V Z hagi If P&C Insurance AS vastu kostja rahalise nõude puudumise tuvastamiseks hageja suhtes
Tsiviilasja hind
4 979,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V Ž (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Tanel Riivits (isikukood XXX, Themis Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: IF P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: töötaja Holly-Fleur Ulm (isikukood XXX, e-post [email protected]) ja Riho Siil (isikukood XXX, Aktsiaselts Lowell Eesti, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt V Z kostja IF P&C Insurance AS kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 245 eurot (s.o lepingulise esindaja kulu 225 eurot ja tõlkekulu 20 eurot). Hüvitamata jääb menetluskulude käibemaksu osa, s.o 49 eurot. Otsus saata pooltele (esindajate kaudu).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.V Z (hageja) esitas 24.09.2018 Harju Maakohtule hagi If P&C Insurance AS (kostja) vastu kostja rahalise nõude puudumise tuvastamiseks hageja suhtes.
2.Kohus kuulas kostja ära 16.10.2018 kirjaga enne hagi menetlusse võtmise otsustamist. Kostja vastas 01.11.2018 (t lk 18-19).
3.Kohus võttis hagi 21.11.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostjalt kirjalikku vastust hagile (T LK 33-35). Kostja vastas hagile 13.12.2018 (T LK 37-39).
4.20.12.2018 e-kirjaga palus kohus pooltelt täiendavaid selgitusi ning andis lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Kostja teatas 27.12.2018, et nõustub asja menetlemisega kirjalikult ning esitas ühtlasi ka menetluskulude nimekirja (t lk 5253). 14.01.2019 teatas kostja, et tal pole võimalik hageja menetluskulude osas seisukohta võtta, kuna hageja pole vastavat nimekirja esitanud (t lk 54-55).
5.14.01.2019 esitas hageja oma menetluskulude nimekirja (t lk 57-58).
6.21.01.2019 esitas kostja täiendava seisukoha ja arvamuse hageja menetluskulude kohta (t lk 61-62).
7.05.04.2019 e-kirjaga selgitas kohus pooltelel menetluslikku olukorda, andis tähtajad tõlgete ja täiendavate dokumentide esitamiseks (t lk 63). kostja vastas kohtu kirjale 12.04.2019 (t lk 65) ja hageja 15.04.2019 (t lk 75). 26.04.2019 esitas kostja tõlked varasemalt esitatud võõrkeelse dokumendi kohta (t lk 81).
8.Pärast kohtu 07.05.2019 üleskutset esitada seisukohti teise poole menetluskulude osas, ei ole pooled kohtule täiendavaid dokumente esitanud. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
9.Hageja palub tuvastada kostja rahalise nõude puudumine hageja suhtes.
10.Hageja toob esile järgmised asjaolud: 07.10.2016 toimus liiklusõnnetus Soome Vabariigis, milles osales ühe poolena hageja. Soome Vabariigi politsei leidis uurimise tulemusel, et tegemist on osapoolte vahel jagatud segasüüga –50/50%. Möödus ca aasta enne kui kostja saatis auto omanikule R N ( N ) kahjunõude. Kostja kinnitas hagejale ja auto omanikule, et nõue tuleneb 07.10.2016 aset leidnud avariist Soome Vabariigis, sest Soome politsei olevat hageja
nimetatud õnnetuses süüdi mõistnud. Politsei raportist tuleneb aga selgelt, et mõlemad osapooled oleksid pidanud olema ettevaatlikumad ning juhtumis puudub otsene süüdlane. Pärast nõude esitamist tasus hageja koheselt ära 900 eurot soovides sedasi vältida suuremaks paisuda võivaid probleeme. Hageja ja kostja sõlmisid 19.09.2017 regressnõude vabatahtliku tasumise lepingu nr 13 - 17, mille alusel on hageja kohustatud kostjale tasuma 4 979,21 eurot. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus. Hagi esemeks on kostja rahalise nõude puudumise tuvastamine hageja vastu. Kostja hinnangul on tal hageja vastu lepingulisest suhtest tulenev rahaline nõue, mis on muutunud sissenõutavaks ja osaliselt seni täitmata. Hageja sellega ei nõustu. Hageja on seisukohal, et poolte vahel 19.09.2017 sõlmitud kokkulepe on tühine – tehing on vastuolus heade kommetega. Tehing on vastuolus heade kommetega järgmistel põhjustel: 1) Liiklusõnnetust leidis aset 07.10.2016. Kostja esitas hagejale nõude aga alles 2017. aasta teises pooles. Seega on möödunud ebamõistlikult pikk aeg. Kuna politsei raporti kohaselt oli tegemist jagatud süüga osapoolte vahel, oli hageja veendunud, et kumbki pool kannab talle tekkinud kahjud ise. Kostja pöördumine tuli hagejale üllatusena. Kostja ei selgitanud hagejale nõude tagamaid ega olnud koostööaldis. Hageja seevastu on olnud kostja jaoks alati kättesaadav ning avatult soovinud koostööd. 2) Võlatunnistuse sõlmimise ajal oli hageja selgelt sundolukorras. Hageja tundis end survestatuna arusaamatult tekkinud võlaküsimust võimalikult kiirelt lahendama. Hageja ei soovinud põhjustada ebameeldivusi liiklusõnnetuses osalenud sõiduki endisele omanikule, kellelt hageja oli auto õnnetuspäeval omandanud. Kuna ametlikult ei olnud omand õnnetuse hetkel hagejale veel ümber registreeritud, pöördus kindlustusselts enda nõudega esmalt just endise omaniku poole. 3) Hageja kogenematus. Hageja ei ole varasemalt osalenud üheski liiklusõnnetuses ega olnud seetõttu teadlik, millise korra järgi käib õnnetusjuhtumi menetlemine. Suuresti lootis hageja menetluse läbipaistvusele ning ametnike kohustusele selgitusi anda. Käesoleval juhul jäi hageja aga täielikku teadmatusse. Asjaolu, et hagejale tekkinud kahjusid ei ole õnnetusjuhtumi puhul üldse arvesse võetud, selgus alles peaaegu aasta pärast õnnetusjuhtumit, kui kostja pöördus hageja poole nõudega tasuda liiklusõnnetuse teise osapoole kahjudest pool. Hageja kogenematust näitab selgelt ka asjaolu, et kui hageja saatis kostjale digitaalselt allkirjastatud võlatunnistuse, kirjutas hageja selgelt, et ei saa tegelikult toimuvast aru. Tulenevalt sellest kui vähe oli kostja hagejale andnud selgitusi, pidi kostja teadma, et hagejal puuduvad teadmised tekkinud situatsiooni lahendamiseks. Kostja kasutas seda aga selgelt pahatahtlikult enda kasuks ära. Edaspidiselt küsis hageja pika perioodi vältel kostjalt selgitusi ning andis omapoolseid selgitusi, sh põhjendas, miks see nõue tema hinnangul alusetu on. Võlatunnistus on hageja jaoks äärmiselt ebasoodne. Selge ebamõistlikkus väljendub selles, et tegelikku nõuet ei olegi ja/või hageja liiklusõnnetusest tulenevaid kahjusid ei ole segasüü arvestamisel üldse arvesse võetud. Sellistel tingimustel võlatunnistuse sõlmimine oli hageja jaoks väga selgelt ebaproportsionaalselt kahjulik.
Hageja ei ole liiklusõnnetuses süüdi. Hageja ei nõustu, et enne võlatunnistuse allkirjastamist pidasid pooled läbirääkimisi, pigem oli nn läbirääkimisteks kindlustusseltsi poolne pidev surve avaldamine võlatunnistuse allkirjastamiseks, mis paluti allkirjastada kiirustades. Hagejal õieti polnud võimalik sellega tutvudagi ning ta ei mõistnud rohkemat kui vaid kindlustusseltsi kinnitust, et selle allkirjastamisega on sõidukiomanik vabastatud mistahes probleemidest. Kostja vastusest nähtuvalt ta sellist asjade käiku ei eita. Antud õigussuhtes on hageja tarbijana nõrgem pool ja hageja palub kohtul otsust langetades hinnata, kas võlatunnistus vastab mõistlikele tingimustele tarbijasuhte tähenduses.
