Valicecar OÜ hagi K.M-i vastu 3995,04 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 4314,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Valicecar OÜ, registrikood 11102086, lepingulised esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa ja advokaat Piret Rummi Kostja: K.M, XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: XXX, Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Mõista K.M-ilt välja Valicecar OÜ kasuks põhivõlg 1096,74 eurot ja alates 10. veebruarist 2022 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta menetluskulud 73% ulatuses hageja kanda ja 27% ulatuses kostja kanda.
Menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Kohtu menetluses on Valicecar OÜ (hageja) hagi K.M-i (kostja) vastu. Hageja nõuab kostjalt enda, kostja ja vallavalitsuse kaudu Saaremaa valla (kolmas isik) vahel sõlmitud töölepingule tuginedes 3995,04 euro suurust tasu. Lisaks nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Asjaolud ja nõude põhjendus
Hagiavalduse kohaselt oli hageja, kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud töövõtulepingu objektiks X külas asuva J tee nr XXXXXXX kruuskatte remont lõigul KM 0,025-0,343 pikkusega 318 m vastavalt tellija 1 tehtud hinnapäringule, teetööde kirjeldusele ning hinnapäringule 6. augustil 2021 esitatud pakkumusele. Lepingus on kostja tellija 2 ja kolmas isik kostja poolel tellija 1. Töö maksumuseks koos käibemaksuga oli 5495 eurot. Kolmas isik kohustus tasuma hagejale töö maksumusest 1500 eurot ja kostja 3995,04 eurot. Tööde eest tasumine pidi toimuma hageja esitatud akti ja arve alusel. Kolmas isik kohustus kinnitama hageja esitatud tööde teostamise akti 5 tööpäeva jooksul selle saamisest või esitama kirjalikult motiveeritud põhjenduse akti kinnitamata jätmise kohta. Kolmanda isiku kinnitatud akti alusel koostatud arve pidid tellijad tasuma 30 päeva jooksul pärast arve esitamist tellijatele. Hageja tegi kokku lepitud töö nõuetekohaselt ja edastas kolmandale isikule tööde teostamise akti, kes selle allkirjastas. Kolmas isik käis kohapeal tööd üle vaatamas. Hageja koostas kolmandale isikule ja kostjale arved. Kostjale edastas hageja arve 22. novembril 2021 summas 3995,04 eurot ja arve tasumise tähtaeg oli 22. detsember 2021. Kostja jättis arve tasumata ja keeldub selle tasumisest. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 3995,04 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja töö ei vasta kokku lepitule, kuna hageja kasutas materjali (kruusa), mis ei vasta lepingutingimustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 1.2 sätestas tööde kirjeldusena mh „kruuskatte remont purustatud kruusa (fr. 0/32 lisamisega) h=10 cm, profileerimine“. J tee remontimisel kasutas hageja lepingu tingimustele vastavat kruusa fraktsiooniga 0/32. Materjal on pärit T karjäärist, mille kohta on hagejal tootmisohje sertifikaat alatest aastast 2017. Sertifikaadi on välja andnud Tallinna Sertifitseerimisasutus OÜ. Igal aastal kontrollitakse tootmisohje järelevalveaudi raames, kas tootmisohje vastab standardi EN 12620:2002+A1:2008 ja EN 13242:2002+A1:2007 nõuetele. Kui vastab, siis pikendatakse sertifikaati. Toimivusdeklaratsiooni kohaselt on tegemist purukruusaga fr. 0/32.
Kolmas isik on töö vastu võtnud ja allkirjastanud tööde teostamise akti, mis kinnitab, et kokkulepitud tööd on nõuetekohaselt valmis tehtud, üle vaadatud ja vastu võetud. Kostja
2
vastupidised väited on ebaõiged ja tõendamata. Kostja etteheited kolmandale isikule ei anna alust hagejale kokkulepitud tasu maksmata jätmiseks.
Pooled leppisid selgelt kokku lepingu objekti, tööde kirjelduse ja kohalduvad dokumendid (lepingu punktid 1.1 ja 1.2). Punktis 2.1 leppisid pooled kokku, et nad lähtuvad Saaremaa Vallavalitsuse 13. juuli 2021. a korraldusega nr 2-3/1205 kinnitatud toetuse andmise nimekirjast, teetööde tehnilisest kirjeldusest ja hanke tulemusena saadud pakkumustest.
Hageja ei nõustu kostja väitega, et pooled leppisid kokku selles, et kasutatav materjal peab vastama Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10 positsioon 6 all toodud terastikulisele koostisele. Sellist kokkulepet pooltel ei olnud. Hagejaga samal seisukohal on ka kolmas isik. Kolmas isik on ka selgelt väljendanud, et kui ta oleks nõudnud tavapärasest erinevat kvaliteedistandardit, milleks on määruses nr 101 sätestatud kvaliteedinõuete järgimine, siis oleks tal tulnud selles lepingus kokku leppida. Määrust ei saa kohaldada ka kostja väidetud viisil analoogia korras või ehitusseadustikust tuleneva hea tava kaudu. Hageja selgitab, et määruse lisas 10 toodud positsioonil 6 on ka 0/32mm, aga seal on täpne sõelkõver – kui palju millist fraktsiooni ja mis protsendina peab olema. Eriti on seal tähtis 0-0,0633 mm peenosa sisaldus.
Kostja pole välja toonud, et teed poleks võimalik eesmärgipäraselt kasutada või et see poleks vastupidav. Hagejale teadaolevalt on kostja alates töö valmimisest teed kasutanud.
Kostja võetud proovide tulemused ja hangitud hinnang ei tõenda töö lepingutingimustele mittevastavust ja proovid, millele kostja tugineb pole usaldusväärsed. Kostja tellitud ekspertarvamuse koostamise asjaolud (sh väidetavalt hinnatud materjali päritolu) pole teistele osapooltele teada ega kontrollitavad. Kostja on lisaks esitanud kolmanda isiku tellitud laborianalüüside tulemused. Ka nende proovide võtmise aeg, koht, meetod, transportimise viis jne, on teadmata. Kostja pole järginud proovide kogumise reegleid. Kostja pidanuks lähtuma Maanteeameti peadirektori 30. juuli 2010 käskkirjaga 230 kinnitatud dokumendist „Katsemetoodika sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalist proovivõtuks“. See määratleb meetodid täitemeaterjali proovide võimiseks sidumata segudest ehitatud katendi kihist. Kui kostja ka võttis samalt teelt proovid, siis on ka oluline millal ja milliselt osalt ta proovi võttis. Näiteks kui sõita kõrvalteelt poriste ratastega teise tee peale, siis seal on juba peenosis paigast ära. Samuti hageja kattis olemasolevat kruusateed õhukese kruusakihiga. Kui vana materjal seal all polnud sama fraktsiooniga, siis tihendamine (rullimine, autoga peal sõitmine jne) surub peenosise alumisest kihist üles ja see võib proovitulemusi mõjutada.
