Muud › Muud hagiasjad

2-17-13866 võivad kostjad juurdepääsutee rajada. Määrusele on lisatud skeem, kus tee võimalik asukoht on üldiselt tuvastatav, ent vajab tee täpset mahamärkimist asjatundja poolt, sh koordinaatidega varustamist, mis hetkel puudub. Hagejad kardavad, et kostjad võivad alustada tee ehitust, hoolimata sellest, et tee täpne asukoht ei ole teada. Selleks, et ehitustegevus toimuks kohtumääruses sätestatud viisil, on paratamatult vajalik, et kohus täpsustaks juurdepääsutee täpse asukoha koordinaatpunktide täpsusega. Nimetatu aitaks vältida nii kostjate poolt ehitustegevuse algust suvalises asukohas kui ka pooltevahelist vaidlust tee asukoha üle. Määrusele lisatud plaani alusel ei ole võimalik looduses maha märkida kohtu poolt määratud punktide D-E-F täpset asukohta (ega määratleda ka ühegi teise kohtu poolt nimetatud punkti asukohta). Nende punktide märkimine on aga vältimatult vajalik selleks, et hagejatel oleks õiguskindlus, millist osa tema kinnistust võivad kostjad kasutada ning millist mitte. Hagejad leiavad, et kostjate jaoks on see samalaadselt oluline, kuivõrd alles pärast juurdepääsutee konkreetse asukoha tuvastamist on neil võimalik koostada teeprojekt ning asuda reaalset ehitustegevust läbi viima. Kuna tee ei kulge plaanil märgitud punktide A-F vahel sirgjooneliselt on igas lõigus (A-B, B-C jne.) vajalik eraldi määrata ka tee trajektoor. Eelkõige on see oluline punktides D-E-F, kus teed veel olemas ei ole. Ilma tee asukoha täpse määratlemiseta ei ole ei hagejatel ega kostjatel õiguskindlust, kuhu täpselt võib juurdepääsutee ehitada ning kostjatel puudub ka seaduslik võimalus alustada ehitustegevust. Kui kostjad selles hoolimata alustavad tee-ehitust, on selline olukord potentsiaalne uute õigusvaidluste allikas. Tulevaste vaidluste vältimiseks paluvad hagejad kohtul tuvastada, kus täpselt asub kohtu poolt määratud juurdepääs ning tuvastada, et kostjatel on õigus kasutada juurdepääsu vaid kohtu poolt tuvastatud kohas. Hagejad taotlevad, et kohus tuvastaks määrusest kostjatele tulenevad täpsed kohustused, samuti, et kohus määraks kindlaks, millised teeehitusnõuded tulenevad kostjatele kohtulahendist. Poolte vahel on tekkinud erimeelsused seoses sellega, millistele kvaliteedinõuetele peab rajatav juurdepääsutee vastama. Kostjad on seisukohal, et neil on õigus juurdepääsutee rajada ilma, et see vajaks ehitusprojekti ja luba. Hageja on aga ehitusseadusele tuginedes vastupidisel seisukohal. Lisaks sellele on kostjate poolt tee-ehituse alustamise järgselt sisuliselt võimatu taastada algset looduslikku olukorda, kuna Jaagu –Mardi kinnistu asub Pärnu lahe hoiualas, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007.a. määrusega nr. 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas „ ning mis kuulub Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnuala koosseisu, mis on moodustatud VV 05.augusti 2004.a. korraldusega nr.615 „Euroopa Komisjonile vastav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Looduskaitseala kahjustamine suvalise teeehitusega peaks olema välistatud. Kohus määrusega jättis hagi käiguta ja palus täpsustada kas kõik tuvastusnõudes nimetatud punktid A- F asuvad hagejatele kuuluval kinnistul ja mis õiguslik huvi on hagejatel tuvastada teiste kinnistul paikneva tee täpne asukoht. Hageja on vastuses märkinud, et punktid B- F asuvad hagejate kinnistutel. Punkt A asub Xxxxxxxxxxx kinnistul , mis hagejatele ei kuulu, kuid maakohus on määranud järgnevad punktid kindlaks punkt A kaudu. Alternatiivselt kui kohus leiab, et hagejatel ei ole p.A täpse asukoha tuvastamise vastu õigusliku huvi, paluvad hagejad tuvastada punktide B,C,D,E ja F täpsed koordinaadid ning juurdepääsutee kulgemise täpne trajektoor. Kostjate kirjalikud vastuväited hagile Kostjad M.K. ja J.R. kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud ja õigeks ei võtnud. Kohtukulud jätta hagejate kanda, välja arvatud kulu, mis kaasneb seoses pädeva isiku J.L. poolt tehtud ligipääsuplaani täiendamisega koordinaatide osas (arvet kostjad J.L.lt veel saanud ei ole), mille kulu oleks õiglane jaotada hagejate ja kostjate vahel võrdselt, kuna see on tehtud lähtuvalt mõlema poole huvidest ja soovist. Muud kohtukulud paluvad jätta hagejate kanda,