11.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on 1 007,20 eurot (riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja tasu 607,20 eurot (3,75 tundi asjaolude selgitamine ja hagiavalduse koostamine ning 0,85 tundi kostja seisukohale vastuse esitamine ja kliendiga konsulteerimised)). Hageja esindaja tasu on 110 eurot tunnis, millele lisandub 20 % käibemaks. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 15.04.2019 menetlusdokumendis palub hageja täiendavalt välja mõista tõlkekulu 34,01 eurot ja lepingulise esindaja tasu 0,5h eest 66 eurot. Kokku on hageja menetluskulu seega 1 007,20 + 66 + tõlkekulu 34,01 = 1 107,21 eurot. Hageja kinnitab, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tasaarvestada ja kõik kulud on kantud käesoleva menetlusega seoses. Kostja menetluskulude osas pole hageja vastuväiteid esitanud. Kostja vastuväited hagile
12.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb vastu kõigile hagiavalduses esitatud nõuetele. Kostja toob esile järgmised asjaolud ja vastuväited: Hageja osales 07.10.2016 kell 18:30 liikluskindlustuseta sõidukiga Volkswagen Passat, registreerimismärk XXX , Soome Vabariigis liiklusõnnetuses, kus sai kannatada T K juhitud sõiduk LIGIER MICROCAR XXX. Viimane kostja juures sõlmitud sõiduki XXX kohustusliku liikluskindlustuse poliis nr XXX lõppes 25.11.2015. Järgmine liikluskindlustusepoliis hakkas kehtima peale liiklusõnnetust, ehk alates 07.10.2016 kell 18:34, vastavalt POLIS andmebaasi väljavõtetele. Kostja registreeris liikluskahju nr XXX ja hüvitas sõiduki LIGIER MICROCAR omanikule tekitatud liikluskahju 50% ulatuses, võttes aluseks Soome Vabariigi politsei raporti. Tuginedes Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-le 55, esitas kostja õigusaktidega sätestatud tähtaja piires tagasinõude sõiduki (registreerimismärk XXX ) registrijärgsele omanikule R N . Kuna liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki faktiliseks, kuid registrisse kandmata omanikuks hageja, nõustus ta võtma vastutuse ja sõlmima kostjaga regressnõude vabatahtliku tasumise lepingu nr 13-17. Kostja on oma nõuded nii registrijärgsele omanikule ja ka hagejale esitanud õigusaktidega ettenähtud tähtaegade jooksul. Asjaolu, et hageja sattub esimest korda liiklusõnnetusse ja ei ole kursis asja menetlemisega, ei tähenda seda, et tema poolt allkirjastatud kohustus oleks selle tõttu vastuolus heade kommetega seaduse mõttes.
Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi, mille järel hageja digitaalselt allkirjastas kokkuleppe. Nimetatud kokkulepe on täielikult kooskõlas õigusaktidega ja väljakujunenud kohtupraktikaga. Endale võetud võlakohustuste täitmine põhjustabki reeglina teatud liiki ebamugavusi. Kostja esindaja palus hagejat allkirjastada dokument (kokkulepe), kus olid kirja pandud poolte vahel kokkulepitud tingimused. Kostja oli sunnitud hagejat korduvalt paluma, sest hageja poolt ei tulnud mingit initsiatiivi võla tasumiseks või võladokumendi allkirjastamiseks. Kostja peab täiesti põhjendamatuks hageja seisukohta, et kostja poolne viisakas palumine on pidev surve avaldamine „nõrgemale poolele“. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millele tuginedes asuda seisukohale, et hageja poolt 19.09.2017 allkirjastatud kokkulepe on tühine.