Kostja seisukoht
Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja leiab, et hageja töö, täpsemalt materjal, mille hageja kruuskatte remondiks paigaldas, ei vasta lepingutingimustele ja kolmas isik võttis õigustamatult vastu puudustega töö.
10.Lepingu punkti 1.2 järgi on lepingu eesmärgiks muuhulgas kruuskatte remont purustatud kruusa (fr. 0/32) lisamisega h=10 cm, profileerimine. Hageja ei kasutanud kokku lepitud tingimustele vastavat kruusa.
3
11.Kruusa fraktsioon 0/32, 0/16 või muu viitab kruusa kategoriseerimisele selle osakeste suuruse jaotuse põhjal. Et määrata kindlaks, kas hageja kasutas kruusa fr 0/32 tuleb tuvastada kruusa osakeste suurused ja ka jaotis. Lepingus „fr. 0/32 mm“ sisustatud pole ja arvestades lepingu punktide 2.1 ja 5.1 kokkulepped, saavad ja peavad pooled lähtuma asjakohastes õigusaktides sätestatust. Pooled leppisid neist punkidest tulenevalt kokku, et tööde/materjalide vastavuse hindamise alusena tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015.a. määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
12.Lepingu punkt 5.1 kohaselt kohustus hageja tagama teostatud tööde kvaliteedi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Selleks, et kontrollida, kas lepingus sätestatud norm fr. 0/32 mm on ka tegelikkuses fr. 0/32 mm, on lepingu punktis 2.1 kokku lepitud teetööde tehnilise kirjelduse kohaldamises. Kuigi lepingus ei ole „teetööde tehnilist kirjeldust“ sisustatud, lähtutakse praktikas teede ehitus- ja remonttööde kvaliteedistandardite hindamisel Maanteeameti koostatud kvaliteedinõuetest, milles samuti viidatakse Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015.a. määrusele nr 101. Kostja ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et lepingus sisalduv viide teetööde tehnilisele kirjeldusele tähendab viidet kolmanda isiku hinnapäringule.
13.Kostja möönab, et määrus nr 101 kohaldub üldreeglina avalikult kasutatavale teele, kuid sõltumata sellest, on pooled kõnealuse määruse kohaldamises kokku leppinud.
14.Kostja leiab, et ka juhul, kui asuda seisukohale, et määruse kohaldamises ei lepitud kokku, siis olukorras, kus puudub otseselt rakenduv õigusakt või standard, tuleks määrust nr 101 kohaldada analoogia korras või või heast tavast lähtudes. Hageja ja kolmanda isiku vastupidiste seisukohtadega kostja ei nõustu. Määruse lisas 10 märgitud nõuded kruusa fraktsiooniga 0/32 koostisele ei erine tavapärasest ja see on sama sõltumata kasutamisest era või avalikel teedel. Hageja tõlgendus, et erateede remondil on kruusa fraktsioonil teistsugune tähendus kui avalikel teede puhul, on alusetu ja tuleb tähelepanuta jätta. Hageja ei kasuta oma õiguse heauskselt, kuna üritab vastutusest vabanemiseks väita, et kuigi avalike teede puhul on kruusa fr 0/32 osakeste jaotus sätestatud, siis eratee ehitamisel pole osiste jaotus oluline.
15.Kostja visuaalsel vaatlusel hageja paigaldatud materjalis jämedam fraktsioon (32,16) sisuliselt puudus. Kostja võttis seejärel hageja tarnitud materjalist sõelkõvera määramiseks proovid. TalTech Teede ja Liikluse Teadus- ja katselaboratooriumi tulemuste ning IB Telora hinnangu kohaselt ei vasta hageja tarnitud materjal Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015.a. määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10 sätestatud nõuetele. Seega hageja ei kasutanud tööks kokku lepitud materjali, s.o purustatud kruusa fr 0/32.
16.Kostja ei nõustu hageja ja kolmanda isiku seisukohaga, et igal juhul tegemist kruusaga fr 0/32 kui kruus sisaldab ükskõik mis proportsioonis osiseid vahemikus 0-32 mm ja isegi siis kui jämedam fraktsioon sisuliselt puudub.
17.Et hageja kasutatud materjal visuaalsel vaatlusel lepingule ei vasta, teatas kostja kirjaga hagejale ja kolmandale isikule 17. oktoobril 2021. Kolmandale isikule saatis kostja täiendava e-kirja 30. oktoobril 2021, milles andis teada, et kuna kolmas isik töid üle vaatama ei tulnud võtab ta hageja toodud teematerjalist sõelkõvera määramiseks ise proovid. 2. novembril 2021 saatis kostja hagejale ja kolmandale isikule TalTech Teede ja Liikluse Teadus- ja katselaboratooriumi tulemused ning IB Telora hinnangu, mille kohaselt hageja tarnitud materjal kokku lepitud tingimustele ei vasta. Hageja saatis 4
kostjale 4. novembril üllatuslikult arve ja kolmanda isiku poolt allkirjastatud tööde vastuvõtmise akti. Kostja teatas, et ei aktsepteeri arvet ja kolmanda isiku allkirjastatud tehtud tööde akti. Kostja lisas, et peatas 17. oktoobri 2021 seisuga tööd, et selgitada välja hageja tarnitud materjali vastavus ja esitas 2. novembril dokumendid selle kohta, et tarnitud materjal lepingule ei vasta, mistõttu on tööd lõpetamata. Hagejal pole alust esitada teostatud tööde akti ega kolmandal isikul õigust seda enne tööde lõpetamist allkirjastada. Samal päeva vastuses leidis hageja, et arve esitamine on põhjendatud ja kostja vastas veelkord, et ta esitatud arvet ei aktsepteeri ning enne akti allkirjastamist on hagejal vaja kõik lepingujärgsed tööd lõpetada. Kostja saatis 5. novembril 2021 ettepanekule kuidas puudused kõrvaldada, sellele hageja ega kolmas isik ei vastanud. Kostja sai 16. novembril teada, et hageja jätkas J teel töid pärast seda, kui kolmas isik oli töö vastu võtnud ja hageja tööde eest arve esitanud. Kostja hinnangul kinnitab see, et kolmas isik võttis vastu lepingutingimustele mittevastava töö. Kostja võttis kolmanda isikuga kontakti telefoni teel ja edastas vastuseta jäänud 4. ja 5. novembri kirjad kolmandale isikule korduvalt 17. novembril 2021. Samal päeval vastas hageja kirjaga, et höövel käis teed profileerimas ning sellega on lepingujärgsed tööd lõpetatud. Kostja tuletas 19. novembril 2021 hagejale meelde, et peatas tööd juba 17. oktoobril ning hageja ega kolmas isik pole ta ettepanekutele puuduste kõrvaldamiseks mis tahes viisil reageerinud. Kolmas isik saatis kostjale kirja 21. novembril 2021, milles avaldas, et tema hinnangul vastavad tööd lepingule ning kui kostja soovib täiendavaid töid, peaks kostja need eraldi kokkuleppe alusel tellima. Kostja vastas, et ei soovinud täiendavaid töid, vaid puuduste kõrvaldamist.
