2-18-133752
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2019.a Pärnu, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-18-133752
Tsiviilasi
OMEGA INVEST OÜ hagi K.I. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
904,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post [email protected])
Kostja: K.I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx) Menetlemise viis/ hagimaterjalide Kirjalik menetlus, kostjale kättetoimetatud posti teel pereliikme kättetoimetamine kaudu väljastusteatega 11.05.2019.
Juhindudes VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, §101 lg.1 p.1,6, § 113 ja TsMS § 162 lg.1, § 165 lg 3, § 367, § 407 lg.1, § 415, § 422
2-18-133752
2 (3)
2-18-133752 Õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud nõuet võla sissenõudmisega seotud kulude saamiseks kahjuna summas 100 eurot, mis on kohtu arvates VÕS § 113 lg 5 mõttes ebamõistlikult suur, arvestades, et hageja nõuab ka viivist vähemalt 135,19 eurot (koos jooksva viivisega veel enam), samuti arvestades, et hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on lepingu S171073712 katteks tasutud 758,59 eurost hageja juba arvestanud 50,00 eurot sissenõudekulude katteks. Alates 01.10.2015 kehtiva VÕS § 1132 lg 1 ja 2 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, pärast lepingu lõppemist võib, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 4 kohaselt, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Selliseid keerukaid asjaolusid hageja esile toonud ei ole, ebaveenev on ka vaidlusaluse võlanõude loovutamise teel omandanud hageja väide, et võlgade sissenõudmine ei ole tema põhitegevus (äriregistri andmetel hageja poolt 2017.a majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks on inkassoteenus ja krediiditeenus). Seega peab kohus võlanõude suurust (põhivõlg, intress ja viivis kokku 701,95 €) arvestades võimalikuks rahuldada hageja esitatud võla sissenõudmisega seotud kulude nõude 40 € ulatuses. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 741,95 € ja lisanduv viivis. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so 92,52 % ((741,95 x 100) : 801,95) ulatuses. Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 92,52 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 7,48 % menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 175 € ja õigusabiteenuse kulud 270 €.
3 (3)
2-18-133752 Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 175 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 226 euro ulatuses. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lõpus menetluskulude nimekirja lepingulise esindaja kulude kohta summas 270 eurot (3 tundi tasumääraga 90€/tund), mis ei ole haginõude suurust ning asja iseloomu silmas pidades kohtu hinnangul vajalik ega põhjendatud. Arvestades asjaolusid, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, tegemist ei ole keeruka asjaga ning asi lahenes tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul antud asjas mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale ca 25 % hagihinnast (904,15 eurot) s.o. 226 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 401 eurot (riigilõiv 175 € + lepingulise esindaja kulud 226 €). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 401 eurost 92,52 % ehk 371,01 eurot. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
4 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.