Osaühingu Aktiva Finants hagi AOi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AOi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
389,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja: AO (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 22.02.2018 otsus tühistada ja saata läbivaatamiseks maakohtule.
2.AOi apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
tsiviilasi
uueks
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.29.12.2016 esitas Osaühing Aktiva Finants (hageja) kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AOi (kostja) vastu võla ja viivise saamiseks. Seoses kostja poolt vastuväite esitamisega anti nõue üle hagimenetlusse. 18.01.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt võlgnevuse 187,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 187,18 eurot ja viivise alates 19.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras väljamõistmiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagi kohaselt loovutas Elisa Eesti AS 18.11.2015 kostja vastu nõude põhisummas 187,23 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Kostjale on lepingu alusel teenust osutatud. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest igakuiselt arve, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis tähtaegselt tasumata neli arvet kogumaksumusega 187,23 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hageja jättis omal algatusel teenuse osutamata, mistõttu ei ole kostja kohustatud sel perioodil teenuse eest maksma. Elisa Eesti AS tüüptingimused on selles osas ebamõistlikult koormavad ja vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt hea usu põhimõttele peavad sooritus ja vastusooritus olema tasakaalus.
6.Kostjal on tasaarvestuseks sobiv nõue ning kostja palus hageja nõude tasaarvestada kostja nõudega. Esimese astme kohtu otsus
7.22.02.2018 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõlgnevuse 187,23 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 187,18 eurot ning viivise põhivõlalt alates 19.01.2017 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgneva üle, et Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid järgmised lepingud: 04.02.2008 liitumisleping 1653931, 18.08.2008 liitumisleping 1677955 ja 18.08.2008 liitumislepingu 1677955 lisa. Nimetatud lepingute alusel on Elisa Eesti AS esitanud kostjale järgmised arved: arve nr 2010176635 summas 34,80 eurot maksetähtajaga 18.09.2014; arve nr 2010405292 summas 68,53 eurot maksetähtajaga 18.10.2014; arve nr 2010868622 summas 39,95 eurot maksetähtajaga 22.11.2014; arve nr 2011096277 summas 43,95 eurot maksetähtajaga 18.12.2014. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 187,23 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 nõude kostja vastu põhisummas 187,23 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjat on nimetatud nõude loovutamisest teavitatud. Kostja ei ole arveid tasunud.
9.Kohus viitas VÕS § 76 lg-le 1 märkides, et kostja võttis endale lepingute sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt lepingutele ja igakuiselt esitatud arvetele.
10.Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.6.1 tulenevalt võib Elisa Eesti AS piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuste eest tasumisega üle 14 päeva. Tulenevalt üldtingimuste p-st 4.2 võib teenuse osutamise piiramine toimuda täies ulatuses (telefoninumbri ajutine sulgemine) või osaliselt (väljahelistamise võimaluse blokeerimine). Elisa klienditeeninduse 22.08.2014 e-mailist kostjale on näha, millal olid teenused tasumata arve tõttu Elisa poolt piiratud ja millal oli piirang eemaldatud. Elisa Eesti AS on väljastanud arve – miinimumarve kasutamata summale. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingutest ning Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.5, mis sätestab, et teenuse osutamise piiramine ei vabasta klienti kuumaksete või miinimumarve tasumise kohustusest vastavalt hinnakirjale. Seega juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma Elisa Eesti AS-le miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni.
11.Kostja väitel jättis hageja omal algatusel teenuse osutamata ning selle perioodi eest kostja ei tasu. Kostja leidis, et teenuse piiramine on hea usu vastane ning seetõttu lubamatu. Samuti oli kostja seisukohal (05.09.2017 ärakuulamisel väitis kostja, et Elisa Eesti AS on talle üle 200 euro võlgu), et tal on tasutud hagejale ettemaks ning hoopis hageja on kostjale võlgu. Samas hagi ega vastuhagi kostja esitanud ei ole. 05.09.2017 ärakuulamisel kohustas kohus kostjat kahe nädala jooksul esitama kohtule selgitused seoses väidetava ettemaksuga ja esitatud vastuväidete osas. Kostja seda kohustust ei täitnud. Seega kostja ei ole oma väiteid tõendanud.
12.Kuna kostja ja Elisa Eesti AS vahel olid lepingud, milles toodud kohustusi on Elisa Eesti AS täitnud, kuid mis on kostja poolt jäänud täitmata, on põhinõue kostja vastu õigustatud, hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 187,23 eurot.
13.Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 7.8, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,15% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. VÕS § 167 lg 3 alusel on hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingu täitmisega viivitamiselt viivist.
