Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 04. juuni 2025.a., Tallinnas 2-24-137369 Osaühing Altai Arc hagi Backdek Eesti OÜ vastu võlgnevuse 1396,47 euro, viivise 184,49 euro ja täiendava viivise saamiseks 1752,03 eurot Hageja: Osaühing Altai Arc (registrikood 10272797, asukoht Platsi, Kasaritsa küla, Võru vald, 65519 Võru maakond; epost xxx) Kostja: Backdek Eesti OÜ (registrikood 16040378, asukoht Tammiku tee 25, Laulasmaa küla, Lääne-Harju vald, 760702 Harju maakond; e-post [email protected]) 06.05.2025.a. Hageja seaduslik esindaja X Kostja seaduslik esindaja Y
Resolutsioon
kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et hageja väljastab kostjale arved kostja poolt tarbitud elektrienergia eest. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on kokkulepe elektrienergia eest tasumiseks, sest hageja on vastava kokkuleppe alusel väljastanud kostjale varasemalt arveid, mille kostja on tasunud. Kostja on tasunud arveid kuni septembrini 2023. Alates septembrist 2023 väljastatud arved on tasumata, kuigi kostja on elektrienergiat tarbinud.
Puit OÜ-l on elektrienergia kasutamisega seoses võlgnevus. Sõlmiti suusõnaline kokkulepe, et kostja tasub ajutiselt Piso Puit OÜ elektrienergia tarbimisega seotud arved, kuna Piso Puit OÜ-l olid makseraskused. Kostja tasus hagejale Piso Puit OÜ-le esitatud võlas oleva arve 303 summas 1697,24 eurot. Kostja tasus hagejale mais, juunis, juulis ja augustis Piso Puit OÜ poolt tarbitud elektrienergia eest hageja poolt esitatud arvete alusel. Kostja on teavitanud hagejat, et edaspidi arved esitada uuesti tegelikule elektrienergia tarbijale Piso Puit OÜ-le ning krediteerida septembri ja oktoobri eest kostjale esitatud arved. Oktoobris 2023 hageja poolt saadetud kirjale seoses tasumata arvega on raamatupidamislikult võlgnevust tunnistatud. Tingimuste täpsustamisel selgunud asjaoludel on novembris 2023 hagejal palutud arved 309 ja 310 ümber vormistada.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 1752,03 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised faktid: 1) Hageja on kostjale esitanud arve nr 309 septembris 2023 tarbitud elektrienergia eest summas 817,94 eurot, tasumise tähtaeg 14.10.2023 (dtl 27). 2) Hageja on kostjale esitanud 31.10.2023 arve nr 310 oktoobris 2023 tarbitud elektrienergia eest summas 578,53 eurot, tasumise tähtaeg 14.11.2023 (dtl 28). 3) hageja poolt esitatud arved nr 309 ja 310 on tasumata. 4) hageja poolt on kostjale esitatud arved nr 304 (30.04.2023, dtl 58) summas 1142,47 eurot, 305 (31.05.2023, dtl 59) summas 946,13 eurot, 306 (30.06.2023, dtl 60) summas 951,54 eurot, 307 (31.07.2023, dtl 61) summas 634,91 eurot, 308 (31.08.2023, dtl 62) summas 715,04 eurot vastavalt aprill kuni august 2023 tarbitud elektrienergia eest. 5) Arved 304 – 308 on kostja poolt tasutud vastavalt 23.05., 19.07., 21.07., 21.08., 21.08. ja 14.09.2023 (dtl 57). 6) Arved on esitatud elektrienergia tarbimise eest menetlusvälise kolmanda isiku Piso Puit OÜ kinnistul, mida osaliselt ja ajutiselt kasutas kostja (dtl 80, 00:19:54, 00:25:42) ning Piso Puit OÜ-le kuuluval kinnistul oli elektriliitumine elektrivõrguga läbi hageja kinnistu (dtl 79, 00:07:20), mistõttu sai Piso Puit OÜ-le kuuluval kinnistul elektrienergiat tarbida ainult hageja vahendusel.
Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja kohustus tasuma ka augustis ja septembris 2023 Piso Puit OÜ kinnistul tarbitud elektrienergia eest. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et hageja ja kostja vahel on kokkulepe selle kohta, et 3
hageja väljastab kostjale arved kostja poolt tarbitud elektrienergia eest.
