Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-18-131761 Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue Hageja esitas Viru Maakohtusse kostja vastu hagi 1076,26 euro nõudes. Hageja nõuab kostjalt veotasu 798 eurot, kinnipeetud veose hoidmise eest tasu 278,26 eurot, hoiutasu 3,76 alates 19.01.2019 kuni hagihinna tasumiseni, sissenõutavaks muutunud viivised kokku 14,60 eurot ja jooksvaid viiviseid alates 19.01.2019 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võla tasumiseni. 31.10.2018 tellis kostja veo marsruudil Holland – Maardu kaubale mõõtmetega 4m*0,8m = 1.4 LDM (laadimismeetrit). Kokkulepitud hind antud kauba veoks oli 445 euro + km = 534 euro. Pärast laadimist selgus, et kaup võttis autos rohkem ruumi, millest hageja kohe informeeris kostjat. Kui kaup saabus Tallinnasse, mõõtsid laotöötajad kauba üle ja selgus, et kauba tegelik kogus ja mõõtmed on 1 cll: 226*180*45cm = 1,8 LDM 1 cll: 386*93*130cm = 1,7 LDM Ja lisaks 2 eur üksteise peal = 0,4 LDM. Saab panna kõvera asja kaare sisse, seega eraldi 0,4 LDM euroaluse ruumi ei arvesta, 3,5 LDM kokku, see on 2.5 korda rohkem algselt tellitud laadimismeetridest. Hageja kirjutas kauba uute andmete järgi kostjale välja arve nr 18-1032 summas 665 euro + km = 798 eurot euro. Kostja keeldus arve tasumisest, kirjutades, et nõus tasuma ainult 500 euro + km = 600 euro. Hageja kostja seisukohaga ei nõustud ja teatas kostjale, et kasutab pandiõigust. Samuti teatas hageja kostjale pandiõiguse kasutamisega seotud kuludest (hoiutasu ja viivis). Seoses pandiõiguse kasutamisega pöörab hageja kohutu tähelepanu, et kostjal on seisuga 17.01.2018 maksuvõlg rohkem kui 109000 eurot. Kauba Tallinnasse saabumise päeval maksuvõlg veelgi suurem. 30.11.2018 teatas kostja esindaja, et maksab veoarve järgi 03.12.2018. Hageja esitas arve nr 18-1106 hoiutasu eest perioodil 06.11 - 03.12.2018 summas 105.30 eurot (28 päeva * 3.76 euro päevas). Kostja arvet ei maksnud. Hageja palub välja mõista kostjalt veotasu 798 euro (arve nr 18-1032), hoiutasu 105.30 eurot perioodi 06.11.2018 - 03.12.2018 eest (arve nr. 18-1106), hoiutasu 172.96 euro perioodi 04.12.2018 – 18.01.2019 eest (46 päeva * 3,76 euro), kokku on hagihind 1076.26 eurot (=798+105.3+172.96), hoiutasu 3.76 euro päevas alates 19.01.2019 kuni hagihinna tasumiseni, viivis 13.47 eurot veotasult 798 eurot, viivis 1.13 eurot hoiutasult 105.30 eurot, viivis alates 19.01.2019 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud

2-18-131761 määras hagihinnast kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub välja mõista menetluskulud: 28.11.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot, 18.01.2018.a hagi koostamine ja dokumentide tõlkimine 150 eurot. Kostja vastuväited ja menetlustaotlus Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning kohustada hagejat täitma veolepingust tulenevad kohustused ja üle anda kostjale p-s 24 nimetatud veos viivitamatult pärast kohtulahendi jõustumist või alternatiivselt välja nõuda hageja ebaseaduslikust valdusest p-s 24 nimetatud kostjale kuuluvad asjad ning kohustada hagejat üle andma nimetatud asjad kostjale viivitamatult pärast kohtulahendi jõustumist. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostja tellimusel veose vedu Hollandist Eestisse, mille maksumusega kostja ei nõustunud. Hageja kasutas veotasu tasumise tagamiseks veose suhtes pandiõigust. Hageja nõuab kostjalt veotasu 798 eurot, kinnipeetud veose hoidmise eest tasu 278,26 eurot, hoiutasu 3,76 alates 19.01.2019 kuni hagihinna tasumiseni, sissenõutavaks muutunud viivised kokku 14,60 eurot, jooksvad viivised alates 19.01.2019 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võla tasumiseni ning menetluskulusid. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja põhjendab oma vastuväiteid järgmiselt. Kostja tellis 31.10.2018 hagejalt veose (mootori, tõstekonveieri ja pöördekonveieri) veo Hollandist Eestisse. 31.10.2018 e-kirjas määras hageja vedamise tasu 445 eurot + käibemaks, s.o 534 eurot. 31.10.2018 e-kirjas nõustus kostja veotasu suurusega ja kinnitas tellimuse. Kostja on kasutanud hageja teenuseid ka varem ja poolte praktikast tulenevalt esitas hageja arved ja neid tasuti pärast veo lõpuleviimist, s.o pärast veose kostjale kättetoimetamist. Ülejäänud osas moonutab hageja asjaolusid, kas jättes osa faktilistest asjaoludest kajastamata või esitades kohtule tõele mittevastava informatsiooni. Nagu nähtub poole vahel toimunud kirjavahetusest küsis kostja hagejalt reedel 02.11.2018 kell 10:14, kas hagejal on õnnestunud veost koguda. Samuti palus kostja saata talle pärast veose laadimist fotod. Samal päeval, kell 16:33, s.o peaaegu 5 tundi pärast laadimist ja 4 tundi pärast auto veosega väljumist teatas hageja kostjale, et ühepoolselt kostjaga kooskõlastamaa suurendab veotasu kuni 665 euroni + km, sest veos on tema arvates väidetavalt suurem kui loodeti. Kostja teatas hagejale kohe (kell 16:39), et ta ei ole nõus veotasu maksumuse muutmisega ja on nõus tasuma vaid 500 eurot + km. Hageja vastas, et veost mõõdetakse esmaspäeval (05.11.2018) laos ja tulemusest teatakse kostjale. Kostja küsimusele, miks hageja üldse alustas vedu, kui veos on suurem, vastas hageja, et põhjusel, et temal on olemas kostja tellimus. Kostja teatas hagejale, et enne veo teostamist pidi hageja kooskõlastama veotasu suurendamise. Samal päeval, s.o 02.11.2018 kostjaga kooskõlastamata esitas hageja arve nr 18-1032 suurendatud veotasule ja kooskõlastamata maksetähtajaga 1 päev. Hageja teatas kostjale telefoni teel, et ei kavatse vedu enne arve tasumist lõpule viia. Kostja vaidles sellele vastu, teatades, et veotasu maksmise kohustus muutub sissenõutavaks pärast veose kostjale kättetoimetamist, kuid antud juhul ei ole hageja lepingut täitnud ega veost kostjale toimetanud. Hagi läbivaatamata jätmise alused

2-18-131761 Kostja leiab, et esinevad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna hageja veotasu maksmise kohustus ei muutunud sissenõutavaks. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Poolte 31.10.2018 kirjavahetusest tulenevalt sõlmisid pooled veolepingu, milles leppisid kokku, mh tasu suuruses. Pooltevahelised suhted on kaubaveolepingust tulenevad õigussuhted Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) tähenduses. CMR art 1 lg-st 1 tulenevalt kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides ja vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga, kuuluvad vaidluses kohaldamisele CMR sätted. Eesti ja Holland on CMR osalisriigid. CMR-is ei ole veolepingut ammendavalt reguleeritud ning reguleerimata osas laienevad veolepingule ka riigisisese õiguse sätted (vt RKTKo 29.04.2015 nr 3-2-1-32-15, p 13; RKTKo 19.12.2012 nr 3-2-1-165-12, p 15; RKTKo 25.02.2009 nr 3-2-1-3-09, p-d 12–13). Kuna CMR ei reguleeri veotasu maksmise kohustuse täitmist, tuleb selles osas kohaldada VÕS-i. Kaubaveoleping on eelduslikult tasuline ja vastastikune leping. Veotasu maksmise kohustus on saatja põhikohustus ning see on vastastikuses seoses vedaja vedamiskohustusega VÕS § 111 lg 1 mõttes. Üldjuhul muutub vedaja veotasu maksmise nõue VÕS § 787 lg 1 kohaselt sissenõutavaks veose saajale üleandmise hetkel. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja ei ole veolepingut täitnud ja veose kostjale veost üle andnud. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt veotasu maksmist. Ainuüksi kostjale arve esitamine, eriti arvestades, et kostja ei nõustunud suurendatud veotasuga, ei või olla aluseks kohustuse sissenõutavaks muutumiseks. Kostja ei ole hagejaga hoiulepingut sõlminud ja seega puudub hagejal õigus nõuda hoiutasu. Kostja leiab, et hageja on jätnud veolepingu täitmata ja omavoliliselt ilma õigusliku aluseta peab kinni kostjale kuuluvat veost. Eeltoodud põhjustel taotleb kostja kohtul hagi läbivaatamata jätmist. Juhindudes menetlusökonoomia põhimõttest palub kostja kohtul lahendada tema taotlus eraldi määrusega eelmenetluse staadiumis selleks, et tagada menetlusosalistele arusaadav ja kindel kohtumenetluse käik, kuna sellest sõltuvad ka kostja edaspidised sisulised vastuväited. Kostja sisulised vastuväited Kostja esitas eelnevalt seisukoha veolepingu sõlmimisest ja sellest tulenevatest poolte kohustustest. Esiteks leiab kostja, et hagejal puudub üldse õigus nõuda veotasu, kuna veoleping on täitmata. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu ja seisuraha vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Hageja ei ole veost kostjale üle andnud ja seega ei ole täidetud veotasu maksmise kohustuse täitmise eeldused.

