Võlaõigus › Töövõtulepingud

2(14)

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 3.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja töö ei vasta kokku lepitule, kuna hageja kasutas materjali (kruusa), mis ei vasta lepingutingimustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 1.2 sätestas tööde kirjeldusena mh „kruuskatte remont purustatud kruusa (fr. 0/32 lisamisega) h=10 cm, profileerimine“. Jahimaja tee remontimisel kasutas hageja lepingu tingimustele vastavat kruusa fraktsiooniga 0/32. Materjal on pärit Tehu karjäärist, mille kohta on hagejal tootmisohje sertifikaat alatest aastast 2017. Sertifikaadi on välja andnud Tallinna Sertifitseerimisasutus OÜ. Igal aastal kontrollitakse tootmisohje järelevalveaudi raames, kas tootmisohje vastab standardi EN 12620:2002+A1:2008 ja EN 13242:2002+A1:2007 nõuetele. Kui vastab, siis pikendatakse sertifikaati. Toimivusdeklaratsiooni kohaselt on tegemist purukruusaga fr. 0/32. 4.Kolmas isik on töö vastu võtnud ja allkirjastanud tööde teostamise akti, mis kinnitab, et kokkulepitud tööd on nõuetekohaselt valmis tehtud, üle vaadatud ja vastu võetud. Kostja vastupidised väited on ebaõiged ja tõendamata. Kostja etteheited kolmandale isikule ei anna alust hagejale kokkulepitud tasu maksmata jätmiseks. 5.Pooled leppisid selgelt kokku lepingu objekti, tööde kirjelduse ja kohalduvad dokumendid (lepingu punktid 1.1 ja 1.2). Punktis 2.1 leppisid pooled kokku, et nad lähtuvad Saaremaa Vallavalitsuse 13. juuli 2021. a korraldusega nr 2-3/1205 kinnitatud toetuse andmise nimekirjast, teetööde tehnilisest kirjeldusest ja hanke tulemusena saadud pakkumustest. 6.Kostja pole välja toonud, et teed poleks võimalik eesmärgipäraselt kasutada või et see poleks vastupidav. Hagejale teadaolevalt on kostja alates töö valmimisest teed kasutanud. 7.Kostja võetud proovide tulemused ja hangitud hinnang ei tõenda töö lepingutingimustele mittevastavust ja proovid, millele kostja tugineb pole usaldusväärsed. Kostja tellitud ekspertarvamuse koostamise asjaolud (sh väidetavalt hinnatud materjali päritolu) pole teistele osapooltele teada ega kontrollitavad. Kostja on lisaks esitanud kolmanda isiku tellitud laborianalüüside tulemused. Ka nende proovide võtmise aeg, koht, meetod, transportimise viis jne, on teadmata. Kostja pole järginud proovide kogumise reegleid. Kostja pidanuks lähtuma Maanteeameti peadirektori 30. juuli 2010 käskkirjaga 230 kinnitatud dokumendist „Katsemetoodika sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalist proovivõtuks“. See määratleb meetodid täitematerjali proovide võimiseks sidumata segudest ehitatud katendi kihist. Kui kostja ka võttis samalt teelt proovid, siis on ka oluline millal ja milliselt osalt ta proovi võttis. Näiteks kui sõita kõrvalteelt poriste ratastega teise tee peale, siis seal on juba peenosis paigast ära. Samuti hageja kattis olemasolevat kruusateed õhukese kruusakihiga. Kui vana materjal seal all polnud sama fraktsiooniga, siis tihendamine (rullimine, autoga peal sõitmine jne) surub peenosise alumisest kihist üles ja see võib proovitulemusi mõjutada. Kostja seisukoht 8.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja leiab, et hageja töö, täpsemalt materjal, mille hageja kruuskatte remondiks paigaldas, ei vasta lepingutingimustele ja kolmas isik võttis õigustamatult vastu puudustega töö. 9.Lepingu punkti 1.2 järgi on lepingu eesmärgiks muuhulgas kruuskatte remont purustatud kruusa (fr. 0/32) lisamisega h=10 cm, profileerimine. Hageja ei kasutanud kokku lepitud tingimustele vastavat kruusa.

