lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-14-18577/198

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-18577/198
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
16.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
DK Prima Holding OÜ12053674(Kostja)Galigo OÜ12054455(Kostja)OÜ Ferriol12062383(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

16.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-18577

Tsiviilasi

MG, VK ja VT hagi OÜ Galigo, OÜ DK Prima Holding ja Linteraco Investments Limited vastu aktsiate üleandmiseks ning OÜ Ferriol vastu registrikande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.09.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

MG, VK ja VT määruskaebus OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding vastumääruskaebus OÜ Ferriol vastumääruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja I: MG (isikukood registrijärgne elukoht XXX)

XXXXXXXXXXX,

Hageja II: VK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja III: VT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Volens Kostja I: OÜ Galigo (registrikood 12054455, asukoht Suur-Sõjamäe tn 8b, 11415 Tallinn) Kostja II: OÜ DK Prima Holding (registrikood 12053674, asukoht Peterburi tee 16-52, 11411 Tallinn) Kostjate I ja II lepingulised esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja vandeadvokaat Peeter Viirsalu

Kostja III: OÜ Ferriol (registrikood 12062383, asukoht Ahvena tn 5a, 13516 Tallinn) Kostja III lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude Kostja IV: Linteraco Investments Limited (registrikood HE 270952, asukoht 1 Lampousas Street, 1095 Nikoosia, Küpros) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Harju Maakohtu 13.09.2018 määrus jätta muutmata.
2.Jätta MG, VK ja VT määruskaebus, OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding vastumääruskaebus ning OÜ Ferriol vastumääruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.MG (hageja I), VK (hageja II) ja VT (hageja III) esitasid 07.05.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Galigo (kostja I) ja OÜ DK Prima Holding (kostja II) vastu aktsiate üleandmiseks ning OÜ Ferriol (kostja III) vastu registrikande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmise tegemise kohustamiseks. Hagejad täiendasid 13.11.2015 hagi ja palusid menetlusse kostjana kaasata ka Küprose äriühingu Linteraco Investments Limited (kostja IV). Maakohus kaasas kostja IV 08.12.2015 määrusega menetlusse.
2.13.06.2017 kohtuistungil määrati menetluskulude esitamise tähtajaks 16.06.2017. 14.06.2017 esitasid hagejad ning 15.06.2017 esitasid kostjad I, II ja III menetluskulude nimekirjad.
3.Harju Maakohtu 21.08.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kohus märkis otsuses, et kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
4.20.02.2018 Tallinna Ringkonnakohtu istungil esitasid kostjad I, II ja III menetluskulude nimekirjad.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2018 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu

menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Riigikohus jättis 14.05.2018 määrusega hagejate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda. Esimese astme kohtu määrus