18.Kostja leiab, et kolmas isik on võtnud kahel korral vastu tööd, mis lepingule ei vasta ja hageja on sellele tuginedes esitanud kostjale arve olukorras, kus lepinguga silmas peetud eesmärki ei ole tänaseni saavutatud ning lepingus sätestatud tööd on teostamata. Kostja möönab, et lepingu järgi on tõepoolest tööde vastuvõtmise õigus kolmandal isikul, kuid see ei tähenda, et kolmas isik võiks võtta vastu tööd, mis lepingutingimustele ei vasta. ning hindamaks, kas tööd vastavasid lepingule ja kas hageja kasutas nõuetekohast materjali, ei piisa kolmanda isiku visuaalsest vaatlusest. Kolmas isik võttis materjalist proovid pärast seda kui hageja oli töö lõpetanud. Kolmas isik leidis tööd vastu võttes, et visuaalsel vaatlusel vastas materjal lepingutingimustele. Samas on kolmas isik samuti võtnud hageja materjalist proovid ja ka nende analüüsitulemus on sisuliselt sama kui kostja aasta varem võetud proovidel ning fraktsiooni 0/32 segule vastav tulemus on vaid kahe näidu osas ja ka need piiripealsed. Tähtsust pole, et kolmanda isiku hinnangul on kõrvalekalded määruse normist minimaalsed. Määruse lisa mõttes vastas materjal kruusa fr 0/16, mitte fr 0/32 nõuetele.
19.Hageja ei kasutanud tööks kokku lepitud materjali (purustatud kruusa fr 0/32). Hageja tööl pole seega kokku lepitud omadusi ja töö ei vasta VÕS § 641 lg 1 p 1 järgi lepingutingimustele. Kolmas isik andis kostjale õiguse kasutada lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
20.Kostja leiab, et tal on õigus keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel tasu maksmisest seni kuni hageja on puudused kõrvaldanud. Kostja palub kohtul määrata, et hageja kohustub kõrvaldama puudused kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et hageja lisab omal kulul X külas asuva J tee nr XXXXXXX kruuskattesse materjali fraktsiooniga 16/32 koguseliselt 30% kihi paksusest. Tööde teostamiseks kohustada hagejat greiderdama tappteraga olemasolev kruus lahti, paigaldama kallurautoga kettide abil õhuke kiht killustikku fr 16/32 ning seejärel greiderdama materjal segamini ja tihendama pinnaserulliga. 5
21.Juhuks, kui kohus ei kohusta hagejat puudusi kõrvaldama või hageja puuduste kõrvaldamisest keeldub, esitas kostja alternatiivselt 26. märtsi 2025 menetlusdokumendis tasaarvestusavalduse hageja nõude tasaarvestamiseks kostja kahju hüvitamise nõudega 2898,30 euro ulatuses. Kostja taotletud viisil puuduste kõrvaldamise maksumus onK OÜ hinnapakkumise kohaselt 2375,65 eurot, millele lisandub käibemaks.
22.Kostja leiab, et viivisenõude osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht
23.Kolmas isik on seisukohal, et ta on võtnud vastu lepingutingimustele vastava töö ja kostja vastupidiste väidetega ta ei nõustu. Õige pole ka kostja väide, et kolmas isik võttis töö vastu kui töö oli pooleli. Kolmas isik allkirjastas küll 4. novembril 2021 tööde vastuvõtmise akti, kuid 8. novembri kirjaga kinnitas, et see vastuvõtmine polnud korrektne (töö oli lõpetamata ja lepingu osapoolte vahel on vajalik selgitada lepingust tulenevate kohustuste täitmist). Kolmas isik kutsus 4. novembri 2021. a akti n.ö tagasi tööd vastu võtmata ning on sellest teada andnud nii hagejale kui ka kostjale. Kolmas isik andis teada, et pärast tööde teostamise lõppu ja lepingu kohustuste selgitamist tuleb töövõtjal esitada kinnitamiseks uus akt ning 4. novembril 2021 allkirjastatud akti alusel tööde eest tasu nõuda ei saa. Kolmas isik selgitas 12. novembri kirjas hagejale, et tema soov on, et tööd viiakse lõpule, sh tehakse ka profileerimine ning kui töö on tehtud on ta valmis kinnitama uue tööde teostamise akti. Höövel käis teed profileerimas 17. novembril, hageja kostjat sellest teavitas. Hageja ja kolmas isik allkirjastasid tööde akti
22.novembri 2021 ja selle akti alusel väljastati kostjale arve.
24.Kolmas isik on töö üle vaadanud ja vastu võtnud ning on asunud sellega seisukohale, et töö on teostatud vastavalt lepingu tingimustele (eratee remont on teostatud). Isegi kui väita, et lepingus ei ole kokkulepitud töö omadusi, sobib töö kasutamiseks otstarbeks, milleks tellija seda vajas ning on vähemalt keskmise kvaliteediga. Hinnapäringu tegemisel ja lepingu sõlmimisel tugines tellija mõistlikul määral mh ka töövõtja erialastele oskustele ja teadmistele töö teostamiseks.