Kostja on vastuses hagile avaldanud, et kostja ei ole olnud elektrienergia tarbija. Kostjal puudub lepinguline kohustus tasuda elektrienergia tarbimise eest väljastatud arveid. Kostja ja hageja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja ajutiselt tasub hagejale tegeliku elektrienergia tarbija poolt tarbitud elektri eest. Kokkulepe oli suusõnaline ja ei sisaldanud lisatingimusi, sealhulgas teatamine kokkuleppe muutmiseks ja lõpetamiseks. Elektrienergia tarbija on olnud Piso Puit OÜ. Kevad kuni sügis 2023 kasutas kostja Piso Puit OÜ-le kuuluvas tootmiskompleksis Kasaritsas laopinda tootearenduse ettevalmistamiseks. Sõlmiti suusõnaline kokkulepe, et kostja tasub ajutiselt Piso Puit OÜ elektrienergia tarbimisega seotud arved, kuna Piso Puit OÜ-l olid makseraskused.
VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Poolte poolt esiletoodu alusel tuvastab kohus, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe (leping), et kostja tasub alates maist 2023 hagejale Piso Puit OÜ kinnistul tarbitud elektrienergia eest sõltumata sellest, milline isik kui palju elektrit seal tegelikult tarbis.
Kostja on 06.05.2025 kohtuistungil avaldanud, et kostjal oli Piso Puiduga plaanis alustada tootmist, mida kostja hakkas ette valmistama. Piso Puidul olid tekkinud makseraskused ja kohtutäiturid olid kaelas, arved arestitud. Sellest tekkis neil võlgnevus elektriarvete tasumisel hageja ees. Hageja juhatuse liige tuli kinnistule elektrit välja lülitama. Hagejal oli kokkulepe Piso Puit OÜ-ga, et kostja tasub ise hagejale 1697,24 eurot, et neil ei tõmmataks elektrit välja ja samamoodi toimus see ka edasi (dtl 79, 00:04:39). Kostja täpsustas, et neil oli kolmepoolne kokkulepe hageja ja Piso Puit OÜ-ga ning kokkulepe oli ainult selle esimese Piso Puit OÜ-le väljastatud arve maksmise kohta (dtl 80, 00:14:11). Hageja väitel sõlmist tema kokkulepped kostjaga, Piso Puit OÜ esindajat selle sõlmimisel kõrval ei olnud, hiljem ta lihtsalt oli sellega nõus. See oli sõlmitud tähtajatult ja ilma eraldi tingimusteta (dtl 80, 00:07:20). Kokkuleppe sisuks oli, et hageja teeb arved kostja nimele, kostja tasub elektriarved täielikult ja kostja ise arveldab Piso Puiduga (dtl 80, 00:19:06).
Kostja on kinnitanud, et ta Piso Puit OÜ kinnistut kasutas, sellel tegutses sooviga avada seal näidiste saal (dtl 80, 00:19:54), kostjal oli Piso Puit OÜ-ga plaanis alustada tootmist (dtl 79, 00:04:39). Kostjal oli vaja, et kinnistul elekter oleks sees (dtl 80, 00:25:42). Kohtu hinnangul on hageja juhatuse liikme seletused pooltevahelise lepingu sõlmimise kohta usaldusväärsemad, kuna on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Nii nähtub hageja esitatust, et päras Piso Puit OÜ arve nr 303 tasumist kostja poolt 02.05.2023 (dtl 57) koostas hageja edaspidi elektrienergia arved kostja nimele ning kostja tasus need (arved nr 304-308).
TsÜS § 68 lg 1 alusel võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt kostja nimele tehtud arvete nr 304-308) kostja poolt täielik tasumine on kaudne tahteavaldus ja kinnitus selle kohta, et poolte vahel oli vastav kokkulepe. Tavapäraselt oma majandustegevuses tegutsev ostja ei maksa kauba (elektrienergia) eest ilma, et ta oleks tasumise kohustuse võtnud. 4
Kostja ei ole tõendanud väidet, et kokkulepe hõlmas vaid esimest, Piso Puit OÜ-le arve maksmist. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et pooled oleksid iga arve väljastamisel eelnevalt pidanud läbirääkimisi, kelle nimele see tuleb vormistada ehk et pooled oleksid iga arve tasumise kostja poolt eraldi kokku leppinud. Seega oli kohtu hinnangul pooltel see kokkulepe sõlmitud tähtajatult alates maist 2023 (arvest nr 304), mida väitis ka hageja (dtl 80, 00:07:20 „See oli sõlmitud tähtajatult ja ilma eraldi tingimusteta“). Kostja küll väitis, et augustis 2023 lõpetasid nad Piso Puit OÜ kinnistul tegutsemise, kuid ka kinnitas, et selles osas ei olnud ta hagejaga kokku leppinud, et augustis lõpetatakse (dtl 80, 00:19:54). Samuti kirjutas kostja oma 08,12,2024 vastuses hagile: „Kostja ja hageja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja ajutiselt tasub hagejale tegeliku elektrienergia tarbija poolt tarbitud elektri eest. Kokkulepe oli suusõnaline ja ei sisaldanud lisatingimusi, sealhulgas teatamine kokkuleppe muutmiseks ja lõpetamiseks.“ (dtl 42). Sellest kostja selgitusest tuleneb ühtlasi, et lepingu kehtivuseks ei olnud kokku lepitud lõpptähtaega.