6.Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusega rahuldati kostja I taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus rahuldas kostja I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtus õigusabile 7660 + 3 eurot registripäringud, s.o 7663 eurot ning ringkonnakohtus õigusabile 1010 eurot. Kohus jättis kostja I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata maakohtu õigusabikulude 4209 euro ja riigilõivude 100 euro osas ning ringkonnakohtu menetluskulude osas 997 eurot.
7.Kohus rahuldas kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus rahuldas kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtus õigusabile 9192 eurot ja 3,60 eurot registripäringutele ning ringkonnakohtus 1212 eurot. Kohus jättis kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata maakohtu menetluskulude osas summas 5050,80 eurot ja riigilõivude hüvitamise osas summas 100 eurot ning ringkonnakohtu menetluskulude osas 1196,40 eurot.
8.Kohus rahuldas kostja III taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus rahuldas kostja III taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtus õigusabile 10 849 eurot, tõlkimine 99 eurot ja muud menetluskulud 99 eurot (päringud, riigilõivud) ning ringkonnakohtu õigusabikulude nõue summas 1212 eurot. Kohus jättis kostja III taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata maakohtu õigusabikulude nõue summas 11 869,50 eurot ja muude menetluskulude nõue summas 100 eurot (riigilõivud) ning ringkonnakohtu õigusabikulude nõue summas 1196 eurot.
9.Kohus määras, et hagejatel tuleb kostjatele I-III tasuda kokku 31 339,60 eurot, mis teeb ühe hageja kohta kohustuseks tasuda menetluskulusid 10 446,53 eurot. Hagejad kohustuvad määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Kohus, juhindudes Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-115-13 (p 25), 3-2-1-93-13 (p 12), 3-2-1-115-14 (p 14) ning arvestades kostjaid I ja II esindanud lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda lepinguliste esindajate mõistlikuks esindajatasu suuruseks vastavalt taotlusele – vandeadvokaat Peeter Viirsalu 120 eurot/h, vandeadvokaat Leonid Tolstov 140 eurot/h, vandeadvokaat Helmut Pikmets 140 eurot/h, vandeadvokaat Sander Kärson 120 eurot/h, vandeadvokaat Andres Kalm 100 eurot/h (toona advokaat).
11.Arvete nr 141273 ja 141274 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi 34,7 h võrdsetes osades kokku summas 4260 eurot. OÜ Galigo on käibemaksukohuslane, OÜ DK Prima Holding ei ole, mistõttu on kostja 2 kulule lisatud käibemaks (kuna ta ei saa seda tagasi arvestada). OÜ Galigo menetluskulud on põhjendatud selle ajaperioodi eest (34,7 h) summas 2130 eurot ja OÜ DK Prima Holding 2556 eurot (2130 x 1,2).
12.Arvete nr 141780 ja 141781 kulude aruande järgi on kostjatele I ja II osutatud õigusabi kokku 20,9 h eest summas 2598 eurot. Eelpool toodud arvetest tuleb lahutada 4,8 h-d (4,8 x 120, so 576 eurot) Peeter Viirsalu tööd. Põhjendatud on õigusabi 16,1 h (Peeter Viirsalu töö 11,6 h, so 1392 eurot (11,6 x 120), Leonid Tolstovi töö 4,3 h, so 602 eurot (4,3 x 140), Helmut Pikkmetsa töö 0,2 h, so 28 eurot (0,2 x 140)). See teeb põhjendatud õigusabi kuludeks antud ajavahemiku eest 2022 eurot (2598 - 576), mis tuleb vastavalt jagada võrdselt. OÜ Galigo menetluskulud on põhjendatud selle ajaperioodi eest summas 1011 eurot ja OÜ DK Prima Holding 1213,20 eurot (1011 x 1,2).
13.Arvete nr 150600 ja 150601 kulude aruande järgi on kostjatele I ja II osutatud õigusabi kokku 28,6 h kogusummas 3632 eurot. Kokku on nimetatud ajaperioodil põhjendatud toiminguid Viirsalu puhul 6,1 h (6,1 x 120), so 732 eurot ja Tolstovi puhul 4,2 h (4,2 x 140), so 588 eurot, mõlema peale kokku 1320 eurot, mis tuleb vastavalt jagada võrdselt. OÜ Galigo menetluskulud on põhjendatud selle ajaperioodi eest summas 660 eurot ja OÜ DK Prima Holding 792 eurot (660 x 1,2). Rahuldamata jääb menetluskulude summa 12,5 h Viirsalu tööd, so 1500 eurot (12,5 x 120) ja Tolstovi tööd 812 eurot (5,8 x 140).
14.Kostjad I ja II on märkinud menetluskuludeks ka riigilõivud kokku 200 eurot. Kuna 02.03.2015 määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduti, ei ole põhjendatud riigilõivu vastaspoolelt välja mõista. 09.04.2015 määruskaebuse riigilõivu ei ole samuti õiglane vastaspoolelt välja nõuda, kuna kaebus rahuldati vaid osaliselt.
15.Arvete nr 151431 ja 151432 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi 12,40 h summas 1616 eurot. Kokku on nimetatud ajaperioodil põhjendatud toiminguid Viirsalu puhul 2,9 h (2,9 x 120), so 348 eurot ja Tolstovi puhul 2 h (2 x 140), so 280 eurot, kokku 628 eurot, mis tuleb vastavalt jagada võrdselt. OÜ Galigo menetluskulud on põhjendatud selle ajaperioodi eest summas 314 eurot ja OÜ DK Prima Holding kulud 376,80 eurot (314 x 1,2). Rahuldamata jääb Viirsalu töö 3,1 h ulatuses, so 372 eurot (3,1 x 120) ja Tolstovi töö 4,4 h ulatuses, so 616 eurot (4,4 x 140).
16.Arvete nr 151959 ja 151960 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi 14,6 h summas 1872 eurot. Selle ajaperioodi jooksul on põhjendatud toiminguid teostatud 1000 euro eest, mis tuleb jagada võrdselt, OÜ Galigo menetluskulud on põhjendatud 500 euro eest ja OÜ DK Prima Holding menetluskulud 600 euro eest (500 x 1,2). Rahuldamata jääb Tolstovi töö 4,9 h ulatuses, so 686 eurot (4,9 x 140), Kalmi töö 0,9 h ulatuses, so 90 eurot (0,9 x 100) ja Viirsalu töö 0,8 h ulatuses, so 96 eurot (0,8 x 120).
17.Arvete nr 152315 ja 152316 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi 11,9 h summas 1552 eurot. Selles ajavahemikus ei toimunud palju menetlustoiminguid, kohus hindab vajalike õigusabi kulude suuruseks Tolstovi poolt teostatud toiminguid 3 h (3 x 140), so 420 eurot ja Viirsalu poolt teostatud toiminguid 3 h (3 x 120), so 360 eurot, kokku 780 eurot, mis tuleb jagada võrdselt kostjate 1 ja 2 vahel, mis teeb OÜ Galigo menetluskuludeks 390 eurot ja OÜ DK Prima Holding kuludeks 468 eurot (390 x 1,2). Rahuldamata jääb 2,7 h Viirsalu tööd, so 324 eurot ja 3,2 h Tolstovi tööd, so 448 eurot.
18.Arvete nr 162007 ja 162008 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi 7,8 h summas 988 eurot. Kohtu arvates on põhjendatud õigusabi (peale Raidla büroo sisendi analüüsi 0,4 h, sest sel ajal ei esitatud midagi Raidla büroo poolt), seega tuleb 0,4 h Viirsalu tööd lahutada, so 48 eurot. Põhjendatud on 7,4 h ulatuses tööd, so Viirsalu töö 4,8 h, so 576 eurot (4,8 x 120) ja Tolstovi töö 2,6 h, so 364 eurot (2,6 x 140), kokku 940 eurot, mis tuleb jagada võrdselt kostjate I ja II vahel, mis teeb OÜ Galigo menetluskuludeks 470 eurot ja OÜ DK Prima Holding kuludeks 564 eurot (470 x 1,2).
19.Arvete nr 171289 ja 171290 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi 48,5 h ulatuses summas 6440 eurot. Kohtu arvates ei ole põhjendatud enam kui 27,5 h ulatuses, sh arvestades menetlusdokumendi sisu (0,5 h Kalmi tööd, so 50 eurot, Viirsalu tööd 12 h, so 1440 eurot (12 x 120), Tolstovi tööd 15 h (15 x 140), so 2100 eurot, kokku 3590 eurot, mis tuleb jagada võrdselt kostjate I ja II vahel, see teeb OÜ Galigo menetluskuludeks 1795 eurot ja OÜ DK Prima Holding menetluskuludeks 2154 eurot (1795 x 1,2). Rahuldamata jääb Viirsalu töö 4,5 h ulatuses, so 540 eurot (4,5 x 120), Tolstovi töö 16,5 h ulatuses, so 2310 eurot (16,5 x 140).
20.Äriregistri päringud 6 eurot on põhjendatud.
21.Arvete nr 171305 ja 171306 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi 6 h summas 780 eurot. Kohtu arvates on põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku summas 780 eurot (so Viirsalu töö 3 h summas 360 eurot (3 x 120) ja Tolstovi töö 3 h summas 420 eurot (3 x 140)), mis tuleb jaga kostjate I ja II vahel võrdselt, so kostja 1 puhul 390 eurot ja kostja 2 puhul 468 eurot (390 x 1,2).
22.Seega on kostja I menetluskulud maakohtus õigusabile 7660 + 3 eurot registripäringud ja kostja II õigusabikulud 9192 eurot ja 3,60 eurot registripäringud.
23.Arvete nr 172220 ja 172221 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele 1 ja 2 õigusabi 15,7 h summas 1 966 eurot.
24.16.06.2017-12.10.2017 suhtlemine kliendiga, kohtuistungi protokolli analüüs, kohtotsuse analüüs, kirjavahetus kliendiga, apellatsioonkaebuse analüüs, suhtlemine kliendiga, vastuse põhiseisukohtade läbimõtlemine, büroosisene nõupidamine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, menetlusdokumendi koostamine (vastus apellatsioonile) ja vormistamine, dokumendi redigeerimine, edastamine kohtule ja menetlusosalistele- on kohtu arvates põhjendatud mitte rohkem kui 10 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu. See teeb Viirsalu töö eest 960 eurot (8 x 120) ja Tolstovi eest 280 eurot (2 x 140), kokku 1240 eurot, mis tuleb jagada võrdselt kostja I ja II vahel, mis teeb kostja I kuluks 620 eurot ja kostja II kuluks 744 eurot (620 x 1,2). Rahuldamata jääb Viirsalu töötasu nõue 3,6 h ulatuses, so 432 eurot (3,6 x 120) ja Tolstovi töö 2,1 h ulatuses, so 294 eurot (2,1 x 140).
25.Arvete nr 180258 ja 180259 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi 15,7 h summas 2048 eurot. Põhjendatud ei ole rohkem kui 6 h ulatuses. See teeb Viirsalu töö eest 360 eurot (3 x 120) ja Tolstovi töö eest 420 eurot (3 x 140), kokku 780 eurot, mis tuleb jagada võrdselt kostja I ja II vahel, mis teeb kostja I kuluks 390 eurot ja kostja II kuluks 468 eurot (390 x 1,2). Rahuldamata jääb Viirsalu tasunõue summas 4,5 h summas 540 eurot (4,5 x 120) ja Tolstovi töö tasunõue 728 eurot (5,2 x 140).
26.Seega on kostja I menetluskulud ringkonnakohtus õigusabile 1010 eurot ja kostja II õigusabikulud 1212 eurot.
27.Kostja III menetluskuludeks maakohtus olid tõendi saamise kulu: äriregistri päringud summas 4 eurot, EVK päringud summas 20 eurot, 26. juuni 2014 määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõivust summas 75 eurot. Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud kuludega. 06. aprilli 2015 määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ei ole põhjendatud, sest määruskaebus rahuldati vaid osaliselt ja tagamise taotlus jäeti läbivaatamata.
28.Kohus leiab, et nii kõrge tunnihind (205 eurot ja 170 eurot) ei ole põhjendatud. Näiteks kostjate I ja II esindajate tunnihinnad on märksa madalamad, olgugi, et tegemist on põhiesindajate osas samuti vandeadvokaatidega. Samuti ei loe antud juhul asjaolu, kui mõnes muus menetluses on loetud sellist tasu põhjendatuks. Antud menetlus ei olnud nii keeruline, et sellised tasud oleks põhjendatud. Kohus loeb vandeadvokaatide Uudelti ja Otsa põhjendatud tunnitasuks 140 eurot.
29.Kohus leiab, et vastuväite ja määruskaebuse kulud ei ole põhjendatud, kuna määruskaebus rahuldati vaid osaliselt, mistõttu tuleb seda kulu vähendada, samuti vastuväite kulu, sest sisuliselt leidis kohus, et tõendite väljaandmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabi 4,1 h ulatuses, so 574 eurot (4,1 x 140, so 0,2 h Otsa töö ja 3,9 h Uudelti töö). Rahuldamata jääb õigusabi- Uudelti töö 8,8 h ulatuses ja Otsa töö 2 h ulatuses. Rahuldamata jääb õigusabi 2036 euro ulatuses (2610 – 574). Taotletavate tunnihindadega õigusabi oleks kokku 2610 eurot (Otsa töö 451 eurot (2,2 x 205) ja Uudelti töö 2159 eurot (12,7 x 170)).
30.26.08.2015, 03.09.2015 ja 30.09.2015 telefoninõupidamine ei ole kohtu arvates põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata õigusabi- Uudelti töö 4,1 h ja Otsa töö 1,1 h. Ei