25.Kolmanda isiku arusaamisel on purustatud kruus fraktsiooniga 0/32 loodusliku kruusa purustamise teel toodetud materjal. Antud segus peaksid olema terad, mille suurused jäävad 0-32 mm piiresse ning osiste suuruste osakaal pole ette antud. Vaidlus ei käi selle üle, kas kasutatud on fraktsiooni 0/32, sest kostja võetud kruusaproov sisaldab osiseid suurustega 0-32 mm. Kui osised segus oleksid vahemikus 0-16 või 0-63 mm, oleks tegu muu fraktsiooniga ja see ei vastaks fraktsioonile 0/32.
26.Kolmandale isikule näib, et vaidlus käib hoopis selle üle, kas kasutatud kruusasegu peab vastama majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10 positsioon 6 all toodule. Kolmas isik ei nõustu, et lepiti kokku ehitusseadustikus avalikule teele seatud nõuete kohaldamises. Tee, mille remondiks kostja kolmanda isiku toetust taotles, on eratee ja seega polnud ka põhjust leppida kokku sellele avaliku tee normide kohaldamises. Kuna J tee puhul ei ole tegemist avaliku teega, siis ei ole kolmas isik nõudnud sellist segu, mille puhul erinevate terasuuruste osakaal oleks ette antud. Kostja esitas toetuse taotluse ning fikseeris ise selles ära kavandatava töö mahu, millest kolmas isik hinnapakkumise küsimisel lähtus. Saaremaa Vallavalitsuse 13. juuli 2021. a korraldusega nr 2-3/1205 on vastav toetuse taotlus rahuldatud ning selle alusel ka töövõtuleping sõlmiti. 6
27.Kolmas isik ei esitanud vastuväiteid kostja taotluses toodud kruusa fraktsiooni kohta, kuid see ei tähenda seda, et ta oleks nõustunud, et J tee osas tuleb täita majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatut, mis reguleerib avalike teedele seatud kvaliteedi nõudeid. Töövõtulepingus ei lepitud kokku, et kruuskatte remondi käigus lisatud purustatud kruus (fr 0/32) peab vastama majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 §-s 15 sätestatud avalikele teedele kehtestatud segu (määruse lisa 10 positsioon 6) terastikulisele koostisele. Töövõtulepingule eelnenud hinnapäringus viitas kolmas isik samuti üksnes sellele, et tegemist on erateede remondi meetmega ning tehtav töö seisneb mh kruuskate remondis purustatud kruusa fr 0/32 lisamisega.
28.Kolmas isik on lepingut sõlmides tuginenud mh Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020. a määrusele nr 17 „Toetuse andmise kord maapiirkondades asuvate juurdepääsuteede remonditööde teostamiseks“. Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020. a määruse nr 17 eesmärk on parandada erateede omanike kodude juurdepääsuteede kasutamistingimusi toetades erateede omanikke erateede remonditööde teostamisel. Määruse kohaselt toetatakse teekatte remondiga, truupide ehitamisega või remondiga, samuti kruusa transpordiga ning tee-ala kuivendamisega seotud kulusid, sh vajalike materjalide maksumus. Määruse § 4 lõike 2 kohaselt ei toetata määruse alusel nende juurdepääsuteede remonti, kuhu on kehtestatud avalik kasutus või kus juurdepääsuteele esinevad avaliku huvi tunnused juurdepääsutee määramiseks avalikuks kasutamiseks. Kolmas isik aastaid juhindunud neist põhimõtetest, sh sellest, et toetab üksnes erateede rajamist või rekonstrueerimist. Erateede ehitamist ja rekonstrueerimiste ei käsitle ehitusseadustiku eriosa ning seetõttu ei ole ka erateedele sätestatud erinõudeid ega kvaliteedinõudeid. Küll aga kehtivad erateede rajamisel üldnõuded ehitamisele, mis ehitusseadustikus toodud. Kolmas isik on seisukohal, et eratee ehitamise ja rekonstrueerimise korral tuleb juhinduda ehitusseadustikus toodud üldistest põhimõtetest, mis on toodud paragrahvides 7-10 (hea tava, ohutuse põhimõte, keskkonnasäästlikkuse põhimõte, asjatundlikkuse põhimõte). Vastuvõetud töö vastab neile tingimustele ning kolmas isik on rakendanud töö vastavuse kontrollimisel lepingu tingimustele mõistlikku hoolsust, mida sellist laadi töö puhul tavapäraselt rakendatakse ning tal ei ole pretensioone töövõtjale selles osas.
29.Kolmas isik on seisukohal, et kostja ühisvõlausaldajaks olemine iseseisvalt õiguskaitsevahendite kasutamist ei välista. Kolmas isik on valmis andma nõusoleku kostjale õiguskaitsevahendite kasutamiseks, kuid see ei tähenda, et kolmas isik nõustuks kostja hinnanguga, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele.
KOHTU SEISUKOHT
30.Töövõtjast hageja nõuab kostjalt, kes on üks kahest tellijast, töövõtulepingu alusel töö eest tasu, s.o töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmist ja põhivõla nõude osas saab hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 koosmõjus § 635 lg 1 alusel.
31.Kostja vaidleb hageja tasunõudele vastu väitega, et hageja töö ei vasta lepingutingimustele, sest hageja ei kasutanud kokkulepitud materjali. Kostja leiab, et tal on õigus tasu maksmisest keelduda kuni hageja töö parandab. Juhul, kui kohus hagejat töö puudusi kõrvaldama ei kohusta või hageja sellest keeldub, soovib kostja hageja nõude tasaarvestada enda 2898,30 euro suuruse kahju hüvitamise nõudega hageja vastu.
7
32.Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kostja on õigustatult keeldunud töövõtutasu maksmisest.
33.Pooled ei vaidle, et töövõtjast hageja ja tellijatest kostja ning kolmanda isiku vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille objektiks oli X külas asuva J tee nr XXXXXXX kruuskatte remont lõigul KM 0,025-0,343 pikkusega 318 m. Lepingus on kostja tellija 2 ja kolmas isik kostja poolel tellija 1. Töö maksumuseks koos käibemaksuga oli 5495 eurot. Kolmas isik kohustus tasuma hagejale töö maksumusest 1500 eurot ja kostja 3995,04 eurot. Tööde eest tasumine pidi toimuma hageja esitatud akti ja arve alusel. Kolmas isik kohustus kinnitama hageja esitatud tööde teostamise akti 5 tööpäeva jooksul selle saamisest või esitama kirjalikult motiveeritud põhjenduse akti kinnitamata jätmise kohta. Kolmanda isiku kinnitatud akti alusel koostatud arve pidid tellijad tasuma 30 päeva jooksul pärast arve esitamist tellijatele (dtl 29-31).
