Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagi MP, Fort Invest OÜ, Syber OÜ, Royal Marbella Property OÜ, Supraline OÜ ja OÜ Interassist vastu kahju hüvitamiseks ja viivise välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.06.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
451 228,12 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MP, Fort Invest OÜ, Royal Marbella Property OÜ, Supraline OÜ ja OÜ Interassist apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis, registrikood 11937939) pankrotihaldur Kalev Mägi, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja 1: MP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2: Fort Invest OÜ (registrikood 11957586) Kostja 3: Syber OÜ (registrikood 12123722) Kostja 4: Royal Marbella Property OÜ (registrikood 12671863) Kostja 5: Supraline OÜ (registrikood 12517381) Kostja 6: OÜ Interassist (registrikood 12775215) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Raivo Laus ja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel Kolmas isik: SD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri
Istungi toimumise aeg
10.04.2019
1(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando, kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel ja kolmas isik SD
1.Harju Maakohtu 11.06.2018 otsus tühistada osaliselt osas, milles rahuldati hagi MP vastu 138 447,53 eurot ületavas summas ja jätta tühistatud osas hagi rahuldamata. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotamise ja väljamõistmises osas ning jagada ja määrata kindlaks menetluskulud käesoleva otsusega. Maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.MP apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Fort Invest OÜ, Royal Marbella Property OÜ, Supraline OÜ ja OÜ Interassist apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.3.Mõista MP-lt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja 138 447,53 eurot ja sellelt summalt viivis 25.04.2016 seisuga 9160,29 eurot ning võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26.04.2016 kuni 138 447,53 euro tasumiseni.
3.4.Mõista MP-lt ja Fort Invest OÜ-lt solidaarselt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja 75 976,88 eurot ja sellelt summalt 25.04.2016 seisuga viivis 5026,96 eurot ning võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26.04.2016 kuni 75 976,88 euro tasumiseni.
3.5.Mõista MP-lt ja Royal Marbella Property OÜ-lt solidaarselt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja 28 685,33 eurot ja sellelt summalt 25.04.2016 seisuga viivis 1897,95 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26.04.2016 kuni 28 685,33 euro tasumiseni.
3.6.Mõista MP-lt ja Supraline OÜ-lt solidaarselt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja 3000 eurot ja sellelt summalt 25.04.2016 seisuga viivis 198,49 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26.04.2016 kuni 3000 euro tasumiseni.
3.7.Mõista MP-lt ja OÜ-lt Interassist solidaarselt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja 15 000 eurot ja sellelt summalt viivis 25.04.2016 seisuga 992,47 eurot ning viivis võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2016 kuni 15 000 euro tasumiseni.
3.8.Jätta rahuldamata Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagi MP ja Syber OÜ vastu solidaarselt 15 158,49 euro, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1002,95 eurot ja viivise võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2016 kuni 15 158,49 euro tasumiseni väljamõistmiseks.
3.9.Maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506
3.9.1.Jätta poolte menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP vastu poolte endi kanda.
3.9.2.Jätta menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP ja Fort Invest OÜ vastu solidaarselt kostjate MP ja Fort Invest OÜ kanda.
3.9.3.Jätta menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP ja Royal Marbella Property OÜ vastu solidaarselt kostjate MP ja Royal Marbella Property OÜ kanda.
3.9.4.Jätta menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP ja Supraline OÜ vastu solidaarselt kostjate MP ja Supraline OÜ kanda.
3.9.5.Jätta menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP ja Interassist OÜ vastu solidaarselt kostjate MP ja Interassist OÜ kanda.
3.9.6.Jätta menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP ja Syber OÜ vastu Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kanda.
3.9.7.Jätta SD menetluskulud tema enda kanda.
3.9.8.Rahuldada osaliselt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 16 936,42 eurot.
3.9.9.Rahuldada osaliselt MP, Fort Invest OÜ, Syber OÜ, Royal Marbella Property OÜ, Supraline OÜ ja OÜ Interassist taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 7264,8 eurot.
3.9.10.Mõista MP-lt ja Fort Invest OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 3217,90 eurot.
3.9.11.Mõista MP-lt ja Royal Marbella Property OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 1185,50 eurot.
3.9.12.Mõista MP-lt ja Supraline OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 169,35 eurot.
3.9.13.Mõista MP-lt ja Interassist OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 592,80 eurot.
3.9.14.Mõista välja Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihaldurilt Kalev Mägilt MP ja Syber OÜ kasuks solidaarselt 254,30 eurot. Menetluskulud tuleb hüvitada Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivara arvel.
3.9.15.Punktides 3.9.10.-3.9.14. väljamõistetud menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.10.Ringkonnakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.10.1.Jätta menetluskulud poolte endi kanda puutuvalt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagi MP vastu kahju hüvitamiseks kohta tehtud otsuse vaidlustamist.
3(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506
3.10.2.Jätta Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP ja Fort Invest OÜ vastu tehtud otsuse vaidlustamisega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
3.10.3.Jätta Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP ja Royal Marbella Property OÜ vastu tehtud otsuse vaidlustamisega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
3.10.4.Jätta Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP ja Supraline OÜ vastu tehtud otsuse vaidlustamisega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
3.10.5.Jätta Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP ja Interassist OÜ vastu tehtud otsuse vaidlustamisega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
3.10.6.Jätta SD menetluskulud tema enda kanda.
3.10.7.Rahuldada osaliselt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 2070,72 eurot.
3.10.8.Mõista MP-lt ja Fort Invest OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 396 eurot.
3.10.9.Mõista MP-lt ja Royal Marbella Property OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 142 eurot.
3.10.10.Mõista MP-lt ja Supraline OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 21 eurot.
3.10.11.Mõista MP-lt ja Interassist OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 82,72 eurot.
3.10.12.Punktides 3.10.8.-3.10.11. väljamõistetud menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.11.Rahuldada osaliselt kostjate taotlus jätta kolmanda isiku SD ütlused arvesse võtmata.
3.12.Jätta muutmata 27.04.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, milleks on:
3.12.1.arestida MP ja FIE MP (registrikood 11743611) arveldusarved Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides kokku 20 000 euro ulatuses Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks;
3.12.2.arestida Fort Invest OÜ (registrikood 11957586) arveldusarved Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides kokku 10 000 euro ulatuses Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks;
3.12.3.arestida OÜ Interassist arveldusarved Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides kokku 10 000 euro ulatuses Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks;
4(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506
3.12.4.arestida MP-le kuuluv Fort Invest OÜ (registrikood 11957586) osa ja teha käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärke kandmisega äriregistrisse Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks;
3.12.5.arestida Fort Invest OÜ-le kuuluv Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) osa ja teha käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärke kandmisega äriregistrisse Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks.
3.13.Tühistada hagi tagamine osas, milles kohus arestis Syber OÜ arveldusarved Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides kokku 10 000 euro ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi (hageja) esitas hagi MP (kostja 1), Fort Invest OÜ (kostja 2), Syber OÜ (kostja 3), Royal Marbella Property OÜ (kostja 4), Supraline OÜ (kostja 5), OÜ Interassist (kostja 6, koos kostjad), Corn Trade ja Mercer Trade Inc. vastu kahju hüvitamiseks ja viivise välja mõistmiseks või alternatiivselt kostjate 2-6 osas alusetu rikastumise nõudes. Hageja palus välja mõista: - kostjalt 1 põhivõla 271 023,14 eurot ja viivise 17932,07 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; - kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt põhivõla 75 976,88 eurot ja viivise 5026,96 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; - kostjatelt 1 ja 3 solidaarselt põhivõla 15 158,49 eurot ja viivise 1002,95 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; - kostjatelt 1 ja 4 solidaarselt põhivõla 28 685,33 eurot ja viivise 1897,85 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
5(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 kostjatelt 1 ja 5 solidaarselt põhivõla 3000 eurot ja viivise 198,49 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; - kostjatelt 1 ja 6 solidaarselt põhivõla 15 000 eurot ja viivise 992,47 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
2.Esialgses hagiavalduses esitas hageja nõuded ka Corn Trade ja Mercer Trade Inc vastu, kuid nende kostjate osas on menetlus lõppenud.
3.Kostja 1 oli Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis, menetluses: osaühing, võlgnik) juhatuse liige perioodil 07.05.2010–30.06.2015 ja kutsuti tagasi, kuna siseauditi käigus tuvastati, et ta tekitas tahtlikult osaühingule kahju vähemalt 408 844,20 eurot. - 30.06.2015 oli osaühingu kassas dokumentide järgi sularaha 221 505,86 eurot, millest jäi võlgnikule üle andmata 177 205,86 eurot. Kokku on kostja 1 tegevuse tulemusel kadunud 132 575,61 eurot osaühingule kuuluvat raha. - Kostja 1 võttis ajavahemikus 01.01.2013–31.07.2015 osaühingu arvelduskontolt osaühingule kuuluva pangakaardiga sularaha 35 500 eurot, mille kohta puuduvad kuludokumendid. - Kostja 1 tasus isiklike kulutuste eest osaühingu pangakaardiga 662,57 eurot (rendiauto, lennupiletid). Osaühingu huvides sularaha kasutamist tõendavaid kuludokumente ei ole ja välislähetusi osaühingul ei olnud. - Kostja 1 tegi 25.06.2015 ülekande IP Regner OV-le 1981,62 eurot selgitusega „makse vastavalt kokkuleppele, arve 1 22.06.2015“ ning 17.06.2015 ja 01.07.2015 kolm ülekannet Mercer Trade Inc-le kokku 38 000 eurot selgitusega „aruandlus“. Osaühingu raamatupidamises ei olnud teenuse osutamise ega aruandluse kohta mingeid dokumente. - Kostja 1 kandis enda isiklikule (FIE) arvelduskontole ajavahemikus 31.01.2013– 23.04.2015 kokku 34 803,70 eurot. Ülekannete selgitused olid „makse“, „aruandlus“, „arve“, „kassasse“ või „avansiline tasu“. Aruandlusega seotud teenuseid ei ole kostja 1 osaühingule osutanud. Isegi kui kostja 1 on tegelenud aruandlusega, oli see juhatuse liikme kohustus, mille eest ei ole eraldi tasu teenuse osutamise lepingu alusel ette nähtud. Igal juhul oli tegemist huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumisega, sest kostja 1 tegutses ühtlasi teise poole huvides. - Kostja 1 tegi ajavahemikus 06.01.2012–05.10.2015 ülekandeid endaga seotud äriühingutele (kostjad 2-5, Corn Trade OÜ) kokku 150 320,70 eurot ja sularaha väljamakse 15 000 eurot kostjale 6. Maksete saajad olid kostja 1 kontrolli all ja neist viis tegutsevad osaühinguga konkureerival tegevusalal ja on registreeritud kostja 1 elukohas. Mingeid lepinguid osaühingu raamatupidamises ei olnud.
4.Nimetatud tegevustega rikkus kostja 1 juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja 1 juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et kostja 1 võttis osaühingu kassast sularaha ja tegi ülekandeid, millel puudus õiguslik alus või majanduslik mõte. Lojaalsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et kostja 1 eelistas isiklikke huve osaühingu huvidele, eesmärgiga rikastuda osaühingu arvel. Kostja 1 on kostja 2 kaudu osaühingu osanik ja raha väljakantimisega vältis kostja 1 kasumi jaotamist teiste osanikega. -
6(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506
5.Kostja 18.01.2017 dokumendi lisadena esitatud arved ja lepingud olid koostatud hiljem kui neil märgitud koostamise ja esitamise kuupäevad. Seda oli kostjatel lihtne teha, kuna kostja 1 on seotud kostjatega 2–6 ning oli vaidlusalusel ajal ka osaühingu juhatuse liige. Kostjate esitatud koostöölepingud on tühised TsÜS § 89 lg 1 järgi või alternatiivselt ÄS § 181 lg 3 järgi. Lisaks on tehingu tegemine ilma nõukogu või osanike nõusolekuta, kui selline nõusolek on vajalik, käsitletav juhatuse liikme kohustuse rikkumisena.
6.Kostjad möönsid oma 07.07.2017 menetlusdokumendis, et osaühing on kostjale 2 tasunud 2012. aastal 12 900 eurot rohkem kui arvete alusel oleks pidanud tasuma. Kostjad väitsid, et kostja 2 tagastas nimetatud summa osaühingule sularahas. Kostjate väited ja nende kohta esitatud tõendid ei olnud usaldusväärsed.
