Elisa Teleteenused AS hagi M S-T vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
622,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts (Julianus Inkasso OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: M S-T (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M S-T hageja Elisa Teleteenused AS kasuks poolte vahel 15.04.2014 sõlmitud kliendi- ja teenuseosutamise lepingust nr L-745576 tulenev võlgnevus 327,15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 210,53 eurot.
3.Mõista kostjalt M S-T hageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja alates 02.04.2019 kuni põhivõlgnevuse (327,15 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhivõlgnevuselt (327,15 eurot) määras 0,05% päevas, kuid mitte enam, kui 116,62 euro ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 25 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda. 5.2 Mõista kostjalt M S-T hageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja menetluskulud 206,40 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (206,40 eurot) tuleb M S-Tel tasuda Elisa Teleteenused AS-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-18-132568 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Elisa Teleteenused AS esitas 05.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M S-T 541,99 euro saamiseks. Kohus tegi 02.01.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 24.01.2019 aadressil xxx. Võlgnik M S-T esitas 07.02.2019 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.03.2019 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Elisa Teleteenused AS (hageja) esitas 01.04.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 08.04.2019 hagiavalduse täiendused M S-T (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 327,15 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 210,53 ja lisanduv viivis alates 02.04.2019 kuni põhinõude summas 327,15 täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja 16.04.2014 sõlminud hagejaga kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr L-745576, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Start M-Internet + M-DigiTV, STARbox, Ajamasin, Wi-Fi teenus aadressil x ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, hinnakirjaga ja lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arved kokku summas 327,15 eurot: 30.06.2015 arve nr A-25551746 summas 0,58 eurot; 31.07.2015 arve nr A25682066 summas 41,95 eurot; 31.08.2015 arve nr A-25833665 summas 21,44 eurot; 30.09.2015 arve nr A-26041116 summas 20,47 eurot; 29.09.2015 arve nr NA-75831 summas 10 eurot; 29.09.2015 arve nr NA-75832 summas 119 eurot; 29.09.2015 arve nr NA-75833 109 eurot; 31.10.2015 arve nr A-26286168 summas 4,71 eurot.
3.Hageja esitatud põhinõue koosneb hageja poolt kostjale osutanud teenusest ja kostjale liitumisepingu sõlmimisel üle antud seadmete tasust. Hageja üldtingimuste punkti 5.3.6 kohaselt peab klient lepingu lõppemisel tagastama seadme(d) hagejale seisundis, milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist. Üldtingimuste punktis 5.3.7 on viisid, kuidas on kliendil võimalik seadmeid hagejale tagastada. Kostja ei ole seadmeid hagejale tagastanud. Kostjale esitatud arvelt nr A-25551746 nähtub, et perioodil 01.05.2015 kuni 31.05.2015 on toimunud laekumine summas 30 eurot, mille hageja on arvestanud eelmise perioodi võlgnevuse katteks. Seega nähtub arvelt nr A-25551746 võlgnevus 65,58 eurot, mis koosneb võlgnevusest eelmise perioodi eest summas
2-18-132568 33,24 eurot, viivisest summas 0,38 eurot ning võlgnevusest arve nr A-25551746 eest 31,96 eurot. Arvelt nr A-25682066 nähtub tasumine summas 30 eurot, mille hageja on arvestanud võlgnevuse katteks eelmise perioodi eest (33,24-30,00=3,24 eurot). Seega on võlgnevus eelmise perioodi eest pärast antud tasumist 3,24 eurot. Samuti nähtub arvelt nr NA-75831, et võlgnik on teinud tasumise summas 35 eurot. Antud tasumisega loeb hageja tasutuks võlgnevuse eelmise perioodi eest 35,003,24=31,76 eurot. Kuivõrd eelmise perioodi võlgnevus sai antud tasumisega tasutus, siis loeb hageja ka arvel nr A-25551746 kajastuva viivise summas 0,38 eurot, tasutuks (31,76-0,38=31,38 eurot. Samuti loeb hageja osaliselt tasutuks ka võlgnevuse arve nr A-25551746 eest (31,9631,38=0,58 eurot. Seega on kostja võlgnevus arve nr A-25551746 eest 0,58 eurot.
4.Lepingu järgi oli kostja kohustatud lepingu lõpetamisel tagastama kõik komplektiosad. Hageja üldtingimuste punkt 12.4 teise lause järgi seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient tasuma selle väärtuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kostjale on esitatud vastavad tagastamata seadmete eest järgmised nõudearved: NA-75831, NA-75832 ja NA-75833. Kostjale on saadetud eelnevalt seadme tagastamise nõue, milles on antud kostjale tähtaeg seadmete tagastamiseks või väärtuse kompenseerimiseks. Arvetel nr A-25682066 ja A-26041116 märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu aluseks on hageja hinnakiri. Hinnakiri on kostjaga sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks ja millega tutvumist ning nõustumist kostja oma allkirjaga lepingul kinnitas. Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Hageja hoiatas eelneva arvega nr A-25551746 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve(d) summas 12 eurot. Muus osas on arved esitatud poolte vahel lepingus kokkulepitud teenuste eest, vastavalt konkreetsel ajahetkel kehtivale teenuste hinnakirjale.