34.Samuti pole vaidlust, et kolmas isik vaatas töö üle, hageja esitas kolmandale isikule tööde teostamise akti, kolmas isik allkirjastas akti ja võttis töö vastu. Hageja koostas kolmandale isikule ja kostjale arved. Kostjale edastas hageja arve 22. novembril 2021 summas 3995,04 eurot ja arve tasumise tähtaeg oli 22. detsember 2021. Kostja ei ole arvet tasunud.
35.Hageja leiab, et tasu on sissenõutav, sest töö on vastu võtnud selleks lepingu järgi õigustatud kolmas isik. Poolte väidete põhjal saab kohus aru nii, et vaidlust pole, et lepingu järgi oli tööd vastu võtma õigustatud kolmas isik ja kolmas isik ka töö vastu võttis. Kuna vaidlust pole, et töö on vastu võetud nii nagu leping ette nägi, on töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega sissenõutavaks muutnud.
36.Kohus märgib, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös esinevatele puudustele. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning lg-s 3 sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Pooltevahelist tõendamiskoormust töö vastuvõtmine siiski muudab. Töö vastuvõtmise korral tuleb eeldada töö vastavust lepingutingimustele ning vastupidist peab tõendama tellija. Seda põhjusel, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
37.Poolte väidetest tulenevalt on keskne vaidlus selles, kas hageja kasutatud materjal vastas lepingutingimustele ning, kas kostja saab hagejale tasu maksmisest üldse keelduda, kuna teine tellija kostja kõrval (kolmas isik), on leidnud, et töö vastab kokku lepitule ja töö vastu võtnud.
38.Kui tehtud töö lepingutingimustele ei vasta, saab tellija mh keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks). Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt 8
töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel) töövõtja tasunõudega või alandades VÕS § 112 lg 1 alusel lepingujärgset hinda (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13).
39.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja (kui kahest tellijast üks) saab töö puudustele tuginedes iseseisvalt töövõtutasu maksmisest keelduda või muid õiguskaitsevahendeid kasutada.
40.Kohtu hinnangul ei ole kostjal õiguskaitsevahendite kasutamiseks praegusel juhul takistusi. Töövõtulepingu täitmisnõude poolel on võlausaldajaid kaks: kostja ja kolmas isik kostja poolel. Kokku ei lepitud, et tööst osa tuleks teha ühele võlausaldajale ja osa teisele. Tee remont on olemuslikult tervik ja mõistlikult tuli leping täita võlausaldajatele ühiselt. Seega on kohtu hinnangul kostja ja kolmas isik ühisvõlausaldajad (VÕS § 72 lg 1). VÕS §72 lg 3 järgi saab iga ühisvõlausaldaja kasutada võlgniku vastu kõiki selliseid õiguskaitsevahendeid, mis kujutavad endast kohustuse täitmise nõuet, kahju hüvitamise nõuet ning viivised ja leppetrahvid ja sellele nõudele vastava kohustuse täitmist saab nõuda võlausaldajatele ühiselt. Kujundusõigused (hinna alandamine, lepingust taganemine), saavad ühisvõlausaldajad teostada üksnes ühiselt. Ühisvõlausaldajatest üks võib teostada ühiselt kuuluvaid õigusi üksi teiste nõusolekul (VÕS § 79 lg 1). Kohtu hinnangul viitab võimalusele, et kostja ja kolmas isik on pidanud end ühisvõlausaldajateks seegi, et nad leppisid kokku, et kolmas isik võib üksi täitmise vastu võtta. Seega kohtu hinnangul ei välista kostja ühisvõlausaldajaks olek iseseisvat õiguskaitsevahendite kasutamist, juhul kui tal on teise võlausaldaja nõusolek. Kolmas isik (teine võlausaldaja) on kostjale iseseisvalt õiguskaitsevahendite kasutamiseks oma nõusoleku andnud.
41.Poolte vahel pole vaidlust, et nii nagu kostja on välja toonud, teatas ta e-kirjaga hagejale ja kolmandale isikule 17. oktoobril 2021 sellest, et kasutatud materjalis sisuliselt puudub jämedam fraktsioon (32,16) ja see vasta visuaalsel vaatlusel lepingule (dtl 72-76). Laborianalüüsi tulemused ja IB Telora hinnangu, millele tuginedes kostja leidis, et materjal kokku lepitule ei vasta, edastas kostja hagejale ja kolmandale isikule 2. novembril 2021 (dtl 78-80). Hageja ja kolmas isik allkirjastasid tööde akti 22. novembril 2021 ja selle akti alusel väljastati kostjale arve. Kohtu hinnangul on selliselt kostja hagejale töö mittevastavusest vastavalt VÕS § 644 lg 1 mõistliku aja jooksul teatanud ning VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt välistust lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks ei esine (tellija ei teata töövõtjale mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt).
42.Selleks, et soovitud õiguskaitsevahendit kasutada, tuleb kostjal tõendada, et hageja töö on puudusega.
43.Pooled ei vaidle, et lepingujärgselt tuli töö (J tee kruuskatte remont) tegemiseks kasutada purustatud kruusa fr 0/32. Seda kinnitab ka leping, mille punktis 1.2 märgitud töö kirjeldus on järgmine: parempoolse muldkehast kõrgema teepeenra koorimine, pikkus ca 150 m. Kraavide kaevamine, pikkus kokku ca 136 m. Kandevõime kaotanud kohtade juures tee muldkeha väljakaeve ja täitmine suure fraktsiooniga kruusaga, pindala ca 150 m2. Olemasoleva tee muldkeha profileerimine. Kruuskatte remont purustatud kruusa (fr.0/32) lisamisega h= 10 cm, profileerimine. Katte laius 3,0 m (dtl 29).