2-18-131761 Hageja veose kinnipidamisega seotud tegevus on alusetu ja ebaseaduslik. Kostja ei ole kunagi keeldunud sõlmitud lepingu täitmisest. Vastavalt kokkulepitule leppisid pooled kokku veotasu suuruses 534 eurot. Kostja on valmis kokkulepitud veotasu maksma hageja poolt lepingu nõuetekohasel täitmisel, s.o veose kostjale üleandmisel. Kostja leiab, et hageja ei saa lepingutingimusi ühepoolselt muuta. VÕS § 13 lg-st 1 tulenevalt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Veotasu muutmise osas puudub pooltel kokkulepe. Samuti puuduvad seaduslikud alused veotasu ühepoolseks muutmiseks. Kostja arvates puudub hagejal ka õigus nõuda viivist veotasu maksmisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna veotasu maksmise kohustus ei muutnud sissenõutavaks puudub alus viivise sissenõudmiseks. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda hoiutasu maksmist. Hageja ei ole seda nõuet kuidagi põhjendanud. VÕS § 883 järgi hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Poolte vahel puudub hoiuleping. Kostja ei ole kunagi nõustunud sellega, et hageja hoiab veose tasu eest. Hoiutasu nõude osas võiks olla tegemist pigem kahju hüvitamise nõudega. Siinjuures on kahju tekitamise asjaolud on ebaselged. Nõudest ei selgu, kas nõue esitatakse lepingulisel või lepinguvälisel alusel. Kahju hüvitamise eelduseks on selle olemasolu ja tõendatus. Kahju hüvitamise nõude korral tuleb tõendada üldjuhul kohustuse rikkumist, süüd, kahju tekkimist, selle suurust ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kuna hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud hoiutasu nõude olemasolu ja selle sissenõutavaks muutumist puudub alus ka selles osas viivise sissenõudmiseks. Hagiavalduses väitis hageja, et ta kasutas vedaja pandiõigust. Enne hagi esitamist ei ole hageja sellest kostjale teatanud. Pandiõiguse rakendamiseks puuduvad seaduslikud alused. Vedaja ei tohi oma pandiõigust kuritarvitada ega rikkuda panditud asjade omanike õigusi, st võtta oma valdusse rohkem asju, kui on vajalik tema nõuete rahuldamiseks, ega pidada asju kinni nt võimalike tulevaste nõuete tagamiseks. Vastuses selgitas kostja, miks ta arvab, et veotasu maksmise kohustuseei muutnud sissenõutavaks. Kuna pandiõigusega võib tagada ainult kehtivad, sissenõutavaks muutunud kohustused, on tegemist pandiõiguse kuritarvitamisega ja kostja omandiõiguse rikkumisega.

Vastuhagi Tuginedes TsMS § 373 lg-le 1 esitab kostja vastuhagi hageja vastu. 31.10.2018 sõlmisid pooled kaubaveolepingu, mille alusel pidi hageja teostama veose (mootori, tõstekonveieri ja pöördekonveieri) vedu Hollandist Eestisse. 02.11.2018 võttis hageja veose vastu Hollandis, kuid ei ole käesoleva ajani vedu teostanud ja veost kostjale üle andnud. Kaubaveoleping on reguleeritud rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooniga (CMR) (vt p 9). CMR-is reguleerimata osas tuleb lähtuda VÕS-ist. Vedaja kaubaveolepingust tulenev põhikohustus on vedada veos sihtkohta ja anda see üle saajale. Hageja ei ole nimetatud kohustust täitnud millega rikkus lepingut. Hageja ei ole veolepingut täitnud ja veose kostjale veost üle andnud.

