MM, EE ja NN hagi KK ja JJ vastu 23. novembri 2015. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-25392 määratud juurdepääsutee koordinaatide ja trajektoori tuvastamiseks; muul viisil kui juurdepääsutee kaudu hagejate kinnistu kasutamise kohustusest hoidumise tuvastamiseks ja juurdepääsutee ehitamise nõuete tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KK ja JJ apellatsioonkaebus MM, EE ja NN vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hagejad (apellatsioonkaebuses vastustajad / vastuapellatsioonkaebuses apellandid) MM (isikukood XXXXXXXXXXX) EE (isikukood XXXXXXXXXXX) NN (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Kostjad (apellatsioonkaebuses apellandid / vastuapellatsioonkaebuses vastustajad) KK (isikukood XXXXXXXXXXX) JJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate esindajad vandeadvokaat Tarmo Friedenthal ja vandeadvokaat Vesse Võhma
Kohtuistungi toimumise aeg
15. veebruar 2019. a, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
1.Mitte võtta toimikusse KK ja JJ apellatsiooniastmes esitatud materjale (IS vastus päringule, Pekko Projekt OÜ hinnang, päring JL-le) ja MM, EE ja NN apellatsiooniastmes esitatud EN 1. augusti 2017. a e-kirja ning eemaldada need toimikust.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 28. juuni 2018. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata MM, EE ja NN hagi tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (registriosa nr 3953406) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Jaagu-Mardi kinnistu (registriosa nr 1034306) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-25392 määratud punktide kaudu. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selle nõude osas läbi vaatamata.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 28. juuni 2018. a otsus osas, millega maakohus rahuldas MM, EE ja NN hagi tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel (Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse lisaks oleval plaanil märgitud teeosa p-id D-E-F) kohustus lähtuda Majandus ja taristuministri 3. augusti 2015. a. määruse nr. 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1 lg 2 sätestatud nõuetest. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selle nõude osas rahuldamata.
4.Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
5.2.Tuvastada, et Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 209-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide B kuni F koordinaadid L-Est 97 süsteemis on järgmised: Punkt B: N 6460983.21, E 502797.85 Punkt C: N 6461079.40, E 502802.20 Punkt D: N 6461254.36, E 502833.01 Punkt E: N 6461300.16, E 502879.84 Punkt F: N 6461349.78, E 502874.50
5.3.Jätta MM, EE ja NN hagi tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (registriosa nr 3953406) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Jaagu-Mardi kinnistu (registriosa nr 1034306) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-25392 määratud punktide kaudu läbi vaatamata.
5.4.Jätta rahuldamata MM, EE ja NN hagi tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel (Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse lisaks oleval plaanil märgitud teeosa p-id D-E-F) kohustus lähtuda Majandus ja taristuministri 3. augusti 2015. a. määruse nr. 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1 lg 2 sätestatud nõuetest.
6.Rahuldada KK ja JJ apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Jätta MM, EE ja NN vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Tühistada Pärnu Maakohtu 5. oktoobri 2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega keelati kuni antud asjas tehtud lahendi jõustumiseni Jaagu-Juhani kinnistu (registriosa nr 3953406) igakordsetel omanikel juurdepääsutee ehitamine üle Jaagu-Mardi kinnistu (registriosa nr 1034306) kuni Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis märgitud punktide A, B, C, D, E, ja F ning tee trajektoori täpse asukoha ning tee-ehitusnõuete tuvastamiseni.
9.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda, v.a läbivaatamata jäetud nõude osas, mille osas jäävad KK ja JJ menetluskulud solidaarselt MM, EE ja NN kanda. Märkida, et KK-l ja JJ-l puuduvad maakohtus hüvitatavad menetluskulud, mida MM-lt, EE-lt ja NN-lt välja mõista.
10.Jätta KK ja JJ ringkonnakohtu menetluskuludest 67% solidaarselt MM, EE ja NN kanda ning ülejäänud osas jäävad ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
11.Rahuldada KK ja JJ kindlaksmääramise avaldus.
ringkonnakohtus
hüvitatavate
menetluskulude
12.Välja mõista solidaarselt MM-lt, EE-lt ja NN-lt 1 740.66 eurot solidaarselt KK ja JJ kasuks.