7.Kostja 1 poolt osaühingu nimel iseenda ja teiste kostjatega sõlmitud lepingute ja tegevuste heakskiitmine osaühingu osanike poolt oli tõendamata. Osaühingu aastaaruanded 2010–2014. aasta kohta ei kajasta vastavate lepingute tingimusi ja osaühingu osanikud jätsid kõik viidatud perioodi majandusaasta aruanded kinnitamata.
8.14.09.2017 istungil avaldasid kostjad, et osaühingu arvelduskontolt kostjale 1 kui FIE-le tehtud maksete puhul oli tegemist osanike kokkuleppe alusel makstud juhatuse liikme tasuga. Selle kohta kostjad tõendeid ei esitanud. Seega puudub osanike otsus juhatuse liikme tasu maksmiseks ning kostjale 1 makstud 34 803,70 eurot on tasutud talle õigusliku aluseta.
9.Kostjate käsitlus osaühingu maksejõuetuse põhjuste osas ei olnud asjakohane. Hagi aluseks olevate asjaolude valguses ei olnud oluline, kui kaua suutis osaühing oma kohustusi kindlustusseltside ees täita ja milline oli klientide maksekäitumine. Hageja nõue tugines osaühingu vara vähenemisele seeläbi, et kostja 1 võttis osaühingu kassast ja arvelduskontolt sularaha, mida ta ei tagastanud ega kasutanud osaühingu huvides, tasus osaühingu rahaliste vahendite arvel isiklike kulutuste eest, mida ta ei hüvitanud ja tegi osaühingu arvelduskontolt alusetuid makseid kostjatele 2–6. Kostjate vastuväited
10.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja väited kostja 1 tegude kohta olid tõendamata. Kostjale 1 ei makstud juhatuse liikme tasu kogu juhatuse liikmeks oleku aja. Kostja 1 ei rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ega lojaalsuskohustust.
12.Kõik kostjatele 2–6 tehtud maksed olid õigusliku alusega ja seotud osaühingu igapäevase äritegevusega. Maksed olid vajalikud ja põhjendatud. Iga makse aluseks oli teenuse osutamine vastava lepingu, akti ja arve alusel. Õige ei olnud hageja väide, et kostjatest viis tegutsevad osaühinguga konkureerival tegevusalal. Osaühingu tegevusalaks oli olla kindlustusmaakler, ükski kostjatest sellist teenust ei pakkunud.
13.Kostjate esitatud lepingud ei olnud näilikud. Lepingud olid sõlmitud võimalike klientide otsimiseks ja lepingute sõlmimise võimalikkusele osundamiseks. Kostja 1 ei saanud ei juhatuse liikme tasu ega töötasu hagejalt. Samas oli kostjal 1 õigus saada tasu klientide leidmise eest. Seda tasu maksti FIE ja äriühingute kaudu. Sellega ei põhjustatud osaühingule kahju, tegemist oli tavalise töökorraldusega antud alal. 7(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 Selline korraldus andis võimaluse paindlikeks makseteks, maksed toimusid siis, kui osaühingul selleks raha oli. Sellest tulenes ka maksete ebaregulaarsus ja mittekattumine lepingutes kokkulepituga.
14.Kui kohus leiab, et tegemist oli täielikult või osaliselt tühiste lepingutega, puudub ikkagi alus makstud summade tagasi nõudmiseks, kuna sellisel juhul oleks osaühing alusetult rikastunud kostjate poolt tasuta osutatud teenuse maksumuse võrra.
15.Kuna kõik tehingud olid tehtud turutingimustel, puudus ÄS § 181 lg 3 kohaselt vajadus täiendava nõusoleku saamiseks. Hageja ei tõendanud, et koostöölepingud ei oleks vastanud turutingimustele, seega puudus osaühingu osanikel kohustus kõiki koostöölepinguid eraldi heaks kiita osanike otsusega.
16.Kostjate 2–6 puhul on tegemist juriidiliste isikutega, mistõttu nad ei saanud olla osaühingu juhatuse liikmed ja lepinguväliste nõuete esitamist ei välista asjaolu, et juhatuse liikme tasu määratakse osanike otsusega. Koostöölepingute alusel osutatud teenused ei olnud seotud juhatuse liikme tavapäraste ülesannetega, mistõttu ei olnud tegemist juhatuse liikme tasuga. Kostjad osutasid teenust turuhinnaga, osaühing võttis teenused vastu ja tal oli kohustus kostjatele teenuste eest tasuda. Lisaks on kõik majandusaasta aruanded osanike poolt kinnitatud ja äriregistrile esitatud, mistõttu on kõik tehingud heaks kiidetud.
17.Osaühingu majandusnäitajad paranesid märkimisväärselt ajal, mil kostja 1 oli osaühingu juhatuse liige. Kostja 1 ei oleks suutnud üksi niivõrd suurt müügitulu kasvu teha, seega kasutas ta kolmandate isikute kaasabi. Kui kostjad ei oleks osaühingule teenust osutanud, oleks osaühingul tulnud töölised tööle võtta või kasutada teisi teenuse pakkujaid. Arvestades keskmise brutopalgaga, hoidis osaühing viie aasta jooksul kokku 961 165,56 eurot, kuna kostjad osutasid osaühingule teenust soodsatel tingimustel.
18.Kostja 1 andis kassas olnud raha ja kõik dokumendid üle uuele juhatuse liikmele (kolmandale isikule). Uus juhatuse liige kinnitas 2014. majandusaasta aruande, järelikult kiitis ta heaks 2013. aastal kostja 1 poolt tehtud tehingud.
19.Osaühingu makseraskusi ei põhjustanud kostja 1 tegevus, vaid osaühingu klientide maksekäitumine. Kolmanda isiku seisukohad
20.Kostja 1 ega ükski teine isik ei ole kolmandale isikule üle andnud osaühingu kassaraha. Asjaolust, et kolmas isik esitas registripidajale osaühingu 2014. aasta majandusaasta aruande, ei saa kuidagi järeldada, et kolmas isik on kinnitanud osaühingu sularaha saamist kostja 1 käest viimase juhatusest tagasikutsumise järgselt.
21.Kolmandale isikule ei antud osaühingu raamatupidamisdokumente üle. Arvutist, milles pidi olema osaühingu raamatupidamine ja mille kolmas isik sai Raameri Grupp OÜ käest, oli eemaldatud kõvaketas. Vahepealne menetlus
22.10.03.2017 võttis hageja hagi Mercer Trade Inc. osas tagasi ja palus hagis Mercer Trade Inc. ja kostja 1 vastu esitatud solidaarnõude 38 000 eurot välja mõista kostjalt 1. 29.03.2017 määrusega jättis maakohus hagi kahju hüvitamiseks ja alternatiivselt 8(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 alusetu rikastumise nõudes Mercer Trade Inc osas läbi vaatamata ja tühistas Mercer Trade Inc. osas hagi tagamise abinõu rakendamise.
23.07.09.2017 palus hageja lõpetada menetluse Corn Trade OÜ osas seoses äriühingu lõppemisega ning mõista kostjalt 1 välja Corn Trade OÜ ja kostja 1 vastu esitatud solidaarnõue 27 500 eurot ja viivis 1819,52 eurot. 27.09.2017 lõpetas maakohus menetluse Corn Trade OÜ vastu esitatud nõude osas. Esimese astme kohtu otsus
24.Maakohus rahuldas nõuded osaliselt ning mõistis: - kostjalt 1 hageja kasuks välja 271 023,14 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 17 932,07 eurot ja alates 26.04.2018 kuni põhinõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras; - kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks välja 75 976,88 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 5026,96 eurot ja alates 26.04.2018 kuni põhinõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras; - kostjalt 1 ja kostjalt 4 solidaarselt hageja kasuks välja 28 685,33 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1897,95 eurot ja alates 26.04.2018 kuni põhinõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras; - kostjalt 1 ja kostjalt 5 solidaarselt hageja kasuks välja 3000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 198,49 eurot ja alates 26.04.2018 kuni põhinõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras - kostjalt 1 ja kostjalt 6 solidaarselt hageja kasuks välja 15 000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 992,47 eurot ja alates 26.04.2018 kuni põhinõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis hagi rahuldamata kostja 1 ja kostja 3 vastu esitatud solidaarnõude osas ning jättis 27.04.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tagama kohtuotsuse täitmist nõuete osas, mis rahuldati. Maakohus jättis hageja menetluskuludest 96,3% kostjate kanda solidaarselt ja kostjate menetluskuludest 3,7% hageja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 16 936,42 eurot, kostjate 7264,80 eurot ja kolmanda isiku 6408 eurot ning mõistis kostjatelt 1-2 ja 4-6 solidaarselt hageja kasuks välja 16 309,77 eurot ja kolmanda isiku kasuks 6408 eurot ning viivise. Hagejalt mõistis maakohus solidaarselt kostjate 1-2 ja 4-6 kasuks 268,80 eurot ning tasaarvestuse tulemusena mõistis kostjatelt 1-2 ja 4-6 solidaarselt hageja kasuks välja 16 040,97 eurot ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
25.Vaidlust ei olnud järgnevate asjaolude üle: - kostja 1 oli ajavahemikul 07.05.2010–30.06.2015 osaühingu juhatuse liige; - 30.06.2015 otsustati osaühingu juhatuse liikmeks valida kolmas isik; - kostja 1 on ajavahemikul 01.01.2013–31.07.2015 võtnud osaühingu arvelduskontolt osaühingu pangakaardiga välja sularaha 35 500 eurot; - kostja 1 on ajavahemikul 31.01.2013–23.04.2015 teinud rahaülekandeid isiklikule arvelduskontole (FIE MP) summas 34 803,70 eurot; 9(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 kostja 1 on teinud ülekandeid autorendi ja lennupiletite eest 662,57 euro ulatuses; kostja 1 on teinud 25.06.2015 ühe ülekande 1981,26 eurot, mille saajaks on märgitud IP Regner OV; - kostja 1 on teinud 17.06.2015 ja 01.07.2015 äriühingule Mercer Trade Inc. ülekanded 20 000 eurot, 10 000 eurot ja 8000 eurot; - kostja 1 on teinud juhatuse liikmeks oleku ajal ülekandeid kostjale 2 75 976,88 eurot, kostjale 3 15 158,59 eurot, Corn Trade OÜ-le 27 500 eurot, kostjale 4 28 685,33 eurot, kostjale 5 3000 eurot ja kostjale 6 maksnud sularahas 15 000 eurot; - kostja 1 oli ülekannete tegemise ajal kostjate ja Corn Trade OÜ juhatuse liikmeks.
26.Vaidluse all oli: - kas osaühingu kassas oli 30.06.2015 seisuga 221 505,86 eurot ja kas kostja 1 poolt on osaühingule üle andmata jäetud kassaraha kokku vähemalt hageja nõutud ulatuses, s.o summas 132 575,61 eurot; - kas kostja 1 poolt ajavahemikul 01.01.2013–31.07.2015 osaühingu arvelduskontolt osaühingu pangakaardiga välja võetud sularaha 35 500 eurot kasutati osaühingu huvides; - kas kostja 1 tasus osaühingu pangakaardiga isiklike kulutuste eest (autorent, lennupiletid), millest hüvitamata on 662,57 eurot; - kas ülekanded kostjale 2 75 976,88 eurot, kostjale 3 15 158,59 eurot, Corn Trade OÜ-le 27 500 eurot, kostjale 4 28 685,33 eurot, kostjale 5 3000 eurot ja kostjale 6 15 000 eurot olid tehtud õiguslikul alusel; - kas 25.06.2015 ülekanne 1981,26 eurot, mille saajaks on märgitud IP Regner OV, oli tehtud õiguslikul alusel; - kas 17.06.2015 ja 01.07.2015 äriühingule Mercer Trade Inc. tehtud ülekanded 20 000 eurot, 10 000 eurot ja 8000 eurot olid tehtud õiguslikul alusel.
27.Hageja nõue kostja 1 vastu tulenes juhatuse liikme kohustuse rikkumisest. Hageja heitis kostjale 1 ette nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustuse rikkumist. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte -
10(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 eelistada isiklikke huvisid äriühingu omadele. Isiklike huvide all peetakse silmas ka endale kuuluva äriühingu huvide eelistamist. Lojaalsuskohustuse rikkumiseks peetakse olukorda, kus juhatuse liige omastab äriühingu raha.