2-17-13866 kuna: hagi põhineb hüpoteetiliselt alustel ning enne kohtusse pöördumist ei ole kasutatud võimalusi olukorra/tingimuste selgitamiseks, mida hagejad oleksid saanud ja oleksid pidanud tegema omal initsiatiivil (selgitustaotlused ja päringud näiteks kohalikule omavalitsusele tee projekti ja ehitusloa või teatise osas, tee kvaliteedi küsimustes näiteks Majandus- ja taristuministeeriumile ja Maanteeametile, asukoha koordinaatide plaani koostajale, koordinaatide asukoha määramise osas looduses mõõteriistade küsimuses näiteks Eesti metroloogia keskasutusele Metrosert AS-ile). Hagi põhjendusena teatavad hagejad, et „hageja kardab, et kostjad alustavad tee ehitust hoolimata sellest, et tee täpne asukoht ei ole teada". Me oleme kinnitanud korduvalt, et tee ehitamisega me plaani lähema aasta jooksul alustada. Seetõttu ei ole põhjendatud hagi nii-öelda „igaks juhuks" esitamine. Kui kohus siiski otsustab jätta kohtukulud kostjate kanda, siis tõenäoliselt hakkavadki hagejad edaspidi esitama põhjendamatuid hüpoteesidele tuginevaid hagisid, mille eesmärk on ilmselt kostjaid majanduslikult koormata. Hagi põhjendamatusest annab kinnitust ka hagejate väide, et kostjad on seni keeldunud asjatundja kaasamisest protsessi tee mahamärkimiseks looduses.See hagejate väide ei ole õige , kostjad ei ole keeldunud asjatundja kaasamisest. Kostjad ei nõustu hagiavalduses väitega, et Pärnu Maakohtu jõustunud määrus tsiviilasjas nr 2-09-25392 on sõnastatud ebatäpselt ja viisil, mida ei ole mitte kellelgi võimalik täita. Määrust on võimalik täita. Tõsi, kohtumääruse lisas 1 oleval juurdepääsuplaanil oleks võinud kohe olla ka punktide koordinaadid. Kuid kuna plaani koostaja on pädev isik mõõdistustöid tegema ning plaane koostama, siis olime kindlad, et plaani koostamise aluseks olevad mõõtmised, seal hulgas koordinaatide määramine, on tehtud ja fikseeritud nõuetekohaselt. Nemad pöördusid selles küsimuses plaani koostaja J.L. poole ning ta saatis neile plaani koos koordinaatidega ja seletusega koordinaatide määramise kohta, mis on lisatud vastusele. J.L. on kirjalikult selgitanud 02.10.2017, et Xxxxxxxxxxx ligipääsutee koridori koordinaatide määramisel 02.10.2017 plaanil on tuginetud 25.11.2009 tee mõõdistamisandmetele riiklikus süsteemis (LEst 97). Hagejate taotluse põhjendamiseks on esitatud väide, et määruse plaan on ebatäpne, kuivõrd sellelt ei nähtu konkreetsed koordinaatpunktid ja seetõttu ei olevat plaani alusel ka võimalik looduses maha märkida kohtu määratud punktide asukohti (punkt 2.1 teine lõik). J.L. 02.10.2017 materjalide alusel on see taotluse põhjendus seega ära langenud. Hageja ei nõustu väitega , et juurdepääsuteed looduses olemas ei ole". See väide ei vasta suures osas tõele. Täiesti korralik tee on olemas tegelikkuses looduses punktist A punktini D. Kostjad on selle teelõigu enne maade erastamist ju ise suuresti ehitanud ning sellele teelõigule on ju varasema kohtumenetluse käigus tehtud ka kandevõime ekspertiis. Selgesti tuvastatav juurdepääsutee on ka punktist E punktini F (traktori, autode jäljed jms). Seda kinnitab ka tähistus plaanil (”olemasolev metsatee"). Juurdepääsuteed on pisut problemaatiline tuvastada ainult lõigul D — E, mida on ju ainult 68 meetrit. Samas punkti D asukoha saab hea tahte olemasolul tuvastada, kuna see asub punktist B (hagejate kinnistu alguspunkt) 275 meetri kaugusel või veelgi lihtsam on mõõta ära punkti D kaugus hagejate õue väravast. Küsimus on ainult heas tahtes — meie oleme punktist D edasi liikunud vastavalt juurdepääsu plaanile. Hageja arvates oleme eksinud punkti D osas. Ei oleks ju midagi lihtsamat kui hagejad tähistaksid koha kus nende hinnangul on punkt D. Praegu on punkti D ümbruses heinamaa, nii et me arvame et hagejatel ei ole ka erilist vahet kas heinamaad ületada jalgsi 2 meetrit siin või sealpool (ligipääsutee laiuseks on ju määratud 4 meetrit). Punkti D määramiseks omavahelise kokkuleppena oleme ka kirjalikult hagejatele teinud 22.08.2017. Praegu on ju küsimus ainult selles, et me kasutame juurdepääsuteed jalgsi ja seega ei ole küsimus sentimeetrites, vaid pigem heas tahtes. Juhul, kui kokku lepitult alustame selle 68 meetri osas tee rajamist, siis loomulikult oleme huvitatud sellest, et punkt D looduses pädeva mõõtja poolt väga täpselt määrata ja kindlalt tähistada. Kui siis hagejad leiavad, et tee asukoht on mõõdetud ja maha märgitud valesti, alles siis oleks õige vajadusel pöörduda kohtusse. Hagiavalduses väidavad hagejad, et pooltel ei ole üksmeelt, kus täpselt asub maakohtu määrusega määratud