9
44.Kui pooled on leppinud kokku konkreetse materjali kasutamises, siis teistsuguse materjali kasutamise puhul pole tööl kokku lepitutud omadusi ja töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Praegusel juhul seega ei saa kogu kokkulepitud kruuskatte remondile kohaldada VÕS § 641 lg 2 p 2 ette nähtud keskmise kvaliteedi kriteeriumit ning kruusa konkreetselt kokku lepitud fraktsiooni tõttu kohaldub VÕS § 641 lg 2 p 1. Seega pole vaidluse lahendamiseks oluline hageja vastuväide, et kostja pole välja toonud, et teed pole võimalik eesmärgipäraselt kasutada või et see pole vastupidav.
45.Lepingus pole materjali purustatud kruus fr 0/32 täpsemalt kirjeldatud. Pooled on eri meelt ja keskne vaidlus on selle üle, millistele tingimustele peab lepingusse kirja pandud purustatud kruus fr. 0/32 vastama.
46.Kostja leiab, et arvestades lepingu punktides 2.1 ja 5.1 sisalduvaid kokkulepped ning asjaolu, et lepingus purustatud kruusa fr. 0/32 mingil viisil sisustatud pole, tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest. Selleks on Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015 määruse nr 101 lisa 10, sest see on ainuke õigusakt, mis sisustab fr. 0/32 tähendust. Kostja leiab, et pooled on lepingu punktis 2.1 leppinud ühtlasi kokku teetööde tehnilise kirjelduse kohaldamises, milles samuti viidatakse Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015.a. määrusele nr 101 kui tööde/materjalide vastavuse hindamise alusele (teetööde tehnilise kirjelduse punkt 4.2).
47.Hageja on seisukohal, et pooltel polnud kokkulepet, et kasutatav materjal peab vastama Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10 positsioon 6 all toodud terastikulisele koostisele. Hageja leiab, et määrust nr 101 ei saa kohaldada ei lepingu kaudu ega kostja väidetud viisil analoogia korras ega ehitusseadustikust tuleneva hea tava kaudu. Hageja toob välja, et ka kolmas isik on seisukohal, et kui ta oleks nõudnud tavapärasest erinevat kvaliteedistandardit, milleks on määruses nr 101 sätestatud kvaliteedinõuete järgimine, siis oleks tulnud selles lepingus kokku leppida.
48.Kohus selgitab, et hageja ei saa enda seisukohti veenvamaks muuta kolmanda isiku arvamuste toel. Kuigi kolmas isik kaasati menetlusse kostja poolel, on ta menetluses esitanud väited selle kohta, et hageja kasutas lepingule vastavat kruusa ja kruusa lepingutingimustele vastavuse hindamisel ei saa lähtuda määrusest nr 101 ja selle lisast 6. Need väited on vastuolus kostja positsiooniga, mistõttu jätab kohus TsMS § 214 lg 2 teise lause alusel need tähelepanuta. Viidatud sätte kohaselt on iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses tegutseb. Ehk kokkuvõtvalt, kui kolmanda isiku seisukohad on poole omadega vastuolus, lähtutakse poole seisukohtadest (TsMS § 214 lg 2).
49.Lisaks märgib kohus, et kolmanda isiku arusaam lepingust ei saa ka olla määrav, olenemata sellest, et leping on sõlmitud kolmanda isiku toetusmeetme toel (Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020. a määrus nr 17 „Toetuse andmise kord maapiirkondades asuvate juurdepääsuteede remonditööde teostamiseks“). See, mis põhjustel kostja ja 10
kolmas isik koos tellijatena hagejaga töövõtulepingu sõlmimiseni jõudsid, ei saa võtta ära lepinguosalisest kostja õigust saada lepingutingimustele vastav töö.
50.Kohus leiab, et kuna praegu pole kohtu ette toodud muud viisi lepingus märgitud materjali – purustatud kruus fraktsiooniga 0/32 – sisustamiseks, siis saab lähtuda kostja pakutud definitsioonist, s.o määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10 positsioon 6 all toodud terastikulisest koostisest. Kohtu põhjendused on järgnevad.
51.Kohus küsis 14. veebruari 2025 määruses menetlusosalistelt seisukohta millise terastikulise koostisega pidi olema lepingukohane purustatud kruus fraktsiooniga 0/32. Kohus tõi välja, et samuti on oluline poolte seisukoht, kas määruse lisas 10 (positsioon 6) märgitud nõuded terastikulisele koostisele erinevad tavapärasest fraktsiooniga 0/32 purustatud kruusa koostisest. Kui erinevad, siis kuidas. Kohus nendib, et hagejalt ei tulnud sisulist vastust küsimusele, millise terastikulise koostisega lepingukohane kruus olema pidi. Kohus saab hageja viimasest seisukohast aru nii, et hageja on jäänud kindlaks, et määruse nr 101 lisas 10 on tavapärasest erinevat kvaliteedistandard. Samas seda, milline on see tavapärane, hageja välja toonud pole. Hageja on selgitanud kohtu teise küsimuse vastuseks, et määruse lisas 10 toodud positsioonil 6 on ka 0/32mm, aga seal on täpne sõelkõver – kui palju millist fraktsiooni ja mis protsendina peab olema ning et eriti on seal tähtis 0-0,0633 mm peenosa sisaldus. Kohtu hinnangul pole selline vastus piisav.
52.Kostja on vastu vaielnud seisukohale, et igal juhul on tegemist kruusaga fr 0/32, kui kruus sisaldab ükskõik millises proportsioonis osiseid vahemikus 0-32 mm ja isegi siis, kui jämedam fraktsioon sisuliselt puudub. Kolmas isik on selgitanud, et kruus fraktsiooniga 0/32 on tema arusaamas kruus, mille osiste suurus on vahemikus 0-32 mm. Poolte esitatust saab kohus aru nii, et fraktsioneerimata kruusa puhul saab kolmanda isiku määratlus kõne alla tulla. Kostja läbiv seisukoht on, et kokku on lepitud fraktsioneeritud (kindlaks määratud osade suurusjaotusega) purustatud kruusa kastutamises. Ka hageja räägib materjali lepingutingimustele vastavust kinnitades kruusast fraktsiooniga 0/32 või fr.32 (nt dtl 210).
53.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et pooled leppisid kokku tee remondiks terasuurusega 032 mm fraktsioneeritud purustatud kruusa kasutamises (VÕS § 29 lg 1).