13.Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja menetluskulud on 150 eurot (lepingulise esindaja kulu 2,5 tunni eest tunnihinnaga 50 eurot + käibemaks 20 %). Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 26.04.2019 menetlusdokumendis palub kostja hagejalt täiendavalt välja mõista tõlkekulu 24 eurot (koos käibemaksuga) ja lepingulise esindaja kulu 120 eurot (s.o 2 tunni eest + käibemaks). Kokku on kostja menetluskulu seega 150 + 120 + 24= 294 eurot (245+käibemaks 49 eurot). Hageja menetluskuludele vaidleb kostja vastu. Arvestades asja keerukust on hageja poolt arvestatud 4,6 tundi õigusabi teenuse osutamiseks põhjendamatult pikk aeg. Kostja palub kohtul anda hinnang hageja õigusabikulude kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks.
15.Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317; 06.03.2019).
16.Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15). Samas kui pooled õigussuhte kvalifikatsiooni üle ja esitatud tõendi hindamise üle ei vaidle, puudub kohtul omaalgatuslikult tõendile muusuguse hinnangu andmise õigus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2018 lahend /jõustunud/ tsiviilasjas nr 2-17-15908; p 10).
17.Lühidalt seisneb vaidluse sisu selles, et hageja ostis 07.10.2016 auto ja osales sellega samal päeval Soomes toimunud avariis, kus Soome politsei tuvastas mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki segasüü võrdsetes osades. Hageja auto suhtes oli kohustuslik
liikluskindlustusleping sõlmimata. Kuna õnnetusele eelnenud 12 kuu jooksul oli viimane liikluskindlustuse leping auto osas sõlmitud kostja juures, siis hüvitas kostja kannatanule tekkinud kahju tema kindlustusandja kaudu 50% ulatuses. Kostja esitas regressinõude liiklusregistrisse sõiduki omanikuna sisse kantud R N ning seejärel sõlmis sõiduki tegeliku omaniku ehk hagejaga 15.09.2017 regressinõude vabatahtliku tasumise lepingu. Selles lepiti kokku regressinõude täitmine osade kaupa. Hageja kostja nõuet ei tunnista ja palub tuvastada, et tal ei ole kohustusi kostja ees. Hageja leiab, et regressinõude vabatahtliku täitmise kokkulepe on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja vaidleb nõudele vastu ja leiab, et leping on kehtiv.
18.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 07.10.2016 kl 18:30 toimus Soome Vabariigis liiklusõnnetus, milles osales kaks sõidukit: hageja juhitud Volkswagen Passat reg XXX (edaspidi Sõiduk) ja T J T K juhitud Ligier Microcar XXX. Edaspidi lühendatult kui LÕ. (t lk 4-5, tõlge lk 77-78). Soome Vabariigi politsei uurimise tulemina leiti, et tegemist on osapoolte vahel jagatud segasüüga (50/50). Kohtule esitatud Soome politsei uurimisraportist see otseselt ei ilmne (t lk 4-5), kuid selle üle poolte vahel vaidlust ei ole. LÕ ajal oli sõiduki faktiliseks, kuid registrisse kandmata omanikuks hageja (hagi asjaolu). Sõiduk oli kindlustatud R N ( N ) nimele kostja juures liikluskindlustuse poliisiga nr XXX kuni 25.11.2015 (t lk 20). Kohustusliku liikluskindlustuse andmebaasi teabe kohaselt oli Sõiduk E I SE juures kindlustatud alates 07.10.2016 kl 18:34 (t lk 42). If F C 05.09.2017 nõude alusel hüvitas kostja LÕ-s kannatanule (Ligier Microcar XXX sõiduki omanikule) tekkinud kahju 50% ulatuses summas 4 979,21 eurot (t lk 66-73 ja 82-84). 15.09.2017 on pooled sõlminud regressinõude vabatahtliku tasumise lepingu nr 13-17 (t lk 6-7), mida hageja käsitleb konstitutiivse võlatunnistusena (edaspidi Leping). Kostja pole sellele vastu vaielnud. Lepingu alusel on hageja tasunud 18.09.2017 summa 400 eurot ja 02.10.2017 summa 500 eurot. Kokku 900 eurot (t lk 75 hageja kinnitus, mida omakorda kinnitab kostja t lk 65). Alates 16.10.2017 on hageja keeldunud Lepingu täitmisest ning olnud sellekohases kirjavahetuses kostjaga (t lk 23-26).