13.Määrata, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb MM-l, EE-l ja NN-l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda KK-le ja JJ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MM, EE ja NN (hagejad) esitasid kohtule hagi KK ja JJ (kostjad) vastu tuvastusnõuetes. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad tuvastada Pärnu Maakohtu 23.11.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide A, B, C, D, E, ja F täpsed koordinaadid ning juurdepääsutee kulgemise trajektoor; tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (reg nr 3953406) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Jaagu-Mardi kinnistu (reg nr 1034306) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu 23.11.2015 määruses sedastatud punktide kaudu; tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (reg nr 3953406) igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel kohustus lähtuda Majandusja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 1 lg 2 sätestatud nõuetest.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi Pärnu Maakohus 23. novembril 2015. a määruse, millega määras kostjatele kuuluva Jaagu-Juhani kinnistu kasuks juurdepääsu üle hagejatele kuuluva Jaagu-Mardi ning Jaagu-Ranna ja Kuru-Vanatoa kinnistute. Määrus on jõustunud. Hagejad leiavad, et määrus on sõnastatud ebatäpselt ning viisil, mida ei ole mitte kellelgi võimalik täita. Juurdepääsuteed looduses olemas ei ole ning määruse p 2.8 kohaselt peab selle rajama enda kulul Jaagu-Juhani kinnistu omanik. Punktide täpne asukoht looduses on teadmata, kuna määruses ei ole märgitud nende koordinaate. Seetõttu ei ole ka teada, kuhu täpselt võivad kostjad juurdepääsutee rajada. Määrusele on lisatud skeem, kus tee võimalik asukoht on üldiselt tuvastatav, ent vajab tee täpset mahamärkimist asjatundja poolt, sh koordinaatidega varustamist, mis hetkel puudub. Hagejad kardavad, et kostjad võivad alustada tee ehitust, hoolimata sellest, et tee täpne asukoht ei ole teada. Hagejad leiavad, et kostjate jaoks on see samalaadselt oluline, kuivõrd alles pärast juurdepääsutee konkreetse asukoha tuvastamist on neil võimalik koostada teeprojekt ning asuda reaalset ehitustegevust läbi viima. Tulevaste vaidluste vältimiseks paluvad hagejad kohtul tuvastada, kus täpselt asub kohtu poolt määratud juurdepääs ning tuvastada, et kostjatel on õigus kasutada juurdepääsu vaid kohtu poolt tuvastatud kohas. Hagejad taotlevad, et kohus tuvastaks määrusest kostjatele tulenevad täpsed kohustused, samuti, et kohus määraks kindlaks, millised tee-ehitusnõuded tulenevad kostjatele kohtulahendist. Poolte vahel on tekkinud erimeelsused seoses sellega, millistele kvaliteedinõuetele peab rajatav juurdepääsutee vastama.
3.Punktid B-F asuvad hagejate kinnistutel. Punkt A asub Kuru-Vanatoa kinnistul, mis hagejatele ei kuulu, kuid maakohus on määranud järgnevad punktid kindlaks punkt A kaudu. Alternatiivselt kui kohus leiab, et hagejatel ei ole p A täpse asukoha tuvastamise vastu õigusliku huvi, paluvad hagejad tuvastada punktide B, C, D, E ja F täpsed koordinaadid ning juurdepääsutee kulgemise täpne trajektoor. Hageja palub tuvastada, et Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide A kuni F koordinaadid L-Est 97 süsteemis on järgmised: p A: N 6460914.77, E 502813.96; p B: N 6460983.21, E 502797.85; p C: N 6461079.40, E 502802.20; p D: N 6461254.36, E 502833.01; p E: N 6461300.16, E 502879.84; p F: N 6461349.78, E 502874.5. Kostjate vastuväited
4.Kostjad hagi ei tunnista. Hagi põhineb hüpoteetiliselt alustel ning enne kohtusse pöördumist ei ole kasutatud võimalusi olukorra/tingimuste selgitamiseks, mida hagejad oleksid saanud ja oleksid pidanud tegema omal initsiatiivil (selgitustaotlused ja päringud näiteks kohalikule omavalitsusele tee projekti ja ehitusloa või teatise osas, tee kvaliteedi küsimustes näiteks Majandus- ja taristuministeeriumile ning Maanteeametile, asukoha koordinaatide plaani koostajale, koordinaatide asukoha määramise osas looduses mõõteriistade küsimuses näiteks Eesti metroloogia keskasutusele Metrosert AS-ile). Kostjad on korduvalt kinnitanud, et tee ehitamisega ei plaani lähema aasta jooksul alustada. Seetõttu ei ole põhjendatud hagi niiöelda „igaks juhuks" esitamine.
