Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-128935

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud I OÜ-le (endine ärinimi M OÜ) (esialgne võlausaldaja) esialgse laenutaotluse 17. juunil 2015 1300 eurot saamiseks. 27. oktoobril 2015 esitas kostja uue laenutaotluse, millega soovis refinantseerida esialgset laenulepingut ning saada täiendavat laenu summas 362 eurot. Kostja ja I OÜ sõlmisid 27. oktoobril 2015 laenulepingu nr 784748. I OÜ kinnitas kostja laenutaotlused ja väljastas kostjale kokku laenu summas 1662 eurot, mis on edastatud kostjale ülekandega. Kostja on teostanud saadud laenu katteks tagasimakseid kokku summas 1489,36 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas 23. veebruaril 2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse § 402 lg 1 mõistes. 17. juunil 2015 sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt on lepingujärgne krediidikulukuse määr 99,55% aastas. Laenu taotlemise ja laenu väljastamise ajal kuupäeval 17. juunil 2015 oli Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 22,78%. 27. oktoobril 2015 sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt 2(4)

2-18-128935 on lepingujärgne krediidikulukuse määr 79,47% aastas. Laenu taotlemise ja laenu väljastamise ajal kuupäeval 27. oktoobril 2015 oli Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 22,78%. Seega TsÜS § 84 lg 1 tähenduses on tegemist tühise tehinguga. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 406-2 lg 1 kohaselt, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi alusetu rikastumise sätete alusel õigusliku aluseta saadu. Kostja on teostanud saadud laenu katteks tagasimakseid kokku summas 1489,36 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevus hageja ees tulenevalt tühisest tarbijakrediidilepingust summas 172,64 eurot (1662-1489,36). Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks summa 172,64 eurot ja viivised alates 10. aprillist 2019 kuni põhinõude summas 172,64 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on isiklikult kätte toimetatud kostjale. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TSÜS § 84 lg 1, võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 406-2 lg 1, VÕS § 1027, VÕS § 1028 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu summa 172,64 eurot ning viivised alates 10. aprillist 2019 kuni põhinõude summas 172,64 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 82,02 eurot ja õigusabikulude summas 120 eurot, väljamõistmiseks. Kohus tuvastas, et hageja nõudis maksekäsu menetluses kostjalt võlgnevuse kokku summas 2733,97 eurot ja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 82,02 eurot riigilõivu seaduse § 59 lg 6 alusel. Hagimenetluses nõudis hageja kostjalt võlgnevuse tagastamata laenu summas 172,64 eurot ning viivised alates 10. aprillist 2019 kuni põhinõude summas 172,64 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 186,50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu summas 75 eurot. 3(4)

2-18-128935 Arvestades, et hagimenetluses on hageja oluliselt vähendanud oma nõuded kostja vastu võrreldes maksekäsu menetlusega ning, et hagilt hinnaga kuni 350 eurot tuleb hagimenetluses tasuda riigilõivu summas 75 eurot, asub kohus seisukohale, et on põhjendatud hageja menetluskulud 75 euro riigilõivu osas. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja asja keerukust, on hageja õigusabi kulud summas 120 eurot põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 195 eurot (75+120). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.