Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: Osaühing Põõsaspea puhkemaja (registrikood esindajad, ajutine pankrotihaldur 11419311, asukoht pankrotiavalduse kohaselt x); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige J K (isikukood x, e-post: xxx); Ajutine pankrotihaldur: Aet Liivand (büroo asukoht Lembitu 14-37, 10114 Tallinn, e-post: x).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Osaühing Põõsaspea puhkemaja (registrikood 11419311) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Aet Liivandil likvideerida Osaühing Põõsaspea puhkemaja kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Aet Liivand alates Osaühing Põõsaspea puhkemaja äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Osaühing Põõsaspea puhkemaja dokumentide hoidjaks juhatuse liige J K (isikukood 37108170212).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Aet Liivandi tasu suuruseks 750 eurot (käibemaks ei lisandu). Tasu kuulub väljamõistmisele OÜ Siale (registrikood 14315836) kasuks.
6.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Aet Liivandile ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, mis tuleb kanda OÜ Siale (registrikood 1431583) arveldusarvele nr x AS-is Swedbank.
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu 353 eurot jätta vastava nõusoleku alusel võlgniku juhatuse liikme J K kanda.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljdes Ametlikud Teadaanded. 1 (5)
2-19-5582
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljdes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-7 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Osaühing Põõsaspea puhkemaja esitas 10.04.2019 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt alustas võlgnik 2012. aastal puhkemaja hoone ehitust Noarootsi vallas. Hoone valmis 2013. aastal ning sellest ajast saati pakkus võlgnik majutusteenust. Lisaks tegeles võlgnik äri- ja juhtimisalase ning juriidilise nõustamisteenuse pakkumisega. Avaldajale kuulunud hoonestusõigus Noarootsi vallas Spithami külas on praeguseks ajaks lõppenud. Tegevusalaks on üksnes nõustamisteenus Tallinnas. Kuna osaühing ei ole suutnud tulemuslikult majandada, siis edasine tegutsemine ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu enam võimalik. Võlgniku netovara on langenud alla seadusega lubatud alampiiri. Võlgnikul avalduse kohaselt vara puudub ning kohustusi on summas 100 000 eurot. Võlgnik palub nimetada enda suhtes ajutine haldur ning kuulutada välja pankrot.
2.16.04.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Aet Liivandi ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 16.05.2019.
3.15.05.2019 esitas Aet Liivand kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnik tegutsenud juba üle üheteistkümne aasta. Osaühingu peamiseks tegevusalaks oli puhkemaja teenuse osutamine ning viimastel aastatel ärinõustamine. 09.09.2009 sõlmitud lepingu alusel seati võlgniku kasuks hoonestusõigus asukohaga x (Lääne-Nigula vald), Läänemaa, eesmärgiga rajada kinnistule 1,5 kordne üksikelamu hiljemalt ühe aasta jooksul arvates asjaõiguslepingu sõlmimisest. Hoonestusõigus oli seatud tähtajaga 09.09.2019. Puhkemaja ehitusega alustati 2012. aastal ja hoone valmis 2013. aastal, millest alates hakati pakkuma majutusteenust. Hoone ehitamiseks saadi PRIA ́lt sihtotstarbelist toetust summas 99 950 eurot. Täiendavalt võttis Osaühing laenu OÜ ́lt x. Laenu tagatiseks oli seatud hoonestusõiguse neljandasse jakku hüpoteegid: 1. järjekohal hüpoteek summas 60 000 eurot OÜ X kasuks ning 2. järjekohale hüpoteek summas 100 000 eurot OÜ X kasuks. Kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Majandusaasta aruandest nähtuvalt oli laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 2025 aasta, intressimääraga 15%. 14.03.2019 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepinguga lõpetati 2 (5)
2-19-5582 hoonestusõigus ning lepiti kokku, et kinnistu omanik võtab võlgnikult üle kohustuse OÜ X ees summas 100 000 eurot, mis tulenes võlgniku ja OÜ X vahel 16.03.2016 sõlmitud laenulepingust nr 16316. Võlgnik ja kinnistu omanik olid kokku leppinud, et kinnistu omanik peab tasuma Osaühingule kinnistule jäävate ehitiste eest hüvitist 100 000 eurot ning nimetatud hüvitise tasaarvestavad Osaühing ja kinnistu omanik laenukohustuse ülevõtmise arvelt ja sellega loetakse kinnistu omaniku hüvitis tasutuks. 31.12.2018 aasta seisuga oli ehitiste bilansiline jääkmaksumus 85 000 eurot. Ajutine haldur hindab võlgniku varade väärtuse 6,13 eurole, kuid kohustusi on tuvastanud vähemalt 100 000 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Antud hetkeks ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äriplaan ning on võetud kergekäeliselt kohustusi. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada kohtul pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 3000 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 75 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 750 eurot (käibemaks ei lisandu). Ajutine pankrotihaldur taotleb raugemise korral ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista osaliselt menetlusabina riigi vahenditest ning ülejäänud jätta võlgniku kanda.
5.16.05.2019 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgniku juhatuse liige teatas, et on nõus võtma ajutise halduri tasust 353 eurot enda kanda. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 3000 eurot hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljdes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljdes Ametlikud Teadaanded 17.05.2019. Seisuga 17.05.201924.05.2019 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 3 (5)
2-19-5582
9.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara hinnanguliseks väärtuseks on 6,13 eurot ning kohustusi vähemalt 100 000 euro ulatuses. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
11.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme J K (isikukood x).
12.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
13.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 75 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 750 eurot (käibemaks ei lisandu. Tasu kuulub väljamõistmisele OÜ Siale (registrikood 1431583) kasuks.
14.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata 4 (5)
2-19-5582 nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
15.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Aet Liivandile ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, mis tuleb kanda OÜ Siale (registrikood 1431583) arveldusarvele nr x AS-is Swedbank. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige J K on andnud nõusoleku tasuda ise ülejäänud ajutise haldur tasu, so. 353 eurot, siis jätab kohus ülejäänud ajutise halduri tasu võlgniku juhatuse liikme kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.