Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud V K esitas 22.04.2019 Harju Maakohtule avalduse Hooneühistu Mulla 4 (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku likvideerimine ning määrata likvideerija. 03.05.2019 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ning määras avaldajale tähtaja, et mh teatada, kelle määramist avaldaja puudutatud isiku likvideerijaks soovib, põhistada nimetatud likvideerija kandidaadi sobivust likvideerija ametikohale ning tuua välja, milline vara puudutatud isikule kuulub. Samuti kohustas kohus avaldajat tasuma kohtu deposiiti likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu katteks ettemaks 300 eurot. 13.05.2019 esitas avaldaja puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et soovib avaldaja määramist puudutatud isiku likvideerijaks. Samuti esitas avaldaja kohtule tõendi vara olemasolu kohta ning teatas nõutud ettemaksu tasumisest. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab seaduse nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige, s.o likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isikuks. Nähtuvalt kinnistusraamatust kuulub puudutatud isikule kinnisasi nr xxx asukohaga xxx. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. TÜS (tulundusühistuseadus) § 79 lg 1 järgi on ühistu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega ega kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. TÜS § 79 lg 2 tulenevalt peavad vähemalt pooled likvideerijad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub likvideerijaks määrata avaldaja, kuna ta oli puudutatud isiku juhatuse liige. Avaldaja leiab, et ta vastab seaduses sätestatud likvideerijale esitatud nõuetele ja on võimeline likvideerimist läbi viima.

Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole veennud kohut, et avaldaja on likvideerimismenetluse läbiviimiseks sobiv isik. Puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige. Nimetatu ei viita juhatuse liikme kohustuste hoolsale täitmisele avaldaja poolt. Samuti ei nähtu äriregistrist ega kohtute infosüsteemist, et avaldaja oleks kunagi tegutsenud likvideerijana. Kuna kohus ei ole veendunud, et avaldaja on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, siis kohus avaldajat puudutatud isiku likvideerijaks ei määra. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on vastusena kohtu järelepärimisele 15.05.2019 teatanud, et on nõus puudutatud isiku likvideerija ametikohale asuma. Avaldaja on tasunud kohtu deposiiti likvideerimismenetluse kulu tagatiseks 300 eurot. Kohus leiab, et L. Müürsoo on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur L. Müürsoo. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud TÜS § 82-94. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 28. veebruariks 2020, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TÜS § 81 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.