2-18-5688/35 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

8.Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi : - Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust, mis on võrdne v. ületab 4-kordset miinimumpalka (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). - Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldajate sidevahendid ja pangarekvisiidid esitas pankrotihaldur 05.03.2019 koos jaotusettepanekuga (lisa 4) - Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb Ahti Laurimäel esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tulust võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne perioodi 28.05.2019 – 31.05.2020 sissetulekute ja väljamaksete kohta esitada kohtule hiljemalt 30.06.2020.a. - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. 2 (6)

8.Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimusid võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekud 15.10.2018 ja 15.01.2019 vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Kokku 8 võlausaldajat II rahuldamisjärgus on esitanud nõuded summas 8587,13 eurot, jaotiste alusel midagi välja ei ole makstud. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud, summas 8587,13 eurot. 20.05.2019 kohtus toimunud ärakuulamisel võlgnik kinnitas, et on halduri aruandega tuttav, nõus ise usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik selgitas, et töötab hetkel Gaznet OÜ-s paigaldus- ja hoolduslukksepana, töötasu brutos on 600 eur, millele lisandub tulemustasu. Võlgnikul on 4 alaealist last, kes elavad temaga. Seega halduri aruandest nähtuvalt Ahti Laurimäel puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik ülalpidamisel on 4 alaealist, mis ei võimalda üldjuhul sissetulekust lubatud kinnipidamisi teostada. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest.

9.Pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja PankrS § 150 lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik Ahti Laurimäe kanda. PankrS § 65 lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel (maksimaalne tasumäär 96 €/tund). Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 23 t 15 min. Sellise töömahu juures taotletava tasu määr ca xxxxxxxxxxx/tund (xxxxxxxxxxx: xxxxxxxxxxx) jääks oluliselt alla PankrS § 65 lg 11, § 651 ja § 23 sätestatud menetlusabi taotlusega seotud piirangute (maksimaalne tasumäär 96 €/tund) ja küsitud tasu on mõistlik. Seega kohus määrab halduri tasu suuruseks taotletud summas kokku xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €. Sellest xxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx €, kokku xxxxxxxxxxx € on võimalik tasuda pankrotivara arvelt. Kuna halduri tasu nõuet täies ulatuses pankrotivara arvel rahuldada ei saa, siis lähtudes PankrS § 65 lg 11 ja menetlusabi taotlusest, tuleb määrata asjas võlgnikule menetlusabi andmine haldurile tasu maksmiseks ning mõista TsMS § 183 lg 2 alusel halduri kasuks välja tasu xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks xxxxxxxxxxx €), mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda. Summad kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ 5 (6)

10.Kohustustest vabastamine menetlus. PankrS § 171 lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 30.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekule, mille päevakorras oli usaldusisiku kinnitamine, ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Ükski isik ei ole ka soovinud usaldusisiku ülesandeid enda peale võtta, mistõttu haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. PankrS § 172 lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda Ahti Laurimäe suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. 20.05.2019 ärakuulamisel kohtunik selgitas A. Laurimäele kohustustest vabastamise menetluse sisu ja aruannete esitamise kohustust. Nimelt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama endal igasuguse sissetuleku või muu tulu tekkimisest, tööle asumisest, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohus hoiatab Ahti Laurimäed, et kui võlgnik süüliselt (s.o hooletusest või tahtlikult) rikub PankrS § 173 sätestatud kohustusi (eelkõige kohustusi tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; mitte varjata oma tulusid ja vara ning oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa hoiustada ja üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta), keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 176 lõikes 3 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. See tähendab, et nimetatud nõuded ei lõpe ka siis, kui võlgnik läbib edukalt kohustustest vabastamise (reeglina 5-aastase) menetluse ja PankrS § 175 lg 1 alusel kohus vabastab võlgniku ülejäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse hõlbustamiseks peab kohus vajalikuks edastada võlgnikule pankrotihalduri poolt 05.03.2019 jaotusettepaneku lisana esitatud kõigi võlausaldajate sidevahendite ja pangarekvisiitide andmed ning aruande blanketi.