3(14)

10.Kruusa fraktsioon 0/32, 0/16 või muu viitab kruusa kategoriseerimisele selle osakeste suuruse jaotuse põhjal. Et määrata kindlaks, kas hageja kasutas kruusa fr 0/32 tuleb tuvastada kruusa osakeste suurused ja ka jaotis. Lepingus „fr. 0/32 mm“ sisustatud pole ja arvestades lepingu punktide 2.1 ja 5.1 kokkulepped, saavad ja peavad pooled lähtuma asjakohastes õigusaktides sätestatust. Pooled leppisid neist punkidest tulenevalt kokku, et tööde/materjalide vastavuse hindamise alusena tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015.a. määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. 11.Lepingu punkt 5.1 kohaselt kohustus hageja tagama teostatud tööde kvaliteedi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Selleks, et kontrollida, kas lepingus sätestatud norm fr. 0/32 mm on ka tegelikkuses fr. 0/32 mm, on lepingu punktis 2.1 kokku lepitud teetööde tehnilise kirjelduse kohaldamises. Kuigi lepingus ei ole „teetööde tehnilist kirjeldust“ sisustatud, lähtutakse praktikas teede ehitus- ja remonttööde kvaliteedistandardite hindamisel Maanteeameti koostatud kvaliteedinõuetest, milles samuti viidatakse Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015.a. määrusele nr 101. Kostja ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et lepingus sisalduv viide teetööde tehnilisele kirjeldusele tähendab viidet kolmanda isiku hinnapäringule. 12.Kostja möönab, et määrus nr 101 kohaldub üldreeglina avalikult kasutatavale teele, kuid sõltumata sellest, on pooled kõnealuse määruse kohaldamises kokku leppinud. 13.Kostja leiab, et ka juhul, kui asuda seisukohale, et määruse kohaldamises ei lepitud kokku, siis olukorras, kus puudub otseselt rakenduv õigusakt või standard, tuleks määrust nr 101 kohaldada analoogia korras või või heast tavast lähtudes. Hageja tõlgendus, et erateede remondil on kruusa fraktsioonil teistsugune tähendus kui avalikel teede puhul, on alusetu ja tuleb tähelepanuta jätta. Hageja ei kasuta oma õiguse heauskselt, kuna üritab vastutusest vabanemiseks väita, et kuigi avalike teede puhul on kruusa fr 0/32 osakeste jaotus sätestatud, siis eratee ehitamisel pole osiste jaotus oluline. 14.Kostja visuaalsel vaatlusel hageja paigaldatud materjalis jämedam fraktsioon (32,16) sisuliselt puudus. Kostja võttis seejärel hageja tarnitud materjalist sõelkõvera määramiseks proovid. TalTech Teede ja Liikluse Teadus- ja katselaboratooriumi tulemuste ning IB Telora hinnangu kohaselt ei vasta hageja tarnitud materjal Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015.a. määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10 sätestatud nõuetele. Seega hageja ei kasutanud tööks kokku lepitud materjali, s.o purustatud kruusa fr 0/32. 15.Kostja ei nõustu hageja ja kolmanda isiku seisukohaga, et igal juhul tegemist kruusaga fr 0/32 kui kruus sisaldab ükskõik mis proportsioonis osiseid vahemikus 0-32 mm ja isegi siis kui jämedam fraktsioon sisuliselt puudub. 16.Et hageja kasutatud materjal visuaalsel vaatlusel lepingule ei vasta, teatas kostja kirjaga hagejale ja kolmandale isikule 17. oktoobril 2021. Kolmandale isikule saatis kostja täiendava e-kirja 30. oktoobril 2021, milles andis teada, et kuna kolmas isik töid üle vaatama ei tulnud võtab ta hageja toodud teematerjalist sõelkõvera määramiseks ise proovid. 2. novembril 2021 saatis kostja hagejale ja kolmandale isikule TalTech Teede ja Liikluse Teadus- ja katselaboratooriumi tulemused ning IB Telora hinnangu, mille kohaselt hageja tarnitud materjal kokku lepitud tingimustele ei vasta. Hageja saatis kostjale 4. novembril üllatuslikult arve ja kolmanda isiku poolt allkirjastatud tööde vastuvõtmise akti. Kostja teatas, et ei aktsepteeri arvet ja kolmanda isiku allkirjastatud tehtud tööde akti.