28.Hageja nõue kostjate 2, 3, 4, 5 ja 6 vastu saab tuleneda deliktiõiguslikust alusest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (rikutakse karistusõiguslikke norme, mis sisaldavad üldisi käitumiskohustusi). KarS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav võõra vara teadlik ebaseaduslik omastamine. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks saab pidada tahtlikult võõra vara omandamist.
29.Samuti on hageja nõue kostjate 2, 3, 4, 5 ja 6 vastu võimalik alusetust rikastumisest tulenevalt. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Nõue kostja 1 poolt sularaha üleandmata jätmisest
30.Majandusaasta aruannete ja kassaraamatuga oli tõendatud, et osaühingu kassas oli 30.06.2015 seisuga sularaha 221 505,86 eurot. Vaidlust ei olnud selles, et perioodil 01.07.2015–15.07.2015 maksti osaühingu kassast osaühingu arvelduskontole 29 300 eurot ning lisaks tasus kostja 1 01.04.2015 osaühingu kassast kostjale 6 sularahas 15 000 eurot, mistõttu oleks kostja 1 pidanud uuele juhatuse liikmele üle andma vähemalt 177 205,86 eurot sularaha. Tõendamata oli, et kostja 1 andis uuele juhatuse liikmele kogu osaühingule kuuluva sularaha.
31.Tunnistaja MK ja kostja 1 ütlustest ei saa järeldada, et majandusaasta aruannetes ja kassaraamatus kajastatu oleks ebaõige. Reaalse kassajäägi erinevust raamatupidamises kajastatust põhjendas kostja 1 sellega, et töötajatele maksti palka sularahas. Sularahas töötajatele töötasu maksmise kohta kostja 1 poolt ütluste andmisel avaldatu ei olnud maakohtu hinnangul usaldusväärne. Menetlusosalise poolt vande all antud ütlustel ei ole sellist tõenduslikku kaalu kui muudel tõenditel. Eriti olukorras, kus asjaolu kohta oleks võimalik dokumentaalseid tõendeid esitada, kuid dokumendid on jäetud vormistamata (kas hooletusest või tahtlikult seadust rikkudes). Tunnistaja MK ütlused sularaha kassas hoidmise kohta ei kinnitanud kostja 1 poolt antud ütlusi, kuna nendest ei selgunud, kuidas MK veendus selles, et tavaliselt oli kassas sularaha 10 000 eurot.
32.Kostja 1 ütlused olid vastukäivad ja seega ebausaldusväärsed osas, mis puudutasid kassa üleandmise kohta akti vormistamata jätmist ja osas, mis puudutasid kassa üleandmist. Kostja 1 ütluste kohaselt ei vormistanud tema ja kolmas isik kassa üleandmise akti kuna tema ja kolmanda isiku vahel tekkis konflikt. Maakohtule jäi arusaamatuks, miks sellises olukorras kostja 1 kolmandale isikule üldse kassa üle andis, vormistamata selle kohta ühtegi üleandmist kinnitavat dokumenti. Äärmiselt kummaline on olukorras, kus perioodil 01.07.2015–15.07.2015 maksti osaühingu kassast kostja 1 poolt osaühingu arvelduskontole 29 300 eurot, anda samas osa kassast üle sularahas. Kostja 1 selgitused, et ta valmistas seda ülekannet ette juba varem ja tahtis suurema summa kanda edasi firma kontole (V kd, tl 188–190), on ebaloogilised 11(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 ja eluliselt mitteusutavad. Puudus põhjus, miks peaks ühel ajal osa kassast andma üle sularahas (dokumenti vormistamata) ja samal ajal tegema ülekande kassasse. Kostja 1 ütluste kohaselt andis ta kogu kassa kolmandale isikule üle järgmisel või ülejärgmisel päeval pärast enda juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist ehk 01.07.2015 või 02.07.2015. Samas tegi kostja 1 tõenditest nähtuvalt osaühingu arvelduskontole perioodil 01.07.2015–15.07.2015 makseid selgitusega kassast (I kd, tl 30, 34, 35, 36). Kostja 1 ei selgitanud, kuidas ta sai teha arvelduskontole kandeid kassast olukorras, kus tema väitel oli kogu sularaha kassa juba üle antud. Lisaks olid kostjate väited sularaha üleandmise kohta akti vormistamisest vastuolulised. Algselt väitsid kostjad, et kuna kostjal 1 ei ole säilinud terviklikku osaühingu raamatupidamist, siis puuduvad kostjal 1 sularaha kassa üleandmise väidet kinnitavad dokumendid. Hiljem väitsid kostjad, et sularaha kassa üleandmise akti ei õnnestunud üldse vormistada.
33.Seega oli kostja 1 kassas oleva sularaha üleandmata jätmisega rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja 1 ei tegutsenud juhatuse liikmena selliselt osaühingu huvides. Arvelduskontolt sularaha väljavõtmine ja isiklike kulutuste eest tasumine
34.Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et sularaha summas 35 500 eurot väljavõtmise periood oli 27.02.2014–27.05.2015 (IV kd, tl 32–67, tl 196–197). Seega on tegemist juhatuse liikmeks oleku ajal teostatud toimingutega.
35.Kui juhatuse liige on äriühingu arvelduskontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust. Vaatamata maakohtu selgitusele, ei ole kostjad tõendanud raha kasutamist äriühingu huvides.
36.Hageja väitel on kostja 1 tasunud osaühingu pangakaardiga isiklike kulutuste eest (autorent, lennupiletid), millest hüvitamata on 662,57 eurot. Kostjad ei esitanud ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et nimetatud kulu oli seotud osaühingu majandustegevusega.
37.Kostjate väited kuludokumentide ja sularaha kasutamise kohta ning dokumentide üleandmise kohta kolmandale isikule ei olnud usutavad ega ka tõendatud. Kostjate väited raamatupidamisdokumentide olemasolu kohta kostja 1 valduses ja nende üleandmise kohta kolmandale isikule on menetluses olnud vastuolulised. Algselt väitsid kostjad, et kostjal 1 ei ole säilinud terviklikku osaühingu raamatupidamist. Hiljem väitsid kostjad, et kostja 1 andis kõik raamatupidamisdokumendid üle koos arvutiga. 07.12.2017 kohtuistungil kinnitasid kostjad, et kostjal 1 oli säilinud osaühingu raamatupidamisest väline kõvaketas, millel olevad andmed õnnestus kostjal 1 osaliselt taastada alles enne kohtuistungit.
38.Tunnistaja MK ütluste kohaselt pidas tema raamatupidamist ja raamatupidamisdokumendid olid tema käes, samuti pidas ta elektroonilist raamatupidamist. Kohtule esitati kolmanda isiku poolt allkirjastatud 02.12.2015 akt osaühingu dokumentide vastuvõtmise-üleandmise kohta, mille kohaselt andis kostja 1 kolmandale isikule üle 41 ühikut erinevaid raamatupidamisdokumente, kuid nende seas ei olnud ühtegi vaidlusaluseid ülekandeid käsitlevat dokumenti (I kd, tl 98–101). Usutav ei olnud, et olukorras, kus kostja 1 ja kolmanda isiku suhted ei olnud head, võinuks kostja 1 arvestada sellega, et neil ei teki omavahelisi arusaamatusi 12(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 raamatupidamisdokumentide üleandmise pinnalt. Kostja 1 ütlustest järeldas maakohus, et ta ei teadnud, mis dokumendid ta kolmandale isikule üle andis. Kostja 1 ütlused tõendasid raamatupidamisdokumentide üleandmist ainult osas, mis on kirjeldatud 02.12.2015 aktis dokumentide vastuvõtmise-üleandmise kohta. Ülejäänud raamatupidamisdokumendid (kui need eksisteerisid) pidid seega jääma kostja 1 valdusesse. Tõendatud ei olnud kostjate väide, et kuludokumendid ja dokumendid sularaha kasutamise kohta asuksid kolmanda isiku valduses. Samuti ei olnud tõendatud, et kostja 1 valdusesse ei jäänud arvutis sisalduvat raamatupidamist. Asjaolu, kas kostja 1 andis arvuti kolmandale isikule üle või mitte, ei olegi tegelikult asja lahendamisel määrav. Kostjate enda väitel jäi arvuti kõvaketas kostja 1 valdusesse ning sellel asusid osaühingu raamatupidamise andmed ja dokumendid. Usutav ei olnud kostjate väide, et kõvaketas õnnestus menetluse ajal taastada üksnes osaliselt.
39.Eeltoodust lähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kostja 1 poolt ajavahemikul 27.02.2014–27.05.2015 osaühingu arvelduskontolt osaühingu pangakaardiga sularaha väljavõtmise osas summas 35 500 eurot ja hageja pangakaardiga kulutuste tegemise osas summas 662,57 eurot, õiguslik alus puudus. Ülekanded IP Regner OV-le ja äriühingule Mercer Trade Inc.
40.Vaidluse all ei olnud, et kostja 1 tegi 25.06.2015 ühe ülekande summas 1981,26 eurot, mille saajaks oli märgitud IP Regner OV. Kostjate väitel oli IP Regneriga sõlmitud leping, mille eesmärgiks oli hankida osaühingule uusi kliente Venemaalt. Maakohus selgitas kostjatele, et kostjatel tuleb oma väiteid tõendada. Kostjad esitasid seisukoha, et neil puudub dokumentatsioon IP Regneriga seoses, kuna see on üle antud osaühingule. Maakohus leidis eelnevalt, et tõendatud ei ole muus osas kui 02.12.2015 aktis osaühingu dokumentide vastuvõtmise-üleandmise kohta märgitud dokumentide üleandmine osaühingule. Nimetatud dokumentide hulgas ei sisaldu ühtegi dokumenti seoses IP Regneriga. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et IP Regner OV oleks osaühingule mingit teenust osutanud.
41.Vaidlust ei olnud selles, et kostja 1 tegi äriühingule Mercer Trade Inc. 17.06.2015 maksed 20 000 eurot ja 01.07.2015 10 000 eurot ja 8000 eurot. Kohtule esitati osaühingu ja Mercer Trade Inc. vahel sõlmitud leping, mille kohaselt Mercer Trade Inc. osutab osaühingule teenust kindlustusmaakleri teenusest huvitatud klientide leidmisel. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja 1 ei selgitanud, kas ja milliseid teenuseid Mercer Trade Inc. osaühingule tegelikult osutas. Kohtule ei esitatud klientide nimekirja, kelle vahendamise eest oleks võlgnik olnud kohustatud Mercer Trade Inc.-le tasuma. Kostjad esitasid kohtule osa kostjate arvete aluseks olevaid aruanded 2012., 2013., 2014. ja 2015. aasta kohta, kuid ei esitanud ühtegi aruannet äriühingule Mercer Trade Inc. makstud summade kohta.
42.Vaidlustamata asjaolude järgi tegi kostja 1 01.07.2015 ülekanded kokku 18 000 eurot äriühingule Mercer Trade Inc. pärast seda, kui osaühingu osanikud olid 30.06.2015 otsusega kostja 1 osaühingu juhatuse liikmest tagasi kutsunud. Kostja 1 väitel ei mäleta ta, kas sai enda tagasikutsumisest teada 30.06.2015 või 01.07.2015. Maakohtu hinnangul teadis kostja 1 enda tagasikutsumisest hiljemalt järgmisel päeval (s.o 01.07.2015). Kostja 1 osales 30.06.2015 osanike koosolekul esindaja kaudu ja niivõrd olulisest otsusest nagu seda on tagasikutsumine juhatuse liikme kohalt, 13(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 informeeritakse esindatavat usutavalt kohe. Lisaks väitis kostja 1 ise kohtuistungil ütluste käigus, et ta asus kohe kassas olevat raha üle andma (V kd, tl 188–190).