2-18-131761 Veoses olid järgmised kostjale kuuluvad asjad: mootor Effepizeta S.R.L., tüüp SCL 65 DH, nr DA47115 maksumusega 237,80 eurot; tõstekonveier Hillerslev, nr 0916-2001 maksumusega 580 eurot; pöördekonveier AS DGM SHIPPING maksumusega 500 eurot. Kostja nõuab hagejalt veolepingu täitmist ja veose (p-s 24 nimetatud mootori, tõstekonveieri ja pöördekonveieri) temale üleandmist. Alternatiivselt nõuab kostja hagejalt oma vara ebaseaduslikust valdusest väljaandmist. Hageja peab ebaseaduslikult kostjale kuuluvaid asju kinni. Hageja väited pandiõiguse rakendamise kohta on asjakohatud, kuna puuduvad eeldused pandiõiguse rakendamiseks. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kostja nõuab hagejalt tema ebaseaduslikus valduses olevate kostjale kuuluvate asjade (p-s 24 mootori, tõstekonveieri ja pöördekonveieri) tagastamist.

Kohtuistungid Asjas toimus 02.05.2019 kohtuistung, kus pooled jäid varem kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kostja väitis, et veoks võetud veost oli võimalik paigutada ka 1,4 liinimeetrile.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Kohus nõustub kostja väidetega, veolepingu sõlmimise ja täitmise osas. Poolte vahel ei ole vaidlust vaidluse asjaolude osas, kuid on erimeelsused asjaoludele õiguslike hinnangute andmise osas.

Veoleping Kostja tellis 31.10.2018 hagejalt veose (mootori, tõstekonveieri ja pöördekonveieri) veo Hollandist Eestisse. 31.10.2018 e-kirjas määras hageja vedamise tasu 445 eurot + käibemaks, s.o 534 eurot. 31.10.2018 e-kirjas nõustus kostja veotasu suurusega ja kinnitas tellimuse. 31.10.2018 e-kirjas kinnitas hageja: „Pakume veose jaoks kuni 1.4 LDM (laeme poordi ühele poolele). 445 eurot + maks“ (tõlge vene keelest). Selle kinnitusesaamisega tuleb lugeda veoseveoleping sõlmituks. Kohus osundab, et veotasu kujundamise aluseks ei olnud liinimeetrite ja liinimeetrihinna korrutis. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et veotasuks oli 445 euro + käibemaks, seega 534 euro. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

2-18-131761 Pärast lepingu sõlmimist selgus hagejale, et veos võtab autos varem arvatust rohkem ruumi, millest hageja informeeris kostjat ja teatas, et suurendab seetõttu veotasu 665 euroni. Õige on kostja väide, et asjaolust, et veos on arvatust suurem, teavitas kostja hagejat alles kell 16:33 ehk peaaegu viis tundi pärast laadimist ja neli tundi pärast auto veosega väljumist. Sellele vastas kostja hagejale kohe kell 16:39, et ei ole nõus veotasu muutmisega ja on nõus tasuma vaid 500 eurot + käibemaks. Seega jäi leping sõlmituks sellise veotasuga. Juhul kui hagejale selgus, et veost ei ole võimalik 1,4 liinimeetrile paigutada ja varem kokku lepitud veoraha eest vedada, oleks hageja pidanud kostjat sellest enne auto veosega lahkumist teavitama, leppima kokku uues hinnas või ootama kostja juhiseid. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu ja seisuraha vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Hageja ei ole veost kostjale üle andnud ja seega ei ole täidetud veotasu nõudmise eeldused. Pandiõiguse rakendamise alusetus Hageja poolt pandiõiguse rakendamiseks oleks pidanud kostja veotasu tasumisest keelduma. Veotasu maksmiseks esitamise ja tasumise eelduseks aga oleks olnud, et hageja kui vedaja on veose kostjale üle andnud. Hageja põhjendas pandiõiguse rakendamist kostja keeldumisega tasuda hageja määratud uut suuremat veotasu, aga ka kostja maksuvõlaga. Hageja rakendas pandiõigust kostja suhtes alusetult, kuna kostja ei olnud veotasu tasumisest keeldunud. Kostja väidetav maksuvõlg ei saanud olla pandiõiguse rakendamise aluseks. Veoseveo lepingu täitmise nõue Kostja (vastuhageja) esitatud veoseveo täitmise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja ei ole veolepingut täitnud ja veost kostjale üle andnud. VÕS § 103 lg 1 mõttes eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 2 kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Eeltoodust lähtudes tuleb hagejal üle anda kostjale Hollandis 31.10.2018 veoks võetud ja Tallinnasse toimetatud ning Tallinnas kinni hoitav veos: Groupage Cargo Service OÜ-l anda üle AS-le DGM Shipping mootor Effepizeta S.R.L., tüüp SCL 65 DH, nr DA47115; tõstekonveier Hillerslev, nr 0916-2001 ja pöördekonveier AS DGM SHIPPING maksumusega 500 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus tehti hageja kahjuks, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

2-18-131761 Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud 07.12.2019 Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2019 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.