Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-17545
Tsiviilasi
Toolcap Manufacturing OÜ hagi I T vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 4975 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Toolcap Manufacturing OÜ (registrikood 14364645, Tuleviku tee 2, Rae vald 75312 Harjumaa); esindajad Hageja seaduslik esindaja: A B (e-post: xxxx); Kostja: I T (isikukood xxxx, xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Reimo Mets (Law Office Mets & Co OÜ, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt I Tlt (isikukood xxxx) hageja Toolcap Manufacturing OÜ (registrikood 14364645) kasuks põhinõudena välja 4600 (neli tuhat kuussada) eurot.
3.Mõista kostjalt I Tlt (isikukood xxxx) hageja Toolcap Manufacturing OÜ (registrikood 14364645) kasuks välja viivis põhinõude summalt 4600 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 05.11.2018 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
2.Mõista kostjalt I Tlt (isikukood xxxx) hageja Toolcap Manufacturing OÜ (registrikood 14364645) kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja kui äriühingu asutaja ja osanik alates asutamisest. Ajavahemikul 03.11.2017 kuni 09.03.2018 oli kostja hageja ainus juhatuse liige. 09.03.2018 kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi. Samaaegselt tegutses hageja xxxx Vabariigis asutatud ja tegutseva Toolcap Ltd huvides ning hageja on end nimetanud antud äriühingu CMOks ehk juhtivaks marketingi töötajaks.
2.Kostja kontole on 08.03.2018 kantud 2600 eurot selgitusega „omaniku laenu tagastus“ ja 1500 eurot töölähetuskulude hüvitisena. 19.03.2018 on kostja kontole kantud 500 eurot selgitusega „autokompensatsioon“. Kostja ei ole hagejale laenu andnud. Kostja ei ole esitanud ühtegi töölähetuse või isikliku sõiduki tööalasteks sõitudeks kasutamise aruannet. Kostja on alusetult rikastunud ning tal tuleb tagastada 4600 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise antud summalt alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määra alusel.
3.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja viited ÄS § 168 lg 1 p 10 ei ole asjakohased, sest käesoleval juhul ei tegu ühegagi nimetatud sättes toodud juhtudest. Arusaamatu on, millist tähtsust omab asjaolu, et maksed kostjale tegi praegune juhatuse liige. Hageja ei saa tõendada väljamaksete alusetust kui negatiivset asjaolu. Väljamaksed olid alusetud, sest hageja ei ole kostjalt saanud laenu ega muud vastusooritust ning puuduvad väljamaksete aluseks olevad raamatupidamise alusdokumendid. Kostja vastuväited hageja nõudele ei ole selged.
4.Kostja väidab paljasõnaliselt, et tema ja hageja vahel oli detsembris 2017 sõlmitud suuline laenuleping, mille kohaselt täitis kostja hageja kohustuse kolmandate isikute ees. Tõendeid laenulepingu sõlmimise kohta ei ole kostja esitanud. Kostja ei ole välja toonud, millal täpselt väidetav laenuleping sõlmiti. Laenuleping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ja loetakse sõlmituks alates olulistes tingimuste kokkuleppe saavutamisest. Kostja väide, et laenuleping sõlmiti alates detsembrist 2017, on ebamäärane, mis seab kahtluse alla lepingu sõlmimise fakti.
5.Kostja on väidetavalt juhatuse liikmena sõlminud lepingu iseendaga. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis näitavad, et tegu oli igapäevase majandustegevuse käigus kauba või teenuse turuhinna alusel sõlmitud lepinguga. Laenuleping oleks olnud ÄS § 181 lg 3 järgi tühine. Kostja ei ole tõendanud, et on hagejale laenusumma üle andnud.
6.Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, et tal on hageja huvides kulude kandmise nõue summas 753 eurot. Sellist nõuet ei tõenda kostja esitatud arusaamatu sõnumite vahetus. Kostja nõue on tõendamata. Kostjal ei ole töölähetusest tulenevat nõuet, sest kostja ei ole esitanud ühtegi töölähetuse aruannet. Kostjal ei ole õigust nõuda M. T töölähetuskulude hüvitise väljamaksmist endale. Kostja, kes oli hageja juhatuse liige väljamaksete tegemise ajal, andis
korralduse endale raha ülekandmiseks töölähetuse kuluna ainult 1500 euro ulatuses, kuigi tal oli väidetavalt töölähetuskulu nõue summas 3760 eurot.
7.Töölähetuse kulude hüvitamisel on aluseks Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110, „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“. Määruse § 2 lg 2 kohaselt hüvitatakse kõik töölähetusega seotud kulud kulu tõendava dokumendi alusel. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Eeltoodu alusel leidis hageja, et kostja saab tõendada töölähetuse kulude suurust ainult määruses nimetatud dokumentaalsete tõenditega.
8.Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostja või M. T xxxx töölähetusse saatnud. Kui kostja sõitis koos abikaasaga autoga xxxx, üüris seal eluruumi ja elab kuni käesoleva ajani püsivalt xxxx Kuningriigis, on tegu tema õigusega valida vabalt elukohta. Sellega seotud kulu ei pea kandma hageja äriühinguna, kes saab kanda vaid oma ettevõtlusega seotud kulusid. Hageja ei tegutse xxxx Kuningriigis ega oma seal mistahes ärihuvi. Töölähetuskulude hüvitamise nõue on põhjendamatu.