5.Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu punkt 5.2.1. alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja sissenõudmiskulu summa 25 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise telefoni teel ja emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05% tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 01.04.2019. valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,05%. Hageja on arvestanud viivist kokku summas 210,53 eurot.
6.Hageja esitas 09.05.2019 seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et nõue on aegunud ning sellest tulenevalt tuleks hagiavaldus jätta rahuldamata. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2016 ja oleks aegunud 01.01.2019. Hageja algatas maksekäsu kiirmenetluse enne aegumistähtaja lõppemist, s.t 05.12.2018. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et tegemist ei ole aegunud nõudega. Hageja on seisukohal, et hageja viivisenõue (0,05% päevas) ei ole ülemäära kõrge ning ei ületa seaduses sätestatud ülempiiri. Lepingut sõlmides oli kostja teadlik kokkulepitavast viivisemäärast ning kostja on enda allkirjaga kinnitanud, et nõustub lepingu tingimustega.
2-18-132568
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 29.04.2019 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
8.Kostja taotleb tunnistada hagi nõue aegunuks ja vähendada ülemäära suurt viivisenõuet. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt oli tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 01.01.2019. Kostja ei tunnista hagi, kuna nõue aegus 01.01.2019. Kostjale edastati AS Starmani võlanõue Creditreform Eesti OÜ (Inkassonõue nr 1512852596) poolt 30.12.2015, millega algas nõude aegumine. Hageja esitas 05.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis on kostjale kätte toimetatud 24.01.2019, s.o peale aegumistähtaega 01.01.2019. Kostja leiab, et hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni on ülemäära suur.
9.Kostja esitas 09.05.2019 kohtule arvamuse. Kostja hinnangul on antud tsiviilasja nõue aegunud 01.01.2019. Tulenevalt TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitatuks lugemisel on oluline asjaolu, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud. Üldjuhul toimetatakse hagi TsMS § 393 lg 1 järgi kostjale kätte pärast selle menetlusse võtmist, kuid nõude aegumine peatub ka muudel juhtudel, kui hagi kostja kätte toimetatud, isegi kui kohus jätab selle menetlusse võtmata. Nõude aegumine algas 01.01.2016. Kostjale on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond edastanud makseettepaneku 02.01.2019, mis on kostjale kätte toimetatud 24.01.2019. Seega on kostja hagi kätte saanud peale nõude aegumise kuupäeva.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Esmase aegumise vastuväite on kostja esitanud maksekäsu kiirmenetluses. Kostja on korranud oma vastuväidet 29.04.2019 vastuses hagile ja 09.05.2019 seisukohas. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo
2-18-132568 tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
14.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevast kolmeaastastest aegumistähtajast. Samas aegumise algusele tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg 3 teist lauset. Kostja pidi lepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel, mistõttu on nõude sissenõutavaks muutumine seotud arvete esitamisega. Hageja esitas kostjale arveid osutatud teenuse eest 01.06.2015 kuni 01.10.2015. Seega algas kokkulepitud teenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2015. aasta lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja kliendi- ja teenuseosutamise lepingust tuleneva teenuse osutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2016 kell 00:00 ja nõue aegus seega hiljemalt 01.01.2019 kell 23:59. Ka kostja on oma 09.05.2019 menetlusdokumendis kinnitanud, et nõue aegus 01.01.2019.
15.Kostja jätab aga tähelepanuta, et TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses ning TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 05.12.2018. Kuna hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses 05.12.2018, s.o enne kolmeaastase aegumistähtaja möödumist kõikide arvete puhul, siis ei ole hageja nõuded käesolevaks ajaks aegunud. Seadusele ei põhine kostja väide, et nõue olevat aegunud, kuna kostja on hagi kätte saanud peale nõude aegumise kuupäeva.
16.Kuna kohus leiab, et nõue ei ole aegunud, lahendab kohus järgnevalt asja sisuliselt.
17.Vaidlus puudub selles, et kostja ja Elisa Teleteenused AS (endine AS Starman) sõlmisid 15.04.2014 kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr L-745576, mille alusel esitas hageja kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest, mida kostja ei ole osaliselt tasunud. Perioodil 01.06.2015 kuni 31.10.2015 esitatud arvetest on kostjal osaliselt tasumata järgmised arved: 01.06.2015 arve nr A-25551746 summas 0,58 eurot, maksetähtajaga 30.06.2015 (sh võlahaldustasu 5 eurot); 01.07.2015 arve nr A-25682066 summas 41,95 eurot, maksetähtajaga 31.07.2015 (sh võlahaldustasu 5 eurot ja võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot); 01.08.2015 arve nr A-25833665 summas 21,44 eurot, maksetähtajaga 31.08.2015 (sh võlahaldustasu 5 eurot); 01.09.2015 arve nr A-26041116 summas 20,47 eurot, maksetähtajaga 30.09.2015 (sh võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot); 29.09.2015 arve nr NA-75831 summas 10 eurot, maksetähtajaga 29.09.2015; 29.09.2015 arve nr NA-75832 summas 119 eurot, maksetähtajaga 29.09.2015; 29.09.2015 arve nr NA-75833 109 eurot, maksetähtajaga 29.09.2015; 01.10.2015 arve nr A26286168 summas 4,71 eurot, maksetähtajaga 31.10.2015 (sh võlahaldustasu 5 eurot).