5.Kostjad ei nõustu hagiavalduses väitega, et Pärnu Maakohtu jõustunud määrus tsiviilasjas nr 2-09-25392 on sõnastatud ebatäpselt ja viisil, mida ei ole mitte kellelgi võimalik täita. Määrust on võimalik täita. Tõsi, kohtumääruse lisas 1 oleval juurdepääsuplaanil oleks võinud kohe olla ka punktide koordinaadid, kuid kuna plaani koostaja on pädev isik
mõõdistustöid tegema ning plaane koostama, siis puudub kahtlus, et plaani koostamise aluseks olevad mõõtmised, sh koordinaatide määramine, ei oleks tehtud ja fikseeritud nõuetekohaselt. Kostjad ei nõustu väitega, et juurdepääsuteed looduses olemas ei ole. Täiesti korralik tee on olemas tegelikkuses looduses punktist A punktini D. Kostjad on selle teelõigu enne maade erastamist ise suuresti ehitanud ning sellele teelõigule on varasema kohtumenetluse käigus tehtud ka kandevõime ekspertiis. Selgesti tuvastatav juurdepääsutee on ka punktist E punktini F (traktori, autode jäljed jms). Seda kinnitab ka tähistus plaanil (”olemasolev metsatee"). Juurdepääsuteed on pisut problemaatiline tuvastada ainult lõigul D-E, mida on ainult 68 meetrit. Punkti D määramiseks omavahelise kokkuleppena on kostjad kirjalikult hagejatele teinud 22. augustil 2017.
6.Hagejad on taotlenud, et kohus tuvastaks määrusest kostjatele tulenevad täpsed kohustused. Selle taotluse põhjendusena väidetakse, et hageja on korduvalt pöördunud politsei poole ebaseaduslike tegevuste vältimiseks. Politsei ei ole kordagi kostjatega ühendust võtnud selles küsimuses. Samuti ei ole kostjad kasutanud Jaagu-Mardi kinnistut mistahes muul viisil kui jõustunud kohtulahendis määratud ligipääsuks. Kui hagejad väidavad midagi muud, siis nad peavad seda ka tõendama.
7.Kostjate hinnangul ei vaja lihtsa juurdepääsutee rajamine ehitusprojekti ja ehitusluba ehitusseadustiku mõistes. Kuna ehitusloa andmine kuuluks kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igaks juhuks on tehtud päring Tõstamaa vallavalitsusse selles küsimuses. Juurdepääsutee rajamisel lähtutakse kindlasti ehitamise heast tavast ja järgitakse keskkonnanõudeid. Samas ei tohiks ehitatava 68 meetri pikkuse tee punktide D-F vahel kvaliteedinõuded olla kõrgemad kui praegusel teel punktide A-D vahel. Kuivõrd tee projekti ja ehitusloa küsimuse lahendamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis ei peaks kohus neid küsimusi arutama. Hageja seiskoht, et kohtu poolt määratud juurdepääsutee Jaagu-Juhani kinnistule on avalikult kasutatav tee, ei ole õige. Avalikult kasutatav tee on avatud kasutamiseks kõigile. Kohtulahendis aga määrati juurdepääs piiratud isikute ringile. Maakohtu otsus
8.Pärnu Maakohus rahuldas 28. juuni 2018. a otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud 50% ulatuses mõlema poole kanda mõistes kostjatelt hagejate kasuks välja 1 552.05 eurot, millelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni tasuda viivitamise korral seaduses sätestatud määras viiviseid. Kohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide B kuni F koordinaadid L-Est 97 süsteemis on järgmised: punkt B: N 6460983.21, E 502797.85; punkt C: N 6461079.40, E 502802.20; punkt D: N 6461254.36, E 502833.01; punkt E: N 6461300.16, E 502879.84 ja punkt F: N 6461349.78, E 502874.50. Kohus jättis rahuldamata hagejate nõude tuvastada, et JaaguJuhani kinnistu (registriosa nr 3953406) igakordselt omanikul on kohustus hoiduda JaaguMardi kinnistu (registriosa nr 1034306) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruses tsiviilasjas 2-09-25392 määratud punktide kaudu. Lisaks rahuldas kohus hagejate kolmanda nõude ning tuvastas, et Jaagu–Juhani kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel (p D-E-F) kohustus lähtuda Majandus ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1 lg 2 sätestatud nõuetest.