9.Isikliku sõiduauto töö või ametiülesannete täitmiseks kasutamise eest makstakse hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrusega nr 164 sätestatud korrale, mille § 3 näeb ette nõuded hüvitise vormistamisele. Hageja ei ole esitanud nõuetekohast alusdokumenti, mille alusel oleks saanud hüvitist maksta. Samuti ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, kuidas tema poolt sõiduauto kasutamine oli seotud tööülesannetega. Isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise nõue on põhjendamatu.
10.22.04.2019 seisukohtades leidis hageja, et kostja esitatud täiendavad tõendid ei tõenda hageja vastu rahalise nõude olemasolu. Kostja on esitanud rea dokumente, millest nähtub erinevate olmekaupade ehk külmiku, prügikasti, muukviilide komplekti, pahtlilabida, bensiini, jootetina, jootepasta ja isopropüülalkoholi ning kirjatarvete ostmine. Kostja väide, et ta on kaubad soetanud hageja jaoks, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja vara hulka sellised esemed ei kuulu ja hageja ettevõtluses ei ole need vajalikud. Esitatud kviitungitel puuduvad tehingu osapoolte nimed ja need ei vasta RaamPS § 7 sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele. Kviitungite alusel ei saa teha raamatupidamise kandeid.
11.Osad kostja tõendid on xxxx registreeritud ettevõtte Toolcap Ltd rekvisiitidega lehed, mis kajastavad füüsilistele isikutele sularaha väljamakseid. Kuidas on need väljamaksed seotud hageja majandustegevusega ja miks hageja peaks vastava summa kostjale hüvitama, kostja ei selgita ega põhjenda. Lähetuskulu maksmise aluseks ei saa olla kellegi J B poolt väidetavalt alla kirjutatud kinnitus selle kohta, et kostja ja M. T töötasid märtsist 2018 kuni maini 2018 koos xxxx meeskonnaga xxxx hageja kui Toolcap ltd esindajatena, ei saa olla aluseks kostjale töölähetuskulu hüvitamisel. Hagejale ei ole teada, kas ja mida kostja 2018. a aasta märtsist kuni maini xxxx koos xxxx meeskonnaga tegi. Hageja ei ole kostjat xxxx Kuningriiki töölähetusse lähetanud.
12.Hageja ei saa teha ettevõtte nimel väljamakseid, mille kohta puuduvad nõuetekohased alusdokumendid. Füüsilisele isikule tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed maksustatakse erisoodustusmaksuga. Hagejal ei ole ühtegi mõistlikku põhjust selliseid alusetuid ning maksuriski kaasatoovaid väljamakseid teha. Hageja kordas oma varasemaid väiteid, milliste kohaselt peavad töölähetuse kulud olema dokumentaalselt tõendatud ja selle aluseks peab olema
tööandja kirjalikult väljendatud otsustus. Selles otsuses tuuakse ära töölähetuse sihtkoht, kestvus ja töötaja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Seega näeb seadus ette tõendile kohustusliku kirjaliku vormi.
13.Kostja on väitnud, et ta tasus kaubamärgi xxxx kujunduste tellimise, vastavate kleebiste valmistamise ja paigaldamise eest kolmandale isikule 735 eurot ja esitas selle asjaolu tõendamiseks sõnumivahetuse. Sõnumeid vahetati 10.11.2017. Hageja kanti äriregistrisse 03.11.2017. Hagejale ei ole teada, milliseid kleebiseid kostja tellis. Isegi juhul, kui kostja need tõepoolest nädal pärast registrisse kandmist tellis, oli tema kui juhatuse liikme hoolsuskohustus nõuda kleebiste valmistajalt nõuetekohase müügiarve väljastamist. Lisaks kuulub sõnaline ja kujunduslik kaubamärk xxxx OÜ-le xxxx ja taotlus selle registreerimiseks esitati alles 09.07.2018. Kostjal hageja juhatuse liikmena ei saanud 2017. aasta novembris olla mingit põhjust ega vajadust tellida kaubamärgi kujundust. Kostja esitatud tõendid ei tõenda tema väidet, et ta tegi kulutusi hageja huvides. Kostja ei ole tõendanud hagejale laenu andmist ega hageja lähetatuna töölähetuses viibimist.
14.Lõplikes seisukohtades leidis hageja, et kostja menetluskulud on osaliselt alusetud. Menetluskulude nimekirjas ei ole välja toodud, millisel kuupäeval on kantud. Taotluste koostamise osas ei ole kostja välja toonud, millise taotluse koostamiseks õigusabi anti. Mõlemad taotlused jäid rahuldamata ning hageja leidis, et alusetute taotluste koostamisega seotud menetluskulud ei ole põhjendatud. Samuti jäi arusaamatuks, millise vastuse koostamiseks oli vajalik õigusabi 3 tundi ehk 390 eurot. Hageja palus kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 400 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et asja lahendamine ei kuulu Eesti Vabariigi kohtute pädevusse ning hagejal tuleb kohtusse pöörduda xxxx Kuningriigis. Kostja viitas TsMS § 79 lõikele 1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012 artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle riigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Elukoha mõtestamisel on määruse artikli 62 lõikes 1 sedastatud, et tegemaks kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Sama artikli lõige 2 sätestab, et kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis.
