2-19-5996/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-19-5996 22.04.2019 määrusega Pärnu Maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise halduri. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgnikuga seotud üldised asjaolud. Kohtule 21.05.2019 esitatud ajutise halduri aruande kohaselt, tuginedes vararegistritesse, võlgnikule, maksuametile, krediidiasutustele ja teistele võimalikele võlausaldajatele tehtud järelepärimiste ning võlgnikuga suhtlemisel saadud andmetele, tegi ajutine haldur kindlaks järgmist: Rahvastikuregistri järgi on Merje Sang ́a (sünnijärgne perekonnanimi Xxxxxxxxxxxxxx) sünnikohaks Xxxxxxxxxxxxxx. Merje Sang ́a registrijärgseks elukohaks on alates 16.10.2000 märgitud Xxxxxxxxxxxxxx.Tema tegelikuks elukohaks on alates Xxxxxxxxxxxxxx ( varasemalt Xxxxxxxxxxxxxx küla), Xxxxxxxxxxxxxx. Perekonnaseisult on Merje Sang abielus. Tal on üks täiskasvanud laps. Võlgniku teatel tema omandis ei ole olnud kinnisasju ega äriühingute osalusi, tal ei ole mingit vara. Tal on varasemalt olnud 2 sõidukit ( KIA Carnival ja Audi 6, Avant), elab abikaasale kuuluval elamispinnal, mille abikaasa oli soetanud enne nende abiellumist. Võlgnikul eluasemega seotult kulusid ei ole. Tema nimel on telefoniteenuse- ja interneti leping, millega seotult on igakuine kulu kokku 25 € (telefon 7 € ja internet 18 €), Tema suhtes ei ole tehtud suhtes kohtulahendeid ja pole pooleliolevaid kohtuasju. Tal on põhiharidus. Võlgnik töötas Xxxxxxxxxxxxxx, töötasuga xxxxxxxxxxxxxx (bruto). 20.05.2019 laekus tema kontole lõpparve, mis tähendab, et käesoleval hetkel ta ei tööta. Võlgniku hinnangul on tema maksejõuetuse põhjuseks valed otsused rahaasjades. Ta sattus makseraskustesse 2018 aasta teisel poolel, kuna igakuised laenumaksed olid suuremad, kui tema sissetulek. Varasemalt sai ta laenud tasutud, kuna tegi lisavahetusi, aga haigestumise ja pikaajalise haiguslehe tõttu ei suutnud ta enam oma laene tasuda. Registritele tehtud päringute tulemused: Registriosakonna andmetel puuduvad Merje Sang ́el seosed äriühingutega, Kinnistusameti andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole ka viimase 5 aasta jooksul kuulunud. Maanteeameti andmetel on on võlgniku nimele olnud registreeritud 3 sõiduautot: 1) 10.12.2016 soetatud sõiduauto Volkswagen Golf xxxxxxxxxxxxxx, 1995vl, kustutatud registrist 20.10.2017 seoses lammutamisega; 2) 23.10.2007 soetatud sõiduauto Volkswagen Passat Variant, xxxxxxxxxxxxxx, 1997 vl. , võõrandatud 18.03.2017 ja 3) 27.09.2013 soetatud KIA Carnival 887BBE, 2008vl. Sõiduk on võõrandatud 30.03.2017 mogo OÜ-le. Sõiduki kasutajaks on A. Xxxxxxxxxxxxxx (poeg) ja kasutajaks A.S. ( abikaasa) Käesoleval ajal võlgniku omandis sõidukeid ei ole. Võlgnik on märgitud ühe sõiduki kasutajaks: 26.01.2016 alates sõiduauto Audi A6 Avant A.S., 2001vl, kasutajaks, omanik mogo OÜ, vastutav kasutaja A. Xxxxxxxxxxxxxx. Ühegi sõiduki kehtivale registreerimistunnistusele isik vastutava kasutajana märgitud ei ole. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt võlgnikul maksuvõlgu, ettemaksukonto saldosid, arvestuslikku intressi ei ole. Ettemaksukonto saldo on 0,03€. Täitemenetluse registri andmetel Merje Sang ́a suhtes täitetoimikuid avatud ei ole. Võlgnikul on 1 konto Swedbank AS-is, mille jääk mille jääk seisuga 23.04.2019 oli -0,02 € (negatiivne), kontol on broneering 0,96€. Võlgnik ei ole liitunud kogumispensioniga, tema nimele ei ole avatud väärtpaberikontosid . Võlad ja varad. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnikul on ajutise halduri kogutud andmetel kokku vähemalt 7 võlausaldaja ees kohustusi ja võlgnevusi kokku vähemalt 14 210,61 euro ulatuses (peamiselt erinevate krediidiasutuste ja inkassofirmade nõuded). Ajutise halduri hinnangul on kohustused avalduses näidatust suuremad, kuna nõuded on suurenenud juurde arvestatud viiviste tõttu. Osadel juhtudel on võlausaldaja muutunud, kuna esialgsed laenuandjad on nõuded loovutanud inkassofirmadele. Mitmel puhul tegutsevad loovutuse saajaks oleva inkassofirma volitatud esindajatena omakorda veel teised inkassofirmad (nt. Aktiva Finants OÜ esindajana tegutseb Julianus Inkasso OÜ). Mitmed võlausaldajad ei ole ajutise halduri päringutele vastanud ( nt. Aktiva Finants OÜ, Julianus Inkasso 3 (5)