19.Vaidlus on selle üle, kas Leping kehtib või on tühine heade kommetega vastuolu tõttu ja kas hageja on LÕ põhjustamises süüdi või mitte.
20.TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja soovib, et kohus tuvastaks kohustuse puudumise, mis tuleneb 19.09.2017 sõlmitud Lepingust, mille pooleks hageja on. Ainuüksi sellest tuleneb kohtu arvates hageja tuvastushuvi olemasolu. Kostja ei ole hagile selles osas ka vastu vaielnud.
21.Lisaks on hageja esile toonud, et Leping on konstitutiivne võlatunnistus. Sellisest võlatunnistusest tulenevast nõudest saab kohustatud isik vabaneda vaid hagi esitamise teel.
Kohustatud isikul tuleb hageda võlatunnistuse edasisele tuginemisele keelamist (vt ka RK 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p-d 36, 41-46; RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12414, p 23-24 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-15). Seega puudub hagejal muu võimalus konstitutiivsest võlatunnistusest vabanemiseks kui läbi hagimenetluse. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et Leping on konstitutiivne võlatunnistus.
22.Konstitutiivse võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). Hageja ongi väitnud, et Leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-d 1-3 näevad ette, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Tehing võib olla heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
24.Hageja väidab, et sõlmis Lepingu kogenematusest ja soovist ära hoida probleeme R N , kellelt ta LÕ päeval Sõiduki ostnud oli, kuigi kannet liiklusregistris omaniku vahetuse kohta ei olnud veel jõutud teha. Samuti väidab hageja, et ta ei olnud tegelikult LÕ toimumises süüdi.
25.Tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejat kuidagi sundinud Lepingu sõlmimisele, kohtu ette toodud ei ole. Sotsiaalmeedia vahendusel poolte vahel jagatud sõnum 19.09.2017, milles hageja kirjutab : „Ma päris ei mõista, aga oletan, et nüüd on allkirjastatud?“ ei viita kohtu hinnangul sellele, et kostja oleks sundinud hagejat Lepingu sõlmimisele (t lk 12). Hageja oli võimalus valida, kas ta sõlmib Lepingu või mitte. Juhul, kui hageja millestki aru ei saanud ja otsustas Lepingu siiski allkirjastada, siis on see tema risk. Üldjuhul saab eeldada, et võlgnik on loobunud kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse andmise ajal teadis või pidi teadma. Seetõttu saab võlgniku eeldatavalt lugeda loobunuks eelkõige sellistele asjaoludele põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st asjaolud, mis olid võlatunnistuse andmisel vaidluse all ning mille alusel võlgnik võlga tunnistas (vt ka RK otsus tsiviilasjas nr 32-1-103-16). Lepingu sõlmimisega on hageja loobunud vastuväidetest, et ta ei saanud aru ja tegelikult tal ei ole võlga jne.
26.LKindlS § 3 lg 1 ja 2 ning § 4 p 1 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus omaniku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul (LKindlS § 7 lg 2). Muudel juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates (LKindlS § 7 lg 3).
Kuna käesoleval juhul oli LÕ toimumise ajal Sõiduki liiklusregistrisse kantud omanikuks R N , siis kindlustuskohustus lasub temal. Kuna aga Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 75 kinnitatud Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, siis ei saa Sõiduki omaniku kindlaks määramisel lähtuda liiklusregistri andmetest. Eriti olukorras, kus on teada, kes on asjaõigusseaduse § 92 lg 1 ja 2 alusel Sõiduki omanikuks ja pooled ei vaidle selle üle. Seega lähtub kohus sellest, et kindlustuskohustusega isikuks LÕ toimumise hetkel oli hageja, kui Sõiduki tegelik omanik. Hageja poolt E I SE-ga sõlmitud leping aga LÕ toimumise hetkel veel ei kehtinud (t lk 22). Hageja ei oleks tohtinud seega veel Sõidukiga liikluses osaleda.
27.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Vt samuti Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-12587.
