2-18-14818/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AS Swedbank esitas 03.10.2018 Viru Maakohtule hagi A B’i vastu võla nõudes ning 28.11.2018 hagi täienduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja A B 06.03.2014 laenulepingu nr 14-014958-EL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 26 500 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 6 kuu EURIBOR + 3.250 % ning maksepäev 09. ja tagastamise lõpptähtpäev 09.02.39. Lepingu tagatiseks oli hüpoteek korteriomandil asukohaga xxxx ja xxxx (lep.punkt 3.16). Lepingu punkti 4.4 järgi lasus kostjal kohustus maksta laenusumma tagasi ja tasuda intressi laenulepingus ja laenulepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Osamaksed ning intress kajastusid pooltevahelises maksegraafikus. Punktist 4.6 tulenevalt kohustus kostja laenusumma tagasi maksma lepingus toodud tingimustel ning hagejal oli õigus võtta tasumisele kuuluvad summad maha laenulepingus märgitud arvelduskontolt. Kostja kohustus tagama tasumisele kuuluvate summade olemasolu arvelduskontol. Tüüptingimuste punkti 3.1 kohaselt oli kostjal kohustus maksta intressi laenulepingus toodud tingimustel vastavalt graafikus toodud summadele. Hageja lähtus intressi arvestamisel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamine algas laenusumma või selle osa laenusaaja kasutusse andmise päevast ja arvestati kuni kogu laenusumma tagastamiseni. Kuupäev

Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 5.1. lähtub hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Lepingu lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress summas 337,87 eurot. Kostja pidid tagama, et arvelduskontol oleks maksepäeval piisavalt rahalisi vahendeid intressi ja hooldustasu debiteerimiseks hageja poolt. Kuna kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, saatis hageja talle 22.03.17 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Teatise kohaselt andis hageja kostjale võimaluse tasuda laenulepingutest tulenev intress ja võlgnevus kogusummas 577,01 eurot. Ühtlasi andis hageja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostja oma võlgnevust hiljemalt 08.04.2017 ei tasu, loeb hageja kostjaga sõlmitud lepingu lõppenuks ning, et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Riigikohus on ts.asjas nr 3-2-1-53-16 sedastanud, et VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist. Tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest, luges hageja kostjaga sõlmitud lepingud 11.04.2018 (kohtu märkus: õige kuupäev ilmselt 11.04.2017) ülesöelduks ning kogu nõue muutus sissenõutavaks. Hageja andis ka lepingu ülesütlemise järgselt kostjale võimaluse võlgnevus tasuda, kuid hagejale teadmata põhjusel kostja oma kohustusi ei täitnud. Hageja pöördus 19.05.2017 täitmisavaldusega Narva kohtutäitur Andrei Krek’i poole ning avaldas soovi rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue kinnisasjadele asukohaga xxxx ja xxxx müügi arvelt. Kinnisasja müük ei õnnestunud koheselt ning kohtutäitur oli ajas sunnitud hinda vähendama. Xxxx kinnisasja müüs kohtutäitur hinnaga 14 600 eurot ja hagejale laekus 22.05.2018 12094,64 eurot, millest läks 11995,31 eurot EL lepingu põhiosa katteks, 92,93 eurot varakindlustuse katteks, menetlustasu katteks 6,4 eurot. Muude nõuete (sh VV lepingu) katteks raha ei jätkunud. Kohtutäitur müüs Xxxx kinnisasja hinnaga 8100 eurot ja hagejale laekus 10.08.2018 7115,09 eurot, millest 7080,29 eurot kanti EL lepingu põhiosa katteks, 34,80 eurot varakindlustuse katteks. Muude nõuete (sh VV lepingu) katteks raha ei jätkunud. 14.08.2018 saatis hageja kostjale teate täitmata jäänud kohustuste, s.o 13 252,43 euro osas, eesmärgiga vältida kohtumenetlust ning suunata kostjat võlgnevusi likvideerima. Lepingu lõppemise seisuga olid hageja nõuded kostja vastu 23.11.2018 seisuga: Lepingust nr 14014958-EL põhiosa võlgnevus 5358,78 eurot, intress (09.12.16-11.04.17) 228,45 eurot, viivis (09.01.17-23.11.18) 2528,72 eurot, varakindlustuse viivis 3,08 eurot – kokku 8119,03 eurot; Lepingust nr 15-102828-VV põhiosa võlgnevus 3855,28 eurot, intress (09.11.16-11.04.17) 337,87 eurot, viivis (09.01.17-23.11.18) 1277,59 eurot – kokku 5470,74 eurot. Kostja ei ole siiani oma kohustusi hageja ees täitnud, vaid on otsinud viise kohustustest kõrvale hoidmiseks. Kostjal oli lepinguliselt kohustus tagada vabade vahendite olemasolu kindlalt kuupäeval. Lepingu rikkumise hetkeks oli pooltevaheline laenusuhe kestnud juba aastaid, millest tulenevalt oli kostjale teada, millal hageja temalt täitmist nõuab. Hageja andis kostjale täiendava võimaluse oma kohustuste täitmiseks hageja ees, kuid kahjuks tulemuseta. Olukorras, kus võlgnik rikub lepingut, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võlgnikult kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. Laenulepingu EL tüüptingimuste punktist 7 tulenevalt olukorras, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, hageja hinnakirjas toodud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hageja on esitanud hagis viiviste arvestamise tabeli, mille kohaselt on viivise võlgnevus lepingust nr 14-014958-EL perioodil 09.12.2016 -23.11.2018 summas 2528,72 eurot.