9.Kohus leidis, et hagejate juurdepääsutee punktide B-F nõue kuulub rahuldamisele hagejate poolt geodeesiainseneri I. Saluvälja esitatud koordinaatidega. Hagejate nõue p A koordinaatide tuvastamise osas tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejatel puudub tuvastushuvi p A osas, sest see ei asu nendele kuuluval kinnistul ning kinnistu omanik, kelle maal nimetatud p A asub, ei ole hagi kohtule esitanud. Lisaks asub p A juurdepääsutee alguses, kus tee on reaalselt olemas ja puudub vajadus seda ehitada. Kuna nõue on esitatud põhjusel, et osa teest on alles ehitatav tee (p D-E-F), siis antud punktide täpsete koordinaatide tuvastamisel ei oma tähtsust p A täpne asukoht.
10.Kohus jättis hagejate nõude tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Jaagu-Mardi kinnistu kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu
23.novembri 2015. a määruses märgitud punktide A-F kaudu. Kohus leidis, et täitedokumendi saamiseks tulnuks hagejatel esitada sooritushagi, mille nõudest nähtuks kohustust teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust. Käesolevalt kohtule esitatud nõue ei ole täitedokumendina täidetav.
11.Kohus rahuldas nõude tuvastada, et Jaagu–Juhani kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel kohustus lähtuda Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1 lg 2 sätestatud nõuetest. Kohus leidis, et vaidlusaluse tee puhul on tegemist erateega. Kuigi iseenesest Majandus- ja taristuministri määrus tervikuna ei kohaldu erateede ehitamisele, on hagejatel kui kinnistu ja eratee omanikel õigus määrata täiendavaid nõudeid eratee ehitamisel. Arvestades, et ehitatav eratee peab vastavalt EhS üldosale, olema ümbritsevasse keskkonda sobiv ja kestev ning ohutu, siis tuleb tee rajada vastavalt selle tee ehitamisele ja kvaliteedile kehtivatele nõuetele ja eelkõige saab juhinduda Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 toodud nõuetest. Apellatsioonkaebus
12.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud ulatuses ning jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta täielikult hagejate kanda. Maakohus on rahuldanud hagi alusetult. Hagejatel puudus tuvastushuvi, kuna Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks olevalt plaanilt on võimalik tuvastada juurdepääsutee koordinaate ning uue mõõdistuse tegemiseks puudus alus. Samuti lepiti tsiviilasjas nr 2-09-25392 kokku, et rajamata teelõik saab olema kruusatee, mistõttu puudus vajadus ka selle nõude lahendamiseks. Menetluskulud on alusetult jäetu kostjate kanda, sest terve menetlus on olnud pahatahtlik. Vastuapellatsioonkaebus
13.Hagejad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p 2 osas ja vastav nõue rahuldada. Samuti vaidlustasid hagejad menetluskulude jaotust, paludes jätta menetluskulud kas täielikult või siis proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatuses (s.o 2/3) kostjate kanda. Kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust rahuldamata jäetud nõude osas. Vastused apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebusele
14.Pooled palusid jätta vastaspoole kaebused rahuldamata ning jäid vastustes maakohtus avaldatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Kolleegium leiab, et kostjate apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus tuvastas, et JaaguJuhani kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel (p-id D-E-F) kohustus lähtuda Majandus ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr. 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1 lg 2 sätestatud nõuetest. Hagejate nõue tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (registriosa nr 3953406) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Jaagu-Mardi kinnistu (registriosa nr 1034306) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu
23.novembri 2015. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-25392 määratud punktide kaudu, tuleb jätta läbi vaatamata. Muus osas apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna, kuid osaliselt tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
16.Ringkonnakohus selgitab, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude, milles hagejad palusid tuvastada tsiviilasjas nr 2-09-25392 Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015 määruse resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide koordinaadid L-Est 97 süsteemis punkti A koordinaadi osas. Seetõttu ei kontrolli kolleegium selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
17.Hagejad on esitanud kostjate vastu järgmised nõuded: tuvastada Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide A, B, C, D, E, ja F täpsed koordinaadid ning juurdepääsutee kulgemise trajektoor; tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (reg nr 3953406) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Jaagu-Mardi kinnistu (reg nr 1034306) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruses sedastatud punktide kaudu; tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (reg nr 3953406) igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel kohustus lähtuda Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 1 lg 2 sätestatud nõuetest.