saa eeldada, et vastaspool peab kandma nii suuri kulutusi seoses sagedaste ja pikkade telefonivestlustega kliendiga, samuti pidas kohus vajalikuks muude toimingute kulusid üldsummas vähendada. Kohus jätab rahuldamata õigusabinõude 1262,50 euro ulatuses (2522,50 - 1260). Taotletavate tunnihindadega õigusabi oleks kokku 2522,50 eurot (Uudelti töö 11,1 h x 170, so 1887 eurot ja Otsa töö 635,50 eurot (3,1 x 205)).

31.Vastuväide kohtu 08.12.2015 määrustele, seisukoht hageja 13.11.2015 taotluste suhtes, nendega seotud dokumentide edastamine menetlusosalistele- on täielikult põhjendamata, sest vastuväide jäi rahuldamata, seisukohta kohus ei küsinud (mille peale esitaski kostja III vastuväite). Rahuldamata jääb õigusabikulude nõue summas 1819,50 eurot (0,5 h Otsa tööd, so 102,50 eurot ja Raude töö summas 1717 eurot (10,1 x 170)).
32.Dokumendiga tutvumine: hagejate 22.12.2015 seisukoht, dokumendiga tutvumine: OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding 29.01.2016 seisukoht, dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 03.02.2016 määrus (sh edastamine kliendile)- on põhjendatud õigusabi 0,4 h ulatuses. Kuna Martin-Johannes Raude ei olnud toona veel vandeadvokaat, ei ole 170eurone tunnihind õigustatud. Kohus leiab, et põhjendatud oleks tunnihind maksimaalselt 110 eurot, mis teeb õigusabi tasuks 44 eurot (0,4 x 110). Rahuldamata jääb õigusabi summas 24 eurot. Taotletava tunnihinnaga õigusabi (Raude töö) oleks 68 eurot (0,4 x 170).
33.Menetlusdokumendi ettevalmistamine: kohtukõne teesid- ei ole põhjendatud rohkem kui 2 h ulatuses, arvestades, et tegemist on kokkuvõttega eelmistest seisukohtadest. Seega on põhjendatud 1 h Otsa tööd summas 140 eurot ja 1 h Raude tööd summas 110 eurot, kokku 250 eurot. Rahuldamata jääb õigusabi summas 941,50 eurot. Taotletavate tunnihindadega õigusabi oleks kokku 1191,50 eurot (so Raude töö 5,2 x 170 ja Otsa töö 1,5 x 205). Rahuldamata jääb Otsa töö 0,5 h ulatuses ja Raude töö 4,2 h ulatuses.
34.Dokumendiga tutvumine: OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding 05.06.2017 menetlusdokument, kommunikatsioon kaaskostjatega kohtuasjaga seonduvalt- on kohtu arvates põhjendatud kõigi puhul 0,5 h ulatuses, so Uudelti töö 70 eurot (0,5 x 140), Otsa töö 70 eurot (0,5 x 140) ja Raude töö (0,5 x 110), so 55 eurot, kokku 195 eurot. Rahuldamata jääb õigusabi- Otsa töö osas 2,9 h, Uudelti töö osas 3,9 h ja Raude töö osas 1,3 h. Rahuldamata jääb õigusabi summas 1556 eurot (1751 - 195). Taotletavate tunnihindadega õigusabi oleks kokku 1751 eurot (so Otsa töö 3,4 x 205 ja Raude töö 1,8 x 170 ja Uudelti töö 4,4 x 170).
35.Kokku on kostjal III põhjendatud õigusabikulud maakohtus 10 948 eurot (sh tõlkimine 99 eurot). Rahuldamata jääb õigusabikulude nõue summas 11 869,50 eurot.
36.Menetlusdokumendi ettevalmistamine- 12.10.2017 vastus apellatsioonile- 1 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi (Ots), on põhjendatud mitte rohkem kui 3 h Raude töö osas, arvestades menetlusdokumendi sisu. See teeb põhjendatud õigusabiks Otsa osas 140 eurot ja Raude osas 330 eurot (3 x 110), kokku 470 eurot. Rahuldamata jääb õigusabi 3,1 h osas Raude töötasust. Kuna esindajad taotlesid kõrgemat tunnitasu, jääb rahuldamata õigusabi summas 848 eurot (1318 - 470). Taotletav tasu oli 1318 eurot (Raude töö 1098 eurot (6,1 x 180) ja Otsa töö 220 eurot, so 1 h).
37.Kokku on põhjendatud õigusabi kostjal III ringkonnakohtus 1212 euro eest. Rahuldamata jääb õigusabi hüvitamise tasu summas 1196 eurot.
38.Kostjal 4 Linteraco Investments Limited menetluskulusid eeldatavasti ei tekkinud ja ta ei ole ka esitanud avaldust menetluskulude hüvitamiseks. MG, VK ja VT määruskaebus
39.Kaebajad paluvad 01.10.2018 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha menetluskulude kindlaksmääramise osas uus kohtumäärus, millega määrata kindlaks hagejate poolt võrdsetes osades kostjatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

