis, et hagejal võib juhul, kui ta on oma nõude olemasolu tõendanud (mida ta käesoleval juhul teinud ei ole), olla õigus nõuda valduse ja kasutusõiguse (kasutuseeliste) hüvitamist, lähtudes nende harilikust väärtusest. Kostjad teatasid, et juhul, kui hageja asub täpsustama tema poolt kasutuseelise kaotust ja viidatud küsimuses asub toimuma

sisuline vaidlus, siis soovivad kostjad omakorda esitada hageja vastu nõude, mis tuleneb kaasomandi korrashoiuks ja parendamiseks tehtud vajalikest kulutustest. Kostjad jäid täiendatud hagile esitatud vastuses seisukohale, et ei ole hagejale kahju tekitanud ja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjate esindaja märkis, et kahju sai tekkida vaid hagejale, mitte tema XXX eluruumi välja üürimisest tulu mittesaamise läbi. Kostjad teatasid, et neil ei ole midagi selle vastu, kui hageja üürib välja tema ainukasutuses olevaid ruume. Samas ei olnud kostjate arvetes eluliselt usutav, et hageja üürnik ei sooviks kasutada lisaks ka esimesel korrusel asuvaid ühiskasutuses olevaid ruume- eesruum ja tualett, ja see ei oleks ka võimalik ning mõistlik. Kostjad teatasid, et nimetatud ühiskasutuses olevate ruumide üürimiseks on hagejal vajalik kostjate nõusolek. Hageja sellist nõusolekut küsinud ei ole. Kostjad teatasid, et tõele ei vasta hageja väited selle kohta, et kostjad on keeldunud hagejaga (volitatud esindaja I. Mezentseva kaudu) suhtlemast, elamu välisukse võtmeid üle andmast ega ole lubanud I. Mezentsevat hagejale kuuluvatesse ruumidesse. Kostjad leidsid ka, et eluruumi üür, millest hageja on kahjunõude aluseks olevas kalkulatsioonis lähtunud, on põhjendamatult kõrge. Kinnisvaraportaalide pakkumistest, mida hageja on üürihinna tõendamiseks esitanud on hagejale kuuluva ruumiga võrreldavad vaid kaks pakkumist, mis on oluliselt madalama hinnaga: üks 160€ kuus ja teine 150€ kuus. Kostjad esitasid kohtule eksperdi arvamuse, mille kohaselt on antud tingimustega eluruumi üürihinnaks 0 eurot. Kostjad märkisid ka, et hageja arvestusest ei nähtu, et ta oleks eeldatavast üürist maha arvestanud kulud, mida ta ise oleks pidanud asja majandamiseks tegema. Muus osas jäid kostjad varem esitatud vastuväidete juurde. Kostjad esitasid 04.02.2019-a kohtule tasaarvestuse avalduse, milles leidsid, hageja nõue kostjate vastu on osaliselt tasaarvestatud Meeli Kasesalu ja Vahur Kasesalu nõudega Dmitri Mezentsevi vastu, mille suurus on 3102,46 eurot. Kostjatest kaasomanikud on teinud asja (kinnistu ja sellel asuva elamu asukohaga XXX) säilitamiseks vajalikke toiminguid: talveperioodidel kütnud maja ja koristanud lund ning jääd (eelkõige maja esisel teel ja sissepääsu esisel alal), suveperioodidel niitnud muru, sügisperioodidel koristanud lehti ja valmistanud maja ette kütteperioodiks ning teinud muid vajalikke hooldus- ja koristustöid (maja ja selle ümbruse korrashoid). Kostjad võivad hagejalt kui ühelt kaasomanikult nõuda eelnimetatud toimingutega seotud kulutuste hüvitamist võrdelist hageja osaga ühises asjas. Hageja ei ole enam kui 6 aasta jooksul kandnud kaasomanikuna kinnisasja korrashoiuga seotud kulusid. Kostjad esitasid kulude arvestuse perioodi 20136. jaanuar-2018.a detsember kohta. 1) Küttepuude kulu keskmisel 20m3 aastas. Küttepuudega tegelevate firmade hinnakirjade kohaselt on keskmine kuiva kasepuu hind 58.67€/m3. Kogu perioodi kulu 7040.40 eurot, millest hageja kaasomandi osale langeb kulu 1173.40 eurot. 2) Töökulu seose kütmise, lume-, jää- ja lehtede koristuse, muru niitmise jm hoone ning selle ümbruse korrashoidmisega. Oktoobrist aprillini kulub vajalikeks töödeks umbe s3 tundi päevas, suveperioodil mast-septembrini umbes 1 tund päevas. Lähtudes nimetatud aastatel kehtestatud miinimumtunnitasust on kulud olnud kokku 11574.36 eurot. Hageja kaasomandi osale langeb sellest 1929.06 eurot. Kostjad teatasid, et loevad tasaarvestuse toimumise kuupäevaks 04. 02.2019.a. Juhul, kui tsiviilasja nr 2-18-4936 raames tuvastatakse jõustunud kohtuotsusega, et hagejal puudub nõue kostjate vastu, siis on tasaarvestuse avaldus õigustühine, kuivõrd tasaarvestada ei ole võimalik mitteeksisteerivat nõuet. Kostjate esindaja tõi lõppseisukohas välja, et hageja ei ole jätkuvalt tõendanud, et kostjad on takistanud tal tema ainukasutusse määratud ruumide kasutamist või välja üürimist. Ka