18.Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-25392 on kostjatele määratud juurdepääs neile kuuluvale Jaagu-Juhani kinnistule (3953406) Tõstamaa valla omandis olevalt Vihakse teelt üle Kuru- Vanatoa kinnistu (1836606) üle hagejate kinnistu (1034306) vastavalt määrusele lisatud juurdepääsu plaanil tähistatud asukohale, kus juurdepääs algab Vihakse teelt Kuru-Vanatoa kinnistu (1836606), punktist A ja kulgeb olemasolevat erateed pidi kuni kinnistu registriosa nr. 1034306, piirini punkt B ja sealt edasi kulgeb kinnistul, registriosa nr. 1034306, punktini D ja sealt edasi kulgeb kinnistul, registriosa nr. 1034306, ümber õueala, rajataval teeosal, läbi punkti E, edasi kulgeb olemasoleval metsateel kuni punktini F s.o Jaagu-Juhani kinnistuni (3953406). Osundatud kohtumääruse resolutiivosa p-is 2 on määratud JaaguJuhani kinnistule üle registriossa nr 1034306 kantud kinnistu juurdepääsu tingimused
(3953406) ning resolutiivosa p-is 3 on määratud Jaagu-Juhani kinnistule juurdepääsu tingimused üle registriossa nr 1836606 kantud Vana-Kurutoa kinnistu (teeosa A-B). Määruse p-is 2.8 on määratud, et registriossa nr 1034306 kantud kinnistul rajatava ja olemasoleva taastatava metsatee teeosa D-E-F rajamise ja korrashoiu kulud kannab ja teeosa hoiab korras Jaagu-Juhani kinnistu (3953406) igakordne omanik. Pärnu Maakohtu
23.novembri 2015. määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 lahutamatuks lisaks on juurdepääsu plaan, millele on märgitud juurdepääsu asukoht (resolutiivosa p 7).
19.Menetlusosalised vaidlevad apellatsioonimenetluses esmalt selle üle, kas hagejatel on Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide B, C, D, E, ja F täpsete koordinaatide ning juurdepääsutee kulgemise trajektoori tuvastamise vastu õiguslik huvi. Praegusel juhul soovivad hagejad selgitada hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust põhjusel, et nende hinnangul on määruse lisaks olev plaan ebatäpne, kuivõrd sellelt ei nähtu konkreetsed koordinaatpunktid ning seetõttu ei ole plaani alusel võimalik looduses maha märkida kohtu poolt määratud punktide D-E-F täpset asukohta.
20.TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. TsMS § 368 lg 2 järgne hagi ei anna alust täitedokumendiks olevat kohtulahendit muuta, vaid üksnes õiguse lahendada selle sisu tõlgendamisel tekkinud vaidlus. TsMS § 478 lg 6 järgi võib kohus menetlusosalise taotlusel hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud hagi. Kuna Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p-st 2 (iseenesest ka p-ist 3) tulenevad nii õigustatud kui ka kohustatud isikud, siis on neil vajaduse korral võimalik esitada vastastikku TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud hagi. Arvestades, et osundatud juurdepääsu määramise määruses ega selle lisaks olevast juurdepääsu plaanist ei nähtu juurdepääsutee asukoha koordinaate, mille vajalikkus tuleneb eelkõige sellest, et teelõiku punktist D kuni punktini E tegelikkuses olemas ei ole ning see tuleb alles ehitada ja pooltel on ehitatava teelõigu täpse asukoha osas erimeelsused (tl 47-51, I kd), on maakohus kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et hagejatel on tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, kuna hagi rahuldamisel on juurdepääsuks määratud maa-ala tähistatud kohtulahendi resolutsioonis ja lisas täpsusega, mis aitaks vältida hilisemaid uusi vaidlusi ja kohtutäituril vajadusel määrata, kas juurdepääsuõigust on takistatud.
21.Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus seega asjas esitatud väiteid ja tõendeid arvestades põhjendatult Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 209-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide B kuni F koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
22.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et juurdepääsutee koordinaadid olid tuvastatud juba 2009. aastal ning nende teadasaamiseks oli vaja esitada üksnes päring mõõtmistöid teostanud JLle, märgib ringkonnakohus, et antud väide võib olla iseenesest õige, kuid ei muuda asjaolu, et juurdepääsu määramise määruse resolutsioonist ega selle lisaks olevast
juurdepääsu plaanist juurdepääsutee asukoha koordinaate ei nähtu. Kolleegiumi arusaama kohaselt peab TsMS § 442 lg 5 teisest lausest tulenevalt juurdepääsu vaidlust lahendava kohtulahendi resolutsioonis (ja vajaduse korral kohtulahendi lisas) olema juurdepääsuks määratud maa-ala võimalikult täpselt tähistatud.