43.Olukorras, kus osaühingule Mercer Trade Inc teenust ei osutanud, on pööratud osaühingu rahalised vahendid teiste isikute kasuks, mistõttu selline käitumine on käsitatav VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja KarS § 201 lg 1 kohaselt õigusvastase kahju tekitamisena. Samuti on selline käitumine käsitatav VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt heade kommete vastase tahtliku käitumisega kahju tekitamisena. 01.07.2015 ülekannete tegemist äriühingule Mercer Trade Inc. ei saa kvalifitseerida käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes, kuna õigusliku aluseta ülekannete tegemine ei vastanud ilmselgelt osaühingu tahtele ega olnud kooskõlas tema huvidega ning puuduvad tõendid, et osaühing oleks kõnealuste maksete tegemise heaks kiitnud. Ülekanded FIE MP arvelduskontole
44.Vaidluse all ei olnud, et kostja 1 tegi ajavahemikul 31.01.2013–23.04.2015 perioodilisi rahaülekandeid FIE MP arvelduskontole 34 803,70 eurot. Kohtule on esitatud koostööleping FIE MP (lepingus partner) ja osaühingu (lepingus maakler) vahel, mille kohaselt osutab FIE MP osaühingule teenust kindlustusmaakleri teenusest huvitatud klientide leidmisel. Lepingu p 4.2 kohaselt maksab maakler partnerile eraldi tasu haldustöö eest – kontori haldamine, agentide haldamine, dokumentide vormistamine, FI aruande koostamine, aruandlus seltsidega, uute klientide vihjendamine vastavalt iga möödunud kuu aruandele. Selle tasu summa on 10 000 krooni kuus, mis makstakse vastavalt partneri juhistele. 01.01.2011 muudeti lepingu lisaga 1 lepingu p 4.2 ja lepiti kokku tasus 1000 eurot, 01.07.2012 muudeti tasu suurust 1500 euroni ja 01.01.2014 2000 euroni. Koostöölepingule on mõlema lepingupoole nimel alla kirjutanud kostja 1.
45.Kohtule esitatud arvete ja FIE-le MP tehtud pangaülekannete võrdlemisest nähtub, et ülekannete kohta alates 31.01.2013–17.09.2014 ei ole kohtule esitatud ühtegi ülekande aluseks olevat arvet. Ülekannete summad ja selgitused ei ühti arvetega ja seetõttu ei ole ülekandeid võimalik seostada otseselt ühegi arvega. Maakohus leidis eelnevalt, et kostja 1 väide raamatupidamisdokumentide üleandmise kohta osaühingule ei ole usutav ega tõendatud, mistõttu oleks kostjal 1 olnud dokumentide tegeliku olemasolu (nende vormistamise) korral võimalus ülekannete aluseks olevad dokumendid kohtule esitada. Kohtule esitatud 01.09.2010 koostööleping FIE MP ja osaühingu vahel ei tõenda ülekannete õiguslikku alust ei nende ülekannete osas, mille kohta on kohtule esitatud arved, ega ka nende ülekannete osas, mille kohta arveid esitatud ei ole.
46.Kostjate väitel osutas kostja 1 osaühingule agentide leidmise ja kindlustusmaakleri teenust, korraldas agentide väljaõpet, koostas finantsinspektsioonile aruandeid ning osutas tõlkimis- ja õigusteenust. Maakohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostja 1 nimetatud teenuseid osaühingule osutas. Konsultatsiooniteenust ei lepitud koostöölepingus kokku. Lisaks ei haaku suuremas osas FIE-le MP tehtud ülekannete summad. Koostöölepingu p 4.2 järgi oli teenuste osutamise eest ettenähtud tasu suuruseks 1500 eurot ning alates 01.01.2014 oli tasu suurus 2000 eurot, mis makstakse vastavalt FIE MP juhistele, mida kohtule esitatud ei ole. Koostöölepingu p 3.2 kohaselt kohustus maakler üks kord kalendrikuus, hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks esitama partnerile aruande partneri poolt edastatud 14(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 kontaktide alusel eelmise kalendrikuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingute kohta. Aruannet kohtule esitatud ei ole. Ülekanded seotud isikute arvelduskontodele
47.Vaidluse all ei olnud, et kostja 1 on teinud juhatuse liikmeks oleku ajal ülekandeid kostjale 2 75 976,88 eurot, kostjale 3 15 158,59 eurot, Corn Trade OÜ-le 27 500 eurot, kostjale 4 28 685,33 eurot, kostjale 5 3000 eurot ja tasunud kostjale 6 15 000 eurot.
48.Kohtule on esitatud osaühingu (lepingutes maakler) ja kostja 2 (lepingus partner), osaühingu ja Corn Trade OÜ (lepingus partner), osaühingu ja kostja 4 (lepingus partner), osaühingu ja kostja 5 (lepingus partner) ning osaühingu ja kostja 6 (lepingus partner) vahel sõlmitud koostöölepingud. Lepingute kohaselt osutavad kostjad osaühingule teenust kindlustusmaakleri teenusest huvitatud klientide leidmisel. Lepingute p-s 2.2 on märgitud, et juhul kui klient on huvitatud kindlustusmaakleri teenusest ning ta annab nõusoleku sel eesmärgil oma kontaktandmete esitamiseks maaklerile, edastab partner maaklerile kliendi kontaktandmed ning maakler võtab kliendiga kindlustuspakkumiste esitamiseks ühendust. Lepingute p 3.1 kohaselt kohustub maakler peale partneri poolt p-s 2.2 toodud andmete maaklerile esitamist võtma kliendiga ühendust ning osutama talle kindlustusmaakleri teenust. Lepingute p 3.2 kohaselt kohustub maakler üks kord kalendrikuus, hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks esitama partnerile aruande partneri poolt edastatud kontaktide alusel eelmise kalendrikuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingute kohta. Lepingute p 4.1 kohaselt maksab maakler partnerile kontaktide edastamise eest tasu, mis koosneb müügitulust arvestatud eelmisel aruandekuul partnerile vahendatud ning laekunud kindlustusmaksetest. Kostja 1, kostja 2 ja Corn Trade OÜ lepingute p 4.2 kohaselt maksab maakler partnerile eraldi tasu haldustöö eest – kontori haldamine, agentide haldamine, dokumentide vormistamine, FI aruande koostamine, aruandlus seltsidega, uute klientide vihjendamine vastavalt iga möödunud kuu aruandele. Tasu summa oli 10 000 krooni, mis makstakse vastavalt partneri juhistele. Lepingute p 4.3 kohaselt maksab maakler partnerile tasu kalendrikuu eest järgmise kalendrikuu 15. kuupäevaks. Tasu maksmise aluseks on maakleri poolt partnerile esitatud laekunud kindlustusmaksete aruanne. Ka ülejäänud koostöölepingutes oli p-s 4.2 kokku lepitud, et maakler maksab partnerile tasu kalendrikuu eest järgmise kalendrikuu 15. kuupäevaks ja tasu maksmise aluseks olid maakleri poolt partnerile esitatud laekunud kindlustusmaksete aruanne. Kõikidele koostöölepingutele on mõlema lepingupoole nimel alla kirjutanud kostja 1. Osaühingu ja kostja 2 ning osaühingu ja Corn Trade OÜ vahel sõlmitud lepinguid muudeti kolmel korral: 01.01.2011 lepiti kokku tasus 1000 eurot, 01.07.2012 muudeti tasu suurust 1500 euroni ja 01.01.2014 muudeti tasu suurust 2000 euroni.
49.Kostjale 2 on osaühingu arvelduskontolt tehtud ülekandeid ajavahemikul 06.01.2012– 19.06.2015 kokku summas 75 976,88 eurot (maakohtu otsuses 71 598,62 eurot) (I kd, tl 59–63, 64–69; IV kd, tl 70–76). Arveid esitati kokku summas 85 498,62 eurot (II kd, tl 76–113; IV kd, tl 116–124).
50.Maakohtu hinnangul ei tõendanud koostöölepingud kostja 1 poolt tehtud maksete õiguslikku alust. Kostjate väitel osutas kostja 2 osaühingule kontori haldamise ja koristuseteenust, kindlustusmaakleri teenust, raamatupidamisteenust, õigusteenust, 15(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 reklaamiteenust ning IT-teenust, kuid kõikidel esitatud arvetel oli arve selgituseks märgitud „Konsultatsiooniteenused. Dokumentide vormistamine“. Kostjad ei esitanud ühtegi selgitust selle kohta, milliste väidetavate teenuste osutamise eest esitas kostja 2 arved 2014. ja 2015. aastal. Nimetatud perioodil koostatud arvetele on märgitud selgitusena „Konsultatsiooniteenused“. Konsultatsiooniteenuse osutamist ei lepitud koostöölepingus kokku. Samuti on koostööleping äärmiselt üldsõnaline ja sellest ei selgu, mida hõlmas endas kontori haldamine, agentide haldamine, dokumentide vormistamine, FI aruande koostamine ning aruandlus seltsidega.
51.Koostöölepingu p 3.2 kohaselt kohustus maakler üks kord kalendrikuus, hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks esitama partnerile aruande partneri poolt edastatud kontaktide alusel eelmise kalendrikuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingute kohta. Mingit aruannet, mis oleks kostja 2 poolt edastatud kontaktide alusel koostatud ja kostjale 2 esitatud ning mis oleks koostöölepingu p 4.1 alusel tasu maksmise aluseks, ei ole kohtule esitatud.
52.Fort Re Kindlustusmaakler OÜ-le (hilisema ärinimega Corn Trade OÜ) on osaühingu arvelduskontolt tehtud ülekandeid ajavahemikul 01.05.2012–02.04.2014 kokku summas 27 500 eurot (I kd, tl 59–63, 74-76; IV kd, tl 70–76). Arveid oli esitatud kokku summas 35 300 eurot (II kd, tl 128–138; IV kd, tl 130–137).
53.Kostjate väitel osutas Corn Trade OÜ osaühingule büroojuhi ja koolitusteenuseid ning reklaamiteenuseid, kuid Corn Trade OÜ ei ole esitanud arveid nende teenuste eest. Kõikidel esitatud arevetel on märgitud arvete selgitusse „Konsultatsiooniteenused. Dokumentide vormistamine“. Koostöölepingu p 4.2 kohaselt oli osaühingu ja Corn Trade OÜ vahel kokku lepitud tasu maksmine haldustöö eest – kontori haldamine, agentide haldamine, dokumentide vormistamine, FI aruande koostamine, aruandlus seltsidega, uute klientide vihjendamine vastavalt iga möödunud kuu aruandele. Ühtegi viidet ei ole lepingus selle kohta, et Corn Trade OÜ-ga oleks kokkulepitud reklaamiteenuste osutamises ning kuuluks välja maksmisele tasu reklaamiteenuste osutamise eest.
54.Kostjale 4 on osaühingu arvelduskontolt tehtud ülekandeid ajavahemikul 19.08.2014– 17.07.2015 kokku summas 28 685,33 eurot (I kd, tl 59–63, 77–78; IV kd, tl 70–76). Arveid oli esitatud kokku summas 28 685,33 eurot. (II kd, tl 139–143, IV kd, tl 138– 141).
55.Kostjate väitel osutas kostja 4 osaühingule kontori haldamis- ja koristusteenust. Kostja 4 arvetest perioodil 20.01.2015–05.05.2015 ei nähtu, et kostja 4 oleks esitanud arveid kontori haldamise ja koristuse eest. Kõikidel arvetel on märgitud arve selgitusse „Konsultatsiooniteenused“. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja 4 poolt oleks osutatud haldamis- ja koristusteenust. Koostöölepingu kohaselt oli poolte vahel kokku lepitud kostja 4 poolt abi osutamine kindlustusmaakleri teenusest huvitatud klientide leidmisel.
56.Kostjale 5 on osaühingu arvelduskontolt tehtud ülekanded 07.06.2015 summas 1000 eurot ja 10.06.2015 summas 2000 eurot (I kd, tl 59–63, 79; IV kd, tl 70–76). Kostjate väitel osutas kostja 5 hagejale kindlustusmaakleri teenust ja selle eest 01.06.2015 arve nr 01/06/15 summas 3000 eurot. Maakohus sellise järeldusega ei nõustunud. Nimetatud arvel on märgitud arve selgitusse „Konsultatsiooniteenused“. 16(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja 5 oleks osaühingule kindlustusmaakleri teenuseid osutanud ja selle eest oleks kostja 5 arveid esitanud. Koostöölepingu p 3.2 kohaselt kohustus maakler üks kord kalendrikuus, hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks esitama partnerile aruande partneri poolt edastatud kontaktide alusel eelmise kalendrikuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingute kohta. Mingit aruannet, mis oleks kostja 5 poolt edastatud kontaktide alusel koostatud ja kostjale 5 esitatud ning mis oleks koostöölepingu p 4.1 alusel tasu maksmise aluseks, ei ole kohtule esitatud.
57.Kostjale 6 tasuti 30.04.2015 avansiaruande kohaselt 01.04.2015 kassast 15 000 eurot selgitusega „01/04/15“ (I kd, tl 80).