2-17-13866 juurdepääsutee. Ka see väide ei vasta suures osas tõele. Hagejad on taotlenud , et kohus tuvastaks määrusest kostjatele tulenevad täpsed kohustused . Selle taotluse põhjendusena väidetakse, et hageja on korduvalt pöördunud politsei poole ebaseaduslike tegevuste vältimiseks. Politsei ei ole kordagi nendega ühendust võtnud selles küsimuses. Samuti ei ole me kasutanud Xxxxxxxxxxx kinnistut mistahes muul viisil kui jõustunud kohtulahendis määratud ligipääsuks. Kui hagejad väidavad midagi muud, siis nad peavad seda ka tõendama. Meie kinnistul ei ole viimastel aastatel külalisi käinud (välja arvatud pere liikmed). Erandiks oli jaanipäev 23.06.2017, kui olime sunnitud kutsuma hädaabinumbril 112 politsei Xxxxxxxxxxx kinnistule, sest hageja E.R. ähvardas meid füüsilise vägivallaga. Politseinikud tulid tõepodest üle hagejate kinnistu, kuid vastavalt korrakaitseseaduse § 50 lõikele 1 võib politsei siseneda valdaja nõusolekuta tähistatud kinnisasjale korrakaitseseaduses sätestatud juhtumitel. Meie arvates oli politsei tegevus (liikumine üle hagejat kinnistute) seaduspärane. Märgime veel, et Seliste küla maadel on aeg-ajalt matkajaid. Meil ei ole matkajate vastu midagi, nad võivad meie pärast nautida loodust ka meie kinnistul. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus lubab kasutada jalgsi liikumisel ka erateed. Kui hageja väidab, et suvaline looduses liikuja on meie külaline, siis seda väidet tuleb tõestada. Hagejate taotlus kostjate kohustuste täpseks määramiseks on meie arvates täiesti üleliigne. Me ei ole kahjustanud kostjate huvisid ja ei kavatse seda teha ka edaspidi. Selles osas jääb hagist mulje, et hagejad on kannatanud. Tegelikult ei ole ju hoopis meie pea 20 aastat oma lapsepõlvekodule normaalsel viisil ligi pääsenud. Hagejad väidavad, et juurdepääsutee rajamine eeldab ehitusprojekti ja ehitusluba. Meie arvates ei vaja lihtsa juurdepääsutee rajamine ehitusprojekti ja ehitusluba ehitusseadustiku mõistes. Kuna ehitusloa andmine kuuluks kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igaks juhuks oleme teinud päringu Tõstamaa vallavalitsusse selles küsimuses. Vastust me paraku veel ei ole saanud. Juhul, kui me plaanime juurdepääsutee rajamist, siis kindlasti ei seisne see hagejate (pahatahtliku) väite kohaselt „hageja kinnistul koorma kruusa mahavalamises" ja seejuures „mittevastava kruusa" kasutamises. Me oleme kursis tee ehitamise nõuetega üldiselt ja oleme ka ise huvitatud korraliku ja vastupidava juurdepääsutee rajamisest, mille tõenduseks on ka praegune naabrite kinnistul olev tee, mille oleme ju suuresti meie ehitanud. Juurdepääsutee rajamisel lähtume kindlasti ehitamise heast tavast ja järgime keskkonnanõudeid. Samas ei tohiks ehitatava 68 meetri pikkuse tee punktide D-F vahel kvaliteedinõuded olla kõrgemad kui praegusel teel punktide A-D vahel, see ei oleks ju loogiline. Kuivõrd tee projekti ja ehitusloa küsimuse lahendamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis ei peaks kohus neid küsimusi arutama. Hageja seiskoht, et kohtu poolt määratud juurdepääsutee Xxxxxxxxxxx kinnistule on avalikult kasutatav tee, ei ole õige. Avalikult kasutatav tee on avatud kasutamiseks kõigile. Kohtulahendis aga määrati juurdepääs piiratud isikute ringile. Mainime siinjuures et hageja N.R., samuti hagejate esindaja advokaat I.Lillo on meile suuliselt korduvalt kinnitanud, et reaalselt me kinnistule ligipääsu ei saa, sest ühegi ehitusprojektiga nemad ei nõustu. Seetõttu on meil alust arvata, et hagejad tegelikult soovivad hagiga alustada uut kohtuvaidlust selleks, et kohtuvaidluse ajal me ei saaks reaalselt juurdepääsu oma kinnistule kasutada. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik 3.Hagejad 25.10.2017.a. kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiavad, et kostjate poolt kohtule esitatud J.L. poolt koostatud plaani koos koordinaatidega ja seletuse koordinaatide määramise kohta leides, et sellega on taotluse põhjendus, mille kohaselt on kohtulahend ebatäpne, ära langenud. Vastupidi, kostjad ise kinnitavad selle tõendiga hageja nõude põhjendatust ning selle kohtule esitamise vältimatust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-10-15 selgitanud nõudeid kohtuotsuse resolutsioonile, kui lahendis kohustatakse isikut midagi

2-17-13866 faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma. Kui kohus rahuldab haginõude, peab ta TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi oma otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Eriti oluline on resolutsiooni täpsus lahendite puhul, millega kohustatakse isikut midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma, kus võib eeldada poolte vaidlust täitemenetluses. Otsuse muude osade või muude dokumentide kaasamise vajadus resolutsiooni mõistmiseks ja täitmiseks näitab üldjuhul resolutsiooni ebapiisavat kvaliteeti. Samas peab lahendi detailsus jääma mõistlikesse piiridesse, kuna liigne detailsus võib kaasa tuua omakorda vaidlusi. Kohtulahendi resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid. Seetõttu ei ole piisav, kui resolutsioonis märgitakse üksnes kostja kohustus teha midagi või hoiduda mingist tegevusest lepingu, sh kompromissilepingu järgi. Teisisõnu, Riigikohtu praktikast tuleneb iseenesest lihtne tõdemus, et kõik kohtulahendist tulenevad kohustused peavad tulenema kohtulahendist. Käesoleva kaasuse kontekstis tähendab see seda, et need ei saa tuleneda nt kostjate poolt esitatud J.L. arvamusest, kuivõrd see ei ole kohtulahendi osa ning seda ei olnud Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tegemisel veel olemaski. Samas, hagejad ei vaidle vastu, et analoogne dokument võiks potentsiaalselt saada kohtulahendi osaks eeldusel, et maakohus annab sellele sellise tähenduse käesolevas kohtuasjas. Nimetatu saaks aga juhtuda vaid juhul, kui vastav arvamus on a) antud pädeva isiku poolt ning b) sisuliselt õige. Antud juhul ei ole kostjate poolt esitatud arvamus kumbagi. Kostjad ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, milline on J.L. erialane ettevalmistus ning milline kutse või kutsed on talle omistatud. Konkreetsed nõuded isiku pädevusele sätestab EhS § 24 lg 4 alusel Majandus- ja taristuministri 6. augusti 2015. a määrus nr 108 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi Nõuded). Nõuete Tabel 2 kohaselt eeldab teeprojekti koostamine vastavust vähemalt ühele järgnevatest kutsetasemetest:, diplomeeritud teedeinsener tase 7 või volitatud teedeinsener tase 8. Antud juhul puudub informatsioon, et J.L. vastaks nimetatud nõudele, mistõttu tema arvamust sellisel kujul arvesse võtta ei saa. Kutsekoja kutseregistri andmetel on J.L.l geodeet II tasemele vastav ettevalmistus ning talle on Eesti Geodeetide Ühingu poolt väljastatud kutsetunnistus nr 080303, mis vastab Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemele 4 ehk põhihariduse baasil kutseõppele. Nimetatut arvestades ei ole J.L. pädev isik sellekohaseid hinnanguid andma. Samuti ei ole hagejad ise pädevad määratlema vajalikke koordinaate. Seetõttu on hagejad pöördunud Eesti Geodeetide Ühingu poole selgitamaks välja, millistele nõuetele peab vastama isik, kellel on pädevus teeprojekti koostada ning seda looduses maha märkida ning millistele nõuetele peab selline projekt vastama. Kuni sellekohase informatsiooni saamiseni ning arvestades eelkäsitletud Nõuete regulatsiooni, ei ole põhjust arvata, et J.L. poolt koostatud plaan on asjakohane ning vastab sellele kehtestatud kvaliteedinõuetele muu hulgas ehituslikust aspektist lähtuvalt (kalded, kõrgused, teekraavid jms). Vastupidise tõendamiskoorem lasub kostjatel. Hageja on seisukohal, et tee täpse asukoha määratlemine on kostjate tõendamiskoormus, kuivõrd nemad on sellest huvitatud isikud ning kõnealuse kohtumääruse p 2.8 kohaselt on tee rajamise ja selle kulude kandmise kohustus kostjatel. Ehkki hageja on huvitatud sellest, et kostjad ei kasutaks tema kinnistut suvalisel viisil, vaid ainult sellisel viisil nagu kohus selle kindlaks määrab, peaks kostjatel omakorda olema huvi selle vastu, et määrata kindlaks tee täpne rajamis- ja kasutusvõimalus. Hageja selgitas hagis, et tee ehitamine ja juurdepääsutee rajamine eeldavad ehitusprojekti ja –luba. Hageja seisukoht põhineb Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (edaspidi Määrus) regulatsioonil. Määruse § 1 lg 2 sätestab, et tee ehitustööde (edaspidi teetööd) kvaliteet peab teetööde ja nende vaheetappide vastuvõtmisel vastama vähemalt käesoleva määrusega sätestatud nõuetele. Tee omanik rakendab kõrgemaid nõudeid või lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele täiendavaid nõudeid, kui see on