28.Poolte vahel puudus liikluskindlustuse leping ning kostja nõue hageja vastu on oma olemuselt kahju hüvitamise nõue ehk tsiviilõiguslik nõue ja seega kuulub kohaldamisele määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II). Osundatud määruse artikkel 4 p 1 alusel kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis ning olenemata sellest, millises riigis ilmnevad sündmuse kaudsed tagajärjed.
29.Kohtu hinnangul tekkis kahju praegusel juhul Soomes: kahju põhjustanud liiklusõnnetus toimus Soomes ja ka kahju kannatanud sõiduk oli registreeritud Soomes ja selle omanik elab Soomes (t lk4-5, 67). Kahju kannatanud S S N ongi kahju hüvitatud Soome seaduste alusel ja kohaselt (Liikennevakuutuslaki ehk liikluskindlustuse seaduse § 32, § 33 ja § 37 ja § 46 kohaselt peab Soome liikluskindlustuse keskus hüvitama kahju, mis on põhjustatud liiklusõnnetusega Soomes, mille on põhjustanud muu, kui Soome püsiva asukohaga sõiduauto rikkudes kindlustuskohustust). Liikennevakuutuslaki § 51 kohaselt, kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu kindlustusandjat, siis vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. Liikennevakuutuslaki § 60 kohaselt võib kannatanu esitada kahjunõude selle kindlustusfirma vastu, kes tõenäoliselt vastutab kahju hüvitamise eest. Sama seaduse § 73 kohaselt läheb kahju kannatanud isikule välja makstud ulatuses kahju hüvitamise nõue üle kindlustusandjale.
30.Seega on kannatanule hüvitatud kahju Soome ja EL õiguse kohaselt ning samuti on kostja hüvitanud Soome kindlustusfirmale kannatanule välja makstud kahju vastavalt Soome seadustele.
31.Ka süüteomenetlusele kohaldub käesoleval juhul Soome seadus (kriminaalmenetluse seadustiku § 3).
32.Eeltoodust tuleneb, et süüküsimusele ja LÕ asjaolude väljaselgitamisele kohaldub Soome õigus ja pädevus selleks on samuti Soome asjaomastel ametiisikutel.
Hageja on ise hagi asjaoluna välja toonud, et Soome politseiraporti kohaselt olid mõlemad LÕs osalenud juhid võrdsetes osades süüdi LÕ toimepanemises. Eelkõige seetõttu ja ka põhjusel, et konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisel loobub kohustatud isik vastuväidetest nõudele ja saab esitada vastuväiteid ainult Lepingu enda kehtivusele, ei ole hageja argumentidel süü puudumise jms kohta käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Süüküsimuse vaidlustamiseks oleks hageja pidanud vaidlustama Soome politsei otsustuse. Kohtul puuduvad andmed, et hageja oleks seda teinud.
33.Teisena viitab hageja oma kogenematusele ja sellele, et Lepingus on poolte kohustuste maht ebaproportsionaalselt kostja kasuks. Ebaproportsionaalseks peab hageja seda, et ta peab hüvitama kahju, mille põhjustamises ta süüdi ei ole. Kuna TsÜS § 86 lg 2 järgi peab tehingu heade kommete vastasuse tuvastamiseks esinema nii tehingu tegemine kogenematusest kui ka tehingu tingimuste äärmine ebasoodsus või kohustuste mahu tasakaalu ebaproportsionaalsus, siis puudub praegu vähemalt üks vajalik element – Leping ei ole ebaproportsionaalne ega hagejale ebasoodus – hageja on LÕ põhjustamises osaliselt süüdi – 50% osas ning kostjaga sõlmitud Lepingu järgi kohustubki hageja hüvitama kahju pooles ulatuses. Leping on hageja jaoks isegi soodne, kuna võimaldab kahju hüvitada osade kaupa (Lepingu p 3.3).
34.Hageja on viidanud ka ajalisele faktorile – kostja pöördus R N poole alles 2017 teises pooles. Ka selles osas ei saa kohus hagejaga nõustuda, sest Soome kindlustusfirma on hageja poole pöördunud alles 05.09.2017 ning kostja on kahju hüvitise välja maksnud samuti 05.09.2017 (t lk 66-73 ja lk 82.83). Seega on ajaliselt loogiline, et alles seejärel pöördus kostja regressinõudega R N poole.