14.Hageja esitatud viivisearvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale viivist 226,30 eurot. Hageja on palunud mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 187,18 eurot (ehk vähendanud viivisenõuet põhinõude summani). Kuivõrd kohus eelnevalt leidis, et hageja põhinõue oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele, on kostja olnud raha tasumisega viivituses ja hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja ei vaielnud viivisele vastu. Seega rahuldas kohus hageja viivisenõude ja mõistis kostjalt hagejale välja sissenõutavaks muutunud viivise 187,18 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (187,23
eurot) alates 19.01.2017 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
15.Menetluskulud jäid hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule.
17.Kaebuse ja selle täienduste kohaselt on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata, samuti rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. Kohus ei võtnud seisukohta kostja peamise vastuväite osas, mis puudutab Elisa Eesti AS ja kostja lepingulisest suhtest tulenenud soorituse ja vastusoorituse vastavust hea usu põhimõttele. Samuti eiras kohus kostja taotlust tunnistada Elisa Eesti AS tüüptingimus, mille kohaselt viimane nõudis klientidelt raha ka olukorras, kus ta ise teenust ei osutanud, tühiseks.
18.Elisa Eesti AS katkestas teenuse osutamise omal initsiatiivil, kuigi oleks saanud jätkata teenuse osutamist ja põhjendatult tasu küsida. Selline käitumine ei ole turuosalistel tavaks. Kostja esitas tõendi (lisa 1), mille palub ringkonnakohtul vastu võtta, kuna ta ei saanud seda maakohtus esitada kohtupoolse arusaamatu menetluse juhtimise tõttu, millele esitas ka 22.09.2017 vastuväite. Eeltoodust tulenevalt on vale kohtu järeldus otsuse lk 3 alt kolmandas lõigus, mh ei ole kostja kunagi öelnud, et teenuse piiramine kui selline on hea usu vastane ning seetõttu lubamatu, vaid soorituse nõudmine olukorras, kus vastusooritust ei toimu, on vastuolus hea usu põhimõttega. Elisa Eesti AS ei ole nõudnud kahju hüvitamist saamata jäänud tulu eest, vaid tasu osutamata teenuse eest. Selline lepingu tüüptingimus on tarbijat ebamõistlikult kahjustav, mh ei ole sellisel juhul tarbijal võimalik tõendada teenuse osutaja tegeliku kahju suurust ja seega põhjendatult tasumisele kuuluvat summat. Elisa Eesti AS sidus oma kohustuse täitmise asjaoluga, mille saabumine sõltus üksnes temast (tahan, piiran väidetava võlgnevuse korral teenuse osutamist, tahan, jätkan teenuse osutamist), samal ajal kui tarbija võttis endale kohustuse, mille ta sõltumata teenuse mitteosutamisest peab täitma (maksma igal juhul, ka siis, kui sideteenust faktiliselt ei osutatud), mis vastab mh VÕS § 42 lg 3 p-s 13 sätestatule.
19.Lisaks leidis kostja, et vaidlustatud otsuse tegi kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
22.TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohus on puuduliku eelmenetluse tõttu teinud ebaõige otsuse, mis on olulises ulatuses põhjendamata.
23.TsMS § 393 lg 1 p-de 1–4 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Juhul, kui hageja on esitanud nõude viisil, kus ei ole täpselt aru saada nõude kujunemine, on kohtul kohustus selgitada hagejale vajadust oma nõuet täpsustada.
24.Hageja on esitanud kostja vastu nõude võla ja viivise saamiseks tulenevalt kostja poolt Elisa Eesti AS-ga sõlmitud järgmiste lepingute rikkumisest: 04.02.2008 liitumisleping nr 1653931, 18.08.2008 liitumisleping nr 1677955 ning sellele samal kuupäeval sõlmitud lisa. Hageja väitis, et kostja ei ole Elisa Eesti AS-le arvete alusel tasunud, kuid teenuseid kasutas ja tema võlg on kokku 187,23 eurot. Nõue on Elisa Eesti AS poolt loovutatud hagejale.
25.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja selgitanud võla kujunemist, see tähendab esile toonud, millise summa ja millise perioodi eest on kostja väidetavalt võlgu. Hageja on hagiavalduses viidanud üksnes arvetele (seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu, et hagis viidatud arvet nr 2011096277 ei ole hageja kohtule esitanud). Kolleegium selgitab, et arvest kui raamatupidamisdokumendist ei teki maksekohustust. Kostja peab tasuma lepingutes kokkulepitu järgi. Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest ei nähtu teenuste maksumus. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hageja hagiavalduses esile tooma hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagejal tuleb esitada hagiavalduses asjaolud võla kujunemise kohta, see tähendab, millal ja millise summa oli kostja kohustatud tasuma ja millisest ajast jäi kostja Elisa Eesti ASle võlgu. Kohus ei pea tuletama hageja esitatud arvetest, milline summa millise lepingu järgi tasuda tuli. Arvestades hageja esitatut, ei ole see ka võimalik, kuna esile ei ole toodud, milliseid teenused on lepingute järgi osutatud ja kui palju tuli iga teenuse eest tasuda. Seega on hagiavaldus esitatud viisil, kus ei olnud esile toodud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid.