suurus järgmiselt: OÜ-le Galigo 5189 eurot; OÜ-le DK Prima Holding 6932,60 eurot; OÜ-le Ferriol 11 033,10 eurot.

40.Maakohus on TsMS § 175 lg 1 sisustamisel ületanud diskretsiooniõiguse piirekohaldades kõnealust sätet ebaproportsionaalselt laialt. Vastaspoole poolt ei kuulu väljamõistmisele mitte kõik menetlusosalise poolt asjas kantud esindaja kulud, vaid lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele üksnes ulatuses, mis on põhjendatud ja vajalikud.
41.Maakohus on pidanud põhjendatuks mõista hagejalt kostjale I ja kostjale II välja lepingulise esindaja kulu toimingute (kuluartiklite) eest, mis ei ole antud tsiviilasjas põhjendatud või mille maht on ebaproportsionaalselt suur. Võttes arvesse asjaolu, et kostjat I ja kostjat II esindas kaks vandeadvokaati ning arvestades, et mõlemad esindajad on oma ala professionaalid, tuleb eeldada, et mõlemad esindajad on võimelised osutama kostjatele iseseivalt õigusabi (ilma suurel määral välist abi kasutamata). Eelneva tõttu on ka esindajate (vandeadvokaatide) tunnihinnad suuremad. Antud põhjusel on hagejad seisukohal, et ei ole põhjendatud ja proportsionaalne hagejalt sisemiste koosolekute, sisemiste arutelude, telefonivestluste jms kõrvalise abiga seotud lepinguliste esindajate kulude väljamõistmine suures ulatuses.
42.Antud juhul nähtub kostja I ja kostja II poolt esitatud menetluskulude nimekirjast (menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus 20.02.2018), et kostja I ja kostja II on taotlenud õigusabikulutuste hüvitamist ja kohus on mõistnud välja väga suures mahus õigusabikulusid advokaadibüroo sisemiste nõupidamiste eest. Muuhulgas on kostja I ja kostja II pidanud suurel hulgal sisemisi nõupidamisi ka kostja III esindajatega. Arvutades kõikidest kuludokumentidest kokku (kostja I ja kostja II 20.02.2018 taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ja viimase lisad) on kostja I ja kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat hr Peeter Viirsalu pidanud „sisemisi koosolekuid, büroonõupidamisi, suhtlust kostja III esindajatega, telefonivestlus N. Uudelt’iga“ jms umbkaudu (mõned kanded hõlmasid mitut tegevust, milles tulenevalt ei ole võimalik täpset tervikkulu arvutada) kokku 24,9 tundi. Võttes arvesse hr Peeter Viirsalu tunnihinda, oli hr Viirsalu poolt peetud nõupidamiste maksumuseks 2988 eurot. Kostja I ja kostja II teine lepinguline esindaja, hr Leonid Tolstov, on pidanud samuti suures mahus erinevaid sisemisi nõupidamisi/koosolekuid/arutelusid jms, kokku samuti umbkaudu 25 töötundi. Kuivõrd hr Leonid Tolstovi tunnihinnaks luges kohus 140 eurot, on hr Tolstov õigusabikulu sisemistele nõupidamisetele kokku 3500 eurot. Hagejad on seisukohal, et eelnevat kulu ei saa kuidagi pidada antud tsiviilasjas vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb hagejate hinnangul vähendada eelneval põhjusel hagejatelt väljamõistetud õigusabikulusid vähemalt 6488 euro võrra, st mõlema kostja osas 3244 euro väärtuses.
43.Lisaks nähtub kostja I ja kostja II menetluskulude nimekirjast, et kostjate I ja II esindajad on mitmetel kordadel menetlustoiminguid dubleerinud, st näiteks mõlemad esindajad on osalenud nõupidamistel kostja III esindajatega, analüüsinud kohtupraktikat, tutvunud kõikide menetlusdokumentidega jne. Muuhulgas on õiguskirjanduses selgitatud, et kui asjas on mitu esindajat tuleb juba antud põhjusel jätta teatud osa menetluskuludest hüvitamata. Eelnevat ei ole kohus vaidlustatava määruse tegemisel arvesse võtnud.
44.Veelgi enam, menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate I ja II üks esindaja on teinud korduvalt ühte ja sama toimingut. Täpsemalt kostja I ja kostja II esindaja hr Peeter Viirsalu analüüsinud antud asjas asjakohast Riigikohtu praktikat neljal korral, kokku 8 töötunni eest. Võttes arvesse, et Riigikohtu praktikat antud menetluse käigus juurde ei tekkinud, on tegemist korduva toiminguga. Hagejate hinnangul ei võtnud maakohus vaidlustatava määruse tegemisel eelnevat arvesse. Hagejate hinnangul oleks

eelneva tõttu proportsionaalne vähendada väljamõistetavat menetluskulud 4 tunni jagu, kogusummas 480 eurot.

