Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-139498/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 03.06.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1101

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.06.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-139498

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võla nõudes

Menetlusosalised

Hagihind

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), esindaja Sigrid Rahkema Kostja X (isikukood XXX, elukoht xxx) 5817,00 eurot

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Xlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks tarbijakrediidilepingust nr L89014989581 tulenev põhivõlgnevus summas 3998,80 eurot ja viivis summas 206,11 eurot.

3.Välja mõista Xlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis põhinõudelt (3998,80 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu inressi 420,59 euro, haldustasu 23,40 euro, lepingutasu 80 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 162,37 euro väljamõistmiseks.

5.Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud summas 865 eurot (riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 270 eurot). Ülejäänud osas jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse tõttu. Xl kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

9.Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kooskõlas TsMS § 3141 lõikega 3. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest ja kostja esitatud andmete alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtet krediidiandja hinnanud ei ole. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sissetulekud ja väljaminekud nähtuvad kostja arvelduskonto väljavõttelt, mida krediidiandja ei pidanud vajalikuks kostjalt küsida. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse. Ümberarvestusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt põhivõlga summas 3998,80 eurot, intresse kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni summas 83,68 eurot ja 2

viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 30.07.2024 kuni põhiosa (3998,80 eurot) tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja poolt taotletud edasiulatuva viivise määr 21,9% aastas on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, mistõttu ei kuulu edasiulatuv viivis määras 21,9% aastas kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse, seadusjärgse viivise lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning edasiulatuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 422,50 eurot, arvestusega 2,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 250 eurot ilma käibemaksuta (2,5 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 865 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 250 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).