2-17-13866 vajalik ehitusseadustikus ja liiklusseaduses sätestatud nõuete täitmiseks või muude vajalike tee parameetrite tagamiseks. Sellised nõuded on tee ehitusprojekti (edaspidi projekt) koostajale ja teetööde tegijale kohustuslikud. Kui omanik ei kehtesta täiendavaid nõudeid või kui puudub täiendavate nõuete kehtestamise vajadus, rakendub § 2 lg 1, mille kohaselt tee ja teetööd peavad teetööde vastuvõtmisel vastama projektile, ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud tee projekteerimise normidele ja vähemalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Määruse järgnevad sätted annavad tee ehitamise täpsed tehnilised nõuded. Sealjuures tuleb aga arvestada, et juba tsiviilasjas nr 2-09-25392 käsitleti asjaolu, et juurdepääsutee tuleb rajada keerulistes tingimustes (liigniiske ja madal pinnas), mis mitte ainuüksi ei vaja Määruse üldnõuete järgmist vaid mis annab kinnistu omanikele õiguse nõuda täiendavate ehituskvaliteedinõuete järgmist. Kostjad seevastu leiavad, et ehitusprojekt ja – luba ei ole vajalikud, kuid põhjendusi, miks kostjad seda väidavad, kostjad esitanud ei ole. Käesoleva olukorra ja EhS § 92 lg 8 erinevus on vaid selles, et hageja ei ole määranud ise teele avalikkusele suunatud funktsiooni, vaid sellekohane tahteavaldus on TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendatud kohtuotsusega. Avalikuks kasutamiseks määratud eratee ning avalikkusele ligipääsetava eratee näol on tegemist erinevate õigusmõistetega, mida kostjad ebaõigelt samastavad. Ainus EhS § 92 sätestatud teeliik, millele kõnealune tee vastab, on avalikkusele ligipääsetav eratee. Järeldada ei saa ka seda, et juurdepääsutee ei kuulu ühegi EhS § 92 sätestatud teemõiste alla. Märkimist väärib seegi, et kehtiv õiguskord ei kasuta alates EhS kehtestamisest ja teeseaduse kehtetuks tunnistamisest 1. juulil 2015. a enam eratee mõistet. Selle põhjuseks on asjaolu, et eratee on olemuslikult tee, mis asub ainult eraõigusliku isiku maal ning mida ei kasuta kolmandad isikud. Vastavalt puudub ka vajadus reguleerida sellise tee ehitusnõudeid, kuivõrd omanik otsustab ise, kuidas ta enda omandit kasutab. Kui sellisele teele määratakse aga kohustus taluda kolmandate isikute kasutust, muutub eratee kas osaliselt (kui omanik peab taluma vaid kindlaksmääratud isikute ringi kasutust) või täielikult (kui omanik peab taluma ükskõik kelle kasutust) avalikkusele ligipääsetavaks erateeks. Sellisele teele rakenduvad Määruse § 1 lg 1 jj. nõuded, sealhulgas § 2 lg 1 sätestatud üldnõuded ning omaniku õigus määrata täiendavaid tee kvaliteedinõudeid. Kostjate väitel on tee looduses olemas ning selle kasutamine eeldab vaid head tahet. Hageja esitab kohtule fotod, millelt nähtuvad looduses punktid D-E . Nende punktide vahel ei ole looduses mitte mingit teed. Märkimist väärib seegi, et kostjate läbiv väide nagu ei kavatseks hageja kostjatele mitte kunagi juurdepääsu võimaldada, on vale. Hagejad võimaldavad hea meelega kostjale juurdepääsu, mille tarbeks ongi vajalik, et juurdepääsu tingimused (sh asukoht ja ehitusnõuded) oleks üheselt selged. Nagu nähtub kostjate vastusest ja ka sellele eelnenud kirjavahetusest, on pooltel selles küsimuses erimeelsused, mis paratamatult vajavad kohtulikku lahendamist. 4.Hagejad 12.03.2018.a. täpsustasid haginõuet ning leiavad, et hagejatel ei ole kohustust koostada kostjate eest tee ehitamiseks vajalikke dokumente, kuna vastav kohustus on pandud kostjatele jõustunud kohtuotsusega. Vastavate dokumentide koostamata jätmine ei saa olla aluseks hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Hageja esitas hagiavalduses nõude tuvastada Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide A, B, C, D, E, ja F täpsed koordinaadid ning juurdepääsutee kulgemise trajektoor (hagiavalduse resolutsiooni p 1) ning tuvastada, et Xxxxxxxxxxx kinnistu (reg nr xxxxxxxxxxx) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Xxxxxxxxxxx kinnistu (reg nr xxxxxxxxxxx) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu

2-17-13866 10 p 20 ja 27. Riigikohus leidis otsuse p 20: „Hagis tuleb kohtult paluda tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Mõistlik on esitada mitu alternatiivset nõuet, sest kui kohus hageja pakutud täitmise viisidega ei nõustu, jääb hagi rahuldamata. Kui kostja soovib, et kohus määraks täitmise viisi, mida ei ole taotlenud hageja, võib ta esitada vastuhagi. Lubamatu on hagi, milles kohtult taotletakse täitedokumendi täitmise viisi kindlaksmääramist, kuid ise mingit viisi välja ei pakuta, või milles üksnes palutakse täitedokumenti selgitada. Sellist hagi ei peaks kohus TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi menetlema“. Konkreetses kaasuses seisnes Riigikohtu otsuse p 27 osundatud probleem selles, et hagejad ei esitanud kohtule „ühtki viisi, kuidas nende arvates täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Selle asemel on hagejad palunud, et kohus ütleks neile, millistes ruumides nad peavad heliisolatsiooni muutma ja mida selleks tegema“. Antud juhul on käesolev kaasus Riigikohtu poolt lahendatud olukorrast oluliselt erinev. Riigikohus lahendas olukorra, kus hagejatel oli täitedokumendist (millest tuleneva kohustuse täitmise tuvastamist nad taotlesid) tulenev kohustus viia korteri helikindlus müügilepingu tingimustega kooskõlla. Teisisõnu, hagejatel oli aktiivkohustus ning hagejad soovisid, et kohus selgitaks neile, mida täpselt nad täitedokumendi alusel tegema peavad. Käesoleval juhul hagejal ühtegi aktiivkohustust ei ole. Hagejale ei ole tsiviilasjas nr 2-09-25392 tehtud otsusega pandud kohustust juurdepääsutee rajamiseks, teeprojekti ega alusplaani koostamiseks, tee mõõdistamiseks ega loodusesse märkimiseks. Kõik need kohustused on Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a otsuse punktiga 2.8 pandud avaldajatele, kes on käesolevas tsiviilasjas kostjad. Lisaks nimetatule esineb ka teine aspekt, mille tõttu ei ole käesolev kaasus võrreldav maakohtu poolt viidatud Riigikohtu otsusega. Nimelt, kui nõuda hagejalt, et ta peaks esitama kohtule tee asukoha ehk tee rajamise andmed, peaks hageja nende andmete saamiseks ise täitma kostjale Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a otsuse punktist 2.8 tulenevad kohustused, st korraldama tee rajamiseks ettevalmistavad toimingud. Jääb arusaamatuks, miks peaks hageja seda tegema. Hageja ei ole tee rajamisest huvitatud. Tee rajamise kohustus ja sellega seotud kulude kandmise kohustus on jõustunud kohtulahendiga pandud kostjatele. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-09-25392 eksinud ning teinud lahendi, mida ei saa täita. Arusaamatuks jääb aga, miks peaks hageja olema see isik, kes peab kõik tee ettevalmistööd korraldama vaid selleks, et ületada maakohtu otsuses sisalduv puudus, kusjuures otsus on tehtud kostjate kasuks ja huvides. Hageja on siiski pöördunud omalt poolt maakorraldaja (tase 6) ja geodeedi (tase 6) Indrek Sauvälja poole, kes on koostanud plaani tee asukoha kohta. Hageja esitab selle käesolevaga kohtule ning palub selle tee asukoha määramisel aluseks võtta. Plaanist tuleneb, et - p A (plaanil JNr 1) koordinaadid on XXXXXXXXXXX - p B (plaanil JNr 3) koordinaadid on XXXXXXXXXXX - p C (plaanil JNr 6) koordinaadid on XXXXXXXXXXX - p D (plaanil JNr 12) koordinaadid on XXXXXXXXXXX - p E (plaanil JNr 15) koordinaadid on XXXXXXXXXXX - p F (plaanil JNr 20) koordinaadid on XXXXXXXXXXX Kõik koordinaadid on esitatud L-Est 97 süsteemis. Hageja hinnangul on antud juhul on tegemist olukorraga, kus Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a otsuse lisaks olev plaan ei ole mitte esmane alus, mille kaudu alustada tee rajamise projekteerimist, vaid see on tee projekteerimise kõige viimane etapp, mille juurde jõudmiseks on vajalik läbida järgmised menetlusetapid: projekteerimistingimuste taotlemine kohalikult omavalitsuselt st Pärnu linnalt :projekteerimistingimuste määramine, trassikoridori ja tehniliste tingimuste määramine, ehitusprojekti tellimine ja koostamine , asendiplaani koostamine, tee koordinaatide määratlemine ja mahamärkimine. Hageja konsulteeris Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja M.N.iga, kes selgitas, et tegemist on täiesti uue rajatava teega ning selgitas selle planeerimismenetlust ning ehitusnõudeid. Tegemist on avalikkusele

2-17-13866 ligipääsetava erateega, mis on ehitusloakohustuslik. Vastav kohustus tuleneb EHS § 99 lõikest 1, mille kohaselt projekteerimistingimused on nõutavad EhS lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Lisaks avaldas M.N., et J.L. poolt koostatud skeem ei ole Pärnu Linnavalitsuse jaoks piisav, et selle alusel lubada tee ehitamist. Samuti rõhutas M.N., et omanik kaasatakse kindlasti tee mahamärkimise protsessi, samuti on omanikul õigus nõuda järelevalvet. Hageja palub tuvastada, et Pärnu Maakohtu 23. novembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide A kuni F koordinaadid L-Est 97 süsteemis on järgmised: p A: XXXXXXXXXXX, p B: XXXXXXXXXXX , p C: XXXXXXXXXXX , p D: XXXXXXXXXXX , p E: XXXXXXXXXXX, p F: N 6461349.78, E 502874.5