45.Eelneva tõttu on hagejad seisukohal, et kostjale I ja kostjale II on mõistetud välja ebaproportsionaalset suur lepingiste esindajate kulude hüvitis (TsMS § 175 lg 1) ja viimast tuleks vähendada kokku vähemalt 6968 euro võrra, st ühe kostja (I ja II) kohta 3484 euro võrra.
46.Hagejad on kokkuvõtvalt seisukohal, kostjale I, II ja III väljamõistetav menetluskulu tervikuna (kokku summas 31 339, 60 eurot) on antud asjas ebaproportsionaalselt suur. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Hageja on seisukohal, et hoolimata sellest, et antud juhul on tegemist mittevaralise nõudega, tuleks siiski ka antud juhul eelnev põhimõtteline seisukoht eeskujuks võtta ning võtta arvesse tsiviilasja hind (8500 eurot) menetluskulude kindlaksmääramisel ja välja mõistmisel. Lisaks tuleb võtta arvesse, et kõiki kostjaid esindas käesolevas asjas kaks esindajat – õiguskirjanduse suunise kohaselt tuleb eelneva tõttu jätta juba põhimõtteliselt teatud osa menetluskuludest välja mõistmata.
47.Tuginedes eelnevatele suunisele on hageja seisukohal, et ka kostja III menetluskulusid tuleks vähendada proportsionaalselt 10% ulatuses. Seega, kuivõrd antud juhul leidis maakohus vaidlustatavad kohtumääruses, et hagejatel tuleb kostjale III hüvitada menetluskuludena kokku 12 259 eurot (nii maa – kui ka ringkonnakohtu kulud), tuleks hageja hinnangul menetluskulude hüvitist vähendada proportsionaalselt 10%, st jätta koguhüvitiseks (kahe menetlusastme eest) 11 033,10 eurot. Tuleb märkida, et kuivõrd kostja I ja kostja II esitasid koos ühiseid menetlusdokumente ja kostja III eraldi menetlusdokumente, oleks sellisel juhul menetluskulud ka kostjate vahel proportsionaalselt tasakaalus ja samas suurusjärgus. OÜ Ferriol vastumääruskaebus
48.Kaebaja palub tühistada 10.10.2018 vastumääruskaebuses maakohtu määruse osas, millega jäeti OÜ Ferriol menetluskulud 9578 euro ulatuses kindlaks määramata ning MG-lt, VK-lt ja VT-lt igaühelt 3192,67 euro ulatuses välja mõistmata (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 14, 16, 17) ning teha asja maakohtule tagasi saatmata uus määrus, millega mõista MG-lt, VK-lt ja VT-lt igaühelt OÜ Ferriol kasuks välja 4086,33 + 3192,67 = 7279 eurot.
49.Määruse leheküljel 10 punktis 6 ei pidanud maakohus põhjendatuks 04. märtsi 2015 vastuväidete esitamise tõttu tekkinud õigusabikulu, kuna „sisuliselt leidis kohus, et tõendite väljaandmisest keeldumine ei ole põhjendatud“. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus määrus teha.
50.On tõsi, et maakohus jättis 04. märtsi 2015 vastuväite 27. märtsi 2015 määrusega rahuldamata. Kuid see ei tähenda, et 04. märtsi 2015 vastuväite esitamine oleks olnud põhjendamatu. TsMS § 333 lg 1 ja § 652 lg 6 järgi on vastuväite esitamine vajalik selleks, et poolel oleks võimalik tugineda kohtu võimalikule veale kohtulahendi peale edasi kaevates. Kuna maakohus jättis hagi 21. augusti 2017 otsusega rahuldamata, polnud OÜ-l Ferriol vajadust 21. augusti 2017 otsust edasi kaevata. Oleks aga maakohus otsustanud hagi rahuldada, oleks OÜ Ferriol tuginenud muu hulgas 04. märtsi 2015 vastuväites märgitud asjaoludele. Seetõttu oli 04. märtsi 2015 vastuväite esitamine OÜ Ferriol positsiooni arvestades põhjendatud ja vajalik. Maakohus on vastupidisele seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1. 04. aprilli 2015 vastuväitega seotud ajakulu oli 2,9 + 0,3 = 3,2 tundi.
51.Määruse leheküljel 8 punktis d ei pidanud maakohus põhjendatuks 06. aprilli 2015 määruskaebuse esitamise tõttu tasutud riigilõivukulu summas 100 eurot, kuna „määruskaebus rahuldati vaid osaliselt ja tagamise taotlus jäeti läbivaatamata“. Määruse leheküljel 10 punktis 6 ei pidanud maakohus põhjendatuks 06. aprilli 2015 määruskaebuse esitamise tõttu tekkinud õigusabikulu, kuna „määruskaebus rahuldati vaid osaliselt“. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus määrus teha.
52.OÜ Ferriol esitas 06. aprillil 2015 määruskaebuse palvega tühistada maakohtu 27. märtsi 2015 määruse resolutiivosa punktid 1 ja 4-6. Ringkonnakohus tühistas 28. juuli 2015 määrusega maakohtu 27. märtsi 2015 määruse resolutiivosa punktid 1 ja 3-5. Seega ei olnud OÜ Ferriol 06. aprilli 2015 määruskaebus põhjendamatu. Sellest hoolimata pidas maakohus 06. aprilli 2015 määruskaebusega seotud kulusid täies ulatuses põhjendamatuks. Maakohus on selles osas rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1.
53.06. aprilli 2015 määruskaebusega seotud riigilõivukulu oli 100 eurot ja ajakulu oli 2 + 5,6 = 7,6 tundi.
54.Määruse leheküljel 10 punktis 7 ei pidanud maakohus põhjendatuks OÜ Ferriol ja tema esindaja vahel peetud telefoninõupidamistega seotud kulu, kuna „[e]i saa eeldada, et vastaspool peab kandma nii suuri kulutusi seoses sagedaste ja pikkade telefonivestlustega kliendiga“. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus määrus teha. Riigikohus on asunud seisukohale, mille järgi „[e]sindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle“ (3-2-1-48-16, p 13). Maakohus on vastupidisele seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1. Seda enam, et vastupidiselt maakohtu seisukohale ei saa telefoninõupidamisi pidada „pikkadeks“ ega telefoninõupidamistega seotud kulu „suureks“.
55.OÜ Ferriol ja tema esindaja pidasid 26. augustil ning 03. ja 30. septembril 2015 telefoninõupidamisi mahus 0,2 + 0,3 + 0,3 = 0,8 tundi.
56.Määruse leheküljel 11 punktis 8 ei pidanud maakohus põhjendatuks 10. detsembri 2015 vastuväite ja seisukoha esitamise tõttu tekkinud õigusabikulu, kuna „vastuväide jäi rahuldamata, seisukohta kohus ei küsinud“. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus määrus teha.
57.On tõsi, et maakohus jättis 10. detsembri 2015 vastuväite 19. jaanuari 2016 määrusega rahuldamata. Kuid see ei tähenda, et 10. detsembri 2015 vastuväite esitamine oleks olnud põhjendamatu. TsMS § 333 lg 1 ja § 652 lg 6 järgi on vastuväite esitamine vajalik selleks, et poolel oleks võimalik tugineda kohtu võimalikule veale kohtulahendi peale edasi kaevates. Kuna maakohus jättis hagi 21. augusti 2017 otsusega rahuldamata, polnud OÜ-l Ferriol vajadust 21. augusti 2017 otsust edasi kaevata. Oleks aga maakohus otsustanud hagi rahuldada, oleks OÜ Ferriol tuginenud muu hulgas 10. detsembri 2015 vastuväites ja seisukohas märgitud asjaoludele. Seetõttu oli 10. detsembri 2015 vastuväite ja seisukoha esitamine OÜ Ferriol positsiooni arvestades põhjendatud ja vajalik. Maakohus on vastupidisele seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1.
58.10. detsembri 2015 vastuväite ja seisukohaga seotud ajakulu oli 0,5 + 10 + 0,1 = 10,6 tundi.
59.Määruse leheküljel 11 punktis 12 ei pidanud maakohus põhjendatuks 13. juuni 2017 teesidega seotud kulu rohkem kui kahe tunni ulatuses, kuna „tegemist on kokkuvõttega eelmistest seisukohtadest“. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus määrus teha.