16.Kostja viitas TsÜS § 14 lõikele 1 ja teatas, et tema elukoht on alates 20.07.2018 xxxx Kuningriik, xxxx, xxxx, xxxx xxxx. xxxx tsiviilkoodeksi artikli 40 lõike 1 kohaselt on füüsilise isiku elukohaks, millega on seotud tema tsiviilõiguslike õiguste ja kohustuste teostamine, see koht, kus on isiku peamine elukoht. Peamine elukoht on koht, kus isik veedab enamuse oma ajast. Isik omab peamist elukohta liikmesriigis, kui seal on isiku huvid, ta omab selle kohaga seost (näiteks üürileping), ta on kestvalt seal elanud ning ta elab seal näiteks elukaaslasega koos, omab seal töökohta jne. Kostja elukoht asub faktiliselt xxxx.
17.Kuna kostja on üks hageja osanikest, ei ole hageja tõendanud hagi esitamise eelduste olemasolu. Hageja põhikirja kohaselt on osanike otsused vastuvõetud, kui nende poolt on vähemalt 60% kohalolijatest. Õigusvaidluse alustamine endise juhatuse ja ettevõtte ühe osaniku vastu ei ole kooskõlas hageja põhikirja ja TSÜS §-s 32 sätestatud nõuetega. Hageja nõue on välistatud ÄS § 187 lg 3 alusel, kuna äriühingu juhatuse liikme ja osaniku vahel oli kokkulepe juhatuse liikme vastu kahju hüvitise nõude välistamise kohta. Seega kõik nõuded ja ülekanded,
mis olid tehtud enne kostja juhatuse liikme volituste lõppemist, on välistatud. Muude nõuete osas ei ole hageja esitanud pädeva organi otsust alustada osaniku ja endise juhatuse liikme vastu õigusvaidlust.
18.Kõigi kolme hagis toodud makse sooritajaks oli hageja praegune juhatuse liige A B kui ettevõtte finantsjuht. 08.03.2018 maksete tegemisel oli tal hageja esindusõigus volituse alusel. 19.03.2018 makse tegi ta juba kui hageja juhatuse liige. A B sai hageja juhatuse liikmeks alates 09.03.2018.
19.Kostja hinnangul saaks hageja nõue õiguslikult tugineda üksnes alusetu rikastumise soorituskondiktsiooni sätetele VÕS § 1028 lg 1 järgi. Kostja leidis, et viidatud sättes toodud eeldusi tuleb eraldi kontrollida kõigi kolme nõude puhul. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on saanud hagejalt rahasummad ega sellele, et raha ülekandmine on toimunud hageja soorituse kaudu, tuleb kõigi ülekannete puhul kontrollida õigusliku aluse puudumist. Hageja on pannud pahatahtliku hagiga kostja sundolukorda, kus kostja peab hakkama tõendama talle kantud rahasummade õiguslikku alust. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevate asjaolude esinemist.
20.Kostja pidas üllatuslikuks ja ebaõigeks hageja väidet, et viimane ei ole kostjalt laenu saanud. Hageja seaduslik esindaja oli teadlik, et kostja ja hageja vahel oli alates 2017.a detsembrist sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel võttis kostja endale kohustuse täita hageja kohustus kolmandate isikute eest. Vastasel juhul ei oleks A B olnud nõus 08.03.2018 vastavat makset tegema. Kostja soetas hagejale erinevaid vallasasju, nagu näiteks kontorimööblit ja elektroonikaseadmeid, samuti kompenseeris ta ettevõttega seotud kulutusi hotelliarvete ja kütusetšekkide näol. Kostja finantseeris hageja ettevõtlusega seotud turunduskulutusi. Näiteks kaubamärgi xxxx kujunduste tellimise, kleebiste valmistamise ja paigaldamise eest tasus kostja kolmandale isikule 753 eurot. Kostjal on õigus esitada tasaarvestuse avaldus 753 euro ulatuses.
21.Hageja ülekanne 09.03.2018 summas 1500 eurot tulenes kostja ja teise hageja töötaja, M T viibimisest töölähetusel xxxx, xxxx, samuti xxxx sõitmisel transpordi ja ööbimise peale tehtud kulutustest. Ülekande kostja arvelduskontole tegi hageja praegune juhatuse liige A B, kes oli teadlik, et 1500 euro suurune rahasumma katab vaid osaliselt lähetusega seotud kulutused. 1500 eurot oli küll kantud kostja arvelduskontole, kuid selle eesmärgiks oli katta ka M T lähetuskulutusi.
22.Kostja ja M T sõitsid xxxx sõiduautoga xxxx, registreerimismärgiga xxxx. Sõitu alustati xxxx 09.03.2018. Marsruut kulges läbi xxxx (xxxx) ja xxxx (xxxx). 09.03.2018 kuni 10.03.2018 ööbisid kostja ja M T xxxx asuvas hotellis xxxx ning öö maksumuseks oli 199 xxxx zlotti ehk umbes 46 eurot. 10.03.2018 kuni 11.03.2018 ööbisid kostja ja M T Lyonis asuvas hotellis xxxx ning öö maksumuseks oli 63 eurot. 11.03.2018 jõuti xxxx. Kogu marsruudi pikkuseks oli umbes 3350 kilomeetrit. Lisaks sõideti xxxx oldud aja jooksul kohtumistele xxxx (marsruudi pikkuseks kokku umbes 200 km) ja xxxx (marsruudi pikkuseks kokku umbes 1240 kilomeetrit).