58.Kostjate väitel osutas kostja 6 osaühingule büroojuhi ja koolitusteenuseid. Kostja 6 esitatud arvele nr 01/04/15 on kirjutatud „Konsultatsiooniteenused“. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja 6 oleks osaühingule kostjate poolt väidetud büroojuhi ja koolitusteenuseid osutanud. Koostöölepingu kohaselt oli osaühingu ja kostja 6 vahel kokku lepitud tasu maksmine abi osutamise eest klientide leidmisel. Ühtegi viidet ei ole lepingus selle kohta, et kostjaga 6 oleks kokkulepitud büroojuhi ja koolitusteenuste osutamises ning kuuluks välja maksmisele tasu nimetatud teenuste osutamise eest.
59.Maakohtu hinnangul ei tõendanud kohtule esitatud müügiaruanded 2013., 2014. ja 2015. aasta kohta (III kd, tl 70–201) seda, et kostjad 1, 2, 4, 5 ja 6 ning Corn Trade OÜ oleks osutanud osaühingule mingit teenust. Müügiaruannetes on välja toodud kindlustuslepingutega seoses klientidelt laekunud maksed ja teenustasu. Teenustasude suurusest ei saa tuletada, kas teenust osutasid kostjad 1, 2, 4, 5 ja 6 ning Corn Trade OÜ või mitte, samuti seda, mis ulatuses ja kuidas tuleks märgitud teenustasudelt arvestada kostjatele makstavat tasu. Õigusliku aluseta tehingute tegemine on käsitletav juhatuse liikme kohustuse rikkumisena. Tegemist on nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustuse rikkumisena. Kostja 1 ei ole juhatuse liikmena tegutsenud selliselt osaühingu huvides, vaid on eelistanud enda huvisid osaühingu omadele. Kostja 1 ei ole tõendanud, et ta tegutses korralikule ettevõtjale omase hoolega.
60.Hageja väitel on kostjate poolt esitatud koostöölepingud koostatud tagantjärele ja tegemist on näilike tehingutega. Maakohus nõustus hageja järeldusega kostjate 1, 2, 4, 5, 6 ja Corn Trade OÜ-ga sõlmitud koostöölepingute osas. Koostöölepingutes märgitud teenused ei haaku enamasti kostjate poolt väidetud tegelike teenuste osutamisega. Lisaks ei ole koostöölepingutes märgitud teenused samad, mis olid märgitud koostatud arvetele. Samuti ei ole seostatav koostöölepingus kokkulepitud tasu suurus tegelike maksetega. Mingit aruandlust vastavalt koostöölepingute p-le 2.3 ei koostatud ega edastatud. Kõik koostöölepingud on sõlmitud seotud osapoolega, mõlema lepingupoole juhatuse liikmed ja lepingutele allakirjutanud isikud olid ühed ja samad isikud. Maakohtu hinnangul oli tegelik eesmärk koostöölepingute sõlmimiseks varjata juhatuse liikmele (kostjale 1) juhatuse liikme tasu maksmist. Kostjad kinnitasid, et kogu juhatuse liikmeks oleku aja ei makstud kostjale 1 juhatuse liikme tasu ning kokkuleppel osanikega toimus tasu maksmine konsultatsioonide ja vahendustasude vormis MP-le FIE-na ja kostja 1 äriühingutele. Hiljem muutsid kostjad oma väiteid ja selgitasid, et tegelikult osutati ikkagi teenuseid. TsÜS § 89 lg 2 17(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 89 lg 3 kohaselt kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. ÄS § 1801 lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele tasu maksmine osanike otsusega. Kostjad ei tõendanud, et kostjale 1 juhatuse liikme tasu maksmiseks oli osanike poolt otsus vastu võetud.
61.Maakohus ei nõustunud sellega, et majandusaasta aruande kinnitamisega saaks automaatselt ükskõik millist juhatuse liikme tegevust heaks kiita. 2014. majandusaasta aruandest ei nähtu, et kostja 1 tegevus endale juhatuse liikme tasu maksmisel oleks osanike poolt heaks kiidetud. (II kd, tl 5–21). Juhatuse liikmel on õigus nõuda endale tasu maksmist, mitte omavoliliselt endale ise tasu maksta. Juhatuse liikmele tasu maksmine ei ole käsitletav majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel tehingu tegemisena ÄS § 181 lg 3 mõttes. Seega on kostja 1 poolt endale juhatuse liikme tasu maksmise näol tegemist tühise tehinguga. Seetõttu ei hinnanud maakohus seda, kas tasu, mille kostja 1 endale maksis, oli vastavuses juhatuse liikme tööülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.
62.Hagi kostja 1 vastu kahju hüvitamise nõudena ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kuulus osaliselt (kostjatele 1, 2, 4, 5 ja 6 tehtud ülekannete osas) rahuldamisele. Kahju tekkimine osaühingule pidi kostja 1 jaoks olema ka ette nähtav, kuna reaalset teenust osutamata raha ülekandmisega peab juhatuse liige aru saama, et selline tegevus põhjustab äriühingule varalise kahju.
63.Kostjale 3 rahalisi vahendeid üle kandes ei rikkunud kostja 1 juhatuse liikme kohustusi. Koostöölepingule on kostja 3 poolt alla kirjutanud TS (III kd, tl 257–258). Kostjale 3 on osaühingu arvelduskontolt tehtud ülekandeid ajavahemikul 05.04.2012– 05.10.2015 kokku 15 158,49 eurot (I kd, tl 59–63, 70–73). Arveid oli esitatud kokku summas 15 158,09 eurot (II kd, tl 114–127; III kd, tl 202–206; IV kd, tl 125–129). Võrreldes kostjale 3 tehtud ülekandeid ja osaühingu müügiaruannet, järeldas maakohus, et kostjale 3 kantud summad vastasid müügiaruandes kajastatule. Ehkki kohtule esitatud 01.06.2012 koostööleping kostja 3 ja võlgniku vahel on koostatud sarnaselt ülejäänud käesolevas asjas esitatud koostöölepingutega, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et tegemist oleks kostja 3 osas tagantjärele koostatud lepinguga. Kostjate väitel osutas kostja 3 osaühingule kindlustusmaakleri teenuseid. Koostöölepingus on märgitud, et osutatavaks teenuseks on klientide leidmine. Kostja 3 ei olnud kostja 1 kontrolli all olev äriühing (I kd, tl 86–88). Kostjate väitel esitas kostja 3 klientide vihjendamise eest arved. Kõikidel nimetatud arvetel on märgitud arve selgitusse „Konsultatsiooniteenused“. Ehkki arvete selgitus ei vasta osutatavale teenusele, ei saa sellest järeldada, et osaühingule ei ole kostja 3 poolt teenust osutatud.
64.Viivise nõue alates 01.07.2015 ja TsMS § 367 järgi viivise nõue VÕS § 113 lg 1 järgi oli põhjendatud kostjate 1-2 ja 4-6 osas. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
65.Kostjad 1, 2, 4, 5 ja 6 esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning tühistada 27.04.2016 kohaldatud hagi tagamise abinõud või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
18(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506
66.Apellandid vaidlustasid maakohtu järelduse võlgniku kassas olema pidanud sularaha jäägi kohta. Maakohus tegutses asja lahendamisel vastuoluliselt, võttes kostjatelt ära võimaluse tõendada kassas oleva sularahaga seonduvat, jättes rahuldamata kostjate taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, samas heites kostjatele ette, et nad ei esitanud kassas oleva sularahaga seoses tõendeid.
67.Maakohus on põhjendamatult pidanud kostja 1 vande all antud ütlusi ebausaldusväärseteks sularaha kassa üleandmise osas. Maakohus jättis tähelepanuta, et konflikt kostja 1 ja kolmanda isiku vahel tekkis pärast kassas oleva sularaha üleandmist, mistõttu ei olnud kostjal 1 kassa üleandmise hetkel põhjust kahelda kolmanda isiku aususes. Kui maakohus oleks arvestanud kostja 1 ütlusi, oleks tõendatud 9437 euro üleandmine kolmandale isikule kui osaühingu uuele juhatuse liikmele. Tunnistaja MK kinnitas samuti 10.04.2018 istungil, et sularaha oli kassas suurusjärgus 10 000 eurot. Asjaolu, et kontoris olnud sularaha anti üle füüsiliselt ja kostja 1 arvelduskontol olev raha ülekandega, ei ole kostjate hinnangul kummaline, nagu leidis maakohus. Maakohus järeldas otsuse p-s 59 ebaõigesti, et kostja 1 jättis sularaha üle andmata ega kasutanud seda osaühingu huvides. Kostja 1 kasutas sularaha osaliselt töötasude maksmiseks.
68.Maakohus tugines ekslikult pangakaardiga väljavõetud 35 500 euro kasutamise ja 662,57 euro kasutamise osas hagi lisale 7. Nimetatud lisa ei ole usaldusväärne tõend, millele kostjad viitasid juba 04.07.2016 dokumendis. Tegemist on allkirjastamata ja teadmata isiku poolt koostatud Exceli tabeliga. Kuna hageja ei tõendanud oma väiteid sularaha välja võtmise ja isiklike kulude tasumise osas, oleks selles osas tulnud hagi jätta rahuldamata.
69.Maakohus pidas raamatupidamisdokumentide üleandmise tõendamiseks põhjendamatult 02.15.2015 akti usaldusväärseks. Nimetatud akt on kostja 1 poolt alla kirjutamata.
70.Maakohus ei arvestanud kolmanda isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel seda, et kolmandal isikul oli otsene huvi asja lahendamiseks kostjate kahjuks ja kohtuotsus oli kolmanda isiku ütluste usaldusväärsuse osas puudulikult põhjendatud ning vastuolus kohtu enda järeldustega ja Riigikohtu praktikaga sarnastes asjades. Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis tunnistaja MK ja kostja 1 ütlused kõrvale ja eelistas kolmanda isiku ütlusi raamatupidamisdokumentide olemasolu kohta.
71.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostjad kinnitasid, et neile jäi raamatupidamist sisaldanud arvuti kõvaketta valdus alles. MK tunnistas, et ta andis arvuti ja printeri kolmandale isikule üle, need olid töökorras. Arvuti üleandmise osas ei olnud kolmandal isikul pretensioone. Seetõttu on selge, et kostjal 1 ei olnud arvuti valdust ja ta ei saanud võtta arvutist kõvaketast välja. Kõvakettal, mis oli kostja 1 valduses, olid tema isiklikud arvutused töötajate üle arvestuse pidamiseks ja ka need andmed anti kolmandale isikule üle. Seega tuvastas maakohus ebaõigesti faktilised asjaolud ja samastas kostja 1 valduses oleva arvuti MK valduses oleva arvutiga.
72.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et osaühingu arvelduskontolt FIE MP arvelduskontole tehtud ülekanded olid õigusliku aluseta, kuna kostja 1 ei tõendanud teenuste osutamist. Kostja 1 hinnangul on teenuse osutamine tõendatud sellega, et osaühingu äritegevus laienes ja arenes märkimisväärselt sel ajal kui kostja 1 oli 19(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 osaühingu juhatuses ning osaühing ei tellinud sel ajal teenuseid teistelt isikutelt. Maakohus lähtus üksnes arvel märgitud teenuse kirjeldusest, jättes kohaldamata VÕS § 29 lg 2. Kostja 1 juhatuse liikme tasu oli 0 eurot, mistõttu ei saa eeldada, et tema kohustused oleksid olnud ulatuslikumad ÄS §-des 180 ja 183 sätestatust. Maakohus ei põhjendanud, kuidas osaühing oleks saanud toimida ilma kostjate poolsete teenuste osutamiseta. Maakohus jättis kohaldamata ka VÕS § 28, mille kohaselt eeldatakse, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingud on tasulised ning hind määratakse vastavalt turutingimustele. Kostjatel ei olnud kohustust osutada osaühingule teenust tasuta. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna arvetel märgitud summad ei ühtinud lepingus märgituga, siis tehinguid tegelikult ei tehtud. Kostjad selgitasid 03.07.2017 menetlusdokumendis, et arveid esitati võrreldes lepingutega erinevates summades ja see võimaldas osaühingul teenuste eest tasuda paindlikult, siis kui osaühingul raha oli.
73.Maakohus jättis tähelepanuta kostjate 12.09.2017 dokumendis esitatud seisukoha, et kostjad 2–6 on juriidilised isikud, kes ei saanud olla osaühingu juhatuse liikmeteks, mistõttu ei saanud neile tasu määramist otsustada osanike otsusega. Selles osas on kohtuotsus põhjendamata.