tunnistaja Iraida Mezentseva ütlused ei kinnita nimetatud asjaolu: Iraida Mezentseva käis hageja esindajana kinnistul 2015.a veebruaris, kus Vahur Kasesalu näitas talle ruume ja selgitas, et majal võtmeid pole ja ta võib tagumise ukse lukud ära vahetada. Vestlus oli sõbralik ja ruumide välja üürimisest juttu ei olnud. Rohkem Iraida Mezentseva kostjate poole ei pöördunud. Asjaolu, et ruumidesse pääsemiseks vajalik tagumine uks oleks olnud lukus, ei ole hageja tõendanud. Hageja kahju (mis seisneb hageja hinnangul saamata jäänud tulus, millega kostjad ei nõustu) hüvitamise nõudel puudub seega alus, kuivõrd kinnitust ei ole leidnud see, et kostjate käitumine on mingil viisil seganud ellu viimast hageja kavatsust anda temale kuuluvad eluruumid üürile kolmandale isikule. Hageja ei ole suutnud tõendada ka kostjate väidetavat pahauskset käitumist, kostjate poolt nende õiguste kuritarvitamist ja hageja õiguste kahjustamist hagejale kuuluvate ruumide kasutamise ja väljaüürimise küsimuses. Kostja selgitas ka, et hageja või tema esindaja ei ole kordagi pöördunud kostja poole, et sada nõusolekut ühiskasutuses olevate esimese korruse eesruumi ja tualeti kasutamiseks üürniku poolt. Kostjad soovisid selleks teada ka üürniku isikut. Kostjad olid jätkuvalt seisukohal, et kahju arvestamise aluseks võetud üürihind on üürile antava pinna omadusi arvestades põhjendamatult kõrge. Üürsumma 250 eurot kuus ei ole eluliselt usutav. Kostjad olid seisukohal, et hagejale ei saanud antud situatsioonis tekkida ei kasu ega kahju, sest antud ruume ei olnud ega ole nende halva seisukorra tõttu võimalik üürile anda. Kostjad olid jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Hageja oli oma õiguste väidetavast rikkumisest olnud teadlik juba vähemalt 4,5 aastat tagasi. Kotjad märkisid, et kuna hageja ei ole suutnud tõendada kostja kohustuste rikkumist, siis veel vähem on tõendatud kostjate tahtlus rikkumise osas. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud ja tõendanud, et elamu kütmise ja korrashoiuga seotud kulud on väiksemad kui kostjad tõid välja oma tasaarvestuse avalduses. Hageja poolt viidatud tasaarvestust maamaksu osas ei ole võimalik läbi viia, sest hageja esitatud dokument ei ole mitte maamaksu teade vaid maatüki maksustamishinna akt. 30.04.2019.a esitas kostjate esindaja täiendavalt vastuväited. Kostjate esindaja leidis, et hageja on esitanud uusi väiteid ja palus need jätta arvesse võtmata. Nõude asjaolude osas jäid kostjad varem esitatud seisukohtadele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks. Kahjuna käsitleb hageja saamata üüritulu. Hageja soovis saada üüritulu talle Tartu Maakohtu 23.10.2013.a määruse (t lk 13-15) alusel ainukasutusse määratud ruumide välja üürimisest. Esmalt leiab kohus, et saamata üüritulu saab kvalifitseerida varalise kahjuna VÕS § 128 lg 2 ja lg 4 alusel: tegemist on saamata jäänud tuluga. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib kohustust rikkunud isikult nõuda kahju hüvitamist ning § 115 lg 1 sätestab: Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Poolte vahel ei ole lepingulist ega tehingulist suhet. Pooled on kinnisasja kaasomanikud ja nende omavahelisi suhteid reguleerivad asjaõigusseaduse kaasomandit puudutavad sätted. Seega saab hageja kahju hüvitamist nõuda vaid lepinguväliseid kohustusi reguleerivate sätete alusel, eelkõige kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel (VÕS § 1043jj). Kostjate hinnangul on hageja nõue aegunud.