2-17-13866 juurdepääsutee rajamise kvaliteedinõuded, siis palume võtta arvesse, et ehitatava 68 meetri pikkuse ligipääsutee punktide D-F vahel kvaliteedinõuded ei peaks olema kõrgemad kui praegusel olemasoleval teel punktide A-D vahel. Hageja väitel eeldab teeprojekti koostamine kõrgemat kvalifikatsiooni kui on J.L.l. Meie hinnangul ei ei J.L. ega I.S. koostatud plaanide puhul tegemist tee projektiga. Meie arvates ei ole pädevate isikute J.L. ja I.S. koostatud plaanide puhul tegemist „mahamärkimisega“.Tee ehitusprojektile on sätestanud majandus- ja taristuminister nõuded määrusega nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Nimetatud määruse kohaselt peab tee ehitusprojekti koostama lähtudes tellija antud lähteülesandest (§ 2 lg 4). Kooskõlas ehitamise hea tavaga (sh kooskõlastamine puudutud osapooltega) oleme me palunud hageja esindajalt 14.02.2018 elektronkirjaga nende seisukohta tee ehitusprojekti lähteülesande osas. Vastust me veel ei ole saanud. Viidatud määruse § 3 lg 1 kohaselt on tee ehitusprojektil koostamisel kolm staadiumit: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Need staadiumid on kooskõlas standardiga EVS 932:2017. Kui praegu rääkida projekteerimisest ehitusseadustiku mõistes, siis me oleksime üsna eelprojekti alguse juures. Veel ei ole kooskõlastatud lähteülesannetki. Tehtud on varasemas menetluses toiminguid, mis võiksid olla tee ehitusprojekti osad (mõõtmisi tee kandevõime osas, kohtu poolt paikvaatlus jms) ning on olemas J.L. ja I Sauväli koostatud juurdepääsu/ligipääsu joonised/kaardid/plaanid. J.L. ja I.S. tööd ei ole tee ehitusprojektid (hageja termini kohaselt „teeprojektid“; 05.12.2017 hageja taotluses punkti 2.2 kohaselt). Seetõttu ei ole õige hageja väide, et J.L. kvalifikatsioon ei ole piisav ligipääsutee plaani (kaarti) koostamiseks. Juhul, kui hageja peab pädevaks I.S. tööd ja peab seda teeprojektiks (hageja väljend), siis ka I.S. töö ei vasta ehitusseadustiku ja viidatud määruse nõuetele, sest töö juures puuduvad mitmed määruse §-is 2 sätestatud dokumendid (seletuskiri, ekspertiiside ja uuringute andmed, puudub tellija lähteülesanne jms). Meie leiame, et J.L. ja I.S. tööde puhul ei ole tegemist tee ehitusprojektiga (teeprojektiga hageja sõnastuses), vaid tegemist on asendiplaanilise joonisega, millel on esitatud geodeetilise uurimistöö andmed (viidatud määruse § 5 lg 5). Selle töö tegemiseks on J.L. pädevus piisav. Majandus- ja taristuministri määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 2 lg 1 p 1 kohaselt võib tegemist olla ka maa-ala topograafilise plaaniga.Meie arvates ei ole pädevate isikute J.L. ja I.S. koostatud plaanide puhul tegemist „mahamärkimisega“. Juurdepääsutee geodeetiliste punktide mahamärkimine looduses on täiesti omaette protsess, mis ei ole veel aset leidnud. Seega ei ole ka nn „mahamärkimise“ osas asjakohane hageja arutluskäik koos järeldusega, et J.L. ei olnud oma töö tegemiseks piisavalt kvalifitseeritud või pädev. Kokkuvõtteks leiame, et I.S.lt uue plaani tellimine vajalik, kuna tee asukoht on juba määratud Pärnu Maakohtu 23.11.2015 lahendis tsiviilasjas nr 2-09-25392. Kuna varasem J.L. poolt koostatud ja nüüd I.S. poolt koostatud plaanid ei ole omavahel vastuolus, siis andis I. Sauväli töö kinnitust, et ka J.L. töö oli õige. Meie hinnangul on mõlemad plaanid koostanud pädevad isikud nõuetekohaselt. Erinevus on pealkirjas – J.L. „ligipääsutee plaan“ ja I.S. „juurdepääsutee asendiplaan“. Kuid sellel ei ole sisulist vahet. Teiseks, J.L. on määranud tee servade koordinaadid, I.S. on määranud tee telje koordinaadid. Määratud koordinaate võrreldes ja teades, et jõustunud kohtulahendis on tee laiuseks määratud 4 meetrit, leiame et nii J.L. kui I.S. poolt määratud tee koordinaadid ei ole omavahel vastuolus ja mõlemad plaanid võimaldavad tuvastada tee asukoha. J.L. poolt koostatud plaan on isegi suurema praktilise tähtsusega, sest võimaldab tähistada (märkida) geodeetilised punktid tee servas. I.S. poolt määratud geodeetilised punktid (koordinaadid) asuvad aga tee keskel ning seetõttu hävinevad märgistatud geodeetilised punktid tee ehitamise käigus. See võimaldab tulevikus aga uusi vaidlusi teemal – kas tee on ehitatud õigesse kohta. Kohtu eelistungil 23.04.2018 hagejad jäid esitatud hagi juurde ja palusid hagi rahuldada. Kohtu eelistungil 23.04.2018 kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.

