Kostja esindaja advokaat Virge Murak Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta hageja tõendite kogumise taotlus rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Mõista M.K. F.O.Ü. kasuks välja menetluskulu 1260 eurot ja viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.M.K. esitas 01.02.2019 Tartu Maakohtule hagi, milles palus F.O.Ü. hageja kasuks välja mõista varaline kahju 201,56 eurot ja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja ema M.K. 29.07.2017 hageja kassiga (sündinud XX.XX.XXXX) kostja V.L, kuna kass oli isutu ning tal oli kõht kinni. 04.09.2017 pöördus hageja oma kassiga kostja V.L, kuna kassil olid piimanäärmetes muutused. Kassi läbivaatusel tuvastati kassil parempoolse esimese kaudaalse ning vasakpoolse teise kaudaalse imeti turse, valulikkus ning tsüstjas vedelikuga täidetud moodustis. Kass suunati röntgenuuringutele. 07.09.2017 käis hageja ema kassiga kostja kliinikus kordusvisiidil. Lepiti kokku operatsiooniaeg parempoolse imeti eemaldamiseks koos piimanäärme ja seal asetseva uudismoodustisega. 13.09.2017 tõi hageja oma kassi kostja kliinikusse. Operatsiooni käigus eemaldas XXX parema kaudaalse imeti koos näärmekoe ja kasvajalise moodustisega. Kui hageja kassile järgi läks, lasi kostja töötaja Ü.V. uimasele, äsja operatsioonilt tulnud kassile fööniga õhku. 14.09.2017 tõi hageja kassi kostja kliinikusse. Muuhulgas tegi kliiniku töötaja Ü.V. kassile vedelikteraapiat ja manustas rektaalselt Microlaxi, mis tekitas kassile valusööstu. Arst lasi kassile pärast operatsiooni fööniga õhku näkku, kass sai lisastressi koera nägemisest. Hageja viis kassi koju ning kass suri sama päeva õhtul liivakastis. V.T.A. andis XX.XX.XXXX hinnangu veterinaarteenuste kohta ning tuvastas järelevalve käigus A.E. ja H.L. tegevuses puuduseid. V.T.A. ekspert leidis, et kassi surma põhjuseks võis olla mh meloksikaami (Loxicom) pikaajaline kuur, ketamiini kasutamine anesteesia induktsioonis, hüpotermia ning postoperatiivne valu. Haigusloo põhjal manustati ravimit Loxicom kassile alates 04.09.2017 kuni 14.09.2017. Meloksikaami pikaajaline kasutamine võib põhjustada neerude kahjustust, eriti vanematel loomadel, kelle neerude funktsioon võib olla nõrgenenud. Üldjuhul peaks enne niivõrd pika ravikuuri määramist võtma vereproovi ja kontrollima neerunäitajaid, seda ei tehtud. Kui kuuri pikkus on rohkem kui 4 päeva, peab doosi kohandama madalamaiks toimivaks doosiks, ka seda ei tehtud. Meloksikaam võis põhjustada neerupuudulikkust ning veetustumist. Ekspert arvas, et puuduseks oli vereproovi puudumine, üldanesteesia läbiviimine enne preanesteetilise vereanalüüsi ja stabiliseerimiseta suurendab anesteesia riske. Samuti vajas kõrges eas kass stabiliseerimist ja vedelikuteraapiat enne anesteesiat. Seega ei saa XXX A.E. ja H.L. poolt osutatud veterinaarteenust pidada kvaliteetseks. Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ning hageja kandis seoses lepingu rikkumisega kahju kokku 201,56 eurot. Kahju koosneb 13.09.2017 ja 14.09.2017 esitatud arvetega tekkinud ravikuludest. Kui kostja töötajad oleksid täitnud enda kohustust osutada kvaliteetset veterinaarteenust, poleks hageja ilmselt pidanud eelmainitud kulutusi kandma. Mittevaralise kahju ulatust hindab hageja 1000 euro suuruseks, kuid on nõus mittevaralise kahju hüvitisega ulatuses, mida määrab kohus enda äranägemise järgi. Kassi surm põhjustas hagejale suuri emotsionaalseid läbielamisi. Eriline huvi VÕS § 134 lg 4 mõttes on eelkõige kassiga seonduv mälestusväärtus. Kostja töötajad pidid saama aru, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju ehk kui kassi ravitakse ebakvaliteetselt, siis see võib põhjustada kassi surma, mis omakorda põhjustab hagejale hingelisi läbielamisi. Hagejal oli 2/6