60.Maakohus ei ole väitnud, et 13. juuni 2017 teeside sisu oleks olnud asjakohatu või vale või teeside maht oleks olnud ebavajalikult suur. Maakohtu ainuke etteheide oli, et 13. juuni 2017 teeside näol oli tegemist eelmiste seisukohtade kokkuvõttega. TsMS § 402 lg 2 ja lg 7 järgi ongi teesid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Seetõttu oli maakohtu etteheide selgelt asjakohatu. Maakohus on selles osas rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1.
61.13. juuni 2017 teesidega seotud ajakulu oli 1,5 + 5,2 = 6,7 tundi. OÜ Ferriol palub 13. juuni 2017 teesidega seotud kulu ka kahte tundi ületavas osas (st täiendavalt 6,7 - 2 = 4,7 tunni ulatuses) hagejatelt välja mõista.
62.Määruse leheküljel 12 punktis 14 ei pidanud maakohus põhjendatuks kaaskostjatega toimunud kommunikatsiooni kulu rohkem kui 3 x 0,5 = 1,5 tunni ulatuses. Maakohus ei selgitanud, miks on põhjendatud ja vajalik kulu just selline. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus määrus teha.
63.Hagejad esitasid hagi 07. mail 2014. See tähendab, et 15. juuni 2017 menetluskulude nimekirja esitamise ajaks oli menetlus kestnud rohkem kui kolm aastat. Asja materjale oli kogunenud kaheksa köidet. OÜ Ferriol hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et kolme aasta jooksul võis kaaskostjatega suhtlemise ajakulu olla mitte rohkem kui 1,5 tundi. Maakohus on sellisele seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1.
64.Kaaskostjatega suhtlemise ajakulu oli 3 + 4,4 + 0,9 = 8,3 tundi. OÜ Ferriol palub kaaskostjatega suhtlemise kulu ka 1,5 tundi ületavas osas (st täiendavalt 8,3 - 1,5 = 6,8 tunni ulatuses) hagejatelt välja mõista.
65.Määruse leheküljel 12 punktis 4 ei pidanud maakohus põhjendatuks 12. oktoobri 2017 vastusega seotud kulu rohkem kui 1 + 3 = 4 tunni ulatuses, „arvestades menetlusdokumendi sisu“. Maakohus ei selgitanud, mis täpselt 12. oktoobri 2017 vastuse sisus kulu vähendamist tingis. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus määrus teha.
66.TsMS § 642 näeb ette nõuded, mida apellatsioonkaebuse vastus peab sisaldama. Muu hulgas peab apellatsioonkaebuse vastus sisaldama TsMS § 642 lg 1 p 3 järgi vastuväiteid kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolusid, millele vastustaja tugineb. Seega oli 12. oktoobri 2017 vastuse sisu tingitud TsMS §-st 642. Ringkonnakohtu 14. märtsi 2018 otsusest nähtuvalt oli 12. oktoobri 2017 vastuse sisu ka põhjendatud. Seega ei saa väita, et 12. oktoobri 2017 vastuse kulu oli nelja tundi ületavas osas ebavajalik või põhjendamatu. Maakohus on sellisele seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1.
67.12. oktoobri 2017 vastusega seotud ajakulu oli 1 + 6,1 = 7,1 tundi. OÜ Ferriol palub 12. oktoobri 2017 vastusega seotud kulu ka nelja tundi ületavas osas (st täiendavalt 7,1 - 4 = 3,1 tunni ulatuses) hagejatelt välja mõista.
68.Eelnevast tulenevalt palub OÜ Ferriol mõista hagejalt täiendavalt välja riigilõivukulu 100 eurot ja õigusabikulu 3,2 + 7,6 + 0,8 + 10,6 + 4,7 + 6,8 + 3,1 = 36,8 tunni ulatuses.
69.Määruse leheküljel 8 punktis 1 ja leheküljel 11 punktis 9 ei pidanud maakohus põhjendatuks esindajate tunnitasu rohkem kui 140 ja 110 eurot, kuna „[a]ntud menetlus ei olnud nii keeruline, et sellised tasud oleks põhjendatud“. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus määrus teha.
70.OÜ Ferriol hinnangul ei ole tunnitasu põhjendatud suuruse puhul asjakohane lähtuda tagantjärgi antavast hinnangust sellele, kas menetlus oli või ei olnud keeruline. Menetluse alguses ei ole vaidluse keerukus ja kulg ettenähtav. Käesolevas asjas oli hagejate eesmärk saada enda kätte aktsiad, mille eest oli OÜ Ferriol tasunud 10 000 000 eurot. See tähendab, et käesoleva hagi menetlemine oli hagejate ja OÜ Ferriol jaoks äärmiselt olulise kaaluga.
71.Menetluse alustamise ajal olid hagejate esindajate tunnitasud vastavalt Kristjan Tammel ja Veiko Puolakainenil 170 eurot, Urmas Volensil 180 eurot ning Carri Ginteril 200 eurot. Seega pidid samas suurusjärgus olevad tunnitasud olema hagejate jaoks ettenähtavad. Eelnevast tulenevalt puudub alus väita, et OÜ Ferriol esindajate tunnitasusid ei saa mõista välja suuremas ulatuses kui 140 eurot. Maakohus on sellisele seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1. Hagejate esindajate tunnitasu arvestades oleks olnud põhjendatud pidada põhjendatuks ja vajalikuks vähemalt 170 euro suurust tunnitasu.
72.Maakohus mõistis kokku õigusabikuludena välja 72,4 x 140 + 17,5 x 110 = 12 061 eurot (OÜ Ferriol ei arvesta õigusabikulude hulka tõlkekulu summas 99 eurot). Kui maakohus oleks lähtunud 170 euro suurusest tunnitasust, oleks maakohus pidanud mõistma õigusabikuludena välja (72,4 + 17,5) x 170 = 15 283 eurot. See tähendab, et maakohtul jäi välja mõistmata 15 283 – 12 061 = 3222 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et maakohus pidanud mõistma täiendavalt välja õigusabikulu 36,8 tunni ehk 36,8 x 170 = 6256 euro ulatuses ja riigilõivukulu 100 eurot. OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding vastumääruskaebus
73.Kaebajad paluvad 15.10.2018 vastumääruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding menetluskuld ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada OÜ Galigo ja DK Prima Holding menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses ning mõista hagejatelt solidaarselt OÜ Galigo kasuks välja menetluskulud 13 979 eurot ning mõista hagejatelt solidaarselt OÜ DK Prima Holding kasuks välja menetluskulud 16 754,80 eurot (koos käibemaksuga).
74.Kaebajate esindajate tunnitasu suurused on põhjendatud. Kõik kaebajate esindajate poolt tehtud menetlustoimingud olid nende õiguslikust positsioonist tulenevalt möödapääsmatult vajalikud ning nendele kulunud ajakulu põhjendatud. Samuti olid vajalikud ja põhjendatud DK Prima esindajate omavahelised nõupidamisega aga ka kaaskostjate vahelised nõupidamised. Arvestades antud vaidluse keerukust ja olulisust olid põhjendatud DK Prima ja Galigo kulud teoreetilise kirjanduse (s.h teiste riikide teooria ja praktikaga) analüüsimisele. Siinkohal märgivad DK Prima ja Galigo, et hagejad püüdsid oma õiguslikku positsiooni põhjendada just väliskirjandusest tuletatud konstruktsioonidega, millele kostjad pidid möödapääsmatult vastama. Menetluse edasine käik
75.Kostjad I ja II leidsid, et hagejate määruskaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
76.Kostja III leidis, et hagejate määruskaebus on põhjendamata ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata.
77.Hagejad palusid jätta kostjate I ja II vastumääruskaebuse Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusele rahuldamata.
78.Hagejad palusid jätta kostja III vastumääruskaebuse Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusele rahuldamata.
79.Maakohus jättis hagejate määruskaebuse ja kostjate I ja II vastumääruskaebuse ning kostja III vastumääruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
80.Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse ja vastumääruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse ja vastumääruskaebused rahuldamata. TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud.