74.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et tehinguid kostjatega tuleb lugeda näilikeks. Osaühing oli tegutsev ja kasvav ettevõte, mis vajas toimimiseks mitmeid erinevaid teenuseid, mida kostjad osaühingule osutasid. Tuvastatud on, et osaühing tasus arved, ja tõendatud on, et majandusaasta aruannetes olid vastavad tehingud kajastatud. Enne käesolevat menetlust ei ole osaühing lepingutega seoses pretensioone esitanud. Maakohus lähtus põhjendamatult eksitusest arvete sõnastuses ja tasutud summade suuruses, kuigi VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel lähtuda ebatäpsest tähistusest. Maakohus ei selgitanud välja vastusoorituse tegelikku väärtust. Viie aasta jooksul osutatud teenuseid ei saa hinnata väärtusetuks.
75.Maakohus on otsuse p-s 102 leidnud, et majandusaasta aruande kinnitamisega ei ole osanikud heaks kiitnud osaühingu tehtud tehinguid, sest 2014. aasta majandusaasta aruandest ei nähtu, et osanikud oleks juhatuse liikme tasu maksmise heaks kiitnud. Kostjale 1 ei makstudki juhatuse liikme tasu ja osanikud kiitsid heaks kostjate poolt osutatud teenused. Aastate jooksul ei esitanud osaühing kostja 1 tegevuse suhtes etteheiteid ja tehingute heaks kiitmisele tuleb kohaldad TsÜS § 68 lg-t 3.
76.Maakohus jättis põhjendamatult kogumata asjas olulist tähtsust omavad tõendid. Insly OÜ programmiga oleks kostjad saanud tõendada sularahakassa asjaolusid. Lisaks on Riigikohus seisukohal, et hageja oleks pidanud kõigepealt tõendama, et osaühingu kassas oli sularaha ja kui palju seda oli. Hageja ei ole seda tõendanud ja maakohus ei ole seda eksimust otsuses kõrvaldanud. Vastus apellatsioonkaebusele
77.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostjate 1, 2, 4, 5 ja 6 kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
78.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 20(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja 1 vastu ja jagas menetluskulud ning määras kindlaks nende suuruse. Samuti tuleb muuta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi maakohtu otsuse põhjendusi.
79.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus rahuldas hagi kostjate 1, 2, 4, 5 ja 6 suhtes. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi Syber OÜ (kostja 3) ja kostja 1 vastu solidaarselt 15 158,49 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.
80.Esmalt täpsustab kolleegium, et pärast Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamist on käesolevas tsiviilasjas hagejaks PankrS § 541 lg 1 järgi pankrotihaldur. Maakohus on ekslikult käsitlenud hagejana pankrotistunud juriidilist isikut. Eeltoodud ebatäpsus on võimalik ringkonnakohtul parandada ja hagejaks märkida otsuses Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi.
81.Hageja esitas maakohtule hagi kostjate vastu raha saamiseks, väites, et kostja 1 osaühingu juhatuse liikmena perioodil 07.05.210-30.06.2015 on hagejale põhjustanud kahju hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmata jätmisega. Kolleegium nõustub, et TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 2 ning VÕS § 115 lg 1, § 127 lg-te 1 ja 4, § 128 järgi on võimalik juhatuse liikme vastu hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks nõue esitada. Sellisel juhul pidi hageja esile tooma asjaolud ja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest siis, kui ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Maakohus on õigesti märkinud, et juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huvisid äriühingu omadele. Isiklike huvidena on käsitletav ka juhatuse liikmele endale kuuluva äriühingu huvide eelistamine. Lojaalsuskohustuse rikkumiseks peetakse olukorda, kus juhatuse liige omastab äriühingu raha. Maakohus on õigesti kostja 1 vastu esitatud nõude osas tuvastanud, et kostja 1 osaühingu juhatuse liikmena on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kasutades osaühingu rahalisi vahendeid viisil, kus ei ole tuvastatav nende kasutamine äriühingu huvides.
82.Ülejäänud kostjate vastu esitatud nõuete osas tõi hageja välja, et kostjad vastutavad kas kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 või p 8 järgi või on õigus hagejal nõuda kostjatelt tagasi VÕS § 1028 lg 1 alusetult saadu. Maakohus vaidlustatud otsuses ei ole täpselt määratlenud, kumma aluse järgi ta nõuded rahuldas. Õigusvastase kahju hüvitamise eeldusi ei ole maakohtu otsusest nähtuvalt kostjate 2, 4, 5 ja 6 osas maakohus tuvastanud. Pigem saab maakohtu põhjendustest järeldada, et kostjad 2, 4, 5 ja 6 ei ole võlgnikule teenuseid osutanud, mistõttu on neile makstud alusetult, s.t nõuded on rahuldatud VÕS § 1028 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjate 2, 4, 5 ja 6 osas nõuete rahuldamisel ringkonnakohtul kontrollida, kas nõude rahuldamise eeldused VÕS § 1028 lg 1 järgi olid täidetud.
21(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506
83.Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas nõude kostja 1 vastu.
84.Maakohus mõistis kostjalt 1 hageja kasuks mh välja kahju hüvitise väidetavalt osaühingu kassas olema pidanud sularaha puudujäägi 132 575,61 eurot eest. Apellatsioonkaebuses on kostjad esile toonud, et tõendamata oli, et osaühingu kassas oli sularaha ja maakohtu vastav tuvastus on ebaõige. Juhul, kui tõendamist leiab, et sularaha oli, siis on apellantide väitel maakohtu poolt jäetud tuvastamata see, et sularaha kasutati tehingute tegemiseks, sh töötasu maksmiseks, ja sularaha ülejääk anti pärast kostja 1 juhatuse liikme kohustustest vabastamist üle kolmandale isikule.
85.Hageja väitis, et seisuga 30.06.2015 oli võlgniku kassas 221 505,86 eurot. Kassa puudujääk oli 147 575,61 eurot, millest arvas hageja maha kostjale 6 tasutud 15 000 eurot ja puudujäägiks jäi 132 575,61 eurot. Puudujäägi suurust pidi tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi hageja. Hageja selgitas 25.09.2017 menetlusdokumendis (IV kd, tl 164166), et tema nõuet tõendab osaühingu kassaraamat ja aastaruanded. Võlgniku kassaraamatu väljatrüki perioodil 01.01.2015-30.06.2015 (IV kd, tl 10-12) järgi oli perioodi alguses sularaha 228 411,51 eurot ja 26.06.2015 seisuga oli jääk 221 505,86 eurot. Jäägist kandis kostja 1 pärast 30.06.2015 panka 29 300 eurot ja tasus kostjale 6 15 000 eurot. Seega jäi jäägiks 177 205,86 eurot. Nimetatud dokumendi kohta selgitas ringkonnakohtu istungil hageja, et see koostati pärast kostja 1 lahkumist osaühingu juhatusest, lähtudes kassadokumentidest, mida oli kolm karpi. Hageja selgitas, et raha olemasolu nähtub ka majandusaasta aruannetest. Aruande järgi oli seisuga 31.12.2013 osaühingul raha 164 971 eurot (IV kd, tl 168-176) ja seisuga 31.12.2014 238 605 eurot (IV kd, 182-190), kuna pangakontodel oli sellel ajal 10 183,04 eurot, siis pidi hageja arvates 228 421,96 eurot sularaha olema kassas.
86.Kolleegium leiab, et eeltoodud tõendite järgi ei ole võimalik tuvastada, et osaühingu kassas pidi olema hageja väidetud sularaha seisuga 01.07.2015. Äriühingu kassaraamat on tehtud hiljem dokumentide põhjal, mida ei ole kohtule edastatud ja kohtul ei ole võimalust seda kontrollida. Kolme kohtule esitatud eri perioodi kassaorderi (I kd, tl 27-29) järgi ei ole võimalik määratleda, milline oli konkreetsel ajahetkel sularaha jääk kassas. Aastaaruannetes (rahavoogude aruanne) on olemas küll raha ja ekvivalentide summa perioodi alguses ja lõpus, kuid sellest ei saa järeldada, et tegelikult oleks pidanud ka 01.07.2015 seisuga olema kassas ja pangas sellises summas sularaha, nagu hageja väitis. Aastaaruannete järgi pole võimalik teha selgeks, millal ja kui suured summad laekusid osaühingule ja juhul kui puudujääk raha osas oli, siis millal võis see tekkida. See, et võlgniku käibed aasta-aastalt suurenesid, ei tähenda, et tal oli sularaha kassas. Kuna sularaha olemasolu kassas ei olnud tõendatud, siis ei ole vajalik hinnata esiletoodud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, kas raha anti üle kolmandale isikule ja seda, milleks sularaha väidetavalt kasutati. Eeltoodu tõttu tuleb hageja nõue kostja 1 vastu väidetava sularaha puudujäägi 132 575,61 eurot osas jätta rahuldamata.
87.Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas hageja nõue kostja 1 poolt hageja pangakontolt pangakaardiga väljavõetud 35 500 euro hüvitamiseks on põhjendatud. Maakohus tuvastas, et raha oli välja võetud perioodil 27.02.2014-31.01.2015 (hageja väitis ekslikult, et raha võeti välja alates 01.01.2013). Eeltoodud asjaolu üle ei ole vaidlust. 22(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 Vaidlus on selle üle, kas seda raha kasutati osaühingu huvides. Kohus on kostjale 1 selgitanud, et raha kasutamist osaühingu huvides pidi tõendama tema. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja 1 seda tõendanud ei ole. Samuti nõustub kolleegium maakohtu järeldustega kostjalt 1 662,57 euro väljamõistmise osas, mis oli tasutud osaühingu arvelduskontolt teenuste (lennukipiletid ja autorent) eest, mida ei saanud seostada võlgniku äritegevusega. Väär on apellantide väide, et maakohus lähtus eeltoodud nõuete rahuldamisel hagiavalduse lisast nr 7. Maakohtu otsuse kohaselt on maakohus lähtunud ülekannete tegemise tuvastamisel SEB Pangas oleva osaühingu arvelduskonto väljavõtetest (IV kd, tl 15-67 ja 196-197). Apellandid väitsid, et neil puudub raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu võimalus tõendada, et kulutused olid osaühingu huvides, kuid isegi vastavaid asjaolusid, millest järelduks raha kasutamine või kulutuste tegemine võlgniku huvides, ei ole kostja 1 esitanud.
88.Pärast kostja 1 juhatuse liikme volituste lõppemist valiti osanike poolt osaühingu juhatuse liikmeks kolmas isik. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja 1 andis osaühingu raamatupidamisdokumendid üle kolmandale isikule või mitte. Dokumentide üleandmise kohta akti alla kirjutatud ei ole. Osaühingule raamatupidamisteenust osutanud MK tunnistajana antud ütluste kohaselt andis ta oktoobris 2015 raamatupidamisdokumendid, mis olid kastidesse pakitud, üle kostjale 1 ja arvuti kolmandale isikule detsembris 2015 (V kd, tl 186-188). Kostja 1 vande all antud ütluste kohaselt andis ta dokumendid, mida oli 5-6 kasti, üle kolmandale isikule ja kuna ta usaldas kolmandat isikut, siis akti ei vormistatud (V kd, tl 188-190). Kolmas isik selgitas vande all, et tema kabinetti oli pärast juhatuse liikmete vahetust jäetud 2-3 arhiivikasti dokumente ja osaühingu töötaja valmistas dokumentide alusel ette akti, mille kolmas isik allkirjastas ja saatis kostjale 1, kes sellele alla ei kirjutanud. See toimus detsembris 2015. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja 1 seletus dokumentide ilma aktita üleandmise kohta polnud usutav. Kostja 1 on ise kirjeldanud, et ta ei usaldanud kolmandat isiku, kelle initsiatiivil pidi ta äriühingu juhatusest lahkuma. Kostjate väide, et kõik raamatupidamisdokumendid, kaasaarvatud ka dokumendid kohtuotsuse eelmises punktis käsitletud kulutuste kohta, olid kolmandale isikule ilma akti vormistamata üle antud, ei ole seetõttu usutav. Samuti nõustub kolleegium järeldustega arvutis peetud elektroonilise raamatupidamise üleandmise kohta. Usutav ei ole kostjate väide, et nende valduses oleval (välisel) kõvakettal olev raamatupidamine taastati osaliselt alles maakohtu istungi toimumise ajaks. Juhul kui oleks olnud kostjatel probleeme raamatupidamise taastamisega, siis usutavalt oleksid nad sellest teatanud kohtule varem, kuna vastavate andmete esitamine oli ennekõike kostjate huvides. Lisaks on kolleegiumi arvates oluline ennekõike dokumentide üleandmine, kuna arvutis peetavast raamatupidamisest nähtuvad tavapäraselt mitte algdokumendid vaid peetavad registrid. Eeltoodu tõttu ei olnud määrava tähtsusega, kas raamatupidaja poolt kolmandale isikule üleantud arvutis oli kõvaketas või mitte ja kas elektrooniliselt peetavad registrid anti koos arvutiga üle kolmandale isikule.