kassiga eriline side, kass oli tema hingesugulane ja parim sõber. Pärast kassi surma oli hageja väga halvas emotsionaalses seisundis ja jäi ilma oma lapse kasvamise nägemise rõõmudest, kuna tarbis pidevalt rahustavaid tilku ning meeleolu oli nukker. Hagejal tekkis tugev vaimne vapustus ning ta ei suutnud enam toita oma last rinnapiimaga, see asendati piimaseguga.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt tuleks jätta hagi vaatamata, kuna kass M. omanik oli tegelikult hageja ema M.K, mitte hageja M.K. Seega ei ole hageja õiguseid rikutud. Kassiga käis XXXX il M.K, kelle otseses valduses kass oli ja kelle juures kass elas. Kassi ravimine, kõikide protsesside ja toimingute otsustamine toimus koos kassi omanik M.K, mitte hagejaga. Hageja nõude puhul on täitmata võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud kahjunõude eeldused, mis välistavad hagi rahuldamise. Kostja ei ole rikkunud ühtegi lepingulist kohustust ja absoluutselt kõik eeldused kahjunõude rahuldamiseks on täitmata. Poolte vahel ei olnud lepingut, kostjal oli leping hageja emaga ja kostja ei ole ka seda rikkunud. Ravivigu ei ole V.T.A. tuvastanud, vaid on esitanud eelduseid ja oletusi. Ekspert ei ole tuvastanud, mis oli kassi surma põhjuseks. Ei ole selge, kes on V.T.A. hinnangu koostanud ekspert ja milline on selle isiku pädevus. V.T.A. tegi otsuse hageja ütluste ja haigusloo põhjal ega palunud selgitusi ravi teinud XXX. Kostja palus ravile arvamust ka teiselt tunnustatud XXX,XXX. I.M, kes leidis, et V.T.A. hinnangust tulenevalt ei näe ta eksimust arsti töös. Arst on ravinud looma täie hoolsusega ja on järginud raviskeeme. E.V.S. ja E.L.Ü. andsid ühise seisukoha, kus on rõhutatud, et XXX A.E. on osutanud kvaliteetset teenust ning ei eksinud ravijuhise osas, sest ei ole olemas üheselt ja teaduslikult põhjendatud protokolli preoperatiivse vereproovi vajadusest meloksikaami süstimisel. Euroopas tuntud sisehaiguste spetsialist XXX K.T. selgitas erialaseltsi pöördumisele vastates, et ei ole olemas protokolli, mis kohustaks vereproove võtma enne operatsiooni või meloksikaami süstimist. Kui kostja oleks lepingut rikkunud, tuleks kahjuhüvitis vähendada nullini. Kostja selgitas M.K. ravi võimalusi ja raviga kaasnevaid riske ning operatsiooni otsuse tegi M.K. Operatsioon õnnestus, kass toibus edukalt ning ta saadeti koju. Peale seda elas kass veel kaks päeva ja suri omaniku hoole all. Ei ole selge, millesse ja miks kass suri, tõenäoliselt ei järginud omanik operatsioonijärgseid instruktsioone. Kostja ei osanud ette näha, et kassi opereerimine lõppeb mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Mõistlikult ei saa sellist nõuet eeldada ning leping ei olnud sõlmitud üksnes mittevaralise huvi järgimisele. Kostja on õigusrahu huvides pakkunud hagejale, et on nõus tasuma varalise kahju nõude 201,51 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks pakkus kassipoega. Hageja keeldus.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus andis hagejale 20.03.2019 kirjaga tähtaja 14 päeva kirja kättesaamisest seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks. Hagejale on kiri kätte toimetatud 20.03.2019 ning hageja esitas 01.04.2019 seisukohad ja tõendid. Kohus andis 12.04.2019 kostjale tähtaja seisukohtade esitamiseks, pooltele tähtaja menetluskulude esitamiseks ja teatas otsuse kuulutamise aja. Hageja esindaja esitas 23.04.2019 seisukohad, tõendi ja tõendi kogumise taotluse. Hageja palus V.T.A. tõendina välja nõuda 01.11.18 kvaliteethinnangu aluseks olev eksperthinnang. Kohus leiab, et hageja esindaja 23.04.2019 esitatud tõendite kogumise taotlus tuleb jätta rahuldamata. 3/6