23.Maakohtu otsuse tühistamiseks selles osas ei anna praegusel juhul alust ka hagejate väited selle kohta, et ka juhul, kui koordinaatide määramine oleks õigustatud, on maakohus ebaõigesti lähtunud hagejate esitatud geodeesiainseneri Indrek Sauväli koostatud plaanist tee asukoha kohta, kus on märgitud juurdepääsutee täpsed koordinaadid, mitte aga juurdepääsutee määruse juurde kuuluvast JL koostatud plaanist. Maakohus on IS plaani aluseks võttes arvestanud viimase kõrgemat kvalifikatsiooni ning kolleegium järgib maakohtu vastavaid põhjendusi neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Samuti kinnitavad kostjad, et kõik juurdepääsutee punktid on jäänud selliseks, nagu need määras JL ning arvestades, et määrati vaid punktide koordinaadid, ei muudaks ka JL plaanist lähtumine selles küsimuses asja lõpptulemust.
24.Eelnev kinnitab ka, et koordinaatide määramisel Indrek Sauväli koostatud plaani aluseks võtmine ei toonud kaasa Pärnu Maakohtu Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 TsMS § 368 lg 2 järgi lubamatut sisulist muutmist, nagu kostjad apellatsioonkaebuses väidavad.
25.Hagejate nõude tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (reg nr 3953406) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Jaagu-Mardi kinnistu (reg nr 1034306) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruses sedastatud punktide kaudu, on maakohus jätnud rahuldamata sisuliselt põhjusel, et hagi on perspektiivitu. Hagejad on rajanud oma tuvastusnõude asjaoludele, et kostja külalised on kasutanud hagejate kinnistut väljaspool juurdepääsuteed selleks, et pääseda ligi kostjate (Jaagu-Juhani) kinnistule ning hagejad on pidanud sellise tegevuse vältimiseks politsei poole pöörduma. Arvestades põhjendusi, mis hagejad on õigusliku huvina antud tuvastusnõude esitamiseks esile toonud, on maakohus õigesti leidnud, et kuna sellist nõuet rahuldav kohtulahend ei saa olla täitedokumendiks, puudub hagejatel õiguslik huvi sellise hagi esitamiseks. Olukorras, kus kostjad ja/või nende külalised on väidetavalt kõndinud hagejate kinnistul muul alal, kui määratud juurdepääsu tee kaudu, saaks hagejatel olla kostjate vastu nõudeõigus AÕS § 89 esimese ja teise lause järgi rikkumise kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Olukorra saavutamiseks, mis võimaldaks sundtäitmise kaudu nõuda kostjatelt mingi rikkumist lõpetava teo tegemist või mingist teost hoidumist, peaks neil olema kostjaid millekski kohustav täitedokument ning hagejatel tulnuks esitada sooritushagi. Seega saab järeldada, et esitatud hagiga ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada, kuna nõue ei tulene seadusest, mistõttu tuleb kolleegiumi arvates jätta hagiavaldus antud nõude osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Arvestades, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ei pea kohus hagi läbi vaatamata jätmisel kolleegiumi hinnangul hagi õigusliku perspektiivituse korral tingimata seda hagejale eelnevalt selgitama.
26.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus vaidlust lahendades ekslikult seisukohale, et hagejatel on õiguslik huvi tuvastada, et Jaagu–Juhani kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel kohustus lähtuda Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 1 lg 2 sätestatud nõuetest. See on
viinud nõude rahuldamise osas ebaõigele lõppjäreldusele. Selles osas ei ole maakohtu otsus ka nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendatud.
27.Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsiooni pis 2.8 on määratud, et registriossa nr 1034306 kantud kinnistul rajatava ja olemasoleva taastatava metsatee teeosa D-E-F rajamise ja korrashoiu kulud kannab ja teeosa hoiab korras Jaagu-Juhani kinnistu (3953406) igakordne omanik. Kolleegium jääb seisukohale, et kuna osundatud määrusest tulenevad nii õigustatud kui ka kohustatud isikud, siis on neil iseenesest võimalik vajaduse korral esitada vastastikku TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud hagi juhul, kui neil on sellise hagi esitamiseks õiguslik huvi.