23.Eestist xxxx sõidust 09.03.2018 kuni 11.03.2018 on kostjal säilinud kolm makset tankimise kohta kogusummas 463,47 eurot, mis tõendavad, et sõidud nimetatud marsruudil ning ajal aset leidsid. Kasutatud sõiduauto xxxx liiklusregistri väljavõttest nähtub, et sõiduki keskmine kütusekulu on 6,6 l/100km. Kalkulatsiooni kohaselt kulub sellise sõiduautoga kostja osundatud marsruudi (umbes 8100 km) läbimiseks umbes 560 liitrit kütust, mille summaarne maksumus on umbes 680,40 eurot. 28.05.2018, mil kostja ja M T naasid xxxx, tuli neil transpordiga seonduvalt kanda samas suurusjärgus kulutusi. Järelikult oli transpordile tehtud kulutuste suuruseks kõige vähem 463,47 eurot, kuid tegelikult umbes 680,40 eurot.
24.Töölähetuse kestel kasutas kostja üürilepingu alusel eluruume ning nende kasutamise eest kuulus lähetuses oldud perioodi jooksul tasumisele üüritasu 3080 eurot. Ka see kulu oli lähetuse sisu arvestades vajalik hageja huvides, mistõttu ei rikastunud kostja alusetult hageja arvel. Töölähetuses viibimisel on töötajal õigus nii majutuse, transpordi kui toitlustuse kulutuste hüvitamisele, lisaks päevarahade tasumisele. Tööandja kohustuseks on tõendada töölähetuse käskkirjade olemasolu. Kui hageja väidab, et kostja pole töölähetuses viibinud, tekib küsimus, kas tegemist polnud lähetatud töötajaga. Järelikult on kostjal hageja suhtes tasaarvestusnõue seoses eluruumide kasutamisega 3080 euro ulatuses.
25.19.03.2018 ülekande tegi A B eesmärgiga hüvitada osaliselt kostja transpordikulusid xxxx töölähetuse ajal. Töölähetustasu maksmine ei olnud mitte ainult põhjendatud, vaid lähetuse teostamiseks möödapääsmatu. Kostja sai kolme hageja makse tulemusena kokku 4150 eurot (2600 + 1500 + 50 = 4150). Hüpoteetiliselt võinuks seega hagejal olla kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue 4150 euro ulatuses. Kostjal on hageja vastu nõue vähemalt 4513,40 euro suuruse summa ulatuses (753 + 680,40 + 3080 = 4513,40). Kostja tasaarvestusnõude olemasolu hageja vastu välistab hagi rahuldamise. Kostja ei esita kogu teavet selle kohta, kui suures ulatuses tal nõudeõigus hageja vastu on, kuna see väljuks käesoleva hagi piiridest. Kostja esitab vastavad kuludokumendid oma nõudeõiguse kohta alles siis, kui see on menetluslikust seisukohast oluline.
26.Täiendavalt leidis kostja, et tema 31.12.2018 menetlusdokumendi lisa 5 ei ole otstarbekas tõlkida, kuivõrd tegu on tavalise ostutšekiga ning seal sisalduvaid tähiseid ei ole võimalik tõlkida. Kostja leidis, et tõlkimine on ebamõistlik. Täiendavalt tõlkis kostja ise osaliselt menetlusdokumendi lisa 8.
27.08.04.2019 seisukohas leidis kostja, et ta ei ole hageja alusetu rikastumise nõuet omaks võtnud. Kostja soovis tasaarvestuse avaldusega lõpetada alusetut kohtuvaidlust. Hageja ei ole ise selgitanud, miks ta märkis 08.03.2018 makse selgitusse „omaniku laenu tagastus. Leping 1“. Kostja pidas ebapädevaks hageja väidet, et kostja kui hageja juhatuse liikmega sõlmitud laenuleping on tühine. Hageja jätab tähelepanuta, et laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja ka hageja ainus osanik. Laenulepingu sõlmimiseks oli vajalik hageja osanike nõusolek, sest nõukogu hagejal puudus. Kostja oli laenulepingu sõlmimise ajal hageja ainuosanik. Tema nõusolek ei pidanud tingimata väljenduma kirjaliku otsusena, vaid ta võis selle anda lihtsalt kirjaliku tahteavaldusena või hilisema heakskiiduna. Kostja leidis, et omanik võib alati ettevõttele laenu anda.
28.Kostja pidas ebausutavaks hageja väiteid, et ta ei teadnud laenulepingu olemasolust. Kui ta poleks sellest teadlik olnud, ei oleks ta ise ülekannet teinud. Ülekande selgituse märkis hageja seaduslik esindaja ise. Kostjal ei ole võimalik tõendada töölähetusaruandeid puudutavaid asjaolusid ning kostja pidas seda ebavajalikuks. Kostja arvates ei ole vahet, millisel õiguslikul alusel kuuluvad hageja nõuded tasaarvestamisele. M T töölähetuskulud ei oma menetluses tähtsust, kuna tegemist on menetlusvälise isikuga.
29.Töölähetuskulude väljamaksmine toimus kokkuleppel ning see oli kostja kui töötaja ja osaniku valik, et ta ei soovinud töölähetuskulude suuremas mahus väljamaksmist. Makse tehti etteulatuvalt, mistõttu polnud võimalik prognoosida kulude tegelikku suurust. Hageja väited, et tegemata on tööandja otsustused töölähetuse kulude kohta, ei puuduta kostjat ning tuleb jätta arvesse võtmata.