Kohus eeldab, et hageja pidas V.T.A. hinnangu all silmas XX.XX.XXXX koostatud hinnangut, mitte 01.11.2018. Hageja esitas V.T.A. XX.XX.XXXX hinnangu juba 01.02.2019 koos hagiavaldusega ning tal oli võimalus esitada tõendeid kogu menetluse vältel. Hagejal oli endal võimalik V.T.A. välja nõuda arvamuse andmise aluseks olnud dokumendid, selleks ei olnud vaja kasutada kohtu abi. Hageja ei ole tõendi esitamata jätmist põhistanud. Kuna hagejal oli võimalik endal tõend esitada, tuleb hageja taotlus tõendi kogumiseks jätta rahuldamata. Kohus juhib lisaks hageja tähelepanu sellele, et TsMS § 200 lg 1 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Esindaja ei reageerinud pika aja jooksul kohtu 20.03.2019 kirjale ning hageja esitas vastuse iseseisvalt, ilma lepingulise esindajata. Esitades tõendite kogumise taotluse alles pärast kohtu poolt otsuse kuulutamise aja kindlaksmääramist, ei toiminud esindaja menetlusõigusi kasutades heausklikult.
4.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist seoses sellega, et kostja põhjustas ebakvaliteetse veterinaarteenuse osutamisega kassi surma. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja väitel on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping, mille järgi pidi kostja osutama hagejale veterinaarteenust. Leping, mille sisuks on teenuse osutamise protsess, vastab VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
6.Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 3 võimaldab kohustuse rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. Kahjuhüvitist saab tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1 nõuda, kui: • poolte vahel on kehtiv võlasuhe, s.t sõlmitud käsundusleping; • kostja on kohustust rikkunud; • kostja vastutab kohustuse rikkumise eest; • hagejal on tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele.
7.Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei ole sõlminud hagejaga lepingut, kuna kassiga käis XXXX il hageja ema M.K, kes tegi kõik raviotsused ning kellele kass ka tegelikult kuulus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kassi operatsioon V.L. lepiti kokku hageja emaga. Asjaolu, et kostja poole ei pöördunud mitte hageja, vaid tema ema M.K, ei anna alust järeldada, et seetõttu pidi kass kuuluma hageja emale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 82 kohaselt tuleb eeldada, et asja (looma) valdaja on ka selle omanik, kuid seda eeldust on võimalik ümber lükata. Kassi kuulumist hagejale kinnitab M.K. oma 31.03.2019 e-kirjas (tl 69) ning hageja esitatud tõendist nähtuvalt kinnitab M.K, et hageja on hüvitanud talle kõik kassi ravikulud (tl 85). Hageja on läbivalt menetluse käigus väitnud, et kass kuulub talle, kohtul puudub alus selles kahelda. Raviarvete esitamine M.K. nimele ei kinnita kassi omandiõigust. Asja materjalide järgi saab asuda seisukohale, et hageja ema M.K. oli kassi ravi otsustamisel hageja esindaja. Seega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 610 kohane käsundusleping looma ravimiseks.
8.Teiseks peab hageja tõendama, et kostja on rikkunud XXX tegevusega seotud lepingulist kohustust. 4/6
Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks, et alates 04.09.2017 raviti kassi kostjale kuuluvas kliinikus. Pooled leppisid kokku operatsiooni aja, operatsioon toimus 13.09.2017. Operatsiooni käigus eemaldas XXX parema kaudaalse imeti koos näärmekoe ja kasvajalise moodustisega. 14.09.2017 tõi hageja kassi kostja V.K. Muuhulgas tegi kliiniku töötaja Ü.V. kassile vedelikteraapiat ja manustas rektaalselt Microlaxi. Hageja viis kassi koju ning kass suri sama päeva õhtul kodus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega peab hageja tõendama, et kass suri operatsioonijärgselt kostja varasema tegevuse/tegevusetuse tõttu. VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale.
