Avaldaja: K H (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel nr xxxx); Pankrotihaldur: Ly [email protected]).
Müürsoo
(e-post
Resolutsioon
1.Lõpetada (pankrotis) K H (isikukood xxxx, elukoht: xxxxx) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Pankrotimenetluses on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku summas 7 285.49 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajatele üldse raha välja makstud, sh: 1) Xxxx OÜ 579.42 eurot, jaotus 7,953%; 2) Xxxx OÜ 1 211.33 eurot, jaotus 16,627%; 3) Xxxx AS 494.80 eurot, jaotus 6,792%; 4) Xxxxx AS 3 659.29 eurot, jaotus 50,227 %; 5) OÜ Xxxx 808.26 eurot, jaotus 11,094%; 6) OÜ Xxxx 532.39 eurot, jaotus 7,307%.
3.Vabastada Ly Müürsoo K H (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Kinnitada pankrotihalduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 144 eurot, kokku 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot.
5.Rahuldada halduri taotlus menetlusabi saamiseks ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. (arveldusarve EE452200221011718199) pankrotihalduri tasu 397 eurot, 1 (6)
2-18-14392 millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot ja 40 senti.
6.Välja mõista võlgnikult K H’lt OÜ Sentire M.K. (arveldusarve EE452200221011718199) kasuks pankrotihalduri tasu summas 1 051 (üks tuhat viiskümmend üks) euro ja 20 senti.
7.Algatada K H (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada K H’t täitma usaldusisiku kohustusi.
8.Kohustada K H’t tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
9.Kohustada K H’t viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
10.Kohustada K H’t üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid oma tulude ning aruande esitamisele eelnenud aasta tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta.
11.Hoiatada võlgnikku, et kohus omal algatusel lõpetab kohustustest vabastamise menetluse ja jätab võlgniku pankrotimenetluses täitamata kohustustest vabastamata, kui võlgnik õigeaegselt ei esita eelmises punktis toodud aruannet.
12.Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
13.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile teadmiseks ning pankrotivõlgnikule täitmiseks.
14.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 5. osas täitmiseks.
15.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-12 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärusega kuulutati välja K H pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 2 (6)
2-18-14392
2.Viru Maakohtu 16.04.2019 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek.
HALDURI ARUANNE
3.06.05.2019 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 3, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
4.Taotluse kohaselt K H viibib lapsehoolduspuhkusel. Pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole.
5.Jaotuste alusel võlausaldajatele raha välja makstud ei ole. Pankrotimenetluses pandiese puudus. Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatase hagisid esitada. Kohtukulud puuduvad. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Pankrotimenetluse kulud: 1) ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1 020 eurot koos käibemaksuga, millest 476.40 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest (Viru Maakohtu 10.12.2018 määrus); 2) pankrotimenetluse kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120 eurot (Viru Maakohtu 16.04.2019 määrus); 3) halduri tasu 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 2 004 eurot, millest 476.40 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigivahenditest ja 1 527.60 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata.
6.Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks vastutustundetu käitumine ja vähesest sissetulekust tulenev suutmatus võetud kohustusi täita. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
7.Haldur palus PankrS 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; vabastada Ly Müürsoo halduri kohustustest; kinnitada pankrotihalduri tasuks 720 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu summas 144 eurot, kokku 864 eurot, millest 476.40 (sh käibemaks) välja mõista menetlusabina riigivahenditest; pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud kokku 1 051.20 eurot jätta võlgniku kanda; tasu kanda OÜ-le Sentire M.K. (arveldusarve EE452200221011718199).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine
9.PankrS § 157 p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka PankrS § 158 sätestatud pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
10.PankrS § 158 lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri 3 (6)
2-18-14392 aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 07.05.2019 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgnikule, võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 21.05.2019 1 800 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud.
11.PankrS § 146 alusel pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 2 004 eurot, millest 1 527.60 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuetena kokku 7 285.49 eurot, sh: 1) Xxxx OÜ 579.42 eurot, jaotus 7,953%; 2) Xxxx OÜ 1 211.33 eurot, jaotus 16,627%; 3) Xxxx AS 494.80 eurot, jaotus 6,792%; 4) Xxxx AS 3 659.29 eurot, jaotus 50,227 %; 5) OÜ Xxxx 808.26 eurot, jaotus 11,094%; 6) OÜ Xxxx võlanõue 532.39 eurot, jaotus 7,307%.
12.Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu
13.PankrS § 65 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
14.Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 144 eurot, kokku 864 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigieelarvest pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud kokku 1 051.20 eurot (hüvitamata ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotihalduri tasu ja kulud) palub haldur jätta võlgniku kanda.
15.Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas 4 (6)
2-18-14392 kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
16.Eeltoodu alusel rahuldab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamise taotluse riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Sentire M.K. PankrS § 65 lg 1 kolmanda lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsMS § 183 lg 2 ning PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Haldur on palunud jätta pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud kokku koos käibemaksuga 1 051.20 eurot (hüvitamata ajutise pankrotihalduri tasu 543.60 eurot, pankrotihalduri tasu 387.60 eurot ja kulud 120 eurot) K H kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärusega on pankrotivara arvelt määratud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud koos käibemaksuga summas 543.60 eurot. Kuna pankrotivara ei ole tekkinud ja pankrotivara arvelt seda summat hüvitada ei ole võimalik, siis on põhjendatud nimetatud summa väljamõistmine võlgnikult. Kuna 476.40 eurot ulatuses halduri tasu ja kulud hüvitatakse riigi vahenditest, siis peab kohus põhjendatuks täiendavalt välja mõista võlgnikult halduri tasu katteks koos käibemaksuga 1 051.20 eurot (864 - 476.40 + 120 + 543.60). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
17.Võlgnik on 26.09.2018 esitanud koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esinemisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
18.Vastavalt PankrS § 172 lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 29.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas ka usaldusisiku nimetamine. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud ega usaldusisiku kandidatuuri üles ei seadnud. Võlgnik on andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi.
5 (6)
2-18-14392
19.Vastavalt PankrS § 172 lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 172 lg 2 alusel peab ta kui usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma.
20.Samuti selgitab kohus võlgnikule, et PankrS § 173 lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (PankrS § 173 lg 4). Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (PankrS § 173 lg 6).
21.Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et PankrS § 177 lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
22.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning PankrS § 5 lg 1, § 23 lg 1-3, § 65 lg 1, lg 11, § 158 lg 4, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 4, sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.