2-17-13866 Kohus poolte nõusolekul jätkas asjas kirjaliku menetlusega ja määras tähtajad lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 4.Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2-17-13866 ,kus on märgitud juurdepääsu asukoht. 6.Kõigepealt kohus käsitleb nõuet, milles hagejad paluvad tuvastada kohtu poolt määratud juurdepääsutee punktide A, B , C, D, E ja F täpsed koordinaadid. Tegemist on menetluslike tuvastusnõuetega. TsMS § 368 lg. 1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu v. puudumise tuvastamiseks , kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Lg.2 järgi täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja v. võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada , kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus v. kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise v. toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Hageja on vastavalt kohtu nõudele esitanud omapoolse ettepaneku kohtu poolt määratud juurdepääsutee koordinaatide osas. Kohus nõustub hagejatega, et kohtumääruses 2-09-25392 /23.11.2015.a. ega selle lisaks oleval plaanil ei ole märgitud tee asukoha koordinaate, mis võivad osutuda vajalikuks , kuna teelõiku D - E ei ole reaalselt olemas ja see on alles rajatav/ehitatav teelõik. Samuti pooltel on tekkinud vaidlus eelkõige rajatava teelõigu täpse asukoha osas. Hagejad on esitanud kohtule geodeesiainseneri Indrek Sauväli poolt koostatud plaani tee täpse asukoha kohta , kus on märgitud juurdepääsutee punktide täpsed koordinaadid ja palub kohtul tuvastada tee asukoht antud koordinaatide järgi. Kohus leiab, et antud tuvastusnõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagejal on olemas tuvastushuvi tee määratud punktide täpse asukoha tuvastamiseks hagejate kinnistul s.o. p-d B- F. Vastavalt Kutsekoja kutseregistri andmetele on Indrek Sauvälil kutsenimetus ja kutsestandart Maakorraldaja IV, EKR tase 6 ja EQF tase 6 (tl.134). Kohus ei arvesta kostjate poolt esitatud ja J.L. poolt koostatud tee asukoha plaani, kuna kutsekoja kutseregistri andmetel on J.L.l kutsenimetus ja kutsestandart Geodeet II , EKR tase 4, EQF tase 4 ( tl.94). Samuti kostjad ei ole asjas vastuhagi esitanud, et tuvastada juurdepääsutee koordinaadid teistsugusel viisil. Kohus leiab, et p.A tuvastamise osas tuleb nõue jätta rahuldamata, kuna hagejatel puudub vastavalt TsMS § 368 lg.1 ja lg.2 tuvastushuvi p.A osas. P A ei asu hagejatele kuuluval kinnistul ja p.A asukoha osas kinnistu omaniku ja kostjate vahel vaidlus puudub. Kinnistu omanik , kelle maal nimetatud p A asub ei ole hagi kohtule esitanud. Samuti p.A asub juurdepääsutee alguses , kus tee on reaalselt olemas ja puudub vajadus seda ehitada. Samuti hagejad taotlevad juurdepääsutee punktide koordinaatide tuvastamist põhjusel , et osa teest on alles ehitatav tee (p D-E- F) , siis antud punktide täpsete koordinaatide tuvastamisel ei oma tähtsust p.A täpne asukoht.

2-17-13866 enam kohtus vaielda ei saa , kuid tegemist ei ole täitedokumendiga. Kui kohus hageja haginõude rahuldaks siis nimetatud kohtulahendit ei saa esitada kohtutäiturile täitmiseks nagu hageja on ekslikult arvanud. Selleks, et sissenõudjad saaks algatada täitemenetluse , millega kohustada võlgniku hoiduma teatud tegevusest , tuleb sissenõudjatel esitada kohtutäiturile jõustunud kohtulahend, mille resolutsioonis kas kohustatakse võlgniku tegema teatud toiming v. hoiduma teatud toimingute tegemisest. Seega, et algatada täitemenetlust oleks hageja pidanud esitama kohtule sooritushagi. Selline lahend on täidetav vastavalt Täitemenetluse seadustiku 3 osa § 182- 183. Hagejad ei ole tuvastushagi muul viisil põhjendanud ja nõue tuleb jätta rahuldamata.

2-17-13866 kohase ehitisega, mida ei ole reguleeritud eriosaga, tuleb lähtuda seaduse üldosast või teistest õigusaktidest (nt metsaseadus). Eriosaga reguleerimata teede (erateed, mis ei ole avaliku kasutusega ja mida lisaks omanikule kasutavad kolmandad isikud harva) ehitamisel ja korrashoiul tuleb lähtuda üldosas sätestatud põhimõtetest, nagu hea tava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja asjatundlikkuse põhimõte ning ehitisele ja ehitamisele esitatavad põhinõuded. Oluline on rõhutada, et ohutuse nõue rakendub teedele eeldusel, et tee on ehitatud ja hooldatud vastavalt kehtivatele nõuetele. Tee on maatükiga püsivas ühenduses olev rajatis ning maatüki oluline osa, kuuludes seega maatüki omanikule. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teisisõnu, tee ja teealune maa ei saa kuuluda eri omanikele. Seadusega laiendatakse, võrreldes kehtiva TeeSga, teede ringi, millele rakendatakse tee ehitamisega seonduvaid nõudeid. Teede regulatsiooni alla tuuakse erateed, mis kehtiva TeeS-s on reguleeritud minimaalselt. Kehtiva TeeS-i kohaselt peab eratee omanik lähtuma kehtiva TeeS-st siis, kui eratee on muudetud avalikult kasutatavaks teeks. Vajadus reguleerida erateele kehtivaid nõudeid tuleneb sellest, et seni on erateed ehitamise regulatsiooni alt välja jäänud. Näiteks ei saa anda eraparklatele teeehitusluba ega projekteerimistingimusi, kuna puudub vastav nõue. Samuti välistab kehtiv TeeS (§ 20 lg 2) riikliku järelevalve tegemise eratee ehitamise üle. Erateede ehitamisel, korrashoiul, projekteerimisel peab lähtuma seaduse nõuetest, et tagada kõigile kasutamiseks avatud erateede ehitamine, korrashoid ja projekteerimine, mis peavad toimuma ohutust tagavate tingimuste kohaselt. Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle erateedel teostavad riiklikku järelevalvet kohalikud omavalitsused. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et vaidlusaluse tee puhul on tegemist erateega mitte avalikkusele ligipääsetava erateega. Erateedele kehtib EhS üldosas sätestatu. Nimetatu on märgitud ka EhS eelnõu SE 555 § 116 selgituses. EhS § 3 lg.2 järgi ehitis on hoone v. rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. EhS § 8 järgi , ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seotud muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis , ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. EhS eelnõu SE 555 § 121 selgituses on märgitud, et projekteerimistingimused kõigile teedele väljastab kohalik omavalitsus, v.a. riigiteedele. Projekteerimistingimustega annab kohalik omavalitsus liikluskorralduse nõuded. See tagab, et ka erateedel oleks liiklus korraldatud samade põhimõtetega võrreldes riigi ja kohaliku omavalitsuse teedega. EhS eelnõu SE § 118 selgituses on märgitud, et tee ehitamisel tuleb lähtuda üldosas sätestatud nõuetest, kuid lisaks on eriosas toodud nõuded , mis lähtuvad tee ehitamise eesmärgist. EhS eelnõu SE 555 § 122 selgituses on märgitud, et seadustiku üldosa kohaselt tuleb ehitamine alati dokumenteerida. Erateede ehitamise dokumendid tuleb vastavalt üldosale anda kohalikule omavalitsusele. EhS eelnõu SE § 123 selgituses on märgitud, et tee ehitamisel tuleb ehitusluba anda olenemata sellest , kas tegemist on riigi- v. kohaliku omavalitsuse teega v. erateega, järgides üldosa vastavaid sätteid. Samasuguse vastuse on esitanud kohtule ka Pärnu Linnavalitsus märkides, et tegemist on erateega, mis peab vastama eelkõige ehitusseadustiku üldosa nõuetele, mille kohaselt peab erateede ehitamine ja kasutamine olema ohutu (EhS § 8) ja keskkonnasäästlik (§ 9), tee peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele (§ 11) (tl. 181-182).