28.Pooltel ei ole vaidlust, et kõnealuse juurdepääsu määramise määruse järgi (p 2.8) on hagejate kinnistule p-ides D-E-F rajatava tee ehitamine praegusel juhul kostjate kohustus ning nad peavad seda tegema oma kulul. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejad näidanud, milles määruse ebaselgus antud osas seisneb, sest määrusest tuleneb kostjatele kui kinnisasja omanikele konkreetne kohustus määratud lõigus tee oma kulul valmis ehitada. Hagiavaldusest nähtuvalt taotlevad hagejad, et kohus määraks kindlaks, millised teeehitusnõuded kostjatele kohtulahendist tulenevad (p 2.3). Seega soovivad hagejad juurdepääsutee osas uute tingimuste määramisega kohtulahendi sisulist muutmist, mis ei ole TsMS § 368 lg 2 kohase hagiga lubatav. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1 järgi kohustuslik ning sama kehtib TsMS § 463 lg 2 järgi põhimõtteliselt ka asja sisuliselt lahendanud kohtumääruse kohta. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole TsMS § 368 lg 2 järgse hagiga avada sisuliselt uut vaidlust jõustunud kohtulahendiga lahendatud küsimuses. Kohtulahendi siduvuse põhimõte tagab õigusrahu, pidev võimalus saavutada samas küsimuses erinevaid kohtulahendeid seaks kahtluse alla ka kohtuvõimu autoriteedi. Kolleegium selgitab, et avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu kohtulahendit võimaldab muuta TsMS § 6185. Nimetatud paragrahvi kohaselt võib kohus asjaolude olulisel muutumisel asjaosalise taotlusel tehtud kohtulahendit muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
29.Hagejad on esile toonud, et tee seisundinõuete määratlemine hageja taotletud viisil on vajalik, kuna väidetavalt mõistavad kostjad tee kvaliteeti vaid kui küsimust teekatte valikust, mis annab justkui alust järeldada, et kostjate arvates juurdepääsuteele kvaliteedinõuded ei rakendugi. Ringkonnakohus märgib, et kui hagejate kinnisasjale ehitatav tee ei vasta avaliku õigusega kehtestatud nõuetele, saavad nad kostjate vastu sanktsioone rakendada ja nõuda neilt võimalike avaliku õiguse normide rikkumisest tulenevate mõjutuste kõrvaldamist ehitusjärelevalve korras. Samuti annab AÕS § 89 omanikule asjaõigusliku nõude omandi lubamatu kahjustamise, mh võimalike keelatud mõjutuste kõrvaldamiseks.
30.Kolleegium selgitab lisaks, et antud haginõue ka liiga üldine, mis hagi rahuldamise korral võinuks tekitada ebaselgust kohtulahendi sundtäitmisel. Praegusel juhul ei ole nõue tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel kohustus lähtuda Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 1 lg 2 sätestatud nõuetest“, piisavalt määratletud. Sellise hagi rahuldamisel ei nähtuks kohtuotsuse resolutsioonist ühtegi konkreetset kohustust, mida kostjad täitma peavad. See muudab otsuse täitedokumendina ebaselgeks, mistõttu jääks esitatud nõudega hageja taotletav eesmärk ka saavutamata (TsMS § 371 lg 2 p 2).
31.TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel jätab kohus asja juurde võtmata apellatsioonkaebuse lisa 1 (IS vastus päringule), lisa 2 (Pekko Projekt OÜ hinnang) ja lisa 4 (päring JL-le) ning vastuapellatsioonkaebuse lisa 1 (EN 1. augusti 2017. a e-kiri), sest nende esitamine alles apellatsiooniastmes ei ole põhjendatud. Kolleegiumi arvates oleks pooled saanud nimetatud tõendid esitada ka maakohtus, mh esitada vajalikud päringud maakohtu menetluse ajal. Kuna nimetatud tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis neid esitajatele ei tagastata, vaid tõendid eemaldatakse toimikust.
32.Pärnu Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2017. a määrusega hagejate esialgse õiguskaitse avalduse ja keelas kuni antud asjas tehtud lahendi jõustumiseni Jaagu-Juhani kinnistu (3953406) igakordsetel omanikel juurdepääsutee ehitamise üle Jaagu-Mardi kinnistu (1034306) kuni Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis märgitud punktide A, B, C, D, E, ja F ning tee trajektoori täpse asukoha ning tee-ehitusnõuete tuvastamiseni. Kolleegiumi hinnangul tuleb määratud abinõu TsMS § 386 lg 4 alusel koosmõjus § 445 lg-ga 2 käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada, sest ei ole vajadust jätta määratud abinõud jõusse tagamaks kohtulahendi täitmist (TsMS § 445 lg 2).