81.Tsiviilkolleegium on seisukohal, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
82.Hagejad on määruskaebuses märkinud, et maakohus on mõistnud välja väga suures mahus kostjate I ja II õigusabikulusid advokaadibüroo sisemiste nõupidamiste eest ja kostja III esindajatega kohtumise eest. Hagejate hinnangul tuleb vähendada hagejatelt väljamõistetud õigusabikulusid vähemalt 6488 euro võrra (so esindaja Viirsalu 24,9 x 120 eurot/h + Tolstov 25 h x 140 eurot/h), st mõlema kostja (I ja II) osas 3244 euro väärtuses.
83.Vastusena hagejate määruskaebuse väidetele märgib tsiviilkolleegium, et nõupidamiste aja osas tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, arvestades asja sisu. Tsiviilkolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada sellega, et menetlus kestis enam kui kolm aastat, asja materjalide maht on märkimisväärne (kokku 9 köidet) ning tegemist oli õigusvaidlusega, kus hagejad soovisid saada enda kontrolli alla 10 000 000 euro väärtuses aktsiaid. Seega on esitatud mahus suhtlus ja nõupidamised olnud möödapääsmatud ja vajalikud. Lisaks esindasid Leonid Tolstov ja Peeter Viirsalu kahte kostjat kui eraldiseisvat juriidilist isikut (TsMS § 207 lg 2). Tsiviilkolleegium leiab, et kuna kostjate I ja II esindajatel ei olnud võimalik ilma kostjateta ja omavahel suhtlemata neid otsuseid teha, on nimetatud toimingud vältimatult vajalikud kostjate I ja II esindamiseks ning põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt sõltumata sellest, et nende toimingute kohta ei ole dokumentaalseid tõendeid esitatud. Samuti märgib tsiviilkolleegium, et maakohus on arvetel nr 141273, 141274, 141780, 141781, 150600, 150601, 151431, 151432, 151959, 151960, 152315, 152316, 162007, 162008, 171289, 171290, 171305, 171306, 172220, 172221, 180258 ja 180259 kajastatud õigusabitoimingute hindamisel analüüsinud büroosiseste nõupidamiste ja kostja III esindajatega kohtumise ajakulu ning määranud vastavad kulud kindlaks põhjendatud ulatuses. Tsiviilkolleegium leiab, et kostjate I ja II eeltoodud toimingute ajakulu ei olnud põhjendamatult suur.
84.Hagejad on määruskaebuses veel esile toonud, et kostja I ja kostja II esindaja Peeter Viirsalu on analüüsinud antud asjas asjakohast Riigikohtu praktikat neljal korral kokku 8 töötunni eest. Tegemist on korduva toiminguga, mida maakohus ei võtnud vaidlustatava määruse tegemisel eelnevalt arvesse. Riigikohtu praktika analüüsi on käsitletud arvetel nr 141273 ja 141274. Maakohus on analüüsinud arvetel märgitud õigusabitoiminguid ja lugenud põhjendatuks kõik eeltoodud arvetel märgitud õigusabikulud 34,7 tunni ulatuses, sh 3 tundi Riigikohtu praktika analüüsi. Järgnevalt on Riigikohtu praktika analüüsi käsitletud arvetel 150600 ja 150601, millel Peeter Viirsalu toimingute kestuseks on kokku märgitud 18,6 tundi. Maakohus on pidanud põhjendatuks antud arvetel märgitud Peeter Viirsalu õigusabitoimingud 6,1 tunni ulatuses. Viimasena on Riigikohtu praktika analüüs esile toodud arvetel nr 171289 ja 171290, millel Peeter Viirsalu toimingute kestuseks on kokku märgitud 16,5 tundi. Maakohus on eeltoodud arvel märgitud õigusabikulusid hinnates jõudnud järeledusele, et põhjendatud on Peeter Viirsalu poolt sooritatud õigusabitoimingud 12 tunni ulatuses. Seega on maakohus kostjate I ja II menetluskulude suurusele, sh toimingutele, mida