18.Kostja pole esitanud põhjendatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu, samuti põhinõude suuruse suhtes. Vaidlus puudub selles, et hageja on kostjale osutanud teenust, mille eest on väljastanud kostjale ka arveid. Kostja ei ole arveid tasunud ega esitanud väiteid ega tõendeid selle
2-18-132568 kohta, et võlgnevus oleks tasutud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid nõutava põhivõla suuruse arvestuse osas. Vaidlus puudub, et hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu võlgnevuse tõttu üles 31.10.2015 ja kostja on jätnud talle üürile antud seadmed lepingu lõppemisel hagejale tagastamata, seega on kostjal lepingust tulenevalt tekkinud kohustus hüvitada hagejale seadmete maksumus.
19.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 327,15 eurot.
20.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis arvete maksetähtaegadele järgnevast kalendripäevast kuni 01.04.2019 eest summas 210,53 eurot ja samuti viivis alates 02.04.2019 määras 0,05% päevas tasumata põhisummalt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on hageja viivisenõudele esitanud vastuväite, mille kohaselt on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni ülemäära suur. Hageja leiab, et viivisenõue (0,05% päevas) ei ole ülemäära kõrge, ei ületa seaduses sätestatud ülempiiri ja lepingut sõlmides oli kostja teadlik kokkulepitavast viivisemäärast ning kostja on enda allkirjaga kinnitanud, et nõustub lepingu tingimustega.
21.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
22.Hageja teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05% tasumata põhisummalt kalendripäevas. Kohus märgib, et viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et võlgnik on ise viivisemääraga nõustunud (vt Riigikohtu 12.12.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 21). Kohus leiab siiski, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja võlgnevus on terves ulatuses sissenõutavaks muutunud juba 2015. aasta lõpus ning on tõendamata, et kostja oleks võlgnevuse tasumiseks mistahes pingutusi teinud. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks märkimisväärses ulatuses võlgnevust vähendanud. Kostja ei ole tuginenud ka majanduslikule aspektile ega toonud välja asjaolusid, mille tõttu kokkulepitud viivisemäär võiks olla ülemäära suur. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei ületa kordades põhinõuet. Seega ei ole
2-18-132568 kohtuni toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse viivisenõuete suurust vähendada.
23.Vaatamata eeltoodule märgib kohus, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
24.Kohus on seisukohal, et kostja, kes oli arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud tasumata võlgnevuselt viivist. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista 01.04.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 210,53 eurot ning lisanduv viivis alates 02.04.2019 määras 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.
25.Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
26.Hagiavalduse lisana 4 on hageja esitanud 20.04.2017 võlateatise ja 02.05.2018 võlateatise, millest nähtuvalt on Julianus Inkasso OÜ (mitte Elisa Teleteenused AS) inkassomenetluses saatnud kostjale maksemeeldetuletusi. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt Riigikohtu 09.09.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-1315654). Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga inkassofirma osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa. Kohus märgib, et lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seega ei ole hageja tõendanud sissenõudmiskulude tekkimist 25 euro ulatuses ja nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata.
27.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 327,15 eurot ja 01.04.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 210,53 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise alates 02.04.2019 protsendina põhinõudelt (327,15 eurot) määras 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui 116,62 euro (32715-210,53) ulatuses. Hagi jääb rahuldamata sissenõudmiskulu 25 euro nõudes. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 96% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS
2-18-132568 § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 4% ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 240 eurot, kokku 365 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
30.Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) lugeda 1,5 tundi. Hageja esindaja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; Riigikohtu 01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Kohus leiab, et tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta on juristide tavapärasest töötasu suurusest kõrgem. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 110 eurot, kuid käesoleval juhul oli tegemist võlavaidlusega ja nn masshagiga, mis ei olnud keskmisest keerulisem ning ei esinenud asjaolusid, mis põhjendaksid keskmisest kõrgemat tunnitasumäära. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tunnitasumäär 120 eurot käesolevas vaidluses põhjendatud. Kohus leiab seega, et lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on käesolevas asjas 60 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 90 eurot (1,5 h x 60). Hageja on esitanud kohtule kinnituse, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (125+90) 215 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 206,40 eurot (s.o 215-st eurost 96%) ning menetluskuludelt (206,40 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
31.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.