30.Kostja esitas töölähetuses viibimise tõendamiseks kinnituse hageja endiselt koostööpartnerilt xxxx’lt, mille kohaselt osalesid kostja ja M T xxxx kolme kuu vältel müügitööga. Tõend lükkab ümber hageja paljasõnalise väite, et kostja ei ole töölähetuses olnud. Lisaks on kostja teinud täiendavaid kulutusi ehk ostnud 99,17 euro eest külmiku, teinud 200 euro eest tootmisroboti kalibreerimise, ostnud 14,99 euro eest prügikasti, 26,54 euro eest ehitusmaterjale, soetanud 38,80 euro eest kütust, 75 euro eest jootmisvahendeid, 9,84 euro eest kontoritarbeid ja teinud käsunduslepingu alusel tasu väljamakse summas 1431,80 eurot. Kostjal on hageja vastu täiendav nõudeõigus summas 1896,14 eurot.
31.03.05.2019 seisukohtades pidas kostja naeruväärseks hageja väidet, et viimasel puudub seos xxxx kaubamärgiga, sest hageja on esitanud kohtule menetlusdokumente, mille tiitellehel on vastav kaubamärk. Juba see tõendab, et hageja kasutas ning kasutab xxxx kaubamärki ning selle tarvis oli vaja tellida kleebiseid. Asjaolu kellele kaubamärk kuulub, ei oma tähtsust, kuna ei võta arvesse mitmesuguseid võlaõiguslikke suhteid, mis hageja ja OÜ xxxx vahel on näiteks litsentsilepingu näol.
32.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 130 eurot tunnis. Vastuse koostamisele kulus 5 tundi ehk 650 eurot. Lisade süstematiseerimisele ja komplekteerimisele kulus 0,5 tundi ehk 65 eurot. Tõlgete koostamisele kulus 1 h ja 130 eurot. Taotluse koostamiseks kohtule kulus 4 tundi ja 520 eurot. Vastuse koostamiseks kohtule kulus 3 h ja 390 eurot. Hageja 22.04.2018 seisukohtade analüüsile kulus 18 min ehk 39 eurot. Lõplike seisukohtade koostamisele kulus 36 min ehk 78 eurot. Kokku kulus 1872 eurot ilma käibemaksuta ja 2246,40 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
34.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja oli hageja kui äriühingu osanik alates selle asutamisest ning ainus juhatuse liige ajavahemikul 03.11.2017 kuni 09.03.2018; 2) hageja kontolt on kostja kontole 08.03.2018 üle kantud 2600 eurot selgitusega „omaniku laenu tagastus“ ja 1500 eurot töölähetuskulude hüvitisena; 3) 19.03.2018 on hageja kontolt kostja kontole üle kantud 500 eurot selgitusega „autokompensatsioon“; 4) eelviidatud ülekanded tegi pangakanali vahendusel hageja praegune seaduslik esindaja A B.
35.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi ülekantud summa kokku 4600 euro ulatuses, sest tegemist oli kostja poolt alusetult saaduga.
36.Hageja leidis, et 4600 euro ülekandmiseks kostjale puudus õiguslik alus. Kostja ei ole hagejale laenu andnud ning hageja ei ole saatnud kostjat töölähetusse. Töölähetuse kulude kohta ei ole kostja esitanud ühtegi dokumenti. Kostjal puudus alus saada hüvitist isikliku sõiduki kasutamise eest, sest kostja ei ole esitanud sõiduki kasutamise aruannet. Hageja ei ole kostjalt vastusooritust saanud ja puuduvad raamatupidamise dokumendid. Kostja väited laenulepingu sõlmimise kohta on tõendamata ja ebamäärased ning laenuleping oleks tühine. Kostja ei ole
hageja jaoks soetanud ühtegi eset ega tellinud kleebiseid. Õiguslikku tähtsust ei oma asjaolu, et ülekanded tegi kostjale hageja praegune seaduslik esindaja.
37.Kostja väitis esmalt, et hageja ei saa tema vastu nõuet esitada, sest hageja ja tema kui osaniku vahel oli kokkulepe kahju hüvitise nõude välistamise kohta. Samas tõi kostja välja, et ülekanded sooritas hageja praegune seaduslik esindaja, kes teadis hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu olemasolust. Laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja ise hageja osanik ja võis laenulepingu sõlmimise heaks kiita. Lisaks soetas kostja hageja jaoks erinevaid asju, kandis turunduskulusid, kompenseeris hotelliarveid ja kütuse ostu. Kostjal on õigus esitada tasaarvestuse avaldus 753 euro ulatuses. 1500 eurot kanti kostjale üle tema ja M T xxxx töölähetuses viibimise eest. Kostja tasus xxxx sõitmiseks kütuse eest vähemalt 680,40 eurot ja tasus eluruumide üüritasu 3080 eurot. Kostjal on kokku õigus esitada hageja nõudele tasaarvestuse avaldus summas 753 eurot + 680,40 eurot + 3080 eurot = 4513,40 eurot. Täiendavalt on kostja soetanud hageja jaoks esemeid 1896,14 euro eest, mille osas on kostjal täiendav nõudeõigus.
38.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja nõudele ei võimalda jätta hagi rahuldamata, sest vastuväited on tõendamata. Kohus selgitas 04.02.2019 määruses (toimiku lk 66-67) kostjale vajadust esitada oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid. Kohus selgitas kostjale vajadust selgelt välja tuua ja tõendada, millal, kelle vahel ja millistel tingimustel sõlmiti laenuleping. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada, et ta täitis laenulepingust tuleneva kohustuse hageja ees. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada ja tõendada väiteid töölähetuse kulude eest hüvitise saamisel. Kohus selgitas, et kostjal tuleb tõendada, et tal on hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid ei tõendanud.