89.Maakohus on õigesti hinnanud kolmanda isiku vande all antud ütlusi ainult osas, mis anti siis, kui kolmandal isikul ei olnud enam kasutada telefonis olevaid märkmeid, mida kohus ei olnud eelnevalt kontrollinud. TsMS § 264 lg 1 järgi tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate 23(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 andmete esitamiseks märkmeid ja muid dokumente. Kohus võib tunnistajal märkmete kasutamise istungil keelata. Kohtuistungi protokollist (V kd, tl 191-191) nähtuvalt nägi kohtunik, et kolmas isik kasutas ka pärast telefoni äravõtmist kirjalikke märkmeid, kuid kohus nende kasutamist ei keelanud. Eeltoodust saab järeldada, et maakohus lubas kirjalike märkmete kasutamist ja kolmanda isiku vande all antud seletus, mis olid antud pärast telefoni kasutamise lõpetamist, oli lubatav.
90.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja 1 vastu seonduvalt IP Regner OV-le osaühingu kontolt tehtud maksetega summas 1981,26 eurot ja Mercer Trade Inc tehtud maksetega summas kokku 38 000 eurot. Selles osas kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Vaidlust ei olnud, et maksed osaühingu pangakontolt tehti ja kontot kasutas kostja 1, kuid tõendatud ei olnud, et isikud, kellele raha maksti, äriühingule mingeid teenuseid osutasid. Kostjad esitasid küll äriühinguga Mercer Trade Inc sõlmitud lepingu, kuid eeltoodu ei ole piisav, et tuvastada, kas konkreetseid teenuseid osutati. Osaühingule esitatud arvetel märgitud üldsõnalistest teenuste kirjeldustest (klientide vihjendamine, konsultatsiooniteenused) ei saa järeldada teenuste osutamist. Apellandid rõhutasid, et kostja 1 juhatuses oleku ajal osaühingus majandustulemuste paranemine ja äri laiendamine viitavad sellele, et osaühing pidi kasutama kolmandate isikute teenuseid. Kolleegium selle üldsõnalise väitega ei nõustu ja ainuüksi selle põhjal ei saa lugeda, et maksed olid tehtud just nende isikute poolt tegelikult osutatud teenuste eest. Kuna isikute, kellele ülekanded tehti, vastu nõudeid esitatud ei ole, siis puudub vajadus analüüsida, millisel õiguslikul alusel oleks võimalik nende vastu nõudeid rahuldada, mistõttu jätab kolleegium välja otsusest sellekohased põhjendused.
91.Vaidlust ei ole, et kostja 1 on teinud osaühingu kontolt oma arvelduskontole ajavahemikus 31.01.2013 kuni 23.04.2015 ülekanded summas 34 803,70 eurot. Apellatsioonkaebuse järgi oleks pidanud maakohus arvestama, et kostja 1 ei saanud tasu, kuid samas on ta osutanud FIE-na osaühingule toimimiseks olulisi teenuseid. Kostjad esitasid kostja 1 (FIE) ja äriühingu vahel 01.09.2010 sõlmitud lepingu, mille kohaselt osutas kostja 1 teenust klientide leidmisel ja haldusteenust ja tasumine pidi toimuma igakuiste aruannete järgi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit teenuste osutamise kohta. Ainuüksi sõlmitud lepingust, esitatud arvetest ja raha ülekandmisest sellist järeldust teha ei saa. Kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ei korda. Apellatsioonkaebuses heideti maakohtule ette, et maakohus ei tõlgendanud koostöölepingut VÕS § 29 lg 2 järgi ja lähtus pelgalt arvetel märgitust. Apellantide tõlgenduse järgi oli leping sõlmitud selleks, et kostja 1 (FIE-na) täidab selle alusel kõiki äriühingu tegevusega seonduvaid ülesandeid, v.a neid, mida kostja 1 pidi täitma ÄS § 180 ja § 183 järgi, ja tasu makstakse talle FIE-na. Juhul, kui äriühingu juhatuse liige osutab väidetavalt äriühingule teenuseid, siis tuleb temal tõendada teenuste osutamist, kuid kostja 1 seda teinud ei ole. Kolleegium märgib, et ÄS § 181 lg 3 järgi osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Äriühingu tegevuseks oli kindlustusmaakleri teenuse osutamine ja kostja 1 ei ole esile toonud ega tõendanud, et osutas FIE-na teenust 24(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 osaühingule igapäevases majandustegevuses teenuse turuhinna järgi. Maksed, mis kostjale 1 on tehtud, ei ole seostatavad teenustega, mis väidetavalt osutati.
92.Lisaks on hageja esitanud kostja 1 vastu nõude kahju hüvitamiseks, mis oli tekkinud maksete tegemisega Corn Trade OÜ-le (varasem ärinimi Fort RE Kindlustusmaakler OÜ) summas 27 500 eurot. Kuna Corn Trade OÜ on registrist kustutatud, siis nõudis hageja makstud summade kui osaühingule tekkinud kahju hüvitamist kostjalt 1. Corn Trade OÜ on esitanud võlgnikule arveid, kus makse selgitusena on märgitud konsultatsiooniteenused ja dokumentide vormistamine. Kohtule on esitatud 23.12.2011 sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt pidi Corn Trade OÜ osutama võlgnikule kindlustusmaakleri teenuse osutamisest huvitatud klientide leidmise teenust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et teenuse tegelikku osutamist tõendatud ei ole. Ilma teenust osutamata raha ülekandmisega on osaühingule kostja 1 poolt tekitatud kahju.
93.Seega tuleb hagi, mis on esitatud ainult kostja 1 vastu, rahuldada osaliselt summas 138 447,53 eurot.
94.Seoses nõude osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus osaliselt ka viivise väljamõistmise osas. Hageja nõudis kostjalt 1 viivist alates 01.07.2015 kuni hagi esitamiseni 25.04.2016 VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras. Viivis eeltoodud perioodi eest on maakohtu otsuse kohaselt sularaha puudujäägi osas 8771,78 eurot ja ülejäänud osas ehk osas, milles ringkonnakohus hagi rahuldab, 9160,29 eurot. Apellatsioonkaebuses viivise suurust vaidlustatud ei ole. Alates 26.04.2016 kuulub viivis väljamõistmisele TsMS § 367 järgi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
95.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt hageja nõuete, mis olid esitatud solidaarselt kostja 1 ja ülejäänud kostjate vastu, lahendamist.
96.Kolleegium leiab, et kostjate 2, 4, 5, ja 6 vastu esitatud nõuete lahendamise osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel maakohus rahuldas nõuded kostjate 2, 4, 5 ja 6 vastu. Vaidlustatud otsuses on viidanud maakohus nii lepinguvälisele kahju hüvitamisele (VÕS § 1043, 1045 lg 1 p-d 7 ja 8) kui ka alusetule rikastumisele (VÕS § 1028 lg 1), kuid otsuses ei ole jälgitav, millisel õiguslikul alusel on nõuded rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et tuvastamist leidnud asjaoludel saab kostjate 2, 4, 5 ja 6 vastu esitatud nõudeid rahuldada ennekõike VÕS § 1028 lg 1 järgi. Juhul, kui eeldused nõuete rahuldamiseks VÕS § 1028 lg 1 järgi ei ole täidetud, kontrollib kolleegium nõuete rahuldamist lepinguvälise kahju hüvitamise sätete järgi. Kolleegium leiab, et hageja sai esitada solidaarse rahalise nõude kostjate vastu, kellest üks vastutab kahju hüvitamise eest ja teine peab tagastama alusetult saadu.
97.Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas eeldused nõuete rahuldamiseks kostjate 2, 4, 5 ja 6 vastu alusetust rikastumisest tulenevalt on täidetud. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Ringkonnakohus võtab kostjate 2, 4, 5 ja 6 esitatud nõuete osas TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud. Vaidlust ei ole, et osaühing on tasunud kostjale 2 75 976,88 eurot, kostjale 4 28 685,33 eurot, kostjale 5 3000 eurot ja kostjale 6 15 000 eurot. 25(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 Kostjate esialgsete vastuväidete kohaselt tasus osaühing kostjate 2, 4, 5 ja 6 kaudu kostjale 1 tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise ja maakleriteenuste osutamise eest. Menetluse vältel muutsid kostjad oma vastuväiteid ja väitsid, et kostjad 2, 4, 5 ja 6 ning Corn Trade OÜ osutasid äriühingule erinevaid teenuseid (klientide leidmine, kontori haldamine, reklaam jne). Seega pidid kostjad algselt esile tooma, kas kostjal 1 oli õigus saada tasu viisil, nagu seda väitsid kostjad. Juhul, kui kostjad väitsid, et osutati teenuseid, tuli tõendada teenuste osutamist.
98.Maakohus leidis, et osaühingu ja kostjate sõlmitud koostöölepingud olid näilikud ja seega tühised TsÜS § 89 lg 1 järgi, kuna need olid tõenäoliselt hiljem vormistatud ja nendega sooviti varjata tasu maksmist kostjale 1. Kolleegium leiab, et maakohus pidi lähtudes sellest, et kostjad esitasid esimesena väite, et tegelikult maksti lepingute alusel kostjale 1 tasu, koostöölepingute kehtivust väitest lähtudes hindama. Juhul kui lepingud olid näilikud, siis tuli TsÜS § 89 lg 3 järgi hinnata ka seda, kas osaühingu ja kostja 1 vaheline tasukokkulepe, mida koostöölepingutega varjati, kehtis. Maakohus tuvastas, et kostjale 1 ei olnud osaühingu osanike poolt juhatuse liikme tasu määratud (ÄS § 1801 lg 1), mistõttu ei oleks olnud tasu kokkulepe, ka siis kui seda väidetavalt tasuti kostjate 2, 4, 5 ja 6 kaudu, kehtiv. ÄS § 181 lg 3 esimene lause näeb ette, et osanike nõusolek peab tehingu tegemiseks olema juhul, kui tehingu teiseks pooleks on osaühingu juhatuse liige. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-26-17 tehtud otsuse p-des 10-11 selgitanud, et osanike nõusolek on samamoodi vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Kostjad 2, 4, 5 ja 6 kuulusid kostjale 1. Võlgniku osanikud lepingute sõlmimiseks nõusolekut andnud ei ole. Erandina ei ole osanike nõustumust juhatuse liikmega tehingu tegemiseks vaja vaid juhul, kui tehing tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel (ÄS § 181 lg 3 teine lause). Kolleegiumi arvates ei olnud tegemist osaühingu igapäevases majandustegevuses, milleks oli kindlustusmaakleri teenus, turuhinnaga sõlmitud lepingutega. Lepingud, millega on kogu osaühingu äritegevus üle antud teistele äriühingutele, ei ole kolleegiumi arvates tavapärases majandustegevuses sõlmitud. Ebaõige on apellantide arusaam, et nõusolek sisaldub aastaaruannetes. Võlgniku aastaaruannetes ei ole välja toodud tehinguid, mis on sõlmitud kostjatega, mistõttu ei saanud osanikud neid ka kaudselt heaks kiita. Eeltoodu tõttu ei olnud lepingud ka siis, kui need olid sõlmitud teenuste osutamiseks, kehtivad. Kolleegium märgib, et see, et lepingud olid sama sõnastusega, ei mõjuta lepingute kehtivust, ja asjaolu, millal kirjalik lepingudokument vormistati, samuti tehingu kehtivusele mõju ei avalda.