54.Hageja väitel kasutas ta kokkulepitule vastavalt purukruusa fr. 0/32. Väite kinnituseks on hageja esitanud tootmisohje sertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni (dtl 212-213). Hageja selgitab, et materjal on pärit T karjäärist, mille kohta on hagejal tootmisohje sertifikaat alatest aastast 2017. Igal aastal kontrollitakse tootmisohje järelevalveaudi raames, kas tootmisohje vastab standardi EN 12620:2002+A1:2008 ja EN 13242:2002+A1:2007 nõuetele. Kui vastab, pikendatakse sertifikaati. Toimivusdeklaratsiooni kohaselt on tegemist purukruusaga fr. 0/32.
55.Kohtule nähtub toimivusdeklaratsioonist, et tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood on: „T karjääri purukruus fr. 0/32 (segu nr. 6)“. Jaotuses deklareeritud toimivus on loetletud materjali põhiomadused (sh terasuurusele, terastikulisele koosseisule, teade tihedusele, peenosisete sisaldusele jne) ning viide standardile (EN 13242:2002+A1:2007). Kohtu hinnangul saab hageja tõendist järeldada, et hageja kinnitab sellega, et tema toode vastab standardile (toote toimivus vastab deklareeritud toimivusele). Samas ei ütle see kinnitus iseenesest midagi selle kohta, kas konkreetselt J teele viidud kruus vastas hageja enda toimivusdeklaratsioonile. Hageja ei väida ka, et 11
kostja või kolmanda isiku võetud proovidest määratud sõelkõver on tema toote standardi mõõdikutega kooskõlas.
56.Kostja on leidnud, et hageja tootetüübi järgi sulgudes lisatud (segu 6) tähendab positsiooni 6 määruse nr 101 lisa 10 tähenduses ning seega pidi hageja enda toimivusdeklaratsiooni järgi olema segu olema positsiooni 6 sõelkõveraga. Hageja pole kostja sellisele väitele vastu vaielnud. Kostja on püüdnud ka läbi hageja toimivusdeklaratsioonis viidatud standardi nõuete näidata, et fraktsioneeritud killustiku osakeste suurusjaotus peab vastama kindlaksmääratud vahemikule (dtl 255-256). Hageja on vastu vaielnud, et kostja esitatud piltidel esitatud tekst pole seostatav ühegi standardiga. Kohus nõustub siin hagejaga. Tõepoolest ei ole kostja esitatud fotodelt nähtav, millise dokumendi väljavõtetega on tegemist. Samas on hageja jätnud enda toimivusdeklaratsioonis viidatud standardi normid välja toomata. Kohus märgib, et kuigi kostjal on hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse tõendamise koormis, ei saa seda mõista nii, et hageja positsioon on kaitstud läbi selle, et ta enda tootele seatud nõudeid avama ei soostu. Standardite sisule ei ole igaühel (sh kohtul) vaba juurdepääsu.
57.Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus pole muid määratlusi, mille alusel öelda, kas hageja tarnitud kruus on purukruus fr. 0/32, on mõistlik lähtuda kostja lahendusest, s.o määruse nr 101 lisa 10 positsioonis 6 segule 0/31,5 ette nähtud terakoostisest (VÕS § 29 lg 4).
58.Kostja on hageja tarnitud materjali terakoostise tõendamiseks esitanud sõelkõvera määramise proovide tulemused. Kostja võttis hageja tarnitud kruusast proovid (21. oktoobril 2021) ja lasi Tallinna Tehnikaülikooli Teede ja liikluse teadus- ja katselaboratooriumis määrata materjali terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse (dtl 82-83). Ka on kostja lähtuvalt seisukohast, et materjal peab vastama Vabariigi Valitsuse
3.augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa nr 10 nõuetele ka arvamuse, mis võrdleb analüüsitulemusi ning määruse lisa nõuded ja ütleb, et materjal sellele ei vasta (dtl 79-81).
59.Poolte seisukohtadest järeldab kohus, et vaidlust selle üle iseenesest ka pole, et määruse nr 101 lisa 10 positsioonile 6 kostja katsetulemus ei vasta.
60.Kostja on lisaks enda võetud proovidest määratud sõelkõverale esitanud ka kolmanda isiku võetud proovist määratud sõelkõvera (dtl 234). Hageja vaidleb kõikide proovide tulemuste arvestamisele vastu väitega, need pole usaldusväärsed, sh pole teada kuskohast, millal ja kuidas proovid on võetud. Kohtu hinnangul pole põhjust kahelda, et nii kostja kui kolmas isik on võtnud proovid J teelt, mida hageja enda tarnitud materjaliga kattis. Kostja on välja toonud, et esimesed proovid võttis ta oktoobris 2021 enne seda kui hageja tööd lõpetas (tee höövliga profileeris) ja kolmas isik võttis proovid pärast seda kui hageja tööd lõpetas (22. märtsil 2022). Ei kostja ega kolmanda isiku võetud proovidest määratud sõelkõver ei vasta määruse nr 101 lisa 10 positsioonis 6 ette nähtud terastikulisele koostisele.
61.Ekspertiisi raames sõelkõvera määramisele kohtumenetluses vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et 1,5 aastat hiljem ei anna ekspertiis enam tulemust, sest tee kasutamisega on alt pinnasest peenem osis üles tulnud. Hageja väitel ei saa adekvaatset proovitulemust juba pärast seda kui mõni suurem auto kattekihist üle sõidab. Kohus leiab, et olukorras kus esimesed proovid on võetud enne kui hageja tööd lõpetas, s.o üsna vahetult pärast materjali tarnimist, ja teine proov neli kuud pärast tööde üleandmist novembris 2021 ning 12
tulemustes ei ole olulist muutust saab hilisem proov varasema proovi tulemust üksnes kinnitada.
62.Viimaks on hageja väitnud, et kostja pidanuks lähtuma Maanteeameti peadirektori 30. juuli 2010 käskkirjaga 230 kinnitatud dokumendist „Katsemetoodika sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalist proovivõtuks“. Kostja on hagejale vastanud, et see katsemetoodika pole praegusel juhul asjakohane, sest käsitleb alusekihi materjalist proovide võtmist. Kuid hageja töö oli tee kruuskatte remont. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas seda metoodikat saab kohaldada aluskihi kõrval ka pealiskihi proovidele, eeldab metoodika, et kaks poolt allkirjastavad ühiselt proovivõtuprotokolli. Nagu kohus märkis, siis hageja pole soovinud kostjaga materjali proovide võtmisel mingit koostööd teha. Seega pole konkreetse metoodika kasutamata jätmist põhjust ka kostjale ette heita. Kohus leidis eelnevalt, et kostja esitatud proovide tulemused on piisavalt usaldusväärsed ja kohus võttis need tõenditena arvesse.