39.Hagile vastu vaieldes väitis kostja esmalt viitega ÄS § 187 lõikele 3, et hageja ei saa tema vastu nõuet esitada, sest hageja ja kostja kui osaniku vahel oli kokkulepe kahju hüvitamise nõuete välistamise kohta. ÄS § 187 lg 3 sätestab, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Kostja väited hagejaga sõlmitud kokkuleppe kohta, mis oleks välistanud kostja vastu nõude esitamise, on jäänud täielikult palja- ja üldsõnalisteks. Kostja ei ole välja toonud, millal ja kelle vahel milline leping sõlmiti ja kuidas see välistas tema vastu nõude esitamise. Ühtegi tõendit kokkuleppe sõlmimise kohta kostja ei esitanud. Seega on kostja väited alusetud.
40.VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1028 lg 1 alusel nõude esitamiseks peab hageja tõendama, et ta kandis kostjale üle rahasumma, millise kande tegemiseks alus puudus. Kui hageja on summa kandmise tõendanud, on kostjal võimalik tõendada, et alusetu rikastumine on ära langenud (RK TKo 3-2-1131-15, p 14, 3-2-1-122-14, p 10).
41.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 08.03.2018 on hageja kontolt kantud kostjale üle 2600 eurot selgitusega „omaniku laenu tagastus. Leping 1“ (toimiku lk 19). Samal päeval on kostjale kantud üle 1500 eurot selgitusega „töölähetuskulude hüvitamine“ (toimiku lk 19). 19.03.2018 on kostjale tehtud ülekanne summas 500 eurot selgitusega „autokompensatsioon“ (toimiku lk 19 pöördel). Kostja on omaks võtnud, et hageja on talle hagiavalduses toodud summad üle kandnud. Seega tuli kostjal käesolevas asjas tõendada, et tal oli õiguslik alus raha saamiseks. Kuna kostja esitas hageja nõudele ka tasaarvestuse avaldused, tuli tal tõendada tasaarvestuse tegemiseks õigusliku aluse andvate nõuete olemasolu.
42.ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kostja on väitnud, et kuivõrd ta oli laenulepingu sõlmimise ajal hageja osanik, oli tal õigus teha otsus laenulepingu heakskiitmise kohta. Kohtu hinnangul ei ole need kostja väited asjakohatud ega võimalda jätta hageja nõuet tema vastu mistahes osas rahuldamata. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud välja, millal ja millistel tingimustel ta väidetava laenulepingu sõlmis. Kostja ei ole laenulepingu sõlmimist ega hagejale laenu üleandmist tõendanud. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud laenu andmist hagejale, ei oma asjas tähtsust see, millise selgitusega hageja talle raha üle kandis ja kes pangakanalite kaudu ülekande teostas. Ainuüksi kostja väide, et hageja tänane seaduslik esindaja teadis laenulepingu olemasolust, ei ole piisav selleks, et jätta hageja nõue kasvõi osaliselt rahuldamata. Lisaks oli kostja laenulepingule viitava selgitusega ülekande tegemise ajal ise hageja ainus juhatuse liige, kes vastutas ülekannete tegemiseks õigusliku aluse olemasolu eest sõltumata sellest, kes füüsiliselt vastava ülekande tegi.
43.Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusega nr 110 on vastu võetud töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ja välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord. Nimetatud määrus kohaldub selle § 1 lg 1 alusel ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja ettevõtlusega seotud töö- või ametilähetusega kaasnevate, tööülesande täitmiseks tehtud kulude hüvitamisele. Antud määruse § 2 lg 2 sätestab, et töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Määruse § 2 lg 3 järgi teeb töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.
44.Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi hageja kirjalikult koostatud otsustust, milles oleks ette nähtud kostja ja tema abikaasa saatmine lähetusse xxxx ja sellega seotud kulude hüvitamine 1500 euro ulatuses. Asjakohatud on kostja väited, et ta ei peagi tõendama sellise otsustuse olemasolu ning otsustuse puudumine on tööandja vastutada. Kostjale kanti hüvitis üle 08.03.2018, mil kostja oli ise hageja ainus juhatuse liige, kes oleks pidanud koostama kirjaliku ning määruse nõuetele vastava otsustuse töölähetuse kohta. ÄS § 180 lg 1 alusel lasus kostjal kohustus juhtida ja esindada osaühingut ning ÄS § 183 järgi oli tal kohustus korraldada osaühingu raamatupidamist. ÄS § 187 lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsus tähendas kohtu hinnangul seda, et lähetuskulude hüvitise väljamaksmisel tuli kostjal juhatuse liikmena tagada töölähetuse kohta määruses ettenähtud dokumentide olemasolu. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et hageja lähetas teda ja M Tt xxxx tööülesannete täitmiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema ja M T töölähetuse kulude katmiseks oli vajalik 1500 euro väljamaksmine.
45.Kostja esitas kohtule J B nimelise isiku kinnituskirja (toimiku lk 90, tõlge lk 90 pöördel), mille kohaselt esindasid kostja ja M T xxxx kaubamärki kandvaid nutitelefonide lisatarvikuid ja töötasid koos xxxx meeskonnaga märtsist 2018 kuni maini 2018 xxxx. Kirja kohaselt olid kostja ja tema abikaasa hageja esindajateks ning hageja oli xxxx seaduslik järglane. Kohtu hinnangul ei tõenda esitatud kiri, et hageja oli lähetanud kostja ja tema abikaasa tööülesannete täitmiseks xxxx. Kinnituskirjast ei nähtu, kes on selle allkirjastanud ja milline on kinnituskirja allkirjastanud isiku pädevus. Kinnituskirjas ei ole võimalik järeldada, kuidas või mille alusel on hagejat loetud samanimelise ja Eestis mitte tegutseva äriühingu õigusjärglaseks. Kinnituskirjast ei ole võimalik järeldada, et kostja ja tema abikaasa tegevuse tõttu sai hageja mistahes vastusoorituse. Kinnituskiri ei saa asendada hageja kui juriidilise isiku otsust selle kohta, keda ning milliste ülesannete täitmiseks töölähetusse saata.