9.Hagiavalduse kohaselt ei viinud kostja kassi operatsiooni läbi nõuetekohaselt, V.T.A. tuvastas järelevalve käigus XXXX ide tegevuses mitmeid puuduseid. Oma väidete kinnitamiseks on hageja esitanud V.T.A. XX.XX.XXXX hinnangu veterinaarteenuse kvaliteedi kohta (tl 15-17). V.T.A. ekspert leidis, et kassi surma põhjuseks võis olla mitmete faktorite kokku langemine: looma kõrge vanus, meloksikaami (Loxicom) pikaajaline kuur, võimalike varasemate mittediagnoositud tervise probleemide olemasolu, ketamiini kasutamine anesteesia induktsioonis, hüpotermia ning postoperatiivne valu (tl 17). V.T.A. antud hinnangust nähtub, et ekspertarvamus on antud loomaomaniku kaebuse ja XXX A.E. poolt koostatud haigusloo põhjal, puuduvad vereanalüüsid, lahangu tulemused jms. Kostja on esitanud kohtule E.V.S. ja E.L.Ü. ühise seisukoha, millest nähtuvalt ei eksinud antud juhul XXXX ravijuhise osas, sest ei ole olemas üheselt ja teaduslikult põhjendatud protokolli preoperatiivse vereproovi vajadusest enne meloksikaami süstimist. Erialaorganisatsioonide hinnangul osutas XXX E. kvaliteetset veterinaarteenust (tl 58). XXXX I.M. pidas võimalikuks, et omanik ei järginud operatsioonijärgseid juhiseid ja kass jahtus liigselt (tl 56). Sellele võimalusele on viidanud ka V.T.A, kus üheks võimalikuks surma põhjuseks on märgitud hüpotermia. K.T. antud arvamuse kohaselt on ketamiini kasutamine turvaline ka kriitilistel patsientidel (tl 60). Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et ei ole võimalik teha üheseid järeldusi kassi surma põhjuste kohta. V.T.A. ei ole tuvastanud otseselt ravivigu, mis võisid olla kassi surma põhjuseks. Lisaks on V.T.A. hinnangu aluseks olnud Eesti Maaülikooli ekspert leidnud muuhulgas, et kassi surma põhjuseks võis olla muuhulgas looma kõrge vanus ning võimalike varasemate mittediagnoositud tervise probleemide olemasolu. Tõendites viidatakse ka operatsioonijärgsele liigsele jahtumisele, aga see on üksnes üks võimalik hüpotees. V.T.A. kirjelduse kohaselt manustati kassile meloksikaami 04.09.2019 kuni 14.09.2019, kuid kass oli sellel ajal kodus. Praegu ei ole võimalik kontrollida, milliseid koguseid ravimit ja millal kassile anti. V.T.A. on teinud etteheiteid ravimite arvestuse ja säilitamise kohta, kuid ei ole selge, et need oleks kuidagi seotud hagejale kuulunud kassile raviteenuse osutamisega. Kohus leiab, et kuna asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kostja ei ravinud looma täie hoolsusega ega järginud raviskeeme, pole võimalik asuda seisukohale, et kostja oleks 5/6
rikkunud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi ning hagejal oleks kahju hüvitamise nõue tema vastu. Kassi surma põhjus ei ole tõendatud.
10.Eeltoodule tuginedes ei loe kohus tõendatuks, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut ning kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
11.Menetluskulud Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hagimenetluse kulud kannab üldreegli järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandjuhul võimaldab TsMS § 162 lg 4 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi. Lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu 25. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Hageja poolt toodud põhjendused (lapsehoolduspuhkusel viibimine) ei vasta kohtu hinnangul seadusandja kehtestatud kõrgendatud standardile. Kohus märgib, et hageja majanduslik seisund on võimaldanud palgata endale esindajaks vandeadvokaadi. Samuti pidi hageja hagiga kohtusse pöördumisel arvestama sellega, et tal võib tekkida vastaspoole menetluskulude hüvitamise kohustus. Kostja on esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 1260 eurot ning ajakulu 10,5 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kostja menetluskulud summas 1260 eurot (ilma käibemaksuta) 10,5 töötunni ulatuses on vajalikud ja põhjendatud, arvestades asja asjaolusid ja keerukust. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud 1260 eurot. Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.