35.Leping ei ole kohtu arvates hageja suhtes ebasoodne ka põhjusel, et isegi kui Leping puuduks, oleks hagejal kahju hüvitamise kohustus kostja ees, sest: -
Kostja on käesoleval juhul kannatanule kahju hüvitanud LkindlS § 36 lg 2 järgi kui isik, kelle juures LÕ-se toimumisele eelnenud 12 kuu sees oli Sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping.
-
Hageja vastu on kostjal nõudeõigus LkindlS § 55 alusel.
-
Euroopa Kohtu kohtuasjas C-587/15 tehtud lahendist tuleneb, et regressinõude laadse kahjuhüvitise nõude menetlemist ja sisu reguleerib täielikult selle liikmesriigi õigus, kus see nõue esitati (Kohtujurist M B ettepanek kohtuasjas nr C-587/15 p 104 ja p 114). Seda kinnitab ka Rooma II artikkel 19 nõudeõiguse ülemineku kohta. Seega tagasinõudele, mis kostjal võib olla kahju põhjustanud isiku või mõne muu isiku vastu, kohaldub Eesti õigus.
Hagi asjaolude kohaselt oli LÕ põhjustanud Sõiduki omanik õnnetuse toimumise hetkel kostja, kes oli LkindlS § 7 lg 3 alusel kindlustuskohustusega isik. LkindlS § 3 lg 2 ja § 4 p 1 järgi ei tohi liikluses kasutada sõidukit, millel ei kohustuslikku liikluskindlustust. LÕ toimumise hetkel Sõiduki suhtes kindlustuslepingut sõlmitud ei olnud.
36.LkindlS § 55 alusel on kostjal nõudeõigus hageja vastu. Kohus viitab siinkohal ka Euroopa Kohtu lahendile 04.09.2018 kohtuasjas nr C-80/17, mille kohaselt võib siseriiklik õigusakt sätestada, et kui õnnetuses osalenud sõiduki omanik ei ole täitnud siseriiklikust õigusest tulenevat kohustust see sõiduk kindlustada (enne liikluses osalemist), nagu käesolevas asjas, võib hüvitusorgan esitada regressinõude peale õnnetuse põhjustanud isiku või isikute ka sõiduki omaniku vastu, sõltumata omaniku tsiviilvastutusest õnnetuse toimumise eest (p 56).
37.Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus, et poolte vahel 15.09.2017 sõlmitud regressinõude vabatahtliku tasumise leping oleks heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Kohus leiab, et Leping on kehtiv.
38.Kahju suurust ei ole hageja vaidlustanud. Kostja esitatud tõendite kohaselt (t lk 66-73 ja 8284) on kostja kannatanule hüvitanud poole asja remondikuludest, pukseerimiskulust ja kasutushüvitisest kokku 4 979,21 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
40.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
42.TsMS § 175 lg 1 alusel leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu : kostja vastuse koostamisele kulunud 2,5 tundi ja täiendavate menetlusdokumentide koostamisele 2 tundi on tsiviilasja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik kulu. Ka kostja lepingulise esindaja tasu määr 50 eurot tunnis on Tallinna õigusabituru teenuse hindu arvestades pigem keskmisest soodsam ja seega kohtu arvates õigustatud. Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus kontrollis maksu- ja tolliameti andmeid ning tuvastas, et kostja on käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja tasu 225 eurot 4,5 töötunni eest tunnihinnaga 50 eurot.
43.26.04.2019 menetlusdokumendis palub kostja hagejalt täiendavalt välja mõista tõlkekulu 24 eurot (koos käibemaksuga). Taotlus on TsMS § 143 alusel põhjendatud, välja arvatud käibemaksu osas (vt eelmine punkt).
44.Seega tuleb kostjale hüvitada menetluskuluna 225 eurot lepingulise esindaja kulu hüvitamiseks ja 20 eurot tõlkekulu hüvitamiseks.
45.Kostja avaldus jääb rahuldamata 49 euro (käibemaks) osas.
46.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega saab menetluskulude suurust vaidlustada ainult hageja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.