63.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja tõendanud, et hageja üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele, seda täpsemalt kruuskatte remondiks kokku lepitud materjali osas (VÕS § 641 lg 2 p 1). Hageja on töö lepingutingimuse mittevastavuse eest vastutav (VÕS § 642).
64.Kokku lepitud töö kirjelduse järgi (lepingu p 1.1) oli kruuskatte remont siiski vaid osa tööst ning järelikult on kostja õigustatult keeldunud hagejale tasu maksmisest osas, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (VÕS § 111 lg-d 1 ja 3).
65.Kostja on esmase variandina soovinud, et kohus määraks otsuse täitmise selliselt, et kostja kohustub tasuma hagejale 3995 eurot 10 päeva jooksul pärast seda kui hageja on oma töös puudused kõrvaldanud. Kostja sellisel lahendusega on kaks probleemi. Esiteks ei ole kostja selgitanud, miks ta leiab end õigustatud olevat keelduma kogu hagejale võlgnetava summa tasumisest. Kohus selgitas kirjalikku menetlust määrates, et tasumisest keelduda saab puuduse kõrvaldamise kulu osas. Teiseks on hageja töö parandamisest keeldunud.
66.Alternatiivselt, juhuks kui hageja töö parandamisest keeldub, on kostja 26. märtsil 2025 esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse (VÕS § 198). Kostja soovib enda kahju hüvitamise nõude hageja vastu summas 2898,30 eurot tasaarvestada hageja nõudega tema vastu.
67.Kohtu hinnangul on kostja õigustatud VÕS § 115 alusel hagejast töövõtjalt täitmist asendava kahju hüvitamist nõudma. Kuna hageja on töö parandamisest keeldunud on kostja VÕS § 115 lg 3 järgi õigustatud kahju hüvitamist nõudma ka kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata.
68.Kui kahju hüvitamist nõutakse täitmise asemel, asendub täitmata põhikohustus VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise kohustusega ulatuses, mis võimaldab panna tellija olukorda, milles ta oleks olnud, kui töövõtja ei oleks lepingut rikkunud. Kostjal töö parandamiseks tekkiv kahju on hageja lepingurikkumisega põhjuslikus seoses ja hagejale pidi olema ette nähtav, et lepingu mittekohasel täitmisel tuleb tellijal teha kulutusi kokku lepitud tulemuse saavutamiseks (VÕS § 127 lg 3, 4).
13
69.Kostja on esile toonud, et hageja töö parandamiseks tuleb tal teha kulutusi 2898,30 eurot (sh käibemaks). Kahju suuruse kinnitamiseks on kostja esitanudK OÜ hinnakalkulatsiooni 2023. aastast ning teise kalkulatsiooni kinnituseks et 2025. aastaks pole hind odavamaks muutunud (dtl 242-258).
70.Kostja on välja toonud, et kuna hageja tarnitud materjal oli liiga peeneteraline (liiga vähe jämedamat fraktsiooni 16/32), on lepingule vastava tulemuse saamiseks vaja kruuskatte kobestamine, kruusa fraktsiooniga 16/32 lisamine 30% varemtarnitud materjali mahust, segamine, kalde andmine, tihendamine pinnaserulliga (dtl 99).K OÜ hinnakalkulatsiooni tööde loetelu sisaldab 55 tonni killustiku 16/32, selle transporti ja paigaldust.
71.Kohtu hinnangul on kostja mõistlikult selgitanud, miks ja milliseid töid teha vaja on kostjal on vaja materjali kokku lepitud terastikulise koostise saavutamiseks sobivat materjali juurde lisada.
72.Hageja on esitanud kostja kahjunõudele hulganisti vastuväiteid. Hageja leiab, et pole selge, miks ja mida hageja teha tahab, millistel asjaoludel on ta hinnapäringu teinud ning kas hinnapakkumise tegija on üldse pädev. Hageja asjakohane vastuväide oleks, et tema vigade paranduse saab teha ära odavamalt kui kostja on näidanud. Seda pole hageja väitnud. Hageja ei ütle ka seda, et kostja valitud meetod tegelikult ei sobi.
73.Kohus leiab, et kostja on õigustatud VÕS § 115 lg 1 ja 127 lg 1 alusel hagejalt 2898,30 euro suurust kahjuhüvitist nõudma.
74.VÕS § 197 lg 1 näeb, ette et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
75.Arvestades, et hagejal on kostja vastu 3995,04 euro suurune nõue ja kostja põhjendatu nõuet hageja vastu on 2898,30 eurot, tuleb kostjal peale tasaarvestust hagejale tasuda 1096,74 eurot. Kuna kohus peab kostja tasaarvestust põhjendatuks, lõpetab see VÕS § 197 lg 2 järgi hageja nõude tasaarvestatavas osas ja sel põhjusel rahuldab kohus hagi osaliselt 1096,74 euro osas.
76.Kohus lahendab menetlusliku tasaarvestuse vastuväite otsuse põhjendavas osas ja seda resolutsioonis ei kajasta. Tasaarvestus peab olema nähtuv otsuse põhjendustest (Riigikohtu lahend 2-21-7518, p 16).
77.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist 3995,04 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus rahuldab ka viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summalt 1096,74 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja soovitud ajast, s.o alates hagi esitamisest 10. veebruaril 2022. Viivisenõude rahuldamata jätmiseks nii nagu kostja soovib alust pole. Kohus ei tuvastanud, et kostja oli õigustatud hagejale tasu kogu ulatuses maksmisest keelduma.
14
Menetluskulud
78.Kohus märgib vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
79.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
80.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja menetluskulud jaotab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude 27% ulatuses, tuleb 27 % menetluskuludest jätta kostja kanda ja 73% hageja kanda.
81.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). TsMS 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Märkus: Pärnu Maakohtu 03.06.2025 kohtuotsus jõustus 16.02.2026. Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2025 kohtuotsuse resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 03.06.2025 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.VALICECAR OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus VALICECAR OÜ kanda. Riigikohtu 16.02.2026 määruse resolutsioon: 1.Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu. 2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda. 3.Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta. 4.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2).
15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.