26.Eeltoodu tingis maakohtu poolt otsuse tegemise, mis on olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 442 lg 8). Otsusest ei nähtu, kuidas on võlgnevus kujunenud.
27.Kostja esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt on vastuolus hea usu põhimõttega olukord, kus kostja peab tasuma teenuse eest, mida talle teenuse piiramise tõttu ei osutatud ning et Elisa Eesti AS tüüptingimused on selles osas ebamõistlikult koormavad. Samuti leidis kostja, et temal on hoopis Elisa Eesti AS vastu nõue, mille soovis tasaarvestada. Kolleegium nõustub kaebusega, et maakohus on kostja vastuväiteid osaliselt valesti kajastanud ning osaliselt tähelepanuta jätnud.
28.Maakohtu hinnangul esitas kostja vastuväite, et teenuse piiramine on hea usu vastane ja seetõttu lubamatu. Nagu eelnevast nähtub, esitas kostja tegelikkuses vastuväite, mille kohaselt on (teenuste piiramise tõttu) saamata teenuse eest tasu nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti tuleb tähele panna, et kostja puhul on tegemist tarbijaga, millisel juhul tuli kohtul sõltumata kostja vastuväidetest kontrollida vaidlusaluse teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.5 kui tüüptingimuse kehtivust. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb õiguse kohaldamisena kontrollida põhimõtteliselt iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel (vt lahendid nr 3-2-1-22-16, p 18; 3-2-1-140-05, p 12). Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-106-13, p 24). Praeguses asjas on kostja tegelikkuses ka tüüptingimuse tühisuse vastuväite esitanud (vt kostja 29.03.2017 esialgne vastus, t lk 71), mille kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta. Seoses kostja tasaarvestuse vastuväitega andis kohus kostjale tähtaja täiendavate selgituste esitamiseks, mida kostja ei teinud (mh apellatsioonkaebuses), seega selles osas võib maakohtuga nõustuda, et kostja tasaarvestuse vastuväide on alusetu ja tõendamata.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht ka selles, kas kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingule kohalduva tingimuse, mis sätestab teenusepakkuja õiguse nõuda kokkulepitud tasu teenuse eest, mida ei ole osutatud (teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.5), puhul on tegemist VÕS § 42 lg 1 mõistes ebamõistlikult kahjustava ja selliselt tühise tüüptingimusega. Kolleegium märgib, et tsiviilasja toimikus on Elisa Eesti AS 2005. aasta üldtingimused. Vaidluse lahendamisel tuleb tuvastada, kas need kehtisid perioodil, mille eest võlga nõutakse. Eeltoodu ei välista siiski teenuseosutaja õigust nõuda mingit mõistlikku tasu tema tegelike kulude eest. Kuivõrd vaidlusaluste arvete põhjal võib järeldada, et hagis nõutu puhul ei ole tegemist üksnes üldtingimuste p 4.5 alusel nõutud tasuga, tuleb kohtul ka välja selgitada, millises osas on tegemist üldtingimuste p 4.5 alusel nõutud tasuga ja millises osas tasuga tegelikkuses osutatud teenuste eest.
30.Kohtuotsuse põhjendamata jätmist ei õigusta see, et pooled ei esitanud asjaolusid selliselt, et need võimaldanuks hageja nõude korrektselt lahendada. Kohus pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel kõigepealt ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Jättes selle tegemata, jätab kohus olulises osas täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatud eelmenetluse ülesanded.
31.Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt eelmenetluse läbiviimine ebapiisavas mahus on tinginud otsuse tegemise, mis on olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 656 lg 1 p 5). Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu asemel eelmenetlust olulises mahus läbi viia ilma, et rikutaks asjaolude tuvastamisel poolte kaebeõigust.
32.Seoses kaebuse väitega, et kostja hinnangul tegi vaidlustatud otsuse kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama, märgib kolleegium järgmist. Riigikohus on lahendi nr
3-2-1-23-14 p-s 13 leidnud, et kui alama astme kohtus on esitatud kohtuniku vastu taandamisavaldus TsMS § 23 p 7 alusel ja kohus on selle nõuetekohaselt lahendades jätnud rahuldamata, ei ole kõrgema astme kohtul vähemalt üldjuhul alust seda otsustust üle vaadata, kuna tegu on diskretsiooniotsusega. Praegusel juhul on maakohtu esimees 14.12.2017 määrusega jätnud hageja taotluse kohtuniku taandamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates on lahend nõuetekohaselt põhjendatud ega ole ületatud diskretsiooni piire.
33.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka ringkonnakohtule esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise osas.
34.Menetluskulud tuleb jagada maakohtu poolt menetlust lõpetavas lahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.