33.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. TsMS § 174 lg 5 sätestab, et kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. Hagejad on esitanud kohtule kostjate vastu kolm tuvastusnõuet. Maakohus rahuldas hagi osaliselt (st esimese haginõude osaliselt, teise nõude jättis rahuldamata ja kolmanda rahuldas täielikult) ning jättis seetõttu menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 50% ulatuses vastaspoole kanda. Kuna kostjatel maakohtus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid, mõistis kohus hagejate kasuks kostjatelt välja menetluskulud summas 1 552.05 eurot. Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse, jättes ühe nõude osas hagi läbi vaatamata ning kokkuvõttes rahuldades hagi vaid esimese haginõude apellatsiooniastmes vaidlustatud ulatuses. Kolleegium leiab, et põhjendatud on jaotada maakohus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel, jättes maakohtu menetluskulud haginõuete osas, mida ei jäetud läbi vaatamata, arvestades, et tegemist oli tuvastusnõuetega, millega seotud kulud olid eelduslikult sarnased, poolte enda kanda. Hagi läbivaatamata jäetud osas tuleb kostjate menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 alusel solidaarselt hagejate kanda. Märkida tuleb, et hagejatel puuduvad maakohtus hüvitatavad menetluskulud, mida kostjatelt välja mõista.
34.Ringkonnakohtus vaidlustasid kostjad maakohtu lahendit kahe haginõude ulatuses (st osas, milles maakohus hagi rahuldas), millest ühe osas oli kaebus edukas. Hagejad aga vaidlustasid maakohtu otsust vaid ühe haginõude, mis jäeti maakohtus rahuldamata, osas ja nende vastuapellatsioonkaebus jäi täielikult rahuldamata, sest ringkonnakohus jättis antud nõude osas hagi läbi vaatamata. Seega vaidlustati maakohtu lahendit kõigi kolme haginõude osas, millest edukaks saab pidada vaid ühte. Arvestades eelnevat leiab
kolleegium, et TsMS § 171 lg 1, § 163 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel on põhjendatud jätta kostjate ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 2/3 (s.o cá 67%) solidaarselt hagejate kanda ning ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.Apellatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtuistungi protokolli (tl 6163, II kd) kohaselt on kostjad kandnud ringkonnakohtus menetluskulusid kokku summas 2 448 eurot, millest riigilõiv on 300 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1 932 eurot (13h ja 25min x 144 eurot/h), millele lisandub ringkonnakohtus toimunud kohtuistungi kulu 216 eurot (1h ja 30min x 144 eurot/h). Kostjad on kinnitanud, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostjad paluvad märkida lahendis, et kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejatel tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad leiavad, et kuigi kostjate menetluskulud on sarnases suurusjärgus hagejate menetluskuludega, on kostjate menetluskulud siiski ülemäärased. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 144 eurot. Kohtu hinnangul on kostjatele õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 144 eurot käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kuigi kostjad on palunud menetluskulude nimekirjas välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust vaid 300 eurot, nähtub toimikust, et kostjad on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 450 eurot (tl 14 ja 17, II kd). Vastavalt TsMS § 174 lg 2 II lausele leiab kolleegium, et põhjendatud menetluskuluks tuleb lugeda kostjate apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv terves ulatuses ehk 450 eurot. Menetluskulu nimekirja ja ringkonnakohtus toimunud kohtuistungi protokolli järgi on esindaja teinud apellatsiooniastmes menetlustoiminguid kokku 14h ja 55min ulatuses. Kostjate esindaja on palunud välja mõista tasu 13h ja 25min eest summas 1 932 eurot (tl 221-222) ning kohtuistungil osalemise eest vastavalt protokollile, s.o 1,5h ulatuses tunnihinnaga 144 eurot/h (tl 61-63, II kd). Kokku seega lepingulise esindaja kulud 2 148 eurot [1 932 + (1,5 x 144)]. Ringkonnakohus, analüüsides ja hinnates kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kostjate esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg on täies mahus põhjendatud. Kõik loetletud toimingud on vajalikud ning nendeks kulunud ajakulu põhjendatud. Arvestades eeltoodut, loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjate lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 14h ja 55min (14,92h) eest. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise taotluses on kostjad palunud 13h ja 25min eest välja mõista 1 932 eurot, tuleb sellele liita ringkonnakohtus kohtuistungi kulu (1,5h x 144 eurot/h = 216 eurot), mis kokkuvõttes teeb kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2 148 eurot (1 932 + 216).
36.Eelnevate põhjenduste alusel määrab ringkonnakohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2 598 eurot (riigilõiv 450 eurot + õigusabikulud summas 2 148 eurot).
Sellest 67% tuleb kostjate kasuks solidaarselt hagejalt välja mõista s.o summas 1 740.66 eurot (2 598 x 67% = 1 740.66).
37.Hagejatel tuleb kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.