2-17-13866

2-17-13866

2-17-13866 Töölähetuskulud (sõidukulu) 16.26 + käibemaks ja päring kinnistusregistrile 31.05.2018 3 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on järgnevad: hagiavalduse koostamise ja puuduste kõrvaldamisega seotud menetlustoimingud (p. 1- 7 ) 4 tundi ja 3 minutit, kokku 486 eurot + käibemaks 20% = 583.20 eurot. Ajakulu on mõistlik arvestades hagiavaldust 5 lehel , puuduste kõrvaldamise avaldust 0,5 lehel, lisatud tõendeid ning avalduse sisu ja keerukust. Kohus leiab, et p.8-10 järelepärimine Eesti Geodeetide ühingule ja vastuse koostamine kostja vastusele on vajalik ja põhjendatud kulu 2 tundi ja 45 minutit , 330 eurot + käibemaks 20 % = 396 eurot. Ajakulu on mõistlik arvestades kirjaliku vastust 4 lehel. P 11-17 Geodeetide ühingu vastusega tutvumine, taotluse koostamine tõendite võtmiseks asja materjalide juurde, ettevalmistus kohtuistungiks , nõupidamine kliendiga, esindus kohtuistungil 13.02.2018 ja vastuse koostamine läbirääkimiste pidamiseks kokku 3 tundi ja 44 minutit ajakulu on vajalik ja põhjendatud, 448 eurot + käibemaks 20 % =537.60 eurot. Kohtuistungi aeg on kohtuistungi protokollis ja vajalik on istungiks ettevalmistus kui ka vastusega tutvumine, nõupidamine kliendiga ning vastuse koostamine läbirääkimisteks. P.20,22 ja 23 telefonikõned kliendiga ja kirjaliku seisukoha koostamine on põhjendatud ja vajalik kulu 3 tundi ja 7 minutit arvestades kirjaliku seisukohta sisuliselt 3,5 lehel. Seega põhjendatud kulu 374 eurot + käibemaks 20 % = 448.80 eurot. P.24- 28 tutvumine kostjate vastusega , ettevalmistus kohtuistungiks , nõupidamine kliendiga , taotluse koostamine kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kokku 1 tund ja 20 minutit s.o. 160 eurot + 20% = 192 eurot. Eelnevalt on juba piisavalt materjalidega tutvutud ja istungiks ettevalmistusi tehtud. P 29-35 tutvumine Pärnu LV vastusega, lõppseisukohtade koostamine ja kompromissettepaneku koostamine on põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi arvestades , et kirjalikud seisukohad on 3 lehel ja kompromiss 1 lehel. Seega põhjendatud õigusabikulud 480 + 20% = 576 eurot. Seega põhjendatud õigusabikulu kokku 583.20+ 396 + 537.60 + 448.80 + 192 + 576 = 2733.60 eurot. Samuti kohus leiab, et põhjendatud kulud on töölähetuskulud (sõidukulu) 20.51 eurot. Seega põhjendatud menetluskulud kokku 350 + 2733.60 + 20.51 = 3104.11 eurot , millest 50 % s.o. 1552.05 eurot kuulub kostjatelt hagejate kasuks väljamõistmisele. Kostjad ei ole menetluskulude nimekirja kohtule kohtu eelistungil antud tähtajaks esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole päring kinnistusregistrile, kuna nimetatud päringu vastust ei ole kohtule esitatud. Samuti põhjendatud kulu ei ole ajakulu sõidule koos käibemaksuga kokku 434 + 462 = 896 eurot. Kohus leiab, et sõiduks kohtuistungile ajakulu ei ole põhjendatud kulu. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu s.o. transpordikulu, milleks on autokütuse maksumus. TsMS § 174 ja 175 ega § 144 p.1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist menetlusosalise lepingulisele esindaja sõidule kulutatud aja eest. TsMS § 217 lg.6 kohaselt esindaja käitumine ja teadmine on võrdsustatud menetlusosalise käitumine ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p.2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-64-13 p.13. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik Jõustumine lisalehel Jõustus osaliselt 04.09.2019 Riigikoht määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2019 otsuse resolutsioon:

RESOLUTSIOON:

2-17-13866

2-17-13866

ringkonnakohtus

hüvitatavate

menetluskulude

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.