Väikelaenulepingu tüüptingimuste punktist 8.1 tulenevalt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, hageja hinnakirjas toodud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, väikelaenu lepingu puhul 20% aastas, s.o 0,056% päevas. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis lepingust nr 15-102828VV 23.11.2018 seisuga 1277,59 eurot. EL lepingu punkti 4.9 kohaselt kohustus kostja kindlustama tagatisega koormatud vara panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning esitama kindlustamist tõendavad dokumendid hagejale ühe nädala jooksul pärast lepingu jõustumist. Peale lepinguliste suhete lõppemist oli hageja sunnitud tagatisvara ise kindlustama ja kostja kohustus need hagejale hüvitama. Kostja oli kindlustusmaksetega viivituses, millest tuleneb viivis kogusummas 3,08 eurot. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue kostja vastu põhivõlg kogusummas 9214,06 eurot, sissenõutavaks muutunud intress kokku 566,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõuetelt kokku 3806,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis varakindlustuselt 3,08 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis laenulepingult nr 14-014958-EL võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (5358,78 eurolt) alates 24.11.18 kuni nõude täitmiseni ja viivis laenulepingult nr 15-102828-VV 0,056% päevas põhinõudelt (3855,28 eurolt) alates 24.11.2018 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 04.04.2019. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 30.05.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 04.04.2019 ja loeti kättetoimetatuks 19.04.2019, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 03.05.2019. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama sätte lõike 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole saadud laenusid nõuetekohaselt tagastanud, seega ei ole ta oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tagastamata põhivõlgnevus kokku summas 9214,06 eurot, s.h. lepingust nr 14-014958-EL summas 5358,78 eurot ja lepingust nr 15-102828-VV 3855,28 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi kokku summas 566,32 eurot, s.h. lepingust nr 14-014958-EL tulenev intress perioodil 09.12.2016 - 11.04.2017 summas 228,45 eurot ja lepingust nr 15-102828VV tulenev intress perioodil 09.11.2016-11.04.2017 summas 337,87 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja intressiarvestusega ning tasumata intress summas 566,32 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on taotlenud võlgnetavatelt summadelt seadusjärgse viivise väljamõistmist. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevustelt kokku summas 3809,39 eurot, s.h. lepingust nr 14-014958-EL seadusjärgses määras perioodil 09.12.2016 -23.11.2018 summas 2528,72 eurot ja lepingust nr 15-102828-VV perioodil 09.12.2016 kuni lepingu lõppemiseni 10.04.2017 seadusjärgses määras ning alates 11.04.2017 - 23.11.2018 lepingujärgses viivisemääras 20% aastas ehk 0,056% päevas kokku summas 1277,59 eurot. Samuti palub hageja välja mõista varakindlustuse viivis summas 3,08 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestustega. Juhindudes hageja nõudest ja TsMS §-st 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlalt 9214,06 eurolt kuni otsuse tegemiseni vastavalt hageja poolt märgitud viivisemääradele. Seadusjärgne viivis lepingu nr 14-014958-EL põhiosa võlgnevuselt 5358,78 eurolt perioodil 24.11.2018 – 30.05.2019 (k.a.) 188 päeva eest moodustab 220,81 eurot. Viivis 0,056% päevas lepingu nr 15-102828-VV põhiosa võlgnevuselt 3855,28 eurolt perioodil 24.11.2018 – 30.05.2019 (k.a.) 188 päeva eest moodustab 405,88 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 4436,08 eurot (3809,39 + 220,81+405,88).