2-19-5996 OÜ, Eesti Inkasso, Credit.ee OÜ) ja seega selguvad täpsed nõuded pankrotimenetluse käigus. Maksejõuetuse tekkepõhjused. Kogutud andmetele tuginedes ajutise pankrotihalduri hinnangul on Merje Sang ́a maksejõuetuse peamiseks põhjuseks liiga suures ulatuses laenude ja järelmaksude võtmine, mida ta tervise halvenemisega seotud vähenenud töövõime tõttu enam teenindada ei suutnud. Maksejõuetus tekkis 2018 aasta teisel poolel. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Tagasivõitmise võimaluste kohta märgib ajutine haldur, et käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostanud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Käesoleval juhul on täidetud PankrS § 29 lg 1 märgitud tingimused pankrotimenetluse raugemiseks. Samas sätestab PankrS § 170 lg 11 , et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Merje Sang on seda teinud koos pankrotiavaldusega. Ajutine pankrotihaldur aruandes teeb ettepaneku: kuulutada välja Merje Sang’a pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on andnud), määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Samuti palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks xxxxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxxx, millest: xxxxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxxxx€ mõista välja pankrotivara arvelt ning xxxxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxxxx mõista välja menetlusabi korras riigilt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks. 22.05.2019 kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde. Aruandega on tutvunud ning vastuväiteid ei ole. On esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse ning jääb selle juurde. Võlgnikul on tööleping Xxxxxxxxxxxxxega lõpetatud 20 maist 2019, sest puudus transport tööl käimiseks. Võlgnik on leidnud uue töökoha kodu lähedal, kuhu saab tööle asuda sügisest - Xxxxxxxxxxxxx. Milline saab olema töötasu praegu veel ei tea. Xxxxxxxxxxxxxes oli töötasu keskmiselt oli töötasu 500- 600 eur. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik jäi samuti aruande juurde ja leidis, et tuleb välja kuulutada Merje Sang’a pankrot. A. Õnnik kinnitas oma nõusolekut hakata pankrotihalduriks. Samuti palus määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aja ja võtta võlgnikult vanne. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruandega ning kuulanud ära võlgniku seisukoha ja ajutise halduri arvamuse, leidis, et Merje Sang pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt on võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees vähemalt 14 210,61 eurot, samas kui võlgade rahuldamiseks igasugune vara võlgnikul puudub. Seega võlgniku sissetulekud ja vara ei võimalda rahuldada võlausaldajate ees tekkinud kohustusi ja võlgniku maksejõuetus tulenevalt tema varalisest seisundist ei ole ajutise iseloomuga. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes märgituga, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole tõenäoliselt võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, siis võlgniku majandusliku seisundi poolest tuleks PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada määrusega menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuid asjas esineb PankrS § 171 lg 11 märgitud erisus. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja vaatamata asjaolule, et esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kui võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna võlgnik on esitanud 17.04.2019 seisuga kohtule ka PankrS §-s 169 nimetatud võlgniku kohustustest vabastamise taotluse, tuleb pankrot Merje Sang’a suhtes välja kuulutada. 4 (5)

2-19-5996 Pankrotihalduriks määrata Andrus Õnnik, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud PankrS § 64 sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulud Vastavalt PankrS § 150 lg.4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Antud asjas esinevad eeldused pankrotimenetluse raugemiseks, sest võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, kuid PankrS § 171 lg 11 alusel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada kohustustest vabastamise avalduse läbivaatamiseks. PankrS § 23 lg. 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest kuni xxxxxxxxxxxxx suuruses summas (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest. Kohtu hinnangul on ajutise halduri aruandes kirjeldatud 13-tunnine töömaht võlausaldajate hulka arvestades mõistlik ning küsitud tasu xxxxxxxxxxxxx jääb märkimisväärselt alla PankrS § 23 lg 3 sätestatud ülemmäära (96€/tund). Samuti ei nõua haldur eraldi kulude hüvitamist. Seega määrab kohus PankrS § 23 lg. 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise suuruseks esitatud aruande alusel xxxxxxxxxxxxx töö eest xxxxxxxxxxxxx (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxxx), sellest menetlusabi korras xxxxxxxxxxxxxt tuleb välja maksta PankrS § 23 lg 6 alusel ajutisele halduri büroole riigi vahenditest ja ülejäänud osa välja mõista pankrotivarast.