TsÜS § 150 lg 1 sätestab: Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tunnistaja Iraida Mezentseva ütluste kohaselt pöördus ta kostjate poole sooviga ruumid üle vaadata ja saada elamu võtmed 19.02.2015.a. Tunnistaja, kes tegutses hageja esindajana, kohtus vaid kostja Vahur Kasesaluga, kes kokkusaamist kinnitas. Kostja Meeli Kaseaaluga tunnistaja kohtunud ei ole. Tunnistaja ja kostja V. Kasesalu vande all antud ütlused lahknevad selles, kas nimetaud kohtumisel oli juttu ka ruumide välja üürimisest. Kohus leiab aga, et nimetatud asjaolu ei ole käesolevalt määrava tähtsusega. Oluline on, et hageja esindaja soovis saada elamu võtmeid, s.o vahendit, mis võimaldab valduse teostamist. V. Kasesalu ütluste kohaselt oli juttu „mingitest võtmetest“ ja kostja ütluste kohaselt ei saanud ta aru, miks I. Mezentseva võtmeid tahtis. Tunnistaja kinnitas, et soovis saada maja võtmeid ja kostja lubas need talle kolme päeva pärast anda. Kostja ja tunnistaja ütlused kattusid ka selles, et I. Mezentseva helistas seoses võtmetega paar päeva hiljem. I. Mezetnseva ütluste kohaselt ei jõudnud ta enam kostja kõnet oodata ja helistas ise 09.03.2015 Vahur Kasesalule, kes keeldus talle võtmeid andmast ja teatas, et edaspidi enam ruumidesse ei lubata. Eeltoodust tulenevalt sai hageja esindaja Iraida Mezentseva hiljemalt 09.03.2015.a teada, et kostjad ei võimalda hagejale kuuluva kaasomandi valdust ja kasutamist mitte mingil viisil. Kohus leiab, et sellest ajast saab lugeda, et hageja oli teadlik oma õiguste rikkumisest ja sellest ajast pidi ta ka aru saama, et tal puudub võimalus ruume välja üürida- so et tal võib tekkida kahju saamata üüritulu näol. Seega hakkas nimetatud ajast kulgema ka aegumistähtaeg, mis lõppes 09.03.2018.a. Hagi esitati kohtule 01.04.2018, so pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja esindaja leidis, et tulenevalt TsÜS § 146 lg tuleks kohaldada pikemat, 10 aastast aegumistähtaega, kuna kostjad rikkusid oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole võimalik kohaldada TsÜS § 146 lg 3, kuna nimetatud säte reguleerib tehingust tulenevate nõuete aegumist, kuid käesolev vaidlus puudutab seadisjärgsete kohustuste rikkumisest tulenevat nõuet. Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses on § 146 ja § 150 erinevates jagudes. Seega puudub vajadus hinnata, kas kostjad rikkusid väidetava aluseks olevat kohustust tahtlukult või mitte, sest pikemat aegumistähtaega nagunii kohaldada ei saa. Kohus selgitab, et hageja määratud esindaja märkis istungil, et hagi esitati kohtule 2018.a jaanuaris. Nimetatud väide ei vasta tõele. Kohtute infosüsteemi kohaselt on hageja pöördunud kohtu poole 2015.a suvel ja sügisel mitme menetlusabi taotlusega, mis siis kõik ka lahendati, ning seejärel ta kuni 01.04.2018.a kohtule ühtegi avaldust või hagi ei esitanud. Kuna hageja nõue on aegunud, tuleb see jätta rahuldamata. Kohus ei hinda poolte väiteid takistuste tegemise asjaolude, ruumide välja üürimise võimaluse, võimaliku üüritasu suuruse ja muude esitatud asjaolude kohta, sest hagi rahuldamata jätmist nimetatu ei muudaks. Samuti ei käsitle kohus kostjate tasaarvestuse avaldust ja hageja vastuväiteid sellele, kuna kostja soovisid tasaarestust vaid juhuks, kui kohus peaks hagi rahuldama. Eelnimetatud asjaolude kohta esitatud tõendid jätab kohus sisuliselt hindamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Hagejale oli määratud esindaja riigi õigusabi korras Tartu Maakohtu 20.10.2015.a määrusega. Määruse kohaselt anti hagejale riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tartu Maakohtu 12.10.2018 ja 30.05.2019.a määrustega on hageja esindajatele määratud ja riigi vahenditest tasutud seoses õigusabi osutamisega kokku 1308 eurot. Kuna hageja oli vabastatud enda õigusabi eest tasumisest, siis jäävad esindajatele makstud tasu ja kulud riigi kanda. Kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel 17.04.2018.a määrusega. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna kohus teeb lahendi hageja kahjuks, tuleb tal tasuda hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv. Hagi hinnaks on käesolevalt 11 8800 eurot (põhinõue 11 000€+viivis ühe aasta eest TsMS § 129 lg 1 tulenevalt 880€). Riigilõivuseaduse kohaselt tuleb hagilt , mille hind on kuni 12 500eurot, tasuda riigilõivu 600 eurot. Nimetatud riigilõiv tuleb hagejalt riigi kasuks välja mõista. TsMS § 190 lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Seega on hagejal kohustus hüvitada kostjate menetluskulud. Kostjate esindaja esitas taotluse mõista hagejalt välja õigusabiga seotud kulud summas 6831 eurot (koos käibemaksuga). Kulude nimekirja kohaselt osutas kostjate esindaja õigusabi kokku 51.75 tundi , tunnihinnaga 110 eurot. Hageja esindaja esitas vastuväited kostjate õigusabikuludele, leidis, et need on ebamõistlikult suured ja palus kulusid vähendada 2448.60 euro võrra. Hageja esindaja tõi välja erinevad kostja esindaja poolt nimetatud ajalised positsioonid ja leidis, et kõigis positsioonides on ajakulu olnud ebamõistlikult suur. Poole õigusabikulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohus leiab, et kostjate esindaja poolt taotlusse märgitud ajakulu ei ole vastavuses asja keerukuse, menetlusdokumentide sisu ja mahukuse ning esindaja poolt tehtud menetlustoimingutega. Kohus leiab, et põhjendatud on 2019.a mais esmase vastuse koostamiseks kulunud aeg: kuigi vastus ei ole pikk (sisu 3 lehekülge), nõuab selle koostamine siiski nii hagi ja selle lisadega kui ka kogu vaidluse olemusega (kostjate seisukohad ja olukorra kirjeldus) tutvumist. 2018.a juunis-august koostas esindaja vaid kaks lühikest taotlust ning eeldatavalt pidas ka läbirääkimisi, milleks kohus oli andud tähtaja. Kohus leiab, et ajakulu 3 tundi on põhjendatud. Septembris ja oktoobris 2018 ei nähtu asja materjalidest kostjate esindaja poolt mingit aktiivset tegevust- menetluses toimus hageja esindaja vahetumine. Kohus on palunud hageja uue esindaja 12.10.2018 esitatud seisukoha osas omapoolse vastuse esitada ja selle on kostja

esitanud alles 03.12.2018- seega koostas esindaja selle novembris. Vastus on 3,5 lehekülge pikk ja sellel ei ole lisasid. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja seisukohtadega tutvumise ja vastuse koostamiseks vajalik aeg 6 tundi. Detsembris 2018-jaanuaris 2019 on kostjate esindaja esitanud kohtule ekspertarvamuse (menetlusdokument pikkusega alla 1 lehekülje), tutvunud hageja 17.01.2019 seiskohaga (2 lk), osalenud istungil 22.01.2018 kestusega 2,5 tundi (eeldatavalt valmistus ka istungiks ning koostanud 04. veebruariks 2019 tasaarvestuse avalduse (3 lk) koos tõenditega. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg nimetatud tegevusteks kokku 13 tundi. 2019.a veebruaris on kostjate esindaja märkinud enda tegevusteks veelkord tasaarvestuse avalduse täiendamise ja seisukohtade täiendamise 12,25 tundi ning märtsis–aprillis veelkord kirjalike seisukohtade koostamise 4,75 tundi. Arvestades, et kohus luges tasaarvestuse avalduse koostamiseks vajaliku aja juba jaanuarisse, kostjate esindaja tutvus vaid hageja vastuväidetega (4 lk) ja täiendavalt 25.02.2019.a esitatud tõendiga ning koostas 08.aprilliks oma kokkuvõtlikud seisukohad (6 lk), mida täiendas 30.04.219, leiab kohus, et kõigi nimetatud tegevustele kulunud ajaks märgitud 17 tundi ei ole põhjendatud ja vajalik aeg. Seejuures tuleb arvestada menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et kostjate poolt ei kogutud ega esitaud mingeid uusi tõendeid ja kostjate esindaja kordas vaid oma varasemaid seiskohti. Kohus leiab, et piisavaks ajakuluks saab lugeda 10 tundi. Kokku on kostjate esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 40 tundi. Arvestades esindaja tunnimäära, on kostjate põhjendatud kulud õigusabile 4400 eurot, millele lisandub käibemaks 880 eurot, kokku 5280 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja mõista 5280 eurot. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostjate kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.