Hageja on 23.10.2023 saatnud kostjale e-kirja, milles teatab, et kostjal on tasumata septembri elektri arve nr 309 (dtl 29-30), millele on kostja 24.10.2023 vastanud ja e-kirjas tunnistanud, et arve on tasumata, vabandanud selle eest ning kinnitanud, et teeb makse kohe, kui kostjale on oodatav makse laekunud (dtl 29). Sellega kohtu hinnangul kostja tunnistas, et tal on kohustus ka septembri elektri arve tasuda. Kostja ei esitanud väidet, et talle arve esitamine oleks alusetu või et ta kinnistul ei tegutse vms. Kostja väitel teatasid nad juulis, et neile ei sobi enam elektriarvete tasumine (dtl 80, 00:31:41), kuid muud tõendid räägivad sellele vastu, sest kostja on tasunud nii juuli kui ka augusti arve ning 24.10.2023 e-kirjas kinnitanud ka septembri arve maksmise kohustust.
Kohus tuvastab, et kostja teatas hagejale 29.11.2023 e-kirjas, et kostja on lõpetanud tegevuse Piso Puit OÜ-le kuuluval kinnistul ning palutakse enam arveid mitte saata kostjale. Kostja kirjutab veel, et „paraku kuulub ka septembri ja oktoobri elektrikulu Piso Puit OÜ-le ning palume vastavad arved ümber vormistada teisele ettevõttele“ (dtl 38). Selle e-kirja alusel kohus järeldab esmalt, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe selle kohta, et Piso Puit OÜ kinnistu elektriarved tasub kostja ja need vormistatakse kostja nimele, sest kostja teatab hagejale e-kirjaga sellise kokkuleppe lõpetamisest. TsÜS § 68 lg 2 sätestab, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 71 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja, loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see väljendati. Kohtu hinnangul sisalda nimetatud e-kirjas kostja tahteavaldus pooltevahelise lepingu lõpetamiseks. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et sai selle kostja e-kirja kätte ning alates novembrist 2023 ei ole hageja kostjale enam arveid elektrienergia eest väljastanud. Seega hageja aktsepteeris kostja poolt lepingu lõpetamist alates novembrist 2023. Samas ei saanud kostja lõpetada lepingut ühepoolse tahteavaldusega tagasiulatuvalt ehk alates septembrist 2023. Seega ei lõppenud pooltevaheline leping augustis 2023, mistõttu on kostja kohustatud tasuma ka septembris ja oktoobris 2023 talle väljastatud arvete eest.
Kohtu hinnangul ei ole asja lahendamiseks oluline, kas või kui palju või mis ajani kostja reaalselt elektrienergiat Piso Puit OÜ kinnistul ise tarbis. Pooltevahelisel kokkuleppel on võimalik võtta endale kohustus ka kolmanda isiku poolt tarbitud teenuste või asjade (sh elektrienergia) eest tasumiseks. Kohus antud juhul ka sellise kokkuleppe (lepingu) 5
olemasolu tuvastas. Leping lõppes kostjapoolse ülesütlemisega 29.11.2023 ning hageja on aktsepteerinud, et alates novembrist 2023 kostjal seda kohustust enam pole. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et leping oleks varem või muul alusel lõppenud.
Alternatiivselt on võimalik hageja nõue rahuldada ka kohustusega ühinemise õiguslikul alusel. VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Riigikohus on 23.03.2006 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 punktis 14 selgitanud, et kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Lisaks on Riigikohus 04.10.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-11 punktis 9 leidnud, et kohustusega ühinemise eelduseks on kas võlgniku ja kohustusega ühineda sooviva isiku või võlausaldaja ja kohustusega ühineda sooviva isiku vaheline kokkulepe. Kohustusega ühinemise võib kokku leppida ka mõlemaga. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud hagejale viimase poolt esitatud arved nr 304, 305, 306, 307, 308 kogusummas 6087,33 eurot (dtl 57, 58-62). Kostja on 06.05.2025 kohtuistungil avaldanud, et oli huvitatud, et Piso Puit OÜ kinnistul hageja elektrit võla pärast välja ei lülitaks. Seega võib kostjat lugeda ka ühinenuks Piso Puit OÜ kohustusega tasuda hagejale tema kinnistul tarbitud elektrienergia eest. Sarnaselt eelnevalt käsitletule ei saa kostja seda kohustusega ühinemist lõpetada ilma vastava tahteavalduseta ega tagantjärgi. Seega oleks ka sellise õigusliku analüüsi tulemusel kostjal kohustus tasuda hagejale septembris ja oktoobris Piso Puit OÜ kinnistul tarbitud elektrienergia eest.
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.