46.Kostja esitas kohtule ka lepingu (toimiku lk 51-55, osaline tõlge kostja menetlusdokumendis toimiku lk 60), mille sõlmis M T korteri üürimiseks xxxx samal aadressil, mida kostja nimetab oma alaliseks elukohaks xxxx. Leping on sõlmitud 15.12.2017. Lepingu kohaselt asusid korterisse elama kostja ja M T. Korter üüriti alaliseks elamiseks kaheks aastaks. Üüritasu suurus oli 1200 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei saa esitatud tõend tõendada, et tegemist oli lähetuses viibimise ajaks vajaliku elamiskohaga. Tõend ei tõenda, et hageja lähetas kostja koos M Tga xxxx. Tegemist oli kostja ja tema abikaasa uue alalise elukohaga, kus kostja elab kuni käesoleva ajani. Korteri üürileping sõlmiti enne, kui kostja väidetavalt töölähetusse saadeti. Korteri üürilepingu alusel üüri tasumist mistahes summas kostja tõendanud ei ole. Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud, et hageja saatis ta töölähetusse ning selle töölähetuse tõttu kandis ta kulusid vähemalt summas 1500 eurot, mis õigustaks nimetatud summas hagejalt hüvitise saamist.
47.Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrusega nr 164 on vastu võetud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord. Antud määrus kohaldub selle § 1 lg 1 alusel ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja kulude maksuvaba hüvitise maksmise kord. Määruse § 2 lg 1 sätestab, et isikliku sõiduauto kasutamise eest teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel võib maksuvabalt maksta hüvitist määruse §-s 5 sätestatud piirmäära ulatuses, kui hüvitise maksmisel on järgitud määruse §-s 3 sätestatud nõudeid ja sõitude kohta on peetud arvestust § 4 kohaselt.
48.Sama määruse § 3 lg 1 näeb ette, et hüvitise kohta vormistatakse tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku ees- ja perekonnanimi, hüvitise suurus ning sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse. Määruse § 3 lg 2 järgi lisatakse otsusele, käskkirjale või korraldusele sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia, välja arvatud juhul, kui selles esitatud andmed ei ole võrreldes eelmisel korral esitatuga muutunud. Lisaks tuleneb määruse §-st 4, et sõiduauto kasutamise üle tuleb pidada arvestust, kus näidatakse sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi, sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed, sõiduauto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral ning kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töövõi ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral. Kostja ei ole esitanud kohtule hageja kui juriidilise isiku kirjalikku otsust hüvitise määramise kohta, kus oleks muuhulgas ära näidatud hüvitise saaja, hüvitise suurus ja sõidu kuupäevad. Kostja ei ole esitanud arvestust sõiduauto kasutamise kohta ega tõendanud sõiduki kasutamise õigust.
49.Viidatud määruse § 5 kohaselt võib maksuvabalt maksta hüvitist kuni 0,3 eurot ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Kostjale 19.03.2018 üle kantud summa 500 eurot ületab määruses märgitud ühes kalendrikuus maksuvabalt makstava hüvitise suurust.
50.Kostja esitas kohtule väljavõtte Google Maps keskkonnast (toimiku lk 39), mille kohaselt on xxxx läbi xxxx 3343 km. Antud tõend ei tõenda kohtu hinnangul kostja väiteid, milliste kohaselt sõitis ta koos M Tga hageja ülesandel xxxx töölähetusse ning tal oli õigus saada selle eest sõidukikompensatsiooni.
51.Kostja esitas väljavõtte sõiduki xxxx kohta (toimiku lk 48-49), mille kohaselt on antud sõiduki keskmine kütusekulu 6,6 liitrit 100 km kohta. Kellele sõiduk kuulub, esitatud tõendist ei nähtu, mistõttu ei saa tõend tõendada kostja väidet, et tal oli õigus saada hagejalt seoses
töölähetusse sõitmisega isikliku sõiduki kasutamise hüvitist. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja väited, milliste kohaselt oli tal õigus saada hagejalt üle antud laenu tagastusena 2600 eurot, töölähetuskulude hüvitisena 1500 eurot ja isikliku sõiduki kasutamise hüvitisena 500 eurot, on jäänud tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et tal esines mistahes õiguslik alus nimetatud summade saamiseks.
52.Kohus leiab, et kostja väited, milliste kohaselt oli tal õigus esitada hageja nõudele tasaarvestuse avaldus summas 4513,40 eurot, sest kandis hageja eest kujunduse ja kleebiste tellimise kulud 753 eurot, kütuse kulud 680,40 eurot ja töölähetuses viibimise majutuskulud 3080 eurot, on samuti jäänud täielikult tõendamata.
53.Kostja esitas kohtule kaks kalkulatsiooni (toimiku lk 50, tõlge lk 62), millistest võib järeldada, et 1200 km läbimisel võis sõiduki kütusekulu olla 88,92 eurot ja 8100 km läbimisel 680,40 eurot. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud tõendid tõendada, et kostja kandis hageja eest kütuse soetamise kulu 680,40 eurot, sest kostja ei ole tõendanud, et ta sõitis xxxx töölähetusele. Kütuse ostmist viidatud summas kostja samuti tõendanud ei ole.