99.Kostjate 2, 4, 5 ja 6 vastuväite osas, mille kohaselt osutati osaühingule kostjate poolt teenuseid, leiab kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et teenuste osutamine on tõendamata. Kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud, milliseid konkreetseid teenuseid, millises mahus ja millal iga kostja võlgnikule osutas. Kostjad väitsid, et kostjatele 2, 4, 5 ja 6 tehtud maksed on põhjendatud, arvestades, et osaühingu tegevus toimuski kostjate kaudu ja eeldada ei saa, et see oleks pidanud toimuma tasuta. 26(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 Kostjad selgitasid, et osaühingu käive kogu aeg kasvas ja kliente lisandus, mistõttu oli vaja osutada teenuseid, mis ei kuulunud juhatuse liikme pädevusse (sh kontori remondi-, haldamis- ja koristamisteenust, juriidilist konsulteerimist, maakleriteenust, raamatupidamisteenust, IT-alaseid teenuseid jne) ja tavapäraselt on need teenused tasulised. Kolleegium leiab, et juhul, kui neid teenuseid osutati, siis oli kostjate kohustus tõendada, millist teenust ja millal kostjate poolt osutati. Teenuste osutamist ei tõenda müügiaruanded (III kd, tl 27-200), kuna neist nähtub, et kostja 1 on tegutsenud maaklerina, kuid ülejäänud kostjate seost ei nähtu. Samuti ei saa sellest, et osaühingu ja kostjate 2, 4, 5 ja 6 vahel olid sõlmitud koostöölepingud ja kostjad on osaühingule esitanud arveid, järeldada, et teenuseid oli ka tegelikult osutatud. Arvetel toodud teenuste kirjeldused on üldsõnalised ja neist ei saa tuvastada, mille eest tegelikult tasu sooviti. Samuti on õige maakohtu järeldus, et esitatud arved ja osaühingu tehtud ülekanded ei kattu. Kolleegium märgib, et kuna kostjad 2, 4, 5 ja 6 väidetavalt osutasid osaühingule teenuseid, siis peaks ka nende raamatupidamises olemas olema algdokumendid teenuste osutamise kohta, mille alusel võlgnikule arved esitati, ja see, et osaühingu raamatupidamist väidetavalt ei ole säilinud, ei takista neil tõendada konkreetsete teenuste osutamist.
100.Apellandid on väitnud, et osaühing on rikastunud alusetult nende poolt osutatud teenuste arvel. Kolleegium eeltoodud üldsõnalise väitega ei nõustu, kuna ilma täpselt välja toomata, millist teenust ja millises väärtuses osutati, ei ole võimalik järeldada, et apellantide poolt väidetavalt osutatud teenused oleksid rikastanud äriühingut. Ebaõige on apellantide käsitlus, et maakohus on otsuses tuvastanud, et juriidilisest isikust kostjatele tasu maksmise oleksid pidanud otsustama osanikud. Maakohus on sellise järelduse teinud kostjale 1 tasu määramise kohta. Osanikud oleksid pidanud andma nõusoleku ainult lepingute sõlmimiseks.
101.Kuna tõendamist ei leidnud, et kostjad 2, 4, 5 ja 6 oleksid osutanud äriühingule teenuseid, mille eest äriühing oli neile kohustatud tasuma, siis oli kostjatele tasumine toimunud alusetult ja hageja nõue kostjate 2, 4, 5 ja 6 vastu kuulub rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 järgi. Kolleegium ei kontrolli nõuete eelduste olemasolu kostjate 2, 4, 5 ja 6 osas tulenevalt lepinguvälise kahju hüvitamisest.
102.Solidaarnõuded kostja 1 vastu on õigesti rahuldatud ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 järgi, kuna tõendamist ei leidnud, et kostjad 2, 4, 5 ja 6 oleksid osutanud äriühingule teenuseid, mille eest neile tasuti, ja kostja 1 tasus neile alusetult, millega tekitas kahju äriühingule. Kostja 1 rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, kuna kostjatele 2, 4, 5 ja 6 tasumata jätmisel ei oleks osaühingule kahju tekkinud. Kostja 1 vastutab rikkumise eest, kuna ta ei täitnud kostjatele 2, 4, 5, ja 6 makseid tehes juhatuse liikme kohustusi piisava hoolsusega. Kohtul ei ole võimalik VÕS § 127 lg 5 järgi arvata kahjuhüvitisest maha saadud kasu, kuna kostjad ei ole selle tuvastamise eeldusi esile toonud ega tõendanud. Kostjate paljasõnalisest väitest, et kogu äriühingu töö tulem laekus kostjate poolt osutatud teenuste arvel, sellist järeldust teha ei saa. Õige on see, et äriühingu majandustegevuse käive 2013 ja 2014 kasvas, kuid sellest ei saa järeldada, et võlgnik on säästnud kostjate arvel. Selleks, et kaaluda väidetava kasu mahaarvamist, oleks kostjatel tulnud esile tuua konkreetsed
27(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 asjaolud (täpsed osutatud teenused ja nende maksumus iga kostja kohta) ja neid ka tõendada.
103.Seega on nõuded solidaarselt kostja 1 ja ülejäänud kostjate vastu rahuldatud õigesti ja ringkonnakohus jätab selles osas maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata.
104.Kuigi ringkonnakohus osaliselt tühistas maakohtu otsuse kostja 1 osas, ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles jäeti 27.04.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tagama kohtuotsuse täitmist. Kostja 1 osas on arestitud krediidiasutuses 20 000 eurot ja kostjale 1 kuuluv kostja 2 osa. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja kohaldatud hagi tagamise abinõude rahalist väärtust, puudub põhjus muuta hagi tagamise abinõusid.
105.Järgnevalt käsitleb kolleegium menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist.
106.Hageja esitas käesolevas asjas mitu nõuet (hagi) erinevate kostjate vastu. Kostja 1 osas olid nõuded esitatud nii tema vastu ainuisikuliselt kui ka solidaarselt kostjatega 2, 3, 4, 5 ja 6. Maakohus jagas vaidlustatud otsuses menetluskulud viisil, kus jättis 93% menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ja 3,7% ulatuses hageja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
107.TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti ja lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kolleegium leiab, et kostjad ei ole kõiki nõudeid koos arvestades solidaarvõlgnikest kostjad ega vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, mistõttu menetluskulude jaotusele ei kohaldu TsMS § 165 lg 1. Praeguses asjas menetleb kohus ühe tsiviilasja raames hageja hagi kostja 1 vastu ja eraldi hagisid solidaarselt kostja 1 ja 2 vastu, solidaarselt kostja 1 ja kostja 3 vastu, solidaarselt kostja 1 ja 4 vastu, solidaarselt kostja 1 ja 5 vastu ning solidaarselt kostja 1 ja 6 vastu. Kõiki hagisid tuleb menetluses käsitleda eraldi ja menetluskulude jaotamisel tuleb iga hagi osas lähtuda TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Solidaarselt vastutavad menetluskulude eest kostjad ainult hagide osas, kus on esitatud nende vastu solidaarsed nõuded, s.t praegusel juhul iga kostja 1 ja teiste kostjate vastu solidaarse hagi osas eraldi. Riigikohus on sarnasele menetluskulude jaotusele viidanud tsiviilasja nr 2-16-3785 otsuse p-des 27.2 – 27.3.
108.Hageja hagi kostja 1 vastu rahuldati ca pooles ulatuses, mistõttu leiab kolleegium, et selles osas tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud poolte endi kanda.
109.Kostjate vastu solidaarselt esitatud nõuete osas, mis rahuldati, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi solidaarselt vastavate hagide kostjate kanda. Rahuldamata jäänud nõude osas (solidaarselt kostjate 1 ja 3 vastu) kantud menetluskulud jäävad hageja kanda.
110.Kuna kolmas isik oli kaasatud hageja poolel ja hagi rahuldati osaliselt, siis tuleb tema menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 167 lg 1 järgi tema enda kanda.
111.Hageja maakohtu menetluskulude nimekirjades pole eristatud seda, millised kulud on kantud kostja 1 vastu esitatud hagi ja millised solidaarselt esitatud hagide tõttu. Arvestades nõuete rahalist proportsiooni, leiab kolleegium, 66% 28(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506 menetluskuludest on seotud hagiga kostja 1 vastu ja 34% hagidega kostjate vastu solidaarselt.
112.Kostjate menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik määratleda, millise kostjaga ja millise nõudega kulud on seotud. Kolleegium lähtub seetõttu nõuete rahalisest proportsioonist. Kuna hageja nõuetest moodustas 66% hagi kostja 1 vastu, siis ülejäänud osas on hagiga solidaarselt kostjate 1 ja 2 vastu seotud 19%, hagiga solidaarselt kostjate 1 ja kostja 3 vastu 3,5%, hagiga solidaarselt kostjate 1 ja 4 vastu 7%, solidaarselt kostjate 1 ja 5 vastu 1% ja solidaarselt kostjate 1 ja 6 vastu 3,5% menetluskuludest.
113.Kuna kolleegium muudab menetluskulude jaotust, tuleb muuta ka menetluskulude väljamõistmist puudutavat osa maakohtu lahendist. Kindlaksmääratud menetluskulude suuruse üle pooled ei vaidle, seega ei kontrolli kolleegium maakohtu otsustusi, millega määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Maakohus määras maakohtu menetluses hageja menetluskulude suuruseks 16 936,42 eurot ja kostjate menetluskulude suuruseks 7264,80 eurot. Pooled kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu on menetluskulud arvestatud koos käibemaksuga.
114.Arvestades eelnevalt toodud menetluskulude jaotust, tuleb hageja maakohtu menetluskuludest jätta 11 178,07 eurot hageja enda kanda, 3217,90 eurot kostjate 1 ja 2 kanda solidaarselt, kostjate 1 ja 4 kanda solidaarselt 1185,50 eurot, kostjate 1 ja 5 kanda solidaarselt 169,35 eurot ja kostjate 1 ja 6 kanda solidaarselt 592,80 eurot.
115.Kostjate 1 ja 3 menetluskulud solidaarselt tuleb jätta hageja kanda summas 254,30 eurot.
116.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega kostja 1 vastu eraldi esitatud hagis tehtud otsuse vaidlustamise osas tuleb ringkonnakohtu menetluskulud seonduvalt selle hagiga TsMS § 163 lg 1 järgi jätta kostja 1 ja hageja enda kanda. Ülejäänud osas jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi jätta vastavalt nõude suuruse proportsioonile iga nõude osas eraldi solidaarselt kostjate kanda.
117.Hageja taotluse kohaselt on ta enne ringkonnakohtu istungit kandnud menetluskulusid õigusabile 1960,80 eurot ja teenust on osutatud 13,38 tundi, millele lisandub kohtuistungi aeg 1 tund, kokku 14,38 tundi. Esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando teenuse tunnihind on 144 eurot koos käibemaksuga. Arvestades asja mahtu, keerukust ja menetlusdokumentide mahtu, peab ringkonnakohus ajakulu põhjendatuks. Teenuse hind vastab õigusabituru tavapärastele hindadele. Seega on hageja põhjendatud kulud apellatsioonimenetluses 2070,72 eurot.
118.Kuna maakohtu otsust hagis kostja 1 ja kostja 3 vastu solidaarselt edasi ei kaevatud, siis on ainult kostja 1 vastu esitatud hagi osa 69% ja ülejäänud kostjate ja kostja 1 vastu esitatud nõuete osas 31%, millest hagi solidaarselt kostjate 1 ja 2 vastu on 19%, solidaarselt kostjate 1 ja 4 vastu 7%, solidaarselt kostjate 1 ja 5 vastu 1% ning solidaarselt kostjate 1 ja 6 vastu 4%.
119.Seega jääb hageja enda kanda apellatsiooniastme menetluskuludest 1429 eurot, kostjate 1 ja 2 kanda solidaarselt 396 eurot, kostjate 1 ja 4 kanda solidaarselt 142 eurot, kostjate 1 ja 5 kanda solidaarselt 21 eurot ja kostjate 1 ja 6 kanda solidaarselt 82,72 eurot. 29(30)
Tsiviilasi nr: 2-16-6506
120.Kolleegium märgib, et maakohus jättis 29.03.2017 määrusega läbi vaatamata hagi Mercer Trade Inc vastu ja jättis menetluskulud selles osas hageja kanda. Nõue Mercer Trade Inc vastu oli esitatud solidaarselt kostjaga 1 ja kostja 1 osas jäi see menetlusse. Kuna Mercer Trade Inc ei esitanud avaldust menetluskulude hüvitamiseks, siis tema nõudega ringkonnakohus menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel ei arvestanud.
121.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb poolte taotlusel väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
122.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, siis käesolevas otsuses esitatakse TsMS § 654 lg 22 järgi kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
30(30)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.