sooritas Peeter Viirsalu, hinnangu andmisel arvestanud kõiki arvetel märgitud õigusabitoiminguid.

85.Hagejate määruskaebuses esitatud vastuväite osas, et arvesse tuleks võtta tsviilasja hinda menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel ning kostja III menetluskulusid tuleks vähendada proportsionaalselt 10% ulatuses, märgib tsiviilkolleegium järgmist. Maakohus on määranud tsiviilasja hinnaks 8500 eurot. Praegusel juhul oli tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt selle üle, kas hagejatel oli aktsiate ostueesõiguse teostamise õigus. Antud vaidluses olid tuvastamist vajavad asjaolud keerukad, samuti oli tõendite hulk ja menetluse kestus tavapärasest suurem. Seega ei ole asja hind kulude väljamõistmisel määrav (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-315, p 12).
86.Mis puudutab hagejate vastuväidet, et kui asjas on mitu esindajat, tuleb antud põhjusel jätta teatud osa menetluskuludest hüvitamata, selgitab tsiviilkolleegium, et mitme esindaja võtmist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Asja keerukust on tsiviilkolleegium eespool juba käsitlenud. Olenemata tsiviilasja hinnast või mahust ei ole mitme lepingulise esindaja kulude väljamõistmine vastaspoolelt põhjendatud, kui esindajate poolt õigusabi osutamiseks tehtud toimingud teineteist dubleerivad. Asjaolu, et kostjatel I ja II oli kaks esindajat, ei saa teisele menetlusosalisele tuua kaasa kahekordseid kulusid. Kostjad I ja II on esile toonud, et mitme esindaja kasutamise vajaduse tingis asjaolu, et kostjad I ja II ongi kaks eraldiseisvat juriidilist isikut. Seega on kostjad I ja II esile toonud, millistel asja olemusest tulenevatel põhjustel oli kahe esindaja osalemine vajalik. Lisaks on maakohus kostjate I ja II menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramisel hinnanud eraldi kostjate I ja II lepinguliste esindajate poolt sooritud õigusabitoiminguid. Tsiviilkolleegiumi hinnangul ei esine alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.
87.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohus on kostjate I ja II ning kostja III menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate I ja II ning kostja III esindajate töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Maakohus on analüüsinud igat arvet eraldi ning on välja toonud, miks ta peab toiminguid põhjendatuks. Maakohus ei ole määranud hüvitada kostjate I ja II lepinguliste esindajate ning kostja III lepinguliste esindajate kulud täies ulatuses, vaid maakohus on kostjate I ja II ning kostja III poolt taotletud lepingulise esindaja kulu oluliselt vähendanud, määrates rahaliselt kindlaks kostjate I ja II ning kostja III menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hagejate määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Samuti ei saa menetluskulude vähendamise põhjuseks olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12).
88.Vastumääruskaebuse kohaselt olid kostjad I ja II seisukohal, et nende esindajate tunnistasu suurused on põhjendatud ja kõik tehtud menetlustoimingud olid nende õiguslikust positsioonist tulenevalt möödapääsmatult vajalikud ning nendele kulunud ajakulu põhjendatud.
89.Tsiviilkolleegium selgitab, et maakohus on pidanud mõistlikuks kostjate I ja II lepinguliste esindajate tunnitasu suuruseks vastavalt nende poolt esitatud taotluselevandeadvokaat Peeter Viirsalu 120 eurot/h, vandeadvokaat Leonid Tolstov 140 eurot/h, vandeadvokaat Helmut Pikmets 140 eurot/h, vandeadvokaat Sander Kärson 120 eurot/h, vandeadvokaat Andres Kalm 100 eurot/h (toona advokaat). Kostjate I ja II

vastumääruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate I ja II esindajate töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Maakohus on analüüsinud igat arvet eraldi ning on välja toonud, miks ta peab toiminguid põhjendatuks.

90.Kostja III on esitanud vastumääruskaebuses vastuväited, mille kohaselt on maakohus jätnud välja mõistmata või mõistnud kostja III menetluskulu välja väiksemas ulatuses seonduvalt 04.03.2015, 06.04.2015, 26.08.2015, 03.09.2015, 30.09.2015, 10.12.2015 ja 13.06.2017 sooritatud õigusabitoimingutega. Tsiviilkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja III esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ning tunnitasumäära hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja III esindajate töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Kohus arvestas sealhulgas nii kohtule esitatud dokumentide mahtu kui tsiviilasja sisu. Samuti on maakohus põhjendanud, miks ta peab tunnitasumäära 140 eurot (ilma käibemaksuta) ja 110 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Tsiviilkolleegium toob lisaks välja, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) pidanud põhjendatuks tunnitasumäära 153 eurot ilma käibemaksuta. Mis puudutab kaasostjatega suhtlemise ja 12.10.2017 vastusega seotud kulu, siis maakohus on antud toiminguid hinnanud kogumis ja märkinud, millises määras tuleb vastavad õigusabitoimingud põhjendatuks lugeda. Tsiviilkolleegium leiab, et kostja III vastumääruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Seega ei pea ringkonnakohus võimalikuks suurendada kostja III esindamiseks tehtud toimingute ajakulu ja kostja III esindaja tunnitasumäära.
91.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.