54.Kostja esitas kohtule võõrkeelsed tšekid ja makseväljavõtted (toimiku lk 40-47) ning on nimetanud neid ostutšekkideks kütuse ostmise kohta. Kohus selgitas kostjale vajadust esitada võõrkeelsete tõendite tõlked eesti keelde (toimiku lk 59), kuid vaatamata kohtu selgitustele kostja tõlkeid ei esitanud, sest pidas seda ebavajalikuks. Tõlgete puudumise tõttu ei saa kohus tõenditest järeldada, et tegemist on kütuse ostmisega kostja poolt. Kostja enda väidete kohaselt sõitis ta lähetusse 09.03.2018 ning jõudis xxxx 11.03.2018. Ostutšekkidel toodud kuupäevad ei seondu antud ajavahemikuga, vaid need kannavad kuupäevi 24.03.2018, 25.03.2018, 04.04.2018, 03.05.2018 ja 10.05.2018. Tšekkidest ei nähtu, et oste oleks teinud kostja. Esitatud konto väljavõtetest küll nähtub, et kostja on teinud makseid, kuid neist ei nähtu, mille eest on tasutud. Kokkuvõttes ei tõenda ükski tõend, et kostja sõitis hageja ülesandel töölähetusse xxxx ja kandis sellega seoses kütuse soetamiseks kulusid summas 680,40 eurot. Kostja väited xxxx hageja ülesandel töölähetusse sõitmise osas on vastuolus ka kostja nende väitega, milliste kohaselt asus ta hoopis alaliselt xxxx elama.
55.Kostja esitas kohtule sõnumite vahetuse, mis pärineb 10.11.2017 (toimiku lk 37). Esitatud tõendist ei nähtu, kes on kellega sõnumeid vahetanud. Sõnumites räägitakse kujundusest ja kleebistest ning keegi on kellelegi avaldanud, et esimese etapi tööd maksid 543 eurot ja teise etapi omad 353 eurot. Sõnumite vahetus ei tõenda kohtu hinnangul kostja väidet, et ta on füüsilise isikuna kandnud hagejale kui äriühingule vajalikke kulusid. Sõnumite vahetusest ei ole võimalik järeldada, kellelt ja milline töö telliti ning sõnumite vahetus ei tõenda kostja poolt kellelegi hageja eest tasu maksmist. Samu asjaolusid ei tõenda kostja esitatud foto sõidukist „xxxx“ kleebisega (toimiku lk 38). Kostja ei ole ka välja toonud, kuidas ja millisel põhjusel olid hagejale tema majandustegevuses kujundus ja kleebised vajalikud.
56.Hageja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt on 09.07.2018 esitatud avaldus Euroopa Liidu kaubamärkide xxxx, xxxx registreerimiseks klassis 9 xxxx OÜ poolt (toimiku lk 100-103). Seega võib tõendist järeldada, et hagejale antud kaubamärk ei kuulu, kuigi hageja menetlusdokumentidele on kantud logo xxxx. Kohus leiab, et ainuüksi hageja menetlusdokumentidelt vastava logo nähtumine ei tõenda kostja väidet, et viimane on teinud hageja huvides kulutuse summas 753 eurot, mille osas on tal tekkinud tasaarvestatav nõue. Kostja väited kulude vajalikkuse ja kandmise kohta on jäänud põhistamata ning tõendamata. Sarnaselt on jäänud täielikult põhistamata ja tõendamata kostja väide, et ta kandis lähetuse ajal majutuskulusid summas 3080 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit vastavas summas kulude kandmise kohta. Kohtule esitatud üürileping ei olnud sõlmitud kostja poolt ning tegemist
oli kostja ja tema abikaasa alalise uue elukoha kasutamise lepinguga. Väited töölähetusse saatmise kohta on jäänud tõendamata. Seega ei ole kostja tõendanud väiteid, et tal on hageja nõude vastu tasaarvestatav nõue summas 4513,40 eurot.
57.Täiendavalt asus kostja menetluse käigus väitma, et tal on hageja vastu veel teinegi tasaarvestatav nõue summas 1896,14 eurot, sest ta on hageja jaoks soetanud erinevaid esemeid. Kostja esitas kohtule arve ja tšekid (toimiku lk 91-96) minikülmiku, prügikasti, ehitustööriistade, kütuse, jootetina ja jootepasta ning kantseleitarvete ostmise kohta 2017. aasta novembris ja detsembris ning 2018. a jaanuaris ja märtsis. Tšekkidest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud hagejale ostetud esemete või kütusega. Üksnes minikülmiku eest esitatud arvel on maksjaks märgitud kostja. Ülejäänud tõenditest ei ole võimalik järeldada, kes on makse teinud ning tõendid ei tõenda kulutuste kandmist kostja poolt. Kostja ei ole põhistanud, miks olid soetatud esemed hagejale tema majandustegevuses vajalikud. Kostja ei ole tõendanud soetatud esemete hagejale üleandmist. Hageja on eitanud, et ta oleks arvel ja tšekkidel kajastatud esemeid või kütust saanud. Seega on tõendamata kostja väide, et tal on hageja nõude osas tasaarvestatav nõue summas 1896,14 eurot.
58.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele, sest ükski kostja vastuväide ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 4600 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
59.VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuivõrd hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 4600 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 05.11.2018 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
60.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
61.Hageja palus kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 400 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.