Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 20.03.2019.a. kohtule avalduse T L (isikukood: XXX) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri T L XXX.a. ning T L pärijaks on Tallinna linn. Kohus nimetas võlgniku pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldas muuhulgas järgmist: Notar K T on koostanud ja välja andnud pärimistunnistuse, mille kohaselt T L ainupärijaks kogu vara osas on Tallinna Linn. Võlgnik on sündinud XXX.a Eestis Tallinnas. Ta oli 13.04.2006.a kuni 01.04.2014.a abielus R L (isikukood XXX). Abielu lõppes lahutusega. Abikaasade varalistes suhetes kehtis abielu ajal perekonnaseadusest tulenev abikaasade varaühisus, puuduvad andmed ühisvara jagamise kohta. Pärandvara nimekirja kohaselt on pärandvaraks 15.04.2019.a seisuga arvelduskonto AS-s Swedbank (saldo 38,4 eurot, kuid samas summas on broneeritud kuutasude võlgnevus pangale. Pärandvara nimekirjas on ka G V OÜ (reg kood XXX) osa nimiväärtuses 2684 eurot, milline on aga äriregistrist 15.02.2018.a kustutatud. Pärandvara inventuuri käigus on kindlaks tehtud, et pärandajal ei ole liiklusregistris sõidukeid, puuduvad väärtpaberid, pensionikontod. Ka ei ole abieluvararegistris andmeid ühisvara jagamise kohta. Ajutisele haldurile ei ole teada muu vara olemasolu ega vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Kohustusi on kindlaks tehtud kokku vähemalt 3272 euro ulatuses. Sellest 2521 eurot moodustab võlgnevus OÜ-le A F , 344,17 eurot OÜ-le P G , 105,28 eurot kohtutäiturile E V , 260,36 eurot kohtutäiturile K V , 42 eurot kohtutäiturile I K pärandvara inventuuri teostamise eest. Seega reaalset väärtust omavat pärandvara ei ole, kohustused moodustavad aga üle 3272 euro. Kuna võlgnikul vara praktiliselt puudub ja ta on surnud, siis on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku pärandvara on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Seega tuleks välja kuulutada T L pärandvara pankrot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnikul puudub reaalne likviidne vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid, sh hüvitada ajutise halduri kulud, välja maksta ajutise halduri tasu ning kanda esialgsed pankrotimenetluse kulud. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes PankrS. §-dest 23 , 29 ja § 30 lg 1 ja 2 palub ajutine haldur lõpetada T L pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu, kui avaldaja või mõni kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratavat summat. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata tasuda kohtu deposiiti 1200 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 3272 eurot, kuid vara puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, millega saaks kaetud menetluskulud ja võlausaldajate nõuded, ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 24.04.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1200 eurot hiljemalt 20.05.2019. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 540 eurot, millele lisandub käibemaks summas 108 eurot ja kinnitada tehtud kulutused summas 28 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5,6 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks 20%) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.