4(14)

5(14)

24.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 1096,74 eurot ja alates 10. veebruarist 2022 viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis 73% ulatuses hageja kanda ja 27% ulatuses kostja kanda. 25.Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kasutatud materjal vastas lepingutingimustele ning kas kostja saab hagejale tasu maksmisest üldse keelduda, kuna teine tellija kostja kõrval (kolmas isik), on leidnud, et töö vastab kokku lepitule ja töö vastu võtnud. 26.Kohtu hinnangul ei ole kostjal õiguskaitsevahendite kasutamiseks praegusel juhul takistusi. Töövõtulepingu täitmisnõude poolel on võlausaldajaid kaks: kostja ja kolmas isik kostja poolel. Kokku ei lepitud, et tööst osa tuleks teha ühele võlausaldajale ja osa teisele. Tee remont on olemuslikult tervik ja mõistlikult tuli leping täita võlausaldajatele ühiselt. Seega on kohtu hinnangul kostja ja kolmas isik ühisvõlausaldajad (VÕS § 72 lg 1). VÕS §72 lg 3 järgi saab iga ühisvõlausaldaja kasutada võlgniku vastu kõiki selliseid õiguskaitsevahendeid, mis kujutavad endast kohustuse täitmise nõuet, kahju hüvitamise nõuet ning viivised ja leppetrahvid ja sellele nõudele vastava kohustuse täitmist saab nõuda võlausaldajatele ühiselt. Seega kohtu hinnangul ei välista kostja ühisvõlausaldajaks olek iseseisvat õiguskaitsevahendite kasutamist, juhul kui tal on teise võlausaldaja nõusolek. Kolmas isik (teine võlausaldaja) on kostjale iseseisvalt õiguskaitsevahendite kasutamiseks oma nõusoleku andnud. 27.Pooled on eri meelt ja keskne vaidlus on selle üle, millistele tingimustele peab lepingusse kirja pandud purustatud kruus fr. 0/32 vastama. Kohus leiab, et kuna praegu pole kohtu ette toodud muud viisi lepingus märgitud materjali – purustatud kruus fraktsiooniga 0/32 – sisustamiseks, siis saab lähtuda kostja pakutud definitsioonist, s.o määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10 positsioon 6 all toodud terastikulisest koostisest. 28.Kohus selgitab, et hageja ei saa enda seisukohti veenvamaks muuta kolmanda isiku arvamuste toel. Kuigi kolmas isik kaasati menetlusse kostja poolel, on ta menetluses esitanud väited selle kohta, et hageja kasutas lepingule vastavat kruusa ja kruusa lepingutingimustele vastavuse hindamisel ei saa lähtuda määrusest nr 101 ja selle lisast 6. Need väited on vastuolus kostja positsiooniga, mistõttu jätab kohus TsMS § 214 lg 2 teise lause alusel need tähelepanuta. Viidatud sätte kohaselt on iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses tegutseb. Ehk kokkuvõtvalt, kui kolmanda isiku seisukohad on poole omadega vastuolus, lähtutakse poole seisukohtadest (TsMS § 214 lg 2). 29.Lisaks märgib kohus, et kolmanda isiku arusaam lepingust ei saa ka olla määrav, olenemata sellest, et leping on sõlmitud kolmanda isiku toetusmeetme toel (Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020. a määrus nr 17 „Toetuse andmise kord maapiirkondades asuvate juurdepääsuteede remonditööde teostamiseks“). See, mis põhjustel kostja ja kolmas isik koos tellijatena hagejaga töövõtulepingu sõlmimiseni jõudsid, ei saa võtta ära lepinguosalisest kostja õigust saada lepingutingimustele vastav töö.

6(14)

kokkulepitule vastavalt purukruusa fr. 0/32. Väite kinnituseks on hageja esitanud tootmisohje sertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni (dtl 212-213). Hageja selgitab, et materjal on pärit Tehu karjäärist, mille kohta on hagejal tootmisohje sertifikaat alatest aastast 2017. Igal aastal kontrollitakse tootmisohje järelevalveaudi raames, kas tootmisohje vastab standardi EN 12620:2002+A1:2008 ja EN 13242:2002+A1:2007 nõuetele. Kui vastab, pikendatakse sertifikaati. Toimivusdeklaratsiooni kohaselt on tegemist purukruusaga fr. 0/32. Kohtu hinnangul saab hageja tõendist järeldada, et hageja kinnitab sellega, et tema toode vastab standardile (toote toimivus vastab deklareeritud toimivusele). Samas ei ütle see kinnitus iseenesest midagi selle kohta, kas konkreetselt Jahimaja teele viidud kruus vastas hageja enda toimivusdeklaratsioonile. Hageja ei väida ka, et kostja või kolmanda isiku võetud proovidest määratud sõelkõver on tema toote standardi mõõdikutega kooskõlas. 31.Kostja on leidnud, et hageja tootetüübi järgi sulgudes lisatud (segu 6) tähendab positsiooni 6 määruse nr 101 lisa 10 tähenduses ning seega pidi hageja enda toimivusdeklaratsiooni järgi olema segu olema positsiooni 6 sõelkõveraga. Hageja pole kostja sellisele väitele vastu vaielnud. Kostja on püüdnud ka läbi hageja toimivusdeklaratsioonis viidatud standardi nõuete näidata, et fraktsioneeritud killustiku osakeste suurusjaotus peab vastama kindlaksmääratud vahemikule (dtl 255-256). Hageja on vastu vaielnud, et kostja esitatud piltidel esitatud tekst pole seostatav ühegi standardiga. Kohus nõustub siin hagejaga. Tõepoolest ei ole kostja esitatud fotodelt nähtav, millise dokumendi väljavõtetega on tegemist. Samas on hageja jätnud enda toimivusdeklaratsioonis viidatud standardi normid välja toomata. Kohus märgib, et kuigi kostjal on hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse tõendamise koormis, ei saa seda mõista nii, et hageja positsioon on kaitstud läbi selle, et ta enda tootele seatud nõudeid avama ei soostu. Standardite sisule ei ole igaühel (sh kohtul) vaba juurdepääsu. 32.Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus pole muid määratlusi, mille alusel öelda, kas hageja tarnitud kruus on purukruus fr. 0/32, on mõistlik lähtuda kostja lahendusest, s.o määruse nr 101 lisa 10 positsioonis 6 segule 0/31,5 ette nähtud terakoostisest (VÕS § 29 lg 4). Poolte seisukohtadest järeldab kohus, et vaidlust selle üle iseenesest ka pole, et määruse nr 101 lisa 10 positsioonile 6 kostja katsetulemus ei vasta. 33.Kostja on lisaks enda võetud proovidest määratud sõelkõverale esitanud ka kolmanda isiku võetud proovist määratud sõelkõvera (dtl 234). Hageja vaidleb kõikide proovide tulemuste arvestamisele vastu väitega, need pole usaldusväärsed, sh pole teada kuskohast, millal ja kuidas proovid on võetud. Kohtu hinnangul pole põhjust kahelda, et nii kostja kui kolmas isik on võtnud proovid Jahimaja teelt, mida hageja enda tarnitud materjaliga kattis. Kostja on välja toonud, et esimesed proovid võttis ta oktoobris 2021 enne seda kui hageja tööd lõpetas (tee höövliga profileeris) ja kolmas isik võttis proovid pärast seda kui hageja tööd lõpetas (22. märtsil 2022). Ei kostja ega kolmanda isiku võetud proovidest määratud sõelkõver ei vasta määruse nr 101 lisa 10 positsioonis 6 ette nähtud terastikulisele koostisele. 34.Ekspertiisi raames sõelkõvera määramisele kohtumenetluses vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et 1,5 aastat hiljem ei anna ekspertiis enam tulemust, sest tee kasutamisega on alt pinnasest peenem osis üles tulnud. Hageja väitel ei saa adekvaatset proovitulemust juba pärast seda kui mõni suurem auto kattekihist üle sõidab. Kohus leiab, et olukorras kus esimesed proovid on võetud enne kui hageja tööd lõpetas, s.o üsna vahetult pärast materjali tarnimist, ja teine proov neli kuud pärast tööde üleandmist novembris 2021 ning tulemustes

7(14)

ei ole olulist muutust saab hilisem proov varasema proovi tulemust üksnes kinnitada. 35.Viimaks on hageja väitnud, et kostja pidanuks lähtuma Maanteeameti peadirektori 30. juuli 2010 käskkirjaga 230 kinnitatud dokumendist „Katsemetoodika sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalist proovivõtuks“. Kostja on hagejale vastanud, et see katsemetoodika pole praegusel juhul asjakohane, sest käsitleb alusekihi materjalist proovide võtmist. Kuid hageja töö oli tee kruuskatte remont. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas seda metoodikat saab kohaldada aluskihi kõrval ka pealiskihi proovidele, eeldab metoodika, et kaks poolt allkirjastavad ühiselt proovivõtuprotokolli. Nagu kohus märkis, siis hageja pole soovinud kostjaga materjali proovide võtmisel mingit koostööd teha. Seega pole konkreetse metoodika kasutamata jätmist põhjust ka kostjale ette heita. Kohus leidis eelnevalt, et kostja esitatud proovide tulemused on piisavalt usaldusväärsed ja kohus võttis need tõenditena arvesse. 36.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja tõendanud, et hageja üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele, seda täpsemalt kruuskatte remondiks kokku lepitud materjali osas (VÕS § 641 lg 2 p 1). Hageja on töö lepingutingimuse mittevastavuse eest vastutav

(VÕS § 642).

37.Kokku lepitud töö kirjelduse järgi (lepingu p 1.1) oli kruuskatte remont siiski vaid osa tööst ning järelikult on kostja õigustatult keeldunud hagejale tasu maksmisest osas, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (VÕS § 111 lg-d 1 ja 3). 38.Kostja on esmase variandina soovinud, et kohus määraks otsuse täitmise selliselt, et kostja kohustub tasuma hagejale 3995 eurot 10 päeva jooksul pärast seda kui hageja on oma töös puudused kõrvaldanud. Kostja sellisel lahendusega on kaks probleemi. Esiteks ei ole kostja selgitanud, miks ta leiab end õigustatud olevat keelduma kogu hagejale võlgnetava summa tasumisest. Kohus selgitas kirjalikku menetlust määrates, et tasumisest keelduda saab puuduse kõrvaldamise kulu osas. Teiseks on hageja töö parandamisest keeldunud. 39.Alternatiivselt, juhuks kui hageja töö parandamisest keeldub, on kostja 26. märtsil 2025 esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse (VÕS § 198). Kostja soovib enda kahju hüvitamise nõude hageja vastu summas 2898,30 eurot tasaarvestada hageja nõudega tema vastu. 40.Kohtu hinnangul on kostja õigustatud VÕS § 115 alusel hagejast töövõtjalt täitmist asendava kahju hüvitamist nõudma. Kuna hageja on töö parandamisest keeldunud on kostja VÕS § 115 lg 3 järgi õigustatud kahju hüvitamist nõudma ka kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. 41.Kui kahju hüvitamist nõutakse täitmise asemel, asendub täitmata põhikohustus VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise kohustusega ulatuses, mis võimaldab panna tellija olukorda, milles ta oleks olnud, kui töövõtja ei oleks lepingut rikkunud. Kostjal töö parandamiseks tekkiv kahju on hageja lepingurikkumisega põhjuslikus seoses ja hagejale pidi olema ette nähtav, et lepingu mittekohasel täitmisel tuleb tellijal teha kulutusi kokku lepitud tulemuse saavutamiseks (VÕS § 127 lg 3, 4). 42.Kostja on esile toonud, et hageja töö parandamiseks tuleb tal teha kulutusi 2898,30 eurot (sh käibemaks). Kahju suuruse kinnitamiseks on kostja esitanud Klotoid OÜ

8(14)

hinnakalkulatsiooni 2023. aastast ning teise kalkulatsiooni kinnituseks et 2025. aastaks pole hind odavamaks muutunud (dtl 242-258). 43.Kostja on välja toonud, et kuna hageja tarnitud materjal oli liiga peeneteraline (liiga vähe jämedamat fraktsiooni 16/32), on lepingule vastava tulemuse saamiseks vaja kruuskatte kobestamine, kruusa fraktsiooniga 16/32 lisamine 30% varemtarnitud materjali mahust, segamine, kalde andmine, tihendamine pinnaserulliga (dtl 99). Klotoid OÜ hinnakalkulatsiooni tööde loetelu sisaldab 55 tonni killustiku 16/32, selle transporti ja paigaldust. Kohtu hinnangul on kostja mõistlikult selgitanud, miks ja milliseid töid teha vaja on - kostjal on vaja materjali kokku lepitud terastikulise koostise saavutamiseks sobivat materjali juurde lisada. 44.Hageja on esitanud kostja kahjunõudele hulganisti vastuväiteid. Hageja leiab, et pole selge, miks ja mida hageja teha tahab, millistel asjaoludel on ta hinnapäringu teinud ning kas hinnapakkumise tegija on üldse pädev. Hageja asjakohane vastuväide oleks, et tema vigade paranduse saab teha ära odavamalt kui kostja on näidanud. Seda pole hageja väitnud. Hageja ei ütle ka seda, et kostja valitud meetod tegelikult ei sobi. 45.Kohus leiab, et kostja on õigustatud VÕS § 115 lg 1 ja 127 lg 1 alusel hagejalt 2898,30 euro suurust kahjuhüvitist nõudma. Arvestades, et hagejal on kostja vastu 3995,04 euro suurune nõue ja kostja põhjendatu nõuet hageja vastu on 2898,30 eurot, tuleb kostjal peale tasaarvestust hagejale tasuda 1096,74 eurot. Kuna kohus peab kostja tasaarvestust põhjendatuks, lõpetab see VÕS § 197 lg 2 järgi hageja nõude tasaarvestatavas osas ja sel põhjusel rahuldab kohus hagi osaliselt 1096,74 euro osas. 46.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist 3995,04 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab ka viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summalt 1096,74 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja soovitud ajast, s.o alates hagi esitamisest 10. veebruaril 2022. Viivisenõude rahuldamata jätmiseks nii nagu kostja soovib alust pole. Kohus ei tuvastanud, et kostja oli õigustatud hagejale tasu kogu ulatuses maksmisest keelduma. Apellatsioonkaebus 47.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 03.06.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-21-142984 osas, milles maakohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud 73% ulatuses hageja kanda ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagiavaldus täies ulatuses ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 48.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja maakohtu järeldusega, et hageja üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus jättis ekslikult tuvastamata, et poolte vahel sõlmitud lepingus oli selgelt kokku lepitud töö tegemiseks kasutatav materjal „purustatud kruus (fr.0/32)“ (lepingu p 1.2). Lepingus ei olnud kokku lepitud, et materjal peab vastama majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 101) §-s 15 sätestatud avalikele teedele kehtestatud nõuetele (määruse nr 101 lisa 10 positsioon 6). Järelikult ei pidanud materjal vastama määruse nr 101 nõuetele. 49.Maakohtu poolt kolmanda isiku väidete tähelepanuta jätmine ei olnud põhjendatud.

9(14)

Hageja esitas 26.03.2025 seisukohaga ka selgitused ja tõendid (toimivusdeklaratsiooni) selle kohta, et Jahimaja tee remontimisel kasutatud materjal pärines Tehu karjäärist ning materjali puhul on tegemist purukruusaga fraktsiooniga 0/32. 50.Kohus hindas ebaõigesti menetlusse esitatud väidetavalt Jahimaja teelt võetud materjali proovide tulemusi, leides, et proovid on võetud Jahimaja teelt, mida hageja enda tarnitud materjaliga kattis. Hageja jääb ka maakohtu menetluses esitatud vastuväidete juurde, et vastavad tõendid ei ole asjakohased, kontrollitavad ega usaldusväärsed. Hageja ühelgi proovivõtmisel ei osalenud ja proovivõtmise asjaolud on hagejale teadmata 51.Maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 2890,30 eurot, mistõttu on põhjendatud see tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Hageja on endiselt seisukohal, et kuna kostjal ei ole hageja vastu ühtegi nõuet, siis ei ole tasaarvestuse tegemine võimalik ja kostja tasaarvestusavaldus on alusetu. Hageja märgib esmalt, et kostja kahjunõude ja seega tasaarvestuse ulatus on põhjendamatu, kuna kumbki kostja poolt esitatud OÜ Klotoid hinnapakkumine ei ole suuruses 2898,30 eurot. Kohus tugineb kostja 26.03.2025 seisukohaga koos on esitatud hinnapakkumisele, mille suurus koos käibemaksuga on 2850,78 eurot. Kuivõrd see hinnapakkumine on kostja kahjunõude aluseks, siis hageja hinnangul ei saa kohus aluseks võtta mingit muud summat, sh arvutada kahjunõuet muutunud käibemaksumäära alusel. Liiatigi ei ole teada, kas kostja on lasknud mingid tööd ära teha ja nende eest tasunud või mitte, mistõttu ei ole välistatud, et selline kohtulahend toob kaasa kostja alusetu rikastumise. Hageja ei nõustunud väidetavalt hinnapakkumise aluseks olevas 28.02.2022 e-kirjas nimetatud töödega, sh sellega, et need on vajalikud tööd ehk, et hinnapakkumine käsitleb vajalikke töid. Seega ei vasta tõele maakohtu põhjendus justkui hageja ei ole väitnud, et kostja valitud meetod ei sobiks. Kostja tugineb OÜ Klotoid hinnapakkumis(t)ele, mille kujunemise kohta puudub igasugune informatsioon, asjaolud, tõendid. Kostja väide, et see hinnapakkumine põhineb kostja 28.02.2022 vastuse lisana 8 esitatud e-kirjal on täielikult tõendamata. Üleüldse on täielikult välja toomata asjaolud ja tõendid selle kohta, mis asjaoludel see hinnapakkumine on 2023. aastal küsitud ja saadud. Vastus apellatsioonkaebusele 52.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta apellandi kanda. Kolmas isik seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu otsus

-Tööde eest tasumine pidi toimuma hageja esitatud akti ja arve alusel. Kolmas isik kohustus kinnitama hageja esitatud tööde teostamise akti 5 tööpäeva jooksul selle saamisest või esitama kirjalikult motiveeritud põhjenduse akti kinnitamata jätmise kohta. Kolmanda isiku kinnitatud akti alusel koostatud arve pidid tellijad tasuma 30 päeva jooksul pärast arve esitamist tellijatele (dtl 29-31). -Kostja teatas e-kirjaga hagejale ja kolmandale isikule 17. oktoobril 2021 sellest, et hageja poolt tehtud töös kasutatud materjalis sisuliselt puudub jämedam fraktsioon (32,16) ja töö ei vasta visuaalsel vaatlusel lepingule (dtl 72-76). -Laborianalüüsi tulemused ja IB Telora hinnangu, millele tuginedes kostja leidis, et materjal kokkulepitule ei vasta, edastas kostja hagejale ja kolmandale isikule 2. novembril 2021 (dtl 78-80). -Hageja ja kolmas isik allkirjastasid tööde akti 22. novembril 2021 ja selle akti alusel väljastati tellijatele arved. Kostjale edastas hageja arve 22. novembril 2021 summas 3995,04 eurot ja arve tasumise tähtaeg oli 22. detsember 2021. -Kostja ei ole arvet tasunud. 55.Apellatsioonimenetluses ei ole apellatsioonkaebuse väiteid arvestades enam vaidlust küsimuses, kas kostja saab hagejale tasu maksmisest keelduda, kuna kolmas isik leidis, et töö vastab lepingule ning võttis töö vastu. Jätkuvalt on vaidlus selles, kas hageja kasutatud materjal vastas lepingutingimustele ning kas maakohtu teostatud tasaarvestus, sh summade osas, on põhjendatud.

11(14)

Ringkonnakohus nõustub selles osas hageja seisukohaga. Sellist kokkulepet lepingu sõlmimisel ei nähtu. Ringkonnakohtu arvates tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda VÕS § 29